Statistika: Eesti keskmine palk lubab võtta laenu, mille eest saab 32 m² keskmise hinnaga korterit

01.04.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tallinna-Harju keskmisest suurem palk võimaldab keskmisest suuremat maksimaalset laenusummat. Võttes laenutingimuste aluseks, et 25-aastase perioodiga laenu laenumakse on 25% keskmisest piirkonna palgast ja intressimäär on turu keskmine, saab keskmise Harju palgaga 2024 IV kvartalis eluasemelaenu arvestuslikult ~78 000 eurot.

Eesti keskmise lähedal olev Tartumaa keskmine palk võimaldab tartumaalasele maksimaalse laenusumma ~71 000 eurot. Seda on pisut rohkem, kui Eesti keskmine ~70 000 eurot.

Muude Eesti maakondade palgad võimaldavad arvestuslikku maksimaalset laenusummat ~54 000…58 000 eurot.

Maksimaalne laenusumma võimaldab Harjumaalasele osta 25,7 m² keskmise tehinguhinnaga korterit. Tartumaal lubab maksimaalne laenusumma 28,9 m² keskmist korterit.

Kõige suurem on ruutmeetrites arvestatud ostujõud odavate korterihindadega Ida-Virumaal, kus keskmine palk võimaldab laenusummat, mille eest saab 139 m² keskmise hinnaga korterit.

Ida-Virumaast pole kaugel Valga, Jõgeva ja Järvamaa, kus saab maksimaalse palga vastu võetava laenu eest vastavalt 121, 115 ja 98 m² keskmise hinnaga korterit. Eesti keskmine ostujõunäit on 32 m².

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN: Termination of the lease agreement for the Laagri “Hortes” and conclusion of a new lease agreement with Rikets Aianduskeskus OÜ

01.04.2025

EfTEN Real Estate FundOn 24.05.2017, a lease agreement was concluded between the fund’s subsidiary EfTEN Seljaku OÜ as the landlord and Hortes AS (bankrupt) as the tenant, under which Hortes AS (bankrupt) used the properties at Seljaku 4b and 2a in Harju County, Saue municipality, Laagri hamlet, including the building with technical systems and facilities.

On 07.03.2025, the bankruptcy of Hortes AS (bankrupt) was declared by a court ruling. In this regard, EfTEN Seljaku OÜ demanded a guarantee from the tenant for the payment of future rent, ancillary costs as well as property maintenance and improvement costs and notified upon the cancellation of the lease agreement if the guarantee was not provided. Hortes AS (bankrupt) did not provide a guarantee, and the lease agreement expired on 31.03.2025.

From 01.04.2025, Rikets Aianduskeskus OÜ will start to operate under a new lease agreement concluded ith the fund’s subsidiary on the properties at Seljaku 4b and 2a in Saue parish, Laagri hamlet, Harju County.

Rikets Aianduskeskus OÜ belongs to the Rikets group, which has 30 years of retail experience. Today, the Rikets group has 20 flower shops in larger shopping centers in Estonia, a distribution center in Lagedi and a gardening farm in Vana-Aespa, where a large number of high-quality cut flowers and potted plants are grown. Rikets garden is one of the four largest summer flower growers in Estonia. The company employs 96 people.

Eesti Pank: Eesti Pank korraldab Maardu mõisa müügiks avaliku oksjoni

31.03.2025

Eesti Pank korraldab avaliku oksjoni keskpanga omanduses oleva ajaloolise Maardu mõisa ja selle valduses oleva kinnistu ja hoonete müügiks. Oksjoni alghind on 700 000 eurot ning enampakkumine on avatud alates 31. märtsist kuni 15. maini.

„Eesti Pank on Maardu mõisa müügis hoidnud kümme aastat, kuid hoolimata mõningasest huvist ja müügihinna langetamisest ei ole siiani tehinguni jõutud. Oleme aga endiselt huvitatud mõisa müügist, sest kasutame seda kompleksi ise harva ja seetõttu ei sobi selle omamine kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega,“ selgitas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.

Avaliku oksjoni alghind on 700 000 eurot. Oksjon viiakse läbi Varakeskus kinnisvaraoksjonite veebikeskkonnas ja on pakkumistele avatud alates 31. märtsist kuni 15. maini (kella 14ni). Täpsemat infot Maardu mõisa ja oksjonil osalemise tingimuste kohta leiab Varakeskus OÜ oksjonilehelt.

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki esimest korda 2015. aasta veebruaris. Sellele eelnes kinnistamisprotsess, mis oli mõisa müügi eelduseks. Keskpank korraldas Maardu mõisa müügiks avaliku oksjoni ka mullu kevadel, mil alghinnaks oli 1,05 miljonit eurot, kuid müügitehinguni ei jõutud.

Eesti Pank ostis Harjumaal Jõelähtme vallas Maardu külas asuva Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle järgnevatel aastatel põhjalikult. Mõis on kuulunud mitmele tuntud baltisaksa suguvõsale ning on heas seisukorras. Kompleks koosneb viiest ajaloolisest hoonest ning suhteliselt hästi säilinud põlispuudega mõisapargist.

Arco Vara AS finantsjuht vahetub

31.03.2025

Arco VaraArco Vara finantsjuht Tiina Malm lahkub Arco Varast ning juhatuse liige Kristina Mustonen on alustanud ettevõttele uue finantsjuhi otsimist.

2017. aastal Arco Varaga liitunud ning 2020. aastal grupi finantsjuhiks valitud Tiina Malmi kommentaar lahkumise avaldusele: „Tahan ette võtta oma elu suurima luksuse ja julguse ning teha karjäärielust pausi. Mul ei ole varasemat pika puhkamise kogemust ning ma ei oska veel ennustada, kui pikalt töölt eemal olemine mulle meeldida võiks, aga ootan järgnevat elumuutust põnevusega.“

Uus finantsjuht võtab juhtimise üle hiljemalt mai lõpust.

Tiina Malm on Arco Vara AS tütarfirmade Arco Tarc OÜ, Arcojärve OÜ, Arco Spordi OÜ, Kerberon OÜ, Kodulahe Kvartal OÜ ning Kodukalda OÜ juhatuse liige, see kuulub lähikuudel muutmisele.

Kalamaja korterite turu detailne ülevaade

31.03.2025

Tõnu ToomparkKalamaja kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Bigbank: Kaubanduses elavnemise märgid, kuid suurte jaekettide omanikud peaksid olema murelikud

31.03.2025

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud jaekaubanduse statistikat vaadates näeme, et kerge tõus jätkub. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas jaekaubanduse maht 4%. Võrreldes jaanuariga oli küll kerge langus, aga see on tavapärane praktika, et veebruaris ostetakse vähem kui jaanuaris ning märtsis peaksime jälle nägema kuises lõikes väga korralikku tõusu.

Autode müük on tänu autode maksustamisele ootuspäraselt suures miinuses, jaanuaris oli autode müük 21% madalam kui eelmise aasta jaanuaris ning veebruaris 15% madalam kui eelmise aasta veebruaris. Novembri ja detsembri mootorsõidukite müügitulu kokku oli pea miljard eurot, jaanuaris-veebruaris kokku oli tulu vähenenud 45%. Ka varasematel aastatel on aasta alguse automüük madalam kui aasta lõpus, aga näiteks aasta varem oli analoogiline vähenemine ainult 13%.

Eesti Panga värskes majandusprognoosis ennustatakse selle aasta inflatsiooniks 6%, toiduainete inflatsiooniks koguni 7%. See tähendab, et konkurents kaubanduskettide vahel tiheneb ning järjest suurema osa toidukaupluste käibest hakkavad moodustama kõikvõimalikud kampaaniatooted. Nii et jälgige kollaseid silte! Võib olla ongi inimesed vähem ostma hakanud? Suurte kaubanduskettide müügimahud olid veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga pea 5% langenud. Eelmise aasta märtsist alates on müügimahud vähenenud kumulatiivselt 8%. Omanikel on põhjust muretsemiseks.

Swedbank: Tarbimine kosub, kuid selle kiiret taastumist oodata ei saa

31.03.2025

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris juba kolmandat kuud järjest. Aastases võrdluses oli kasv 4% ja kui kõrvaldada sesoonsed mõjud, siis kuises võrdluses 2%. Kuigi jaemüügimaht on kasvanud eelmise aasta juunisse jäänud põhjast juba 5%, on see ikka veel 12% väiksem kolme aasta tagusest tipust.

Jaemüügimaht tasapisi küll kosub, kuid majapidamiste kindlustunde indeks halveneb. Ilmselt ei näita see indeks päris õigesti nende tarbimissoovi. Majapidamiste nõrga kindlustunde taga on jätkuvalt kartus oma finantsolukorra halvenemise pärast, mis on omakorda seotud suure ebakindlusega töötuks jäämise suhtes ja kasvanud hinnakasvuootustes.

Jaekaubandusettevõtete hinnakasvuootused on selle aasta esimestel kuudel küll veidi vähenenud, kuid need on ikka veel üle pikaajalise keskmise. Samas on jaekaubandusettevõtete üldine kindlustunne juba alates eelmise aasta sügisest paranenud.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionitõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal ei lange.

Olukord tööturul ei tohiks sel aastal halveneda. Hõivatute arv jääb jätkuvalt suureks ja töötute arv peaks veidi vähenema. Seetõttu võib prognoosida selleks aastaks aegamööda tarbimise paranemist. Jaekaubandusettevõtete müügimaht on püsinud allpool pikaajalist trendi juba alates 2023. aasta keskpaigast. Samas sõltub tarbimise taastumise kiirus paljuski majapidamiste kindlustundest, millele on vähemalt lähiajaks nii positiivse (majanduse kasvule pöördumine), kui ka negatiivse (maksutõusud ja kiire hinnakasv, geopoliitika) mõjuga tegureid.

USA võimalikud tollimaksud Euroopa Liidule, mille kohta peaksime täpsemat infot kuulma järgmisel nädalal, ja EL-i vastus nendele võivad aeglustada Eesti majanduskasvu, sealhulgas tarbimise taastumist.

Majapidamiste sissetulekud ja nende säästmisvõime on küll väga erinevad, kuid hoiuste portfelli tugev kasv näitab, et inimeste tarbimis- ja investeerimispotentsiaal on praegusest suurem. Viimase viie aasta jooksul on majapidamiste hoiuste portfelli maht SKP suhtes olnud tublisti üle koroonakriisi eelse pikaajalise keskmise.

Merko: Noblessneris algas uue kortermaja ehitus

31.03.2025

Merko Kodude ja BLRT Grupi ühise arendusprojekti raames algas Noblessneris uue, 83 korteri ja kuue äripinnaga kortermaja ehitus. Aadressil Allveelaeva 2 kerkivas hoones valmivad kahe- kuni kuuetoalised korterid suurusega 42–161 ruutmeetrit. Maja valmib 2027. aasta alguseks.

Noblessner on kujunenud üheks Tallinna kõige populaarsemaks piirkonnaks, kus kunagise allveelaevatehase alale on loodud stiilne, merele avatud linnaruum. 2020. aastal pälvis Noblessner Baltikumi parima linnaruumi arenduse auhinna.

„Aadressile Allveelaeva 2 kerkiva kortermaja vastu on huvi suur,“ kinnitas Merkos Noblessneri uusarenduste eest vastutav Tiit Kuusik. „Inimesed hindavad Noblessneri ainulaadset elukeskkonda. Siia elama tulles saab läbimõeldud ja kvaliteetse kodu, mille väärtus koos ümbruskonna ja kohaliku kogukonna arenguga ainult kasvab,“ tõi Kuusik välja põhjusi, miks on Noblessner üks ihaldusväärsemaid piirkondi Tallinnas.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul on sadamalinnak unikaalne kombinatsioon mitmest elemendist. „Siin on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, tunnustatud söögikohad, värvikas kultuurielu ning kvaliteetne uusarendus. Loome inimsõbralikku ja turvalist linnaruumi, kus kogu mereäärne ala on jalakäijate ja kergliikluse päralt,“ sõnas ta.

Allveelaeva 2 kortermaja arendab Kodusadam OÜ, mille osanikud on Merko Kodud ja BLRT Grupp. Hoone autor on arhitektuuribüroo PLUSS, sisearhitektuursed lahendused on loonud studio Argus. Noblessneri kodudega saab tutvuda aadressil merko.ee/allveelaeva.

PLUSS arhitektidel on oluline roll Noblessneri erilises atmosfääris: nende loodud on välialade lahendused ja mitmed varasemad kaasaegsed eluhooned. Allveelaeva 2 maja jätkab samasuguse nauditava ja inimsõbraliku arhitektuurse käekirjaga. Hoonete parkimiskohad rajatakse Noblessneris maa-alusele korrusele, mis jätab maapealse ruumi haljastatud hoovialade, mänguväljakute ja puhkealade jaoks.

Ligi kolmekümne viie tegutsemisaastaga on Merko rajanud Eestis, Lätis ja Leedus ligikaudu 11 000 kvaliteetset kodu ning loonud parema elukeskkonna kümnetele tuhandetele inimestele. Kvaliteedi ja korteriostja mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse kõiki etappe alates uue projekti kavandamisest ja projekteerimisest kuni korterite ehitamise, müügi ja garantiiaegse teeninduseni. Kinnisvara arendab ja kortereid müüb Merko Kodud, hooneid ja taristut ehitab Merko Ehitus Eesti. Kortermajade ehitusel kasutame vaid rohelist energiat. Merko suurimad ehituses olevad elukvartalid on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Noblessner Tallinnas, Erminurme Tartus ning Õielehe Jüri alevikus. Rohkem infot aadressil merko.ee/kodud.

BLRT Grupp on üks suurimaid ja mitmekülgsemaid Läänemere piirkonna tööstuskontserne, mille juured ulatuvad aastasse 1912. Kontsern ühendab enam kui 50 tütarettevõtet ja neli ühisettevõtet, pakkudes tööd ligi 4000 inimesele seitsmes riigis. BLRT Grupp tegutseb erinevates tööstusvaldkondades, sealhulgas laevaehituses ja -remondis, tipptehnoloogiliste seadmete ja keeruliste metalltarindite valmistamises, valtsmetalli töötlemises ja müügis, masinaehituses, gaaside tootmises ja müügis, veo-, sadama- ja muude teenuste osutamises ning kinnisvaraarenduses. Noblessneri sadamalinnak on kontserni viimaste aastate olulisemaid arendusprojekte, kus ajalooline tööstuspärand on läbi põimunud nüüdisaegse elukeskkonnaga.

Arco Vara AS CFO changes

31.03.2025

Arco VaraArco Vara CFO Tiina Malm is leaving Arco Vara and board member Kristina Mustonen has started the search for a new CFO for the company.

Tiina Malm, who joined Arco Vara in 2017 and was elected CFO of the group in 2020, commented on her resignation: “I want to take the greatest luxury and courage of my life and take a break from my career. I have no previous experience of taking a long vacation and I cannot yet predict how long I would enjoy being away from work, but I am looking forward to the next life change with excitement.”

The new CFO will take over management at the latest from the end of May.

Tiina Malm is a member of the board of Arco Vara AS subsidiaries Arco Tarc OÜ, Arcojärve OÜ, Arco Spordi OÜ, Kerberon OÜ, Kodulahe Kvartal OÜ and Kodukalda OÜ, which is subject to change in the coming months.

Eesti Pank: PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist

28.03.2025

Majanduse taastumine on alanud. Mõningane konkurentsivõime paranemine ühes kosuva välisnõudlusega on viinud ekspordi kasvule ja see pööras eelmise aasta lõpus ka Eesti majanduse tagasi kasvurajale. Kriisidest põhjustatud madalseisust välja ronimine võtab aga aega, sest Eestis on tootmine konkurentidega võrreldes järsemalt kallimaks muutunud ning sellega kohanemiseks peab paranema tootlikkus ja see toimub aegamisi. Tänavune majanduskasv küündib 1,5%ni ning kiireneb kahel järgmisel aastal 2,5% lähedusse.

Globaalne majanduspilt on muutunud keerukamaks ja see jätab jälje ka Eesti majandusele. Praeguseks USA poolt kehtestatud kaitsetollidel ja nendele vastuseks astutud sammudel on Eesti majandusele vähene mõju, kuid kaubandustingimused võivad veelgi halveneda. See mõjutaks Eestit tugevalt, kuna oleme väike ja avatud majandus, mis toetub suuresti ekspordile. Kui USA viib ellu lubaduse kehtestada Euroopa Liidu ekspordile 25% suurune tollimaks, siis see aeglustaks Eesti majanduskasvu tuntavalt, kuid ei peaks kaasa tooma majanduslangust.

Toidukaupade ja teenuste jätkuvale hinnatõusule annavad lisapanuse kõrgemad maksud. Tänavu tõstavad elukallidust kõrgemad toidukaupade ja teenuste hinnad, sealhulgas automaks, aga ka käibemaksu ja aktsiiside kergitamine. Kokku annavad maksutõusud umbes kolmandiku hinnatõusust, mis kiireneb keskpanga prognoosi järgi aasta kokkuvõttes 6%ni. Kuna aasta alguses tõusis ka tulumaks, siis inimeste palga ostujõud väheneb. See piirab omakorda tarbimist ja majanduse kosumist. Eesti inimeste kasutatav kogutulu, mis sisaldab nii pensione, muid tulusid, kui ka intressimäärade languse poolt pakutavat leevendust, püsib sel aastal ostujõu mõttes sarnasel tasemel eelmise aastaga. Olukord võiks minna paremaks 2026. aastal, sest nn maksuküüru kaotamisega väheneb maksukoormus ja suureneb keskmise netopalga ostujõud märkimisväärselt.

Tööturu olukord püsib stabiilne. Eelmistel aastatel jäi tööturu reaktsioon majanduslangusele tagasihoidlikuks, hõive kahanes võrdlemisi vähe ning suurem kohanemine toimus töökoormuses. Majandusaktiivsuse kasv seega kohest värbamislainet ei põhjusta, sest esialgu saab toodangut kasvatada ka olemasolevate töötajatega. Töötuse määr praeguselt tasemelt küll langeb, aga pigem aegamisi ning osaliselt ka seetõttu, et Eestis väheneb inimeste hulk, kes otsivad tööd. Kuna palgakasv kiirenes mullu hoolimata suurest vaba tööjõu hulgast, siis võib see viidata probleemile, et tööotsijate oskused ja tööandjate vajadused omavahel enam nii hästi ei klapi. Seda muret saab leevendada erinevate tööturumeetmetega, näiteks koolituste, praktikavõimaluste ja karjääriteenuste näol.

Ka väga keerulisel ajal ei tohiks unustada riigirahanduse pikka perspektiivi. Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud suurendada kaitsekulusid ning tutvustas maksumuudatusi, mis vähendaksid riigi tulevasi tulusid. Euroopa Liidus on kokku lepitud, et kaitsekulutusi saab järgmisel neljal aastal teha üsna suures mahus nii, et need ei lähe erandkorras arvesse lubatava riigieelarve puudujäägi arvestamisel. Eesti kaitsevõime kiireks tõstmiseks vajalikud kulutused on igati arusaadavad, kuid tasub olla valvas, et kaitsekulutuste erandi kaudu ei suureneks riigieelarve puudujääk muudel põhjustel kui täiendavad kaitsekulud. Pikas plaanis tuleb silmas pidada, et suurem võIakoorem tähendab ka suuremaid iga-aastaseid intressimakseid ja piiratumaid võimalusi teisteks riiklikeks kulutusteks. Juhul, kui ka tulevikus on vaja suunata rohkem raha Eesti kaitsesse, siis oleks mõistlik leida püsiv lahendus, kuidas neid kulutusi jooksvatest tuludest rahastada. Riigirahanduse pikk plaan, kuidas väljuda igal aastal kasvavast riigieelarve puudujäägist, annaks ettevõtjatele suurema kindlustunde investeeringute tegemisel ning soodustaks sellega töökohtade teket ja majanduse arengut.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest

28.03.2025

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes veebruaris eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 21% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 6%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht vähenes aga eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht veebruaris kõige rohkem ehk 28% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil, samuti 4% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 10% muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (nn kaubamajad), 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 7% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste müügimaht jäi 2024. aasta veebruari tasemele.

Selle aasta jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügimaht 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 2%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris 2025. a kevadel?

28.03.2025

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite arendusturul? Kas pakkumisi tuleb turule juurde või jääb vähemaks? Kas müügimahud suurenevad või sootuks kuivavad kokku? Milline kaup müüb ja milline seisab? Millises suunas liigub hinnakõver?

Saan sind aidata, kui pead seda infot vajalikuks

Jälgin igakuiselt uute korterite turgu. Loen pakkumise kokku korterhaaval kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames.

See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende muutustest. Monitooringu andmete baasilt saab suurepärase üldise vaate turul toimuvast, samuti väga detailse info ühe või teise piirkonna / projekti / arendaja / hoone kohta.

Näen numbrite taha

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Seon kuiva numbrilise info taustaga ja toon välja põhjused. Vastan küsimusele “miks”.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Räägime

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Ekspert: uue kodu ostuks on viimaste aastate soodsaim hetk

28.03.2025

Kinnisvarahinnad on täna sisuliselt kolme aasta tagusel tasemel, kuid kõigi teiste oluliste näitajate, nagu inflatsioon, palgakasv ja intressilangus, liikumine kinnitab, et nii soodne ei ole uue kodu ost olnud juba hea mitu aastat, kommenteerib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Viimase kolme aasta jooksul on keskmine palk kasvanud stabiilselt 8-11% aastas ning kaupade ja teenuste hinnatõus olnud kiiremgi. “Suhtes sissetulekutesse ja üldisesse elukalliduse tõusu on paigal tammuvate hindadega kinnisvara muutunud ostja jaoks paari aasta tagusega võrreldes palju soodsamaks,” selgitab 1Partner Kinnisvara juht, kelle sõnul on ka vahepeal kõrgustes käinud intressimäärad viimase poole aasta jooksul kenasti alla tulnud. “Üldises hinnatõusu juures on laenuraha vist ainus asi, mille hind on viimasel ajal läinud tuntavalt odavamaks,” lisab Vahter viidates 2% suunas liikuvale Euriborile.

1Partner Kinnisvara juht rõhutab, et selline olukord ei saa enam kaua jätkuda, sest ka kinnisvaraarendajate jaoks on kõik sisendhinnad oluliselt kasvanud. “Hinnasurvet ülespoole mõjutab ka suvel saabuv käibemaksu tõus ja pigem on edaspidi müüki tulevate uusarenduste hinnatase täna müügis olevatega võrreldes juba algusest peale kallim,” lisab Vahter.

“Vaatamata tunduvalt kõrgemal tasemel olnud intressidele, suurt kinnisvara hinnalangust ei järgnenud ning nüüdsete madalamate intresside valguses, on hoopis kasvanud surve hinnatõusuks. Palgad ja elukallidus jätkavad tõusu ka sel aastal ning selles valguses tundub tänane laenumakse juba aasta pärast soodsam,” lisab Martin Vahter.

Nordecon: Lepingu sõlmimine hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks

28.03.2025

NordeconAS Nordecon ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks Harjumaal. Lepingu maht on 3,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning hoone valmib 2026. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja korduskoosoleku kokkukutsumise teade

28.03.2025

Baltic Horizon Fund27. märtsil 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanike (edaspidi koos „investorid“) erakorraline üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“).

Üldkoosoleku päevakord, nagu osakuomanik oli välja pakkunud, oli alljärgnev:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Üldkoosolekule registreerus 3 investorit, kellele kuulub vähem kui 1% osakutest, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Osakuomanikud ei saanud vastu võtta päevakorras olnud otsuseid.

Korduskoosolek

Kooskõlas fondi reeglite punktiga 10.11 kutsub fondivalitseja Northern Horizon Capital AS käesolevaga kokku uue üldkoosoleku, sama päevakorraga.

Uus üldkoosolek toimub 7. aprillil 2025.a algusega kell 13:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Northern Horizon Capital AS kontoris asukohaga Roseni 7 (A-torn), 6.korrus, 10111 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 12:00. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.11, 11.2 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 7. aprillil 2025.a kell 13:00. Investoritel on võimalik oma õiguste teostamiseks anda hääletusjuhisega volikiri. Pakume võimalust kaaluda esindajaks määrata fondijuht Tarmo Karotam (juhised selleks on toodud allpool ning lisas 1).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_vSmhsW1uQhqwRaTQ3EBXBA

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143,562,514.

Päevakord, nagu osakuomanik on välja pakkunud:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh-cap.com hiljemalt 31. märtsil 2025.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid või Euroclear Sweden AB registris SDR-e 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 28. märtsil 2025.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 4. aprillil 2025.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanikele

OLULINE NÕUE: SDR omanikud, kelle hoidmistunnistused on registreeritud Euroclear Sweden AB registris panga või mõne muu esindajakonto kaudu, on kohustatud teavitama panka või esindajakonto pakkujat 28. märtsi tööpäeva lõpuks 2025, et pank või esindaja konto pakkuja lisaks ajutiselt isiku nime Euroclear Sweden AB omanike registrisse.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanike kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

Northern Horizon Capital AS ettepanekud päevakorrapunktide kohta

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Andrius Smaliukas uueks nõukogu liikmeks.

Dr. Smaliukas on Leedu advokaadibüroo MMSP juhtivpartner, mis on keskendunud ettevõtete strateegilisele nõustamisele ja vaidluste lahendamisele. Varem oli ta partner ühes juhtivas ülebaltilises büroos Valiunas Ellex ning tal on peaaegu 20-aastane kogemus vahekohtuniku ja rahvusvahelise vahekohtu juhtiva nõustajana. Dr. Smaliukas omandas doktorikraadi ja õigusteaduse magistrikraadi Vilniuse Ülikoolis, tegi kraadiõpinguid Oxfordis ning läbis Cambridge’i kohtunike ärikooli ja Harvardi õigusteaduskonna juhtimisprogrammid. Dr. Smaliukas on Staticus Groupi ja Kesko Senukai juhatuse liige, tal on ulatuslik nõustamiskogemus ärikinnisvara ühinemiste ja omandamiste ning investeeringute juhtimise valdkonnas kogu Baltikumis.

Andrius Smaliukas ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Milda Dargužaitė uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Milda Dargužaitė uueks nõukogu liikmeks.

Milda Dargužaitė on Northern Horizon Capital A/S, Northern Horizon Capital ASi aktsionäri, endine tegevjuht. Ta vastutas ettevõtte tegevuse ja strateegilise suuna juhtimise eest, sealhulgas uute fondide ja investeerimisvahendite arendamise eest. Mildal on märkimisväärne kogemus nii avalikus kui ka erasektoris, nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta liitus ettevõttega 2018. aastal pärast ametikohti Leedu peaministri büroo kantslerina, Invest Leedu tegevdirektorina ja Leedu majandusministri nõunikuna. Milda omab rikkalikku kogemust finants- ja portfellihalduse valdkonnas, mis pärineb tema tööajast Goldman Sachsis New Yorgis ja Barclaysis Londonis. Milda Dargužaitė oli Northern Horizon Capital ASi nõukogu liige alates 2018. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini.

Mildal on bakalaureusekraad matemaatikas ja majanduses Middlebury kolledžist ning magistrikraad operatsioonide uurimise ja finantstehnika alal Princetoni ülikoolist. Ta on olnud mitme Northern Horizon Groupi üksuse juhatuse liige.

Milda Dargužaitė ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Antanas Anskaitis uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fundi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Antanas Anskaitis  uueks nõukogu liikmeks.

Antanas Anskaitis on partner Grinvestis, mis on erainvesteeringute ettevõte, mis tegeleb kinnisvara ja transpordiga. Antanasil on üle 20 aasta kinnisvarainvesteeringute juhtimise kogemust (sellest 16 aastat Northern Horizon Capital grupis). Alates 2015. aastast kuni 2020. aastani juhtis Antanas Partners Groupi nimel edukat Balti-Poola investeerimisportfelli ning juhtis üle 30 ärikinnisvaratehingu Baltikumis ja Poolas, omades kogemust nii müügi- kui ka ostupoolel. Antanasil on magistrikraad juhtimises ja majanduses.

Grinvest on oma Eesti tütarettevõtja Gene Investments OÜ kaudu Baltic Horizon Fondi suurim osakuomanik (>25%) käesoleva teate esitamise ajal.

  1. Otsus maksta tasu nõukogu esimehele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul. Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.4 valivad nõukogu liikmed esimesel koosolekul pärast uue(te) liikme(te) valimist enda seast esimehe.

Ettepanekus välja toodud koosseisus kavatseb nõukogu töötada tihedas koostöös Northern Horizon Capital ASi allkomiteedega ja kohtub vähemalt kord kuus, kuni Baltic Horizon Fond on ümberkujundamisetapis. Seetõttu tehakse ettepanek maksta nõukogu esimehele tasu summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul.

Kavandatav tasu on sama, mis praegustel nõukogu liikmetel. Osakuomanik teeb ettepaneku maksta igale nõukogu liikmele (v.a esimees, kellele makstakse tasu vastavalt punktile 4) 11 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.3.3 toimub üldkoosolekuga nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Lisa 1:

  1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)
  2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-04-07.eng

1 2 3 … 9 10 11 … 1,548 1,549 1,550