Jäätmekäituskulude hinnatõusust on saamas Järvamaal uus normaalsus. Siinset jäätmekäitlust korraldav Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus selgitab nii üldise elukalliduse tõusuga, aga ka „süüdlaste“ nimesid ära nimetades, nagu näiteks Järva Teataja oma 30.aprilli artiklis „Prügivedu kallineb kuni viiendiku jagu“.
Olgu õigluse maksmapaneku seisukohast siinjuures ära märgitud, et Väätsa Prügila ei osuta Järvamaa kodumajapidamistele ega ka ettevõtetele korraldatud jäätmeveoteenuseid, ja seda mitte tema enda, vaid Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhtkonna vastuseisu tõttu. Seetõttu ei saa Väätsa Prügilat maakonnas toimuvate prügiveo sarihinnatõusudega seostada.
Kui veel mõned aastad tagasi räägiti üle kogu Eesti jäätmetest, kui väärtuslikust varast, mille käitlemine võib muutuda kodumajapidamistele ja ettevõtetele lausa tasuta teenuseks, siis tänaseks on jäätmepoliitikat suunavate isikute suhtumine teises äärmuses.
Nüüd siis on selgunud, et me maksame jäätmete eest liiga vähe, mistõttu tuleb maksude ja trahvide abil Eesti elanike jäätmekulusid kunstlikult suurendama hakata.
Kui lugeda Keskkonnaministeeriumi maksutõusu plaane, siis ei näi meie riigijuhte rahuldavat ka aasta-aastalt paarikümne protsendi kaupa tõusev hinnatase, sest kavandamisel on maksupakett, mille ellu rakendamine tähendaks jäätmekulude mitmekordistumist.
Sellise hinnatõusu juures ei saa Järvamaa kodumajapidamised ja ettevõtted endale enam lubada luksust, et nad jätavad küsimata: mis saab Järvamaa jäätmetest peale nende loovutamist ning kui suured on nende käitluskulud ja -tulud?
Ei ole saladus, et valdav osa Eestimaal tekkivatest olmejäätmetest veetakse Irus asuvasse AS Enefit Green jäätmepõletustehasesse, kus valmistatakse Tallinna ja Maardu keskküttetarbijatele soojusenergiat.
Kui vaadata Enefit Greeni segaolmejäätmetest toodetud soojuse piirhinna kujunemist, siis on see langenud 2018 aastal 30% ning 2019 aastal 35% – 13,99 euroni megavatt-tunnini, mis on neli korda madalam sama ettevõtte poolt Paides toodetud soojusenergiast.
Oluline on lisada, et 2019 aastal toimunud hinnalangus sai võimalikuks üle-eestilisele prügiveo hinnatõusuga, mille arvelt maksid jäätmevedajad Enefit Greenile üleantud jäätmete eest kõrgemat hinda, tehes sellega omakorda soojatootmise odavamaks.
Eelnevaga on lühidalt kokku võetud kogu Eesti jäätmekäitluse majanduslik absurdiolukord. Üle kogu Eesti tõusvad jäätmekäitluskulud toovad pöördvõrdeliselt kaasa segaolmejäätmetest valmistatud soojusenergia hinna alanemise Tallinna ja Maardu linna keskkütteklientidele.
Kuid põletamise teel tekkiv soojusenergia ei ole kaugeltki ainus jäätmete väärtustamise võimalus. Lisaks soojusele saab nendest toota komposti ja boienergiat, need sisaldavad taaskasutatavaid materjale, aktsiisiga maksustatavaid pakendeid ja palju muud väärtuslikku.
Neist saadava tulu kaotavad Järvamaa elanikud ainult seetõttu, et Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus korraldab siinseid jäätmeveokonkursse nagu sulane, huvitumata vähimalgi määral kuhu Järvamaalt kokku kogutud jäätmed veetakse ning, mis hinnaga ja kellele neid üle antakse?
Sellise suhtumise jätkudes ei ole Järvamaalastel mõtet õiglase suurusega jäätmekäitluskuludest unistadagi. Kui Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse juhtkond ka mingil hetkel isegi arvas, et jäätmetes sisalduva väärtuse väljaselgitamine ei vääri nende pingutust, siis viimaste aastate arengud, kus jäätmekäitluskulude kasvul puudub (Enefit Greeni näitel) igasugune majanduslik põhjendus, oleks pidanud neil kõik häirekellad helisema panema. Paraku viitavad Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskusest tulevad signaalid sellele, et Järvamaa jäätmekorralduses jätkub kõik endistviisi: tõstame aga kodumajapidamiste ja ettevõtjate jäätmeveohinda, viime selle Enefit Greenile, ning tõstame siis järgmisel aastal jälle hinda, kuna Enefit Greeni väravahind tõusis.
Olukord, kus Järvamaalased sunnitud leppima Enefit Greeni ja temaga sarnaste röövkapitalistide poolt korraldatud hinnatõusukarusselliga ei ole normaalne ning ammugi mitte paratamatu. See on kõige puhtakujulisem kollektiivse laiskuse, rumaluse ja arguse koosmõjul saavutatud tulemus. Loodetavasti mõistavad head kolleegid Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusest ühel hetkel ka ise, et sellele probleemile lahenduse leidmine on ka nende enda huvides, sest Järvamaa kodumajapidamised ja ettevõtted ei ole nõus end Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse nimel vaeseks maksma.
