Stenbocki maja, 2. märts 2017 – Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused, riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.
„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks, aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“
Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.
Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4 protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.
Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas (st 2013. aastani 700 korterit), ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.
Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.
Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.
