Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime sellest, kuidas määrata müügipakkumisele hind. Järgnevalt tuleb juttu valdusega seonduvatest teemadest ning vältimist väärivast kahe kodu lõksust.
Korteri vabastamine ehk valduse üleandmine
Korterit müües on müügitempo paikapanemise ja müügihinna määramise juures oluline teema – millal oled sa valmis müüdava korteri vabastama ehk valduse ostjale üle andma? Asi on lihtne kui sa müüd tühjana seisvat „üleliigset“ korterit. See on võimalik ostjale üle anda koheselt.
Üldjuhul siiski antakse müüdava korteri valdus ostjale üle notariaalse lepingu sõlmimisel. Selleks momendiks on müüja ja ostja korteri üle vaadanud, leppinud kokku, mis jääb korterisse sisse ja mille võta müüja endaga kaasa.
Korteri seisukord tuleks kahepoolse aktiga fikseerida, aktis peaks näitama ka mõõdikute (veemõõtja, elektrimõõtja, gaasimõõtja) näidud, milleni tasub kulud müüja ja kust alates tasub need ostja. Müüjana võiksid valmis olla vajadusel maksekorraldustega tõestada, et oled enda kulud korralikult kandnud.
Asi võib keerulisem olla siis kui müüd seda korterit, kus sa ise sees elad ja kui puudub selge siht, kuhu edasi kolida. Kui müüd elamispinda sel eesmärgil, et saada sealt rahalised vahendid uue elamispinna ostmiseks, siis ei pruugi sa ostja leidmisel koheselt uut pinda, kuhu ise edasi kolida leida.
Seetõttu ei ole midagi erilist selles kui leiad ostja ja müüd enda korteri maha, kuid lepid kokku, et elad müüdud korteris veel näiteks kuu aega sees. Loomulikult tuleb sul sellisel juhul kanda korteri kasutamisega seonduvad kommunaalkulud kuni korteri ostjale üleandmise päevani. Samuti pead arvestama, et kui soovid endale uut kodu osta, siis sellegi müüjal võib pinna kohese vabastamisega probleeme olla.
Nii võib üheks vaheetapiks mitme vana ja uue kodu vahel olla üüripind. Nendest tänapäeval enam väga puudust ei tohiks olla.
Korteri vabastamisel tuleks ostjaga sõlmida korteri üleandmise-vastuvõtu akt, kus taas fikseerida mõõdikute näidud ja see, et korter on üle antud ning sellega seonduvaid pretensioone kummalgi poolel ei ole.
Müüjana pead igal juhul arvestama sellega, et ostja eelistab enamasti osta korterit või elamispinda, kuhu ta saab kohe sisse kolida. Samas on turul ka liikumas ettenägelikke inimesi, kes otsivad elukohta teadmisega, et neil on seda vaja alles näiteks kolme kuni kuue kuu pärast. Nii ei pruugi kohese vabastamise vajadus üldsegi aktuaalseks kujuneda.
Kahe kodu lõks
Kahe kodu ehk kahe korteri lõks on olukord, kus uue elamispinna ostnud inimesel ei õnnestu ebasoodsaks muutunud turutingimuste vms põhjustel vana elamispinda realiseerida. Müümata jäänud vana korter või maja tekitab inimesele ajutiseks planeeritud, kuid pikemaajaliseks veniva suure laenukoorma, mille tagasimaksmine on problemaatiline.
Kahe kodu lõksu sattumise oht on tõsisem langeva turu tingimustes, kus ostjate hulk on kokku kuivanud ning tehinguid tehakse vähe. Sellistes tingimustes võib olemasoleva elamispinna müük võimatuks osutuda.
Reeglina lepitakse uut elamispinda ostes ja seda laenuga finantseerides laenutingimuste raames kokku, et vana elamispind tuleb aasta jooksul realiseerida. Nii peaksid üht korterit müües ja teist samaaegselt ostes arvestama, et ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib olemasoleva müük tagasilööke tuua.
Soovitused
- Pane paika, millal oled valmis müüdava pinna vabastama ja ostjale üle andma.
- Räägi ostjaga – kui talle su korter meeldib, siis on kindlasti võimalik ka lahendus leida
- Korterit müües, et uus osta proovi vältida kahe korteri lõksu ehk ülisuurt laenukoormust, mis planeeritust pikemaks venib.
Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, milliste kriteeriumite alusel ostustada müüki pandav korter hoopiski üürile anda.
Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.
