Järjekordne teema ajendatuna sõbra-tuttava küsimusest. Pöördus kodanik minu poole küsimusega, kas momendil osta 2-toaline korter Tallinna või mitte? Mida peaks tegema?Üldine taustsüsteem annab järjest negatiivseid signaale. Kinnisvarahinnad langevad – selle kajastamiseks kohe omaette portaal loodud. Kas peaks siis täna ostuotsusega ootama? Või siiski loota, et äkki on tänasel turul juba võimalik midagi supersoodsa hinnaga kätte saada? Kas osta korter eesmärgiga see välja üürida?
Kui ikkagi elamispinda enda jaoks on vaja, siis on mõistlik ka tänaste segaste aegade kiuste turul ringi vaadata ja otsida üles sobilikud pakkumised. Pakkumiste skaala on lai – ainuüksi Tallinnas ja pealinna lähistel on tuhandeid vabu müügisolevaid kortereid.
Sobiliku pakkumise leidmisel on mõistlik teha väikene turu-uuring – mis hinnaga konkureerivaid projekte pakutakse ning kui paindlikud on konkureerivate projektide puhul hinnad (st. kui palju on müüjad valmis hinnas alla andma). See on fakt, et iga kinnisvaramüüja on vaatamata ühe- või teistsugustele väidetele valmis kõik klientide pakkumised ära kuulama – iseasi, kuidas ja milline reakstioon sellele kuulamisele järgneb.
Kui siis hind on mõistlik ehk vastab korteriostja ootustele, aga mis veel tähtsam – ka korter vastab ostja ootustele ja vajadustele, siis on ostuotsuse edasilükkamine tarbetu.
Kui aga oln tegureid, mis jäävad hinges närima (nt. kas elutuba on ikkagi piisavalt suur või peaks olema pisut suurem / kas me soovime vanni või ajab ikkagi ka dušš asja ära / kas esimesel korrusel pakutav korter on piisavalt turvaline, et rõdule jäetud jalgratas salaja uut omaniku ei leiaks), siis tasub pikas pakkumiste reas edasi vaadata. Seda muidugi juhul kui uue kodu ostmisega päris tuli takus ei ole.
Ega selline „kalastamine” arendajatele-müüjatele ei meeldi, aga mis teha – müügitehinguni jõudmise nimel on nad päris paljuks valmis.
Kui korteriostja soovib osta korteri, mis tulevikus välja üürida, siis on otsuse langetamine lihtsam. Sellisel puhul taandub ostuotsus hinna ja rahavoo suhtele – mis on investori ootus ses osas. Arvestada tuleb kindlasti riskidega, et turul on mitmeidki arendajaid või ka spekulante, kes asjaolude halva arengu tulemusena ei suuda arendatud/ostetud vara müüa ning kahjumi vältimiseks soovivad kättejäänud vara üürile anda. See tähendab üüripakkumiste arvu tõusu ehk pakkumise tõusu ning survet üürihindadele.
Elamispindade väljaüürimise juures ei saa mainimata jätta, et turu üüritootlus on olnud suhteliselt madal jäädes enamasti alla laenu intressimäärale.
Ostuotsuse langetamisel soovitan täna väga skeptiliselt suhtuda „paberilt” müüdavatesse projektidesse. Ehk siis projektidesse, mis veel täna valmis ei ole – seda juhul kui arendaja näol ei ole just tegemist väga usaldusväärse ettevõttega.
Väiksemate arendajatega, kel pole väga pikka senist arendamise staaži ega ole ka pikka plaani konkurentsitihedal kinnisvaraarenduse turul tegutseda, võib tekida probleeme. Üldise hinnasurve tõttu võib arendajal tekida soov asendada kallemaid materjale odavamatega, „unustada” mingit tööd tegemata või kaasata odavamat ja seeläbi vähemkvaliteetset tööjõudu.
Eeldatavasti suuremate arendajate puhul sellist probleemi ei ole. Kui sajaprotsendiliselt kindel saab olla siis kui olemasolevat korterit ja maja ise oma silmaga näha ja oma käega katsuda saab.
Mida siis ikkagi tänases turuolukorras teha? Nagu enamusele inimeste elu puudutavatele küsimustele ei ole siingi ühest vastust. Kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest, konktreetse inimese eesmärkidest, mida ta saavutada soovib. Kindlatsi on oluline tegur ka riskitaluvus, millega tuleb arvestada.
Seda, kas täna on hea aeg ostu tegemiseks ehk kas täna on võimalik osta „põhjast” või on põhi alles tulemas – seda saame teada aasta pärast. Tagantjärele tarkus on ju täpisteadus.
