Saatsime minister Aabile ettepaneku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks, millega soovime omanike vabastamist linnateede talvisest hooldusest.
Rahandusministeerium tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ettevalmistamisega ning lõppenud on eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine. Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistu Liit on kinnisvaraomanike huve esindavad vabaühendused. Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega. Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh võib kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. EhS §97 lg 6 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena – asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.
Kõnniteede korrashoiu ja libedustõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. Näiteks pöördus õiguskantsleri poole pöördus Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise, majandusliku olukorra jm asjaolude tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga vahetult piirneval linna maal (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS sätetest ei tulene, et omavalitsus peab üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormise kehtestama. Kohalikul omavalitsusel on võimalik valida mitmete lahenduste vahel. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Isiku põhiõiguste (omandipõhiõiguse ja üldist vabaduspõhiõiguse – PS § 32 lg-d 1-3 ja § 19 lg 1; vt ka RKPJKo 14.06.2011, 3-4-1-13-11, p 40) ülemäärast piiramist koormise täitmisel aitab ära hoida volikogu kehtestatavate regulatsioonide paindlikkus. Volikogu saab koormist reguleerivas määruses lubada teha isikule koormise täitmisel soodustusi või vabastada ta koormise täitmisest. Konkreetsel juhul ei pruugi turusituatsioonist lähtumine hoida ära isiku põhiõiguste ülemäärast piiramist. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust. Vt õiguskantsleri kiri Pärnu linnavolikogule 18.05.2020 nr 6-1/200404/2002883.
Kinnisasja omanike suhtes avalike koormiste kehtestamine pärineb 1864.a Balti Eraseadusest ja on sealt kandunud tänasesse õiguskorda Eesti taasiseseisvumisel. Leiame, et 21. sajandil ei peaks avaliku võimu teostamisel enam kasutama sunnitöö vahendeid. Nii nagu talumehed ei pea enam täitma küüdikohustust või ülal pidama vallavaeseid, ei pea ka kinnistuomanikud hooldama kohalikule omavalitsusele kuuluvaid kõnniteid. Hobutranspordi, aurumasinate ja kojameeste ajastust oleme jõudnud tänapäeva, kus kaasaegne teehooldustehnika võimaldab kiirelt ja tõhusalt omavalitsusel ise oma teid hooldada tagades ka teehoolduse ühtse taseme. Omanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka lumesaju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk.
Veelüks näide. Tallinna linn plaanib luua linna heakorraüksuse, mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda. Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid, linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab.
Teeme ettepaneku, et KOKS muutmise käigus analüüsitakse läbi ka seaduse §36 rakenduspraktika ja selle normi sobivus kaasaegsesse õiguskorda. Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linnateede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist.
Lugupidamisega
Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu esimees
Urmas Mardi
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige
