Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts pöördusid 20.03.2018 nelja ministri:
rahandusminister Toomas Tõniste, maaeluminister Tarmo Tamme, kultuuriminister Indrek Saare ja keskkonnaminister Siim Kiisleri poole ühispöördumisega seoses riigieelarve strateegiaga.
Lp ministrid
Pöördume Teie poole seoses riigieelarve strateegia asjus algavate arutelude ja sellest tulenevate valikutega.
Eesti põhiseaduse preambula kohaselt on meie riigi eesmärk kultuuri ja keele kaitse ja säilitamine tulevastele põlvedele. Uude sajandisse astuv riik peab, lähtudes põhiseaduses kätketud meie olemise mõttest, kujundama ka avaliku raha kasutamise eelistused.
Kultuuripärandi ja muinsuste kaitse on aastaid olnud vaeslapse osas. Taasiseseisvunud Eestis on olulist ainelist tuge saanud mõisahooned mõisakoolide finantseerimise programmi ja kirikud pühakodade renoveerimise programmi toel. Oleks aeg pöörata oluliselt rohkem tähelepanu Eesti enda ainupärase arhitektuuri elus- ja korrashoidmisele. Lisaks mälestisteks tunnistatud rehielamutele, mõisatele ja nende kõrvalhoonetele on maal palju säilitamisväärset miljööväärtuslikku nagu ajaloolised kooli- ja seltsimajad, pritsukuurid,
talusüdamed, tuulikud, vesiveskid, raudteehooned jne.
Ehitismälestiste ja miljööväärtuslike objektide korrashoidmine on seotud omanikele oluliste lisakulutustega. Mälestiseks olemine tähendab renoveerimisel muinsuskaitse eritingimuste
koostamist, projekteerimisel ja ehitamisel saab kasutada vaid erinõuetele vastavaid ettevõtteid, kelle hind on sellevõrra kallim. Lisaks omanikule oluline pidev kooskõlastamise ja muu haldusmenetluse kulu. Kitsendada ja mitte hüvitada pole kooskõlas põhiseaduse omandi pühaduse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kui ühiskond tahab, et ka eraomandis olevad ehitismälestised säiliksid, siis peab maksumaksja sinna samamoodi investeerima koos eraomanikuga.
Riik ja kohalik omavalitsus saavad tulla omanikele appi nõu ja rahaliste vahenditega. Selleks, et mitmekesisus maal säiliks, et külades ja maa-asulates oleks meeldivas elukeskkonnas hea elada ning inimesed ei koliks suurlinnadesse. Riik on loonud maa-arhitektuuri keskuse vabaõhumuuseumi juurde ning selle nõustamiskeskuse tegevust tuleb üleriigiliselt laiendada ning finantseerimist suurendada. Teeme ettepaneku, et viimane aeg on mõisakoolide ja pühakodade programmi eeskujul luua eesti maa-arhitektuuri säilitamise toetamisele suunatud riiklik programm.
Euroopa kultuuripärandi aasta ootab tegusid selle Euroopas ainulaadse pärandi kaitseks.
Edu soovides
Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees
Peep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees
