Endine Tallinna Halduskohtu esinaine, tänane pensionär Tiiu Jervan elab koos tütarde ja nende peredega Õismäe külje all asuva vaikse põiktänava lõpus. Sinna viib eratee, kus võõrad jäävad kergesti silma. Seda nimelt seetõttu, et teel liiguvad üldiselt ainult pereliikmed ja nende tuttavad. Asukoht on küll suurepärane – kolm maja linnas sees, aga oma maal – oma kapsaste, porgandite, partide ja metskitsede keskel, eraldatud suuremast mürast tänu puudele ja muule loodusele.
Tiiu enda maja on võrdlemisi vana, tegelikult ei tea keegi, millal see valmis sai. Sellises suuruses, nagu ta praegu on, oli maja olemas juba aastal 1861. Sellest ajast saati, kui Tiiu ja tema kümme aastat tagasi surnud abikaasa sinna 12 aastat tagasi kõrvalmajast kolisid, on maja kallal kõvasti vaeva nähtud, et taastada selle endine suursugusus. Maja on ümbritsetud erinevatest lilledest, perenaine märgib oma hobi kohta, et talle meeldib, kui kevadel alustades lumikellukestest (maikellukestest) hilissügiseni erinevad taimed õitsevad. Erilisteks lemmikuteks on tal roosid. „Töö siin otsa ei saa,” mainib ta.
Tiiu maja on tagasi saadud omandireformiga, mille käigus nad abikaasaga viimase sugulasel maja tagasi nõuda palusid. Ei kujutagi ette, kus erinevad pereliikmed üle Eesti laiali oleks, kui seda maja poleks neile tekkinud. Tiiu juba mõlgutab mõtteid, et paar krunti juurde tekitada – siis saaks soovi korral ka lapselapsed perekonna lähedale maja ehitama hakata. Ta mainib, et selle jaoks on juba detailplaneeringki koostamisel.
Majja on veetud torud ja veevärk töötab ideaalselt, kuniks aga vett veel kaevust saab, kraani naljata lahti ei keerata. Elektrit kasutab Tiiu talvel radiaatorite soojashoidmiseks.
Viimase hinnatõus on ka perenaise valvsa pilgu alla jäänud. „Kommunaalid” teda küll nii tugevalt ei puuduta, kui paljusid teisi, kuid üks on tema jaoks selge – kulud on avalikkuse kontrolli alt väljas.
Kõige rohkem on Tiiut koduomanikuna puudutanud maamaks. Samuti valmistab talle muret viimasel ajal eriti aktuaalseks teemaks muutunud kinnisvaramaks. Mõlema kohta mainib Tiiu, et koduomanikke rõhuvate maksude kehtestamise ja tõstmise osas tuleks eriti ettevaatlik olla. Erinevalt paljudest teistest riikidest, kus elukohta üürivaid inimesi on kas sama palju kui koduomanikke või isegi rohkem, on Eestis koduomanikke pea 90%. Seetõttu on mõistetav Halduskohtu tööst pärineva tohutu sotsiaalse kogemusega Tiiu mure.
Lahenduseks ja koduomanike huve riivavate meetmete vastu võitlemisel peab ta just kodanikuühendusi, kuhu inimesed koonduvad ühise murega ning seisavad oma huvide ja uskumuste eest. Tiiu kutsub end ohustatuna tundvaid inimesi oma arvamust avaldama ja kasvõi uusi kohalikke kodanikuühendusi looma!
