Ligi 2/3 Eesti elanikest elab korterelamutes, mille korrashoidu ja omanike vahelisi suhteid reguleerib 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Selle seaduse keskseks institutsiooniks on korteriühistu.
Vähem, kui aasta kestnud praktika käigus on ilmnenud, et korterelamute majandamist reguleerivad õigusaktid töötavad korteriühistule pandud ülesannetele vastu, kahjustavad korteriomanike kindlustunnet ja korterelamute kvaliteeti.
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Andry Krassi sõnul on see, et suurte reformide puhul ei suuda seadusandja kõiki praktikas ettetulevaid olukordi ette näha, paratamatus. Küll aga ei saa aktsepteerida olukorda, kui õigusakti regulatsioonid koostatakse meelega puudulikult või vastuoluliselt, nagu on toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega.
Eesti Omanike Keskliit on nii seadusloome protsessis, kui hilisemalt juhtinud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide tähelepanu sellele, et Eestis korteriomanike enamusel puudub kortermaja üle kontroll. Ainus mõjur, mis meie kortermaju veel elus hoiab, on korteriomaniku terve mõistus.
Sellest, kui lihtsalt saab alates 2018. aastast korteriomanikega manipuleerida, räägib kõnekalt Liivalaia 5 Tallinn korterelamu näide, mille korterite arv kahekordistus ilma korteriühistu teadmata. Kahjuks ei ole see kaugeltki mitte üksiknäide, kus seadusandja „auklikud“ regulatsioonid tekitavad korteriomanikes kiusatuse oma aeg ja raha kortermaja korrashoidmise asemel advokaatidele kulutada.
Eesti Omanike Keskliit ei pea normaalseks olukorda, kus 1 miljoni Eestimaalast elavad korteriühistutes, mille majandamiskulude lahutamatuks osaks on advokaadi- ja kohtukulud, mistõttu kutsub ta Riigikogu liikmeid korterelamute majandamisnorme kriitilise pilguga üle vaatama ning muutma selliselt, et korteriühistutel taastuks kontroll kortermajades toimuva üle.
