Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Ministeeriumi toetuse abil paraneb omavalitsuste hoonete seisukord

24.03.2025

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium2024. aasta kinnisvara andmekorje tulemused näitavad, et avalikus kasutuses olevad omavalitsustele kuuluvad hooned on järjest energiatõhusamad.

Hoonete seisukord on paranenud ka tänu riigilt saadud toetustele. Veel märtsis avaneb kaks taotlusvooru avalike teenuste osutamiseks kasutatavate kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimiseks või uute liginullenergiahoonete ehitamiseks. Taotlusvoorude eelarve on kokku 70 miljonit eurot.

Eesti kohalikele omavalitsustele kuulub kokku 6,5 miljonit ruutmeetrit pinda pea 9400 hoones. Nendest pea 3700 hoones – näiteks lasteaedades, koolides, kultuurikeskustes, hooldekodudes, linnavalitsustes ja vallamajades – pakutakse kohapealseid avalikke teenuseid kokku 5,1 miljonil ruutmeetril.

Hoonete arv ega pindala ei ole viimaste aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Samas on aga oluliselt paranenud nende energiatõhusus. Vähemalt C-energiaklassile vastab 44 protsenti hoonetest, mis on 7 protsendipunkti võrra rohkem kui aastal 2021. Ka on paranenud omavalitsuste antud hinnang oma hoonetele – hinnangu „hea“ või „väga hea“ on saanud 70 protsenti hoonetest.

Siiski on aga veel palju hooneid, mille seisund ei ole energiamärgise kohaselt piisavalt hea või millel puudub märgis sootuks.

Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul on eesmärk parandada kõigi pikaajaliselt avalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhusust. „Selle eesmärgi saavutamine on kulukas. Seetõttu oleme viimastel aastatel ministeeriumi poolt toetanud omavalitsusi hoonete energiatõhusamaks muutmisel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest ja Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist enam kui 100 miljoni euroga,“ lisas ta.

Toetuste abil on parandatud paljude avalike hoonete soojapidavust ja sisekliimat. Samuti on lisatud paljudele majadele uusi funktsioone, neis pakutakse rohkem teenuseid ning hoonepindu kasutatakse tõhusamalt.

Lähiajal avab Riigi Tugiteenuste Keskus taas taotlusvoorud kohalike omavalitsuste hoonefondi parendamiseks. Hoonete energiatõhususe parandamise vooru eelarve on 45 miljonit eurot ning suure energiakuluga hoonete asendamiseks liginullenergiahoonete ehitamise vooru eelarve on 25 miljonit eurot. Hinnanguliselt toetatakse tänavu kokku 30 hoone rajamist ja renoveerimist.

Toetusmäär on mõlemas meetmes vahemikus 50 kuni 70 protsenti, sõltuvalt omavalitsuse keskmisest tulust elaniku kohta. Lisaks on hoonete energiatõhusustööde meetme toetussummad jagatud regionaalselt. Selle eesmärk on tagada, et toetus jõuaks pea kõikidesse Eesti maakondadesse ja omavalitsustesse.

Aastatel 2025–2028 on kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusust plaanis parandada pea 285 miljoni euro abil. Raha selleks tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ning kasvuhoonegaaside heitkoguse müügi tuludest. Ministeeriumi hinnangul on selle raha toel võimalik parandada umbes 150 hoone seisukorda omavalitsustes üle Eesti.

Madis Müller: aitäh laenu eest, aga miks see nii kallis on?

21.03.2025

Eesti PankKäsikäes intressimäärade langusega näeme selgeid märke laenuturu elavnemisest. Eesti inimestel ja ettevõtetel on piisavalt usku tulevikku, et võtta pikaajalisi laenukohustusi. Pangad omakorda on valmis laenu pakkuma ja suudavad seda teha kasumlikult. Kas siis ongi kõik hästi? Või võiksime ehk ühiskonnana küsida, kas saaks seda laenu natuke odavamalt? Möödunud suvel tõi konkurentsivõime ekspertkogu oma aruandes välja, et Eesti ettevõtetele on kapitali hind kõrgem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Kui see oleks euroala keskmisel tasemel, siis säästaksid meie inimesed ja ettevõtted pankadele makstavate intresside pealt aastas 200 miljonit eurot. Laenuturul konkurentsi tugevdamisele aitaks kaasa, kui teha kodulaenu üleviimine teise panka lihtsamaks ja odavamaks, nii et „vana pank“ ei saaks küsida lepingu lõpetamise tasu. Samuti oleks abiks ja kooskõlas valitsuse eesmärgiga vähendada ebavajalikku bürokraatiat see, kui piiraksime notarite rolli laenu teise panka üleviimisel.

Kõigepealt tasub selgitada, mis on meie pangandusturul hästi. Seda ei olegi nii vähe. Eesti pankade nii majapidamistele kui ka ettevõtetele antud laenude jääk oli detsembri lõpu seisuga 8% suurem kui aasta tagasi. Veelgi muljetavaldavam on aga see, et viimase kolme kuu jooksul sõlmitud uute kodulaenulepingute maht on peaaegu 40% suurem kui samal perioodil aasta varem. Eesti pangad pakuvad klientidele piisavalt laenu ja hindavad mõistlikult ka nende võimet oma kohustusi täita. Klientidel endil on piisavalt optimismi ja usku tulevikku, et pikaajalisi laenukohustusi võtta.
Eesti inimesed ja ettevõtted suudavad ka võetud laene hästi tagasi maksta. Nii näiteks on kodulaenudest vaid 0,2% sellised, mille maksetega on klient hilinenud üle kahe kuu. Ettevõtete laenude puhul on sama näitaja 0,4%, mida on samuti väga vähe. See näitab, et pangad on laenu andes mõistlikult konservatiivsed ja kliendid maksejõulised. Laiemalt annab see märku, et ka Eesti majanduse seis ei ole nii hull, kui uudiseid lugedes võib aeg-ajalt tunduda.

LAENUINTRESSID EESTIS JA EUROOPAS

Laenude hinna ehk intressimääraga asjad nii hästi ei ole. Euroopa Keskpanga intressilangetused on küll toonud euribori allapoole ja see on viimase aasta jooksul vähendanud pea kõigi laenuklientide intressikulu. Näiteks oli detsembriks keskmise kodulaenu intressimäär kukkunud aastaga umbes 1,5% võrra, peaaegu 4%ni. Sama suundumust on näha ärilaenude puhul, mis tavaliselt on samuti euriboriga seotud. Ometi on Eestis ettevõtetele pakutavate ujuva – ehk euriboriga seotud – intressimääraga laenud euroala kalleimad. Kui see kedagi lohutab, siis Lätis ja Leedus on olukord küll sisuliselt sama. Eesti Panga värskes majanduse rahastamise ülevaates oleme põhjalikumalt kirjeldanud objektiivseid põhjuseid, miks see nii võiks olla, kuid kogu erinevust meie ja euroala keskmiste intressimäärade vahel me sellega selgitada ei suuda.

Üldiselt on loogiline eeldada, et nii nagu iga kauba või teenuse puhul, jõuavad ka panganduses hästi toimiva konkurentsi tingimustes intressimäärad mõistliku tasakaalupunktini. See tähendab, et pangad teenivad piisavat kasumit ja laenude pakkumine on äriliselt põhjendatud. Aga ka seda, et need intressimäärad ei erine seletamatult palju teiste sarnaste riikide omadest.

Viimaste aastate suundumusi hinnates saab öelda, et intressimäärade kerkides alates 2022. aasta keskpaigast toimis konkurents Eesti pankade vahel tähtajaliste hoiuste nimel päris hästi. Tehti kampaaniaid, et meelitada kliente vaba raha paigutama teise panka. Tähtajalistele hoiustele makstavad intressimäärad on meil endiselt euroala kõrgemate hulgas.

Konkurentsi tihenemist on märgata ka kodulaenude turul. Keskmine uue kodulaenu marginaal ehk tavapäraselt 6-kuu euriborile lisatud intressimäär, mis 2020. aasta keskel tipnes 2,4% juures, on tänaseks kukkunud 1,4%-le. Veel aasta tagasi oli Eesti uue kodulaenu keskmine intressimäär euroala keskmisest 1% võrra kõrgem. Nüüdseks on see erinevus umbes 0,4%. Samas euroala võrdluses on vaid viies riigis võrreldavate kodulaenude intressimäär meist kõrgem. Võrdluseks – kümme aastat tagasi, mil Eesti turul tegutses aktiivselt veel mitu suuremat Põhjamaade panka, oli see vahe euroala keskmisega olematu.

Huvitaval kombel ärilaenude puhul viimastel aastatel sarnast marginaalide langust toimunud ei ole. Keskmise ärilaenu puhul on 6-kuu euriborile lisatav marginaal viimase kolme aasta jooksul kõikunud 3% lähedal. Ka pankurid ise on tõdenud, et ärilaenude puhul on konkurentsisurvet vähem tunda kui kodulaenuturul.

Millega võiks Eesti kõrgemaid intressimäärasid põhjendada? Kõrgem intressimäär oleks näiteks arusaadav, kui Eesti laenud oleksid võrreldes teiste riikidega riskantsemad. Maksab ju ka Eesti valitsus laenu võttes kõrgemat intressimäära kui Saksamaa valitsus. Kindlasti see ongi üks tegur, vähemalt ulatuses, mis see mõjutab kapitali ja finantsturgudelt laenatud raha hinda pankade jaoks. Teisalt peaks see mõju olema üsnagi piiratud, sest peamiselt rahastavad Eesti pangad enda laenuäri endiselt odavate kohalike hoiustega. Samuti ei viita väga head laenuportfelli kvaliteedinäitajad Eesti laenude kõrgemale riskile. Andmeid võrreldes ei leia kinnitust ka hüpotees, nagu väljastaksid Eesti pangad rohkem väiksemaid ja riskantsemaid ärilaene. Tegelikult on erisused intressimäärades üsna stabiilsed sõltumata laenu suurusest.

EESTI PANKADE KASUMIOOTUS

Eesti pangad on tänu kuluefektiivsusele, väikestele laenukahjumitele ja suhteliselt kõrgetele laenuintressimääradele väga kasumlikud. Näiteks hindab LHV oma värskes finantsplaanis, et mullu umbes 25%ni ulatuv omakapitali tootlus ei vähene märgatavalt ka järgmistel aastatel. Ka sellise kasumlikkuse juures on pank suutnud viimastel aastatel oma laenumahte ja turuosa tublisti kasvatada. Euroopa pankade keskmine omakapitali tootlus on viimastel aastatel paranenud ja jõudnud umbes 11%ni. Soomes, kus intressimäärad on selgelt alla euroala keskmise, on vastav näitaja pikaajalise keskmisena olnud 10% lähedal ja sealgi suudavad pangad teenida omanikele täiesti viisakat kasumit.
Kokkuvõttes viitavad andmed sellele, et Eesti laenuturul peaks olema veel ruumi konkurentsi edasiseks paranemiseks. Küsimus on selles, kes ja mida selleks saab teha.

Täpselt aasta tagasi esitas Eesti Pank koos finantsinspektsiooniga mitmeid ettepanekuid, kuidas õigusakte muutes saaks laenuturul kaalukaussi klientidele soodsamas suunas nihutada. Eelkõige puudutasid need kodulaenuturgu. Ettevõtete ärilaenud on vähem standardiseeritud toode ja tavaliselt ka lühema tähtajaga, mistõttu näiteks laenu refinantseerimiste soodustamine ei pruugi anda samaväärset efekti kui kodulaenuturul.

Aga ehk võikski alustada lihtsamatest lahendustest. Seejuures poleks konkurentsi suurendamise võti mitte lihtsamate tingimustega uute väikepankade turule lubamises, sest pangandus on selgelt mahuäri. Alles alustavad väikepangad ei suuda suurematega võrreldes tüüpilisi äri- ja kodulaene parema intressimääraga pakkuda ja seega hinnaga konkureerida. Teisalt näitab nii mitmegi Lääne-Euroopa panga lahkumine meie turult viimase kümne ja enama aasta jooksul ka seda, et suurematele tegijatele ei ole meie juba hästi ära jaotatud turuosadega pangandusturg piisavalt huvitav.

Eesti Panga ja finantsinspektsiooni mullused ettepanekud keskendusidki eelkõige sellele, et suunata panku teravamalt konkureerima mitte üksnes uute, vaid ka juba olemasolevate laenuklientide nimel. Seda on võimalik saavutada, kui oma laenuga parematel tingimustel teise panka kolimine ehk laenu refinantseerimine on tehtud võimalikult lihtsaks.

Tean, et mõni meie ettepanek, näiteks vähendada laenutagatiste hindamisaktide arvu, on juba töös. Kindlasti oleks mõistlik võtta eeskuju teistest riikidest ja keelata täiendav lepingu lõpetamise tasu ujuva intressimääraga laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel intressi muutumise kuupäeval. Seda isegi arvestades, et viimasel ajal mõni pank seda tasu ei nõuagi või teine on nõus laenu üle tuues kliendile need kulud kampaania korras kinni maksma.

NOTARI KASUTEGUR ON TIHTI VÄIKE

Vast meie kõige vastuolulisem ettepanek puudutas notarite rolli laenu ühest pangast teise viimisel. Vastuoluline või vastumeelne on see ilmselt antud juhul teenistust kaotavatele notaritele ja ka rohkemate kodulaenuklientidega pankadele. Samas on selge, et kui lepingu olulised tingimused – nt tagatis jääb samaks ja ei võeta täiendavat laenu – ei muutu, siis ei paku notar sellise tehingu juures osapooltele täiendavat kindlustunnet ega muud sisulist lisaväärtust. Lihtsalt notarite sissetulekute säilitamiseks ei ole sellise aja- ja rahalise kulu tekitamine inimestele põhjendatud. Mõistan, et notarite roll kinnisvaratehingute tegemisel on Eesti seadustesse üsna sügavale sisse kirjutatud ja selle muutmine võib nõuda veidi loovat lähenemist. Aga see ei ole nii sugugi kõigis riikides ja miks peaks olema Eestiski.

Miks on nii, et me saame internetipangas anda korraldusi teoreetiliselt piiramatus väärtuses väärtpaberite ostmiseks, usaldades panku algatama vajalikke kandeid väärtpaberiregistris, kuid kolides oma kodulaenu kliendina mingeid täiendavaid kohustusi või riske võtmata ühest pangast teise peame leidma aja notaribüroos käimiseks ja kandma nii ajalist kui ka rahalist lisakulu?

Hüpoteegi loovutamist ühelt pangalt teisele saab kahtlemata korraldada ka ilma notari abita. Samuti võiks lihtsate refinantseerimistehingute korral, millega ei kaasne kliendile täiendavaid riske, olla võimalik muuta tagatiskokkulepet ilma notarit kaasamata. Selline lahendus ei oleks ainult kliendile soodsam, vaid ka vähem tülikas, luues tingimused konkurentsi tugevnemiseks ja paremateks laenutingimusteks.
Seetõttu ei pea me Eesti Pangas ka heaks kompromissiks lahendust, mille puhul notaritasud taoliste tehingute puhul oleksid küll summaliselt piiritletud, kuid inimesed peaksid siiski notareid kaasama ja maksma mitmesajaeuroseid arveid teenuse eest, mis tegelikult sisulist väärtust ei loo. Pangad võiksid lihtsamate laenude refinantseerimisel kliendi nõusolekul algatada notarit kaasamata nii tagatiskokkuleppe muutmisi kui ka vajalike kannete tegemisi hüpoteegi üleandmiseks kinnistusraamatus.

Kokkuvõttes on meie pangandusturul palju asju väga hästi, aga võiks olla veel paremini. Keskpangana on meie huvi, et finantssektor oleks stabiilne ja toetaks majanduse arengut. See tähendab, et pangad peaksid olema keskmiselt kasumlikud ja nende bilansid tugevad, aga samas ka laenutingimused klientidele mõistlikud.

Konkurentsi parandamiseks on õigusakte muutes õnneks võimalik üht-teist teha. Keskpangana saame hoolitseda eelkõige selle eest, et riskid panganduses ei oleks liialt suured, ning juhtida tähelepanu seadustele, mille muutmine ei ole küll meie võimuses, kuid mida võiks turu parema toimimise huvides kohendada. Seda just praegu teengi.

Luminor: Tänavune majanduskasv 1% on selgelt alla potentsiaali

21.03.2025

Luminor BankEesti majandus pöördus eelmise aasta lõpus pärast pikka kiratsemist viimaks kasvule ja tuleviku suhtes on nii ettevõtted kui ka eraisikud pigem positiivselt meelestatud. Sellegipoolest on Luminori hinnangul tänavuseks majanduskasvuks oodata tagasihoidlikku 1%, samas hinnatõus kujuneb tulenevalt maksutõusudest jätkuvalt kiireks, jäädes 5% juurde.

„Kahe aasta pikkuseks kujunenud majanduslangus kestis kuni mullu esimese kvartalini, misjärel hakkas Eesti SKT kvartalivõrdluses kasvama. Teise ja kolmanda kvartali 0,2%-ne kasv oli algselt prognoositust kõrgem ja kasv kiirenes neljandas kvartalis suisa 0,7%-ni, olles paljuski seotud automaksu eel toimunud uute sõiduautode ostmisega,“ lausus Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. „Aasta kokkuvõttes langes Eesti majandus siiski 0,2%, sealjuures ühe elaniku kohta kahanes SKT 0,9%.“

„Käesoleval aastal on Eestis oodata 1% majanduskasvu, mis keerulistel aegadel võiks üldjuhul meie jaoks loomulik olla. Arvestades aga, et 2022. aasta tiputasemelt on Eesti SKT kukkunud 5,4% ja ühe elaniku kohta koguni 8,3%, siis võrreldes võimetekohase 2–3%-se aastakasvuga on meie rikkus ühe elaniku kohta selle ajaga võrreldes 14–17% väiksem. See on ühe inimese kohta kuni 5000 eurot vähem, kui potentsiaalselt võinuks olla,“ rääkis Lenno Uusküla.

Luminori peaökonomisti sõnul on Euroopa ebakindla majandusseisu ja nüüdseks ka ebastabiilseks osutunud USA majanduspoliitika tulemusel globaalsed majanduslikud riskid kasvanud. Sellegipoolest võib eeldada teatud pööret ja kasvu toovate tuulte kohalejõudmist järgmisel, 2026. aastal.

„Praegune prognoos näeb järgmiseks aastaks varasemaga võrreldes suuremat ehk 2% kasvu. Seda üheltpoolt tänu eelarvereeglite lõdvendamisele Euroopa Liidus ja Eesti valitsuse valmisolekule seda võimalust kasutada. Lisaks on uus valitsus eelduslikult loobumas osadest planeeritud maksutõusudest ning ka meie peamiste partnerite Soome ja Rootsi majandused on pigem kasvamas,“ märkis Uusküla.

Hinnatõus on palgakasvu ära söönud

Kaupade ja teenuste hinnad on Eestis viimasel viiel aastal märkimisväärselt kasvanud, sh on kallinemine jätkunud ka pärast suurt hinnahüpet aastatel 2021–2022. Kui võrrelda Eesti hindu 2024. aasta detsembris viie aasta taguse ajaga, ehk ajaga vahetult enne koroonapandeemiat, on hinnad kallinenud suisa 41,6%.

„Tarbija vaatest tähendab see, et kui ostukorv maksis 2019. aasta lõpus 100 eurot, siis möödunud aasta detsembris tuli selle eest välja käia 41,6 eurot rohkem,“ rääkis Lenno Uusküla. „Ka 2025. aasta on alanud kahe suure hinnatõusukuuga. Tõsi, jaanuari kallinemise taga oli peamiselt automaksu lisandumine hinnaindeksisse, kuid otseselt see väga paljude rahakotti pole veel mõjutanud. Küll aga kallinesid veebruaris eluasemekulud ja kasvasid vaba ajaga seotud väljaminekud, mõningal määral tõusid ka toiduainete hinnad.“

Kuna aasta keskel on ees nii aktsiisitõusud kui ka käibemaksu tõus 22%-lt 24%-le, siis kergitavad needki automaatselt kaupade ja teenuste hindu.

„Ka palgad jätkavad kasvamist ja panustavad omakorda ennekõike teenuste hinnatõusu, mistõttu jäävad hinnad tervikuna ka sel aastal kasvama – prognoositav aastane inflatsioon on tänavu 5%,“ lausus Luminori peaökonomist. „Eelduslikult võiks 2026. aasta veidi leevendust tuua ja hinnatõus alaneda 3%-le, ent seda juhul, kui pääseme uutest regionaalsetest ja globaalsetest halbadest üllatustest.“

Ka kiratseva majanduse oludes on statistika viimastel aastatel peegeldanud pidevat palgakasvu ja 2024. aasta „lõpuspurdi“ ehk 8,1% kasvu toel on nominaalpalga kasv 2019. aasta lõpuga võrreldes olnud 46,9%. See on võrreldav koroonapandeemiale eelneva viie aastaga, mil keskmine palk kasvas 41,2%.

„Küll aga on toimunud oluline nihe ostujõus, seda tulenevalt kiirest hinnatõusust. Kui enne pandeemiat kasvas palga ostujõud viie aastaga 28,4% ja töötajad tundsid ka päriselt palgatõusu, siis pandeemiajärgselt on ostujõud viie aastaga kasvanud vaid 3,6% ning vahepealse kahe aasta jooksul on ostujõud olnud isegi madalam,“ osundas Lenno Uusküla. „Rahakotti on märkimisväärselt mõjutanud ka tõusnud ja tänaseni koroonaeelsest ajast kõrgemal püsiv euribor, mis on inimeste laenumakseid suurendanud.“

Nihe tööturul

Lenno Uusküla sõnul langes möödunud aastasse ka viimaste aastate rekordiline tööpuuduse määr, mis oli 7,8%. Suuresti mõjutas kõrget tööpuuduse määra Ukraina sõjapõgenike lisandumine statistikasse, kuid märgiline oli ka tööjõuturu ja majanduse tervist peegeldav vabade ametikohtade arv. „Vabu ametikohti oli aasta lõpus 9100. Lähiajaloos on alla 9000 vaba ametikoha olnud meil vaid aastal 2020 ehk koroona-aastal. Seevastu headel, majanduskasvu aastatel on vabu ametikohti olnud üle 11 000 ja sinna on meil veel omajagu minna,“ kommenteeris ta.

Uusküla tõi välja, et märkimisväärselt on vähenenud nii vabade töökohtade kui ka palgatute ja hõivatute arv töötlevas tööstuses, aga ka hulgi- ja jaekaubanduses. Kahanenud on ka vabade ametikohtade arv avalikus sektoris, mida võib tõenäoliselt seostada erinevate kärpemeetmetega.

„Kui veel hiljuti hoidsid ettevõtted hoolimata madalatest toodangunäitajatest oma töötajaid palgal ja hõive isegi tõusis, ulatudes eelmise aasta keskel rekordilise 700 000 lähistele, siis nüüd on näha ka töötajatest loobumist, et vähendada kulusid, kasvatada efektiivsust ja suunata vahendeid allesjäävate töötajate palgatõusuks,“ märkis Luminori peaökonomist.

Tänavuseks töötuse määraks prognoosib Luminor 7% ja 2026. aastal 6%. „Efektiivsuse ja tootlikkuse kasvu vaatest on loogiline, et lahkuvad töötajad, keda täie koormusega ei rakendata. Kui need inimesed leiavad uue töö, kasvab ka tootlikkus ja seeläbi on lootust majanduskasvuks. Küll aga on täna töökoha leidmine keerulisem kui varem, mis kajastub ka tööpuuduse määra prognoosis,“ lisas Lenno Uusküla.

Ootus positiivse järele

Luminori peaökonomisti sõnul on viimased viis aastat olnud palistatud erinevate – varem uskumatutena tundunud – sündmuste ja arengutega, mis mõjutanud kogu maailma majandust ja geopoliitilist olukorda. Koroonapandeemia, Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas ja Trumpi administratsiooni algatused USA-s on vaid mõned märksõnad laiast maailmast. Euroopa eelarvepoliitika ja defitsiidireeglite muudatused, Eesti elektrivarustatuse ebaselge tulevik, edasi-tagasi pendeldavad maksuplaanid ja -lubadused on otseselt meie keskkonda mõjutamas.

„Samas nii tarbijad kui ettevõtted ootavad olukorra paranemist tulevikus ja seda toetavad ka makronäitajad – pikalt langenud töötleva tööstuse mahud on pöördunud tõusule, Eesti eksport on ületanud mullused nukrad tasemed ja majandus on pöördunud kasvule. Kuigi meie igapäevaelu osaks on kujunenud ootamatuste ja vastuolude aktsepteerimine, ei ole ettevõtjad ega ka tarbijad rahul praeguse olukorraga ning soovivad enamat,“ lausus Uusküla ja lisas, et rohkema tahtmine ongi alus tulevaseks paremaks eduks.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal 6,1%

21.03.2025

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja.

Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%.

„Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2024. aasta neljandas kvartalis suurem nii kolmandast kvartalist kui ka 2023. aasta neljandast kvartalist.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 4,2%. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga tõusis indeks 2024. aasta neljandas kvartalis 1,5%, võrreldes kolmanda kvartaliga aga langes 1,8%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvarainvesteeringute turu arengud

21.03.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 108. osa külaline on LHV Pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim. Juttu tuleb ärikinnisvaraturust ja -investeeringutest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Rait Riim avab enda mõtteid kinnisvarainvesteeringutest aegadel, mis tekitavad segadust. Juttu tuleb maailmapoliitika ja julgeolekukeskkonna mõjust Eesti ja Baltikumi kinnisvarainvesteeringute turule nii investeeringute müüjate kui ostjate vaatest.

Puudutame erinevaid kinnisvaraturu segmente ja uurime, kas nende liikumistes on olulisi erisusi. Proovime leida, kas mõnes kinnisvarasektoris on märkimisväärselt suuremaid võimalusi või ohte kui turul üldisena.

Rait Riim toob välja, mis on tema lühema ja pikema vaate ootused ja lootused kinnisvaraturu ja investeeringute osas.

Saate lõpetuseks tuleb tavapäraste soovituste ja nõuannete asemel kuulajatele-vaatajatele kaks hoiatust, mida kinnisvaraturu ja investeeringute kontekstis lähiaastatel silmas pidada.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Kaamos: Riia potentsiaal ja sealne menetluskiirus meelitab ligi Eesti ettevõtjaid ja ostjaid

21.03.2025

Lätis kanda kinnitanud kinnisvaraarendaja Kaamos alustab järgmise elamuprojektiga Riias, millega valmib kaks liginullenergia korterhoonet kokku 49 korteriga. Projekti koguinvesteering on 7,5 miljonit eurot.

“Riia koos ümbritsevate omavalitsustega on Baltimaade suurim tõmbekeskus – piirkonnas elab üle miljoni elaniku. Arendaja vaates on Riia puhul tugevaks plussiks sealne arendusega seotud protsesside menetluskiirus, mis on oluliselt ajaefektiivsem kui Tallinnas,” ütleb Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Ta lisab, et Riia korteriturul ei paista defitsiiti. Linna suuruse tõttu on turul pakumist erinevas hinnatasemel ning valik on Tallinnast suurem. “Mõnevõrra madalamad kinnisvarahinnad meelitavad ligi ka alustavaid investoreid. Eestis tegutsevad pangad on valmis finantseerima Eestis asuva kinnisvara tagatisel ostu ka Lätis, seega näeme kasvava trendinda eestlaste huvi lõunanaabrite kinnisvarasse investeerida,” näeb Murer.

Märtsi keskel ehitusega startiv elamuprojekt Poēzija rajatakse Daugava jõe vasakule kaldale. Poēzija projekti loojad ammutasid inspiratsiooni suurepärasest asukohast Māra tiigi ja Arkādija pargi läheduses – piirkonnast, kus on elanud ka silmapaistvad läti luuletajad Ojārs Vācieš ja Jānis Akuraters.

Poēzija on juba kuues Kaamos arendusprojekt Riias ning neljas, mille ehitab Kaamos Construction. Ettevõte tagab kõrge ehituskvaliteedi, arhitektuursed lahendused ja kaasaegse tehnoloogia kasutuse. Huvi Poēzija kodude vastu on juba praegu suur ning müük algab peagi.

Kaamos on tänaseks Läti turul müünud ligi 400 korterit, lisaks kuulub ettevõtte portfelli üks ärikondlik objekt – Veho esindus. Kaamose elamuarendusportfellis on veel mitmed arendusfaasis olevad kinnistud ning ka ärikondlikus segmendis on ettevõttel tulevikuplaanid.

Läti turule sisenemiseks alustas Kaamos ettevalmistusi 2017. aastal, esimene elukondliku projekti ehitusluba väljastati 2019. aastal.

Kaamos grupp Kaamos grupp on 2002. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb kinnisvaraarenduse, ehituse, rohelise energia ning investeeringutega idufirmadesse. Kinnisvarasektoris on Kaamos grupp rajanud ja haldab 80 000 ruutmeetrit üripindu, sealhulgas 55 000 ruutmeetri suurust büroopinda ning 25 000 ruutmeetri suurust Depo kauplust Tallinnas. Grupi ettevõtted tegutsevad Eestis ja Lätis. 2023. aasta lõpus ulatus grupi varade maht 258,7 miljoni euroni ning omakapital 136,9 miljoni euroni. Kaamos grupis töötab enam kui 100 inimest.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond plaanib lunastada ennetähtaegselt osa võlakirju

21.03.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund jätkab oma varem väljakuulutatud võlakirjapositsiooni vähendamise kava elluviimist ja lunastab 10. aprillil 2025. aastal neljanda osa oma võlakirjadest kogusummas 3 000 001,20 eurot.

Lunastamine plaanitakse läbi viia võlakirjade nimiväärtuse vähendamise teel ning uus nimiväärtus oleks 45 238,09 eurot ühe võlakirja kohta. Investoritele väljamakstav summa ühe Võlakirja kohta on 7 264,43 eurot, mis sisaldab lunastusmakset ning kogunenud, kuid seni välja maksmata intressi. Enne lunastamist on võlakirjade nominaalsumma kokku 21 999 999 eurot ja pärast lunastamist oleks nominaalsumma kokku 18 999 997,8 eurot. Võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse 4. aprillil 2025 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

1Partner: on kolm probleemi, mis võivad vana kodu müümise ära rikkuda

21.03.2025

Kinnisvara müümisel saab tihti eduka tehingu takistuseks üks või ka mitu kolmest peamisest probleemist: varjatud puudused, ebapiisav dokumentatsioon või vale hinnastamine, selgitab 1Partner Kinnisvara konsultant Alar Voogla.

Varjatud puudus on lihtsas keeles puudus, mida müüja teadis või pidi teadma. Kui selline probleem ilmneb alles pärast tehingut, võib see viia ostja ja müüja vaheliste vaidlusteni, mis kipuvad lahenema kohtus. Voogla sõnul on levinumad varjatud puudused ehitustehnilised, juriidilised, majanduslikud või keskkonnaga seotud probleemid. Tõrgete vältimiseks soovitab ta tellida enne müüki kinnisvara ekspertiisi ja teha taustauuring ka piirkonna kohta. “Professionaalne hindaja või ehitusspetsialist võib avastada varjatud tehnilisi probleeme, mida müüja ise ei pruugi märgata. Samuti aitab probleeme juba enne müügiprotsessi algust ennetada ka maakler, kes igapäevaselt antud teemadega tegeleb ja oskab olulistele detailidele tähelepanu pöörata,” selgitab Voogla.

Teine levinud takistus, mis võib tehingu nurjata on puudulik dokumentatsioon. “Täna ei toimu ükski pangaga koostöös tehing kui paberimajandus on puudulik või korrast ära. Kui riiklikus ehitisregistris olevad andmed ei vasta tegelikkusele, ei pruugi pank laenu välja anda,” räägib Voogla ja lisab, et sageli avastatakse sellised vead alles siis, kui ostja soovib laenu taotleda, mis võib panna tehingu venima või hoopis katkestada. Hilisemate takistuste ennetamiseks on oluline dokumentatsiooni juba enne müügi alustamist üle vaadata ja vajadusel korrastada.

Kolmanda levinud komistuskivina toob kogenud maakler välja kinnisvara hinnastamise. “Enamasti määravad müüjad hinna kinnisvaraportaalides olevate kuulutuste järgi, kuid need võivad tegelikest tehinguhindadest oluliselt erineda. Tulemuseks võib olla kas liiga kõrge hind, mis takistab ostja leidmist, või liiga madal hind, mis tähendab võimalikku rahalist kaotust,” selgitab Voogla. Turule vastava hinna määramiseks soovitab Voogla lähtuda reaalsetest tehinguandmetest, arvestada vara eripäradega ja konsulteerida vajadusel maakleri või hindajaga.

Kinnisvara müügi juurde kuulub veel mitmeid detaile, millega tavainimene ei pruugi lihtsalt kursis olla, kuid mille eiramine võib viia oluliste viivituste või rahalise kaotuseni. “Tihti arvatakse, et maakleri töö on vaid kuulutuse koostamine ja kohtumiste leppimine, kuid tegelik väärtus seisnebki just professionaalsetes teadmistes, mis aitavad müügiprotsessi sujuvalt ja võimalikult kiiresti läbi viia,” rõhutab Voogla.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 02.04.2025

21.03.2025

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub Kinnisvarakoolis 02.04.2025. Koolitusel annab vandeadvokaat Raul Keba ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 02.04.2025 kell 10.00-14.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund plans to redeem early part of the bonds

21.03.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund is proceeding with the execution of its previously announced plan to reduce bond exposure and will redeem the fourth part of its bonds in the total nominal amount of EUR 3,000,001.20 on 10 April 2025.

The redemption is planned to be carried out by way of decreasing the nominal value of the bonds and the new nominal value would be EUR 45,238.09 per bond. The amount payable to investors per one Bond is EUR 7,264.43, including redemption payment and accrued but unpaid interestThe total nominal amount of the bonds before the redemption is EUR 21,999,999 and after the redemption would be EUR 18,999,997.8. The list of bondholders will be fixed at the end of the working day of the Nasdaq CSD settlement system on 4 April 2025.

KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumisi tuleb jälle juurde

20.03.2025

Eesti keskmist elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE Indeks on 181,3 punkti peal ehk enam-vähem samas paigas, kus kogu viimase kuu. Aastatagusega võrreldes on KV.EE Indeks kerkinud 1,5%, poole aastaga 3,2%.

Elamispindade pakkumiste arvu muutust peegeldav KV.EE objektide arvu indeks näitab 73,5 punkti. Viimase 6 kuuga on elamispindade müügipakkumiste arv vähenenud 6,4%, kuid eelmise aasta näidust on müügipakkumisi 12,6% rohkem.

Viimase kuu-pooleteise jooksul on elamispindade müügipakkumiste arv pika languse järel taas suurenema asunud. Tegemist on hooajalise arenguga, kus kinnisvaramüüjad kevadeti aktiveeruvad ja portaali KV.EE uusi pakkumisi müüki toovad.

Pakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE ei ole elamispindade keskmist pakkumishinda allapoole pööranud. Iseenesest võiks suurem pakkumiste arv tähendada vihasemat konkurentsi müüjate vahel ja seeläbi hindade alla surumist.

Hinnad püsivad, sest elamispindade turg on aktiivne. Tehingute arv on suhteliselt kõrge ja müüki tulnud uued pakkumised leiavad ostja hõlpsamalt kui näiteks aasta-poolteist tagasi. Nii saavad hinnad püsida. Hinnalanguse tõenäosus ei ole turbulentses maailmas kadunud, kuid oht on väiksem kui aasta tagasi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Arendaja: esimest korda kasvab Riia korteriturg Tallinnast kiiremini

20.03.2025

InvegoKui siiani on Riia uusarenduste turg olnud nii valiku, tehingute arvu kui ka hindade mõttes Tallinnast ja Vilniusest selgelt maas, siis sel aastal on oodata muutust, kinnitab nii Lätis kui Eestis mahukaid elurajoone arendava Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Juba kuus aastat tagasi Läti turule sisenemiseks ettevalmistusi alustanud Invego on viimase kahe aasta jooksul alustanud nelja elurajooni ehituse ja müügiga. “Me nägime, et Riia kinnisvaraturul on väga korralik kasvupotentsiaal ning me tahame sellest kasvust osa saada,” räägib Vähi ning lisab, et tänaseks on ettevõttel Läti pealinnas ja selles lähiümbruses tööd vähemalt kümneks järgmiseks aastaks.

Vähi sõnul on Invego alanud aastal esimest korda müünud Riias rohkem kodusid kui Tallinnas ja selle lähiümbruses. “Meil on mõlemas pealinnas ja lähiümbruses täna neli aktiivset elurajooniarendust ja selles mõttes on progressi hea võrrelda. Tulemus ei üllata, sest Riia aeg tundub olevat kätte jõudnud,” kommenteerib Kristjan-Thor Vähi.

Invego juhi sõnul on Riia uusarenduste hinnad esialgu veel madalamad, kuid vahed kahe riigi vahel on kahanemas. “Kõik liigub tuttavat rada pidi – alguses läheb müük kiiremini nii-öelda hinnatoodetes, kuid juba kasvab huvi ka hinna poolest kallimate arenduste vastu,” nendib Vähi, kelle sõnul on tänaste hindade ja laenuintresside pealt on Tallinnaga võrreldes Riias rohkem ka investeerimiskorterite ostjaid. “Meie ühes kallimas arenduses Skanstes Rezidences on mitu korterit ostnud ka Eesti investorid, kes tunduvad samuti uskuma turu kasvupotentsiaali. Huvi on tuntud ka Vitolu Parks elurajooni investeerimise vastu,” toob Vähi mõned näited.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

Statistikaamet: Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus

20.03.2025

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta veebruariga enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,9%,“ täiendas Šokman.

Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus masinate ja seadmete remondis ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 1,9%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, mäetööstuse ja puittoodete hinnad. Enim langesid rõivaste, naftasaaduste ning metalltoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta veebruariga tõusis ekspordihinnaindeks 8,1%.

Impordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 2,9%. Enim tõusid elektrienergia, mööbli ja metalli hinnad. Kõige rohkem langesid paberi ja pabertoodete, mootorsõidukite ning põllumajandussaaduste hinnad. Võrreldes 2024. aasta veebruariga tõusis impordihinnaindeks 6,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üüri tõstmine

19.03.2025

Kui üüriturul hinnad tõusevad ja tekib vajadus teha ka enda üürnikule ettepanek üüri tõsta, siis kuidas on seda õige teha?

Kõigepealt tuleb eristada üüri tõstmise korda tähtajalise ja tähtajatu lepingu korral. Tähtajatu lepingu korral saab üüri tõsta iga aasta möödudes üürilepingu sõlmimisest.

Üüri tõstmisest tuleb üürnikule 30 päeva ette teatada ja üüri tõstmise teade peab olema esitatud taasesitamist võimaldavas vormis.

Teates tuleb selgelt märkida:

  • üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
  • mis ajast üüri tõstetakse;
  • üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
  • üüri tõstmise vaidlustamise kord.

NB! Selleks, et üüri tõstmine oleks kehtiv, peab üüri tõstmise teade vastama eespool märgitud tingimustele. Kui üüri tõstmise teade ei vasta nendele tingimustele, loetakse, et üüri tõstetud ei ole.

Riigikohus on selgitanud, et üürileandja peab üüri tõstmise teates teiste andmete kõrval põhjendama, miks ta üüri tõstab ning näitama ka arvestuse, millel üüri tõstmine põhineb. See nõue on kehtestanud selleks, et üürnikul oleks võimalik hinnata, kas eluruumi üüri tõstmine on ülemäärane või mitte. Seaduse nõue ei ole täidetud, kui üürileandja märgib teates üüri tõstmise põhjusena üksnes seda, et uus üür on kooskõlas turuhinnaga. Üürileandja ühepoolne üüri tõstmine peab olema majanduslikult põhjendatud.

Kuid enne üüri tõstmist tuleks kaaluda ka riski, et üürnik vaidlustab üüri tõstmise või koguni ütleb lepingu üles, kui ta ei nõustu üüri tõstmisega.

Nimelt on üürnikul õigus 30 päeva jooksul alates üüri tõstmise teate saamisest eluruumi üürileping üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette. Kui üürnik ütleb üürilepingu sellel alusel üles, ei loeta üüri tõstetuks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Luminor: Euribori jätkuv langus ja tihe konkurents tõotavad kodulaenu võtmist veelgi soodustada

19.03.2025

Luminor BankKuue kuu euribor on langenud 2,4%ni – tasemeni, mida viimati nähti 2022. aastal. Kas euribor langeb veelgi ning kuidas mõjutab see inimesi, kes tänavu uut kodu osta soovivad, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Märtsis on kuue kuu euribor püsinud 2,4% juures, sedavõrd madalat taset nägime viimati 2022. aasta detsembris. Kahe aasta ja kahe kuu vahelise ajaperioodi jooksul jõudis euribor tippu 2023. aasta oktoobris, mil see küündis 4,1%ni. Tippu jõudmise järgselt on kuue kuu euribor olnud pidevas langustrendis.

Helina Kikase sõnul rõõmustab langev euribor paljusid inimesi, kelle kodulaenu tagasimakse summad on pärast intressimäärade tõusu taas vähenenud, sest alaneva euribori mõju on jõudnud koduomanike laenumaksetesse. „Eestlased sõlmivad laenulepinguid ujuva, mitte fikseeritud intressiga, mistõttu oli euribori tõus tugevalt tajutav ka igakuistes laenumaksetes. Nüüd aga on euribor alla tulemas ning selle mõjul jääb inimestele rohkem raha kätte,“ sõnas ta.

Lisaks annab üldisele euribori langusele täiendava tõuke ka Euroopa Keskpanga üle-eelmise nädala otsus langetada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, mille tulemusel on keskpanga peamine laenuintress nüüd 2,65%. Näitlikustatult tähendab see, et 100 000 eurose ja 20-aastase annuiteetgraafikuga kodulaenu kuumakse väheneb 13 euro võrra. Kui aga võrrelda euribori tippu ja praegust taset, siis sama laenu puhul tähendab see ca 86 eurot võitu kuus.

Ehkki euriborile prognoositakse veel jätkuvalt langust, ei too see Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi sõnul enam kaasa nii suurt muutust. „Suurem langus on tänaseks juba toimunud ning kui vaadata ennustusi, siis selle aasta lõpuks võiks euribor langeda 2% peale. Languseelset ehk viie aasta tagust seisu, kus euribor oli alla nulli, näha ei ole.“

Kui kõrgema euribori tõttu ruttasid pangad klientidele appi, langetades intressimarginaale, pani see paljusid mõtlema ka refinantseerimisele. Kikase sõnul tasub refinantseerimist kaaluda neil, kes tunnevad, et praegune intressitase on nende jaoks liiga kõrge.

Kuigi euribori pole võimalik pangal mõjutada, on konkurents suurenenud just panga enda marginaali osas, tänu millele on klientidel võimalik parematel tingimustel kodulaenu taotleda. „Konkurents on pankade vahel kindlasti kasvanud, marginaalid on omajagu langenud ning võitlus klientide nimel käib,“ lisas Helina Kikas.

„Kuigi euribor tõenäoliselt enam viie aasta tagusele tasemele enam ei lange, annab senine langustrend uutele koduostjatele suurema kindlustunde ja paremad võimalused. Paljud inimesed olid sunnitud kõrgete intressimäärade tõttu koduostu edasi lükkama, kuid nüüd on neil taas avanenud võimalus suunata pilk uue kodu otsingutele,“ märkis Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

1 2 3 … 11 12 13 … 1,548 1,549 1,550