Õige üürihind nõuab läbimõtlemist

Aktiivne kinnisvaraturg ja soodsad laenuvõimalused on avardanud eraisikute kinnisvarainvesteeringuid. Ei ole sugugi harv juhus, kus soovitakse osta korter või maja eesmärgiga see hiljem välja üürida. Selline investeerimistegevus on otsese eesmärgiga teenida tulu ja nõuab seetõttu läbimõeldud ja mõtestatud tegevust, mida ei tohi juhtida hetkeemotsioonid.

Vabaturu üürimäär sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Kui pakkumine suureneb, kuid nõudlus jääb samaks, siis ütleb majandusloogika, et üürihinnad langevad. Vastupidises olukorras üürihinnad suurenevad.

Nõudluse ja pakkumise tulemusena tekkiva tasakaaluhinna selgitamiseks on kõige otstarbekam uurida internetis ja trükiajakirjanduses kinnisvara-alaste infokanalite kaudu pakutavaid üürihindasid. Siinkohal tuleb kindlasti arvestada, et taolistes kanalites reklaamitud üürihinnad on omanike-vahendajate soovitud hinnad, mis aga veel ei tähenda, et sellise hinnaga peaks reaalseid tehinguid toimuma. Tavaliselt on kõik hinnad kaubeldavad.

Leheveergude ja internetilehtede lappamisest on otstarbekam rääkida kinnisvarabüroode üürimaakleritega ja uurida nendelt reaalseid üürihindasid, millega tehinguid sõlmitakse. Maakleri abiga saab alati kohe konkreetselt täpsustada, milline on õiglane üürihind arvestades selle iseärasusi.

Lihtne reegel ütleb, et kallima korteri või maja üürihind on kõrgem odavamast üüripinnast. See on põhjendatav asjaoluga, et omanik ootab suuremalt investeeringult absoluutsummas suuremat tulu, kui väiksemalt investeeringult.

Nagu kõik kinnisvarahinnadki, määrab ka üürihinna esmajärjekorras asukoht. Asukohast tulenevad hinnakriteeriumid põhinevad paljudel subjektiivsetel ja objektiivsetel teguritel, mis tervikuna kallutava (üüri-)hinda ühele või teisele poole. Mõnede teguritena olgu siinkohal nimetatud ligipääsetavus (ühis-)transpordiga, kaubandus- ja teenindusasutuste kättesaadavus, naabruskonna turvalisus ja maine, parkimisvõimaluste olemasolu, keskmine sissetulekute tase piirkonnas, lasteaia ja/või kooli lähedus, töökoha lähedus…

Nii on igati loomulik, et kesklinna korteri üür on kallim samaväärsest korterist äärelinnas. Mõni inimene võib küll väärtustada kesklinna läheduse asemel hoopiski äärelinna vaikust ja rohelus, kuid üldreegel räägib siiski kesklinna kasuks.

Sageli juhtub, et räägitakse esmajärjekorras hinnast ja alles seejärel sellest, mis kõnealuse hinna eest saab. Hinda ülespoole suunamas on üüripinnad, mis on varustatud mööbli ja/või kaasaegse köögitehnikaga. Jällegi võib ette tulla inimesi, kel oma mööbel olemas ja kes seetõttu üüripinna varustatust negatiivselt hindavad. Seetõttu peab üürileandja olema valmis vajadusel oma üleliigseks muutuvale mööblile laopinda leidma.

Üürihind ja üürileandmise kiirus on pöördvõrdelises sõltuvuses. See tähendab, et mida kõrgemat hinda võrrelduna turu keskmisega üürileandja küsib, seda pikem on tõenäoline aeg, millega tehinguni jõutakse. Madalam hind seevastu annab võimaluse kiiremini tehinguni jõuda. See mõjutab väga otseselt vakantsust ehk saamata jäävat tulu, mis on investeeringu tasuvust määrav tegur.

Algajal kinnisvarainvestoril tasub kindlasti ülaltoodud infot arvestades kokku kirjutada äriplaan ja rahavoogude aruanne, mille abil saab juba projekti algatades veenduda selle tasuvuses.

Eramute ja korterite üürihindade vahemik (kr)