Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit saatsid 11. aprillil minister Urve Palole ühispöördmise, et riik jätkaks KredExi kaudu korterelamute rekonstrueerimistoetuse maksmist.
Pöördumist saate lugeda siit.
Täna saime ministrilt vastuse:
Austatud koostööpartnerid
Tänan, et olete märganud riiklikku panust elamufondi kaasajastamisel ja energiatõhusaks muutmisel. Riik on läbi aastate toetanud elamusektori arengut võimaldades KredExi finantsteenuste abil nii kodu soetamist kui ka korterelamute renoveerimist.
Lisaks toetatakse väikeelamute rekonstrueerimist, õlikatelde vahetamist energiatõhusamate kütteseadmete vastu, lasterikaste perede elamistingimuste parandamist, ohtlike elektrisüsteemide vahetamist, elukeskkonna esteetilisemaks muutmist lammutustoetuse kaudu ja laiemalt elektritranspordi arendamist. Kõige suuremas mahus on riik elamumajandusvaldkonnas toetanud korterelamute rekonstrueerimist. Alates 2009. aastast on KredExi toetuse, laenu ja laenukäenduse abil korda tehtud enam kui 1100 korterelamut.
Aastatel 2009-2014 väljastasid KredExi poolt korraldatud avaliku enampakkumise tulemusel struktuurivahenditest renoveerimislaenu Swedbank ja SEB Pank. Nimetatud laen võimaldas ühistutele tavapärasest pikemat tagasimakse tähtaega ning madalamat intressi. Aastal 2010 lisandus võimalus saada korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks toetust, mille maksimaalseks määraks oli 35% projekti maksumusest. Alates 2015. aasta aprillist on korterelamute elanikel võimalik taotleda riigilt juba 40% toetust. Toetuste väljastamiseks eraldatud eelarve on eelneva perioodiga võrreldes kasvanud ligi kolm korda – varasema 37,7 mln euro asemel toetatakse korterelamute rekonstrueerimist 102 mln euroga. Lisaks toetusele ja renoveerimislaenule on KredEx alates 2001. aastast väljastanud korterelamulaenu käendust, mis võimaldab kasutada korterelamu kordategemiseks pangalaenu.
Eelnevate aastate tegevus on taganud turuosaliste teadmised, kogemuse ja ka ühistute julguse võtta ette suuremahulisi rekonstrueerimistöid. See omakorda on tekitanud olukorra, kus elanikud soovivad oma kodumaja terviklikult rekonstrueerida ning kasutada selleks ka KredExi poolt väljastatavat toetust. Kui eelneval perioodil kasutas maksimaalset toetusmäära 31% KredExi poolt toetatud projektidest, siis sel korral on suurimaks eelistuseks majade terviklik rekonstrueerimine ning sellest tulenevalt kasutab maksimaalset toetusmäära 85% projektidest. Seega on arusaadav, et korda saab teha vähem maju kui eelmise toetusperioodi statistika põhjal võiks eeldada ning toetuste eraldamine jaguneb lühemale perioodile. Samas on oluline rõhutada, et majade terviklik rekonstrueerimine tagab meie elamufondi säilimise veel pikkadeks aastateks ning majade energiatõhusus mõjutab oluliselt energiatarbimist tervikuna. Kuigi eraldatud vahenditest on võimalik korda teha vähem maju ning struktuuritoetuse väljastamine koondub kolmele aastale, on oluline tehtavate tööde tase.
Olete oma kirjas välja toonud, et korterelamute rekonstrueerimisprogramm lõpeb enne väljakuulutatud 2020. aastat. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et korterelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud eelarve kasutamine on määratud summaga, mitte aastatega. Seega ei saa üheski kontekstis rääkida toetuse väljastamise ennetähtaegsest lõpetamisest. Kuigi toetust väljastatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele, ei tähenda see, et vahendeid peab jaguma kogu perioodiks vaid seda, et raha saab kasutada nimetatud seaduses sätestatud tingimustel. Meetme „Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses” tegevuse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” raames saab toetusi väljastada 102 mln euro ulatuses ning sellega on vastav struktuurivahenditest finantseeritav toetus ka piiratud.
Kuigi korterelamute rekonstrueerimise toetuseks eraldatud eelarve saab eeldatavalt taotlustega kaetud 2018. a esimeses pooles, tuleb arvesse võtta ka seda, et pärast taotluse esitamist läbib ehitusprojekt ekspertiisi, korteriühistul on vaja pangast saada laenuotsus, leida ehitajad ning aega võtab ka ehitustööde teostamine. Seega rekonstrueeritakse korterelamuid riigi toetuse abil ka pärast 2018. aastat.
Võttes arvesse asjaolu, et Sihtasutus KredEx on juba praegu asunud sihtgruppi teavitama vahendite eeldatavast lõppemisest järgmise kalendriaasta esimeses kvartalis, saavad korteriomanikud oma tegevusi aegsasti ette planeerida. Toetuse eraldamise tingimused on avalikult kättesaadavad, elanikel on teave 102 mln euro kasutamise statistikast ning prognoosidest ja seega on kõigil ühistutel võimalik juba varakult hinnata, kas toetuse taotlemiseks vajalike eeltegevustega alustada või mitte.
Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialiste rakendada parimaid tehnilisi lahendusi, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse ning õigusraamistiku parendamisse. Samuti on oluline arendada kogu elamumajandussektorit, sest lisaks korterelamute rekonstrueerimisele on samaväärselt oluline ka lasterikaste perede elamistingimuste parandamine, väikeelamute rekonstrueerimine, sh õlikatelde asemel taastuvenergia seadmete kasutusele võtmine, ohtlike elektrisüsteemide vahetamine, üürielamute arendamine ja kasutusest välja langenud elamute lammutamine ning kõigisse nimetatud tegevustesse panustab riik aktiivselt nii rahaliselt kui ka vajaliku keskkonna loomise kaudu. Samuti on oluline KredExi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel või lastega peredel.
Olete ka välja toonud, et toetuse pakkumise lõppemine 2018. aasta alguses tekitab ebaõiglase olukorra ühisustele, kes hetkel toetust taotleda ei saa, kuid saaksid seda ühistuna teha pärast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist. Vajalik on siiski rõhutada, et korteriühistut on olnud võimalik moodustada nii praeguse kui ka eelmise toetusmeetme ajal ning sellega ei ole kuidagi piiratud nende inimeste võimalus toetust taotleda, kes ei ole ise soovinud ühistuna tegutsema hakata. On kaheldav, et ühisused, kes muudetakse jõustuva seadusega kohustuslikult ühistuteks, soovivad koheselt hakata korterelamut terviklikult rekonstrueerima, kuigi varasemalt ei ole maja haldamiseks soovitud isegi juriidilist isikut moodustada.
Teie poolt mainitud gaasil põhinevaid küttesüsteeme on võimalik välja vahetada ka hetkel pakutava väikeelamute rekonstrueerimistoetuse abil. Piiranguks on vaid tingimus, et elamu peab olema kasutusele võetud enne 1993. aastat. Kuna õlikatla vahetamistele suunatud küttesüsteemide uuendamise toetuse osas on huvi vähenemas, on võimalik ka selle toetuse eelarve liitmine üldisesse väikeelamute rekonstrueerimise meetmesse. Väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetuse jätkumisel kaalume gaasil põhinevate küttesüsteemide vahetamise toetamist.
Olen nõus, et toetuse puudumisel väheneks rekonstrueerimiste maht ja mingil määral ka terviklikkuse ulatus, kuid kindlasti ei saa nõustuda väitega, et ainult toetuse abil tehtavad majad loovad ettevõtluskeskkonna ja suunavad ettevõtjaid innovaatiliste ja energiasäästlike lahenduste leidmisele ja rakendamisele. Korterelamuid rekonstrueeritakse ka ilma toetuseta, vaid pangalaenu ja KredExi korterelamu laenukäenduse abil, ning vastavaid lahendusi pakutakse olenemata toetuse kasutamisest.
Elamumajanduse arendamine tervikuna, sh korterelamute rekonstrueerimine, on oluline valdkond ning ministeerium panustab sellesse igakülgselt. Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust.
Nõustun, et korterelamute rekonstrueerimisprogramm on olnud edukas. Paljuski on selle taganud riigi järjekindel ja mitmetahuline toetav tegevus ning teie panus. Tänan teid tegevuse eest elamumajandusvaldkonna arendamisel ning jään lootma ka edaspidisele meeldivale koostööle!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Palo
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
