- Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kasv aasta alguses kiirenes ja oli märtsis aasta võrdluses 7,3%
- Uute eluasemelaenude juurdekasv jäi esimeses kvartalis varasemast tagasihoidlikumaks
- Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid endiselt pangalaenudest kiiremini
- Pangandussektor teenis esimeses kvartalis dividenditulu arvestamata 51 miljonit eurot puhaskasumit, mida on kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aasta esimeses kvartalis varasemast hoogsamalt. Eelkõige suurenes tempokamalt ettevõtete laenude ja liisingute maht. Laenu- ja liisinguportfell kasvas märtsis aasta võrdluses 6,2% ja selle kogumaht oli kuu lõpuks 16,3 miljardit eurot.
Ettevõtete laenuaktiivsus esimeses kvartalis suurenes. Selle aasta esimesel kolmel kuul väljastati ettevõtetele uusi pikaajalisi laene ja liisinguid ligikaudu 655 miljoni euro väärtuses, peaaegu veerandi võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Kuigi osaliselt oli tegemist ka olemasolevate laenude refinantseerimisega, said esimeses kvartalis uusi laene kõige suuremas mahus kinnisvara- ja tööstusettevõtted. Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht suurenes märtsis aastaga 7,3%, 8,5 miljardi euroni.
Nõudlus eluasemelaenude järgi püsis aasta alguses stabiilne. Koos kinnisvara hindade kasvu aeglustumisega jäi ka uute eluasemelaenude juurdekasv aasta alguses tagasihoidlikumaks kui 2015. aasta teisel poolel. Eluasemelaenude portfelli kasvutempo jäi märtsis varasemate kuude tasemele (4,2%). Majapidamiste muude laenude ja liisingute kasv aga kiirenes edasi ning oli märtsis aasta võrdluses 8,4%. Sellesse panustasid suuresti autoliisingud ja ‑laenud.
Märtsis väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär jäi eelmiste kuude tasemele. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär on alates eelmise aasta keskpaigast olnud 2,2%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmise intressimäära tõusu taga olid üksikud suured tehingud. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär ongi muutlikum, sest ettevõtete puhul erineb vastaval perioodil väljastatud laenude riskisus rohkem.
Pankade viivislaenude maht on endiselt väga väike. Kui veebruaris üle 60 päeva viivises olevad laenud vähesel määral suurenesid – selle taga olid spetsiifiliste tegevusalapõhiste probleemidega silmitsi seisvad ettevõtted teatud tööstusharudes –, siis märtsis nende maht eriti ei muutunud. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid märtsi lõpu seisuga 1,4% laenuportfellist.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kasv püsis esimeses kvartalis kiire. Majapidamiste hoiused suurenesid märtsis aastataguse ajaga võrreldes 7,3% ja ettevõtete hoiused 10,4%. Seega kasvavad Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused ikka kiiremini kui pangalaenud. Mitteresidentide hoiuste maht on aga alates 2015. aasta keskpaigast vähenenud rohkem kui viiendiku võrra.
Pankade puhaskasum esimeses kvartalis vähenes. Pangad said 2016. aasta esimeses kvartalis 111 miljonit eurot puhaskasumit, kuid suur osa sellest teeniti tütarettevõtetest dividendituluna. Seda arvestamata oli puhaskasum 51 miljonit eurot, mida on ligikaudu kolmandiku võrra vähem kui samal perioodil aasta tagasi. Kasum vähenes varasemast suurema tulumaksukulu ja ka laenude allahindluskulu tõttu. Puhasintressitulu ja ‑teenustasutulu ei ole aastataguse ajaga võrreldes eriti muutunud.
Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist
