Eesti Omanike Keskliit saatis Muinsuskaitseametile teabenõude seoses ehitismälestiste ja muinsuskaitse all olevate ehitistega, soovides teada, kui palju ehitisi on muinsuskaitseliste piirangutega hõlmatud ning missuguses mahus on toetatud riikliku kaitse all olevate ehitiste omanike.
Liit on aktiivselt osalenud Muinsuskaitseameti poolt korraldatavatel uute muinsuskaitsealade moodustamiseks korraldatud koosolekutel nii Tartus, Pärnus kui ka Paides ning erinevatel aruteludel, kuid selgeid vastuseid, miks riik on asunud nii jõuliselt eraomandit piirama, saanud ei ole.
Täna soovib Eesti riik uute muinsuskaitsealade kaitsekordade kehtestamisega muinsuskaitses valitseva bürokraatia kafkalikuks muuta – kohustab omanikku läbima topelt haldusmenetlust nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigiga ning ähvardab kuni kümne aastase vangistusega väheväärtuslikuks tunnistatud ehitise kahjustamise eest. Avalikku ressurssi ja mälestiste omanike usaldust nii rumalalt kasutades ei saagi muinsuskaitsevaldkonnas olukord paraneda, sõnas omanike liidu juhatuse liige Andry Krass.
Krass lisab, et kultuuriväärtuslike ehitiste korrashoid ei erine muudest valdkondadest selle poolest, et ka siin on avalikul sektoril ja omanikel eesmärgi saavutamiseks kasutada piiratud ressurss. Seda kasutatakse eesmärgipäraselt seda enam, mida väiksem on bürokraatiale kuluv aeg ja raha. Krass toob näite Soomest, kus on riikliku kaitse all olevaid ehitisi ca 1600, mis on hinnanguliselt kümme korda vähem, kui Eestis, küsides, kust võtab viis korda väiksem Eesti, kümme korda suurema hulga kaitseks vajaliku raha? Kui omaniku taskust, siis tuleb omanikule hüvitada ka topelt bürokraatia ja ebamõistliku vastutusega seotud kulud, rääkimata muinsuskaitseliste nõuetega seotud ehitus- ja remondikuludest!
