KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumisi tuleb jälle juurde

Eesti keskmist elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE Indeks on 181,3 punkti peal ehk enam-vähem samas paigas, kus kogu viimase kuu. Aastatagusega võrreldes on KV.EE Indeks kerkinud 1,5%, poole aastaga 3,2%.

Elamispindade pakkumiste arvu muutust peegeldav KV.EE objektide arvu indeks näitab 73,5 punkti. Viimase 6 kuuga on elamispindade müügipakkumiste arv vähenenud 6,4%, kuid eelmise aasta näidust on müügipakkumisi 12,6% rohkem.

Viimase kuu-pooleteise jooksul on elamispindade müügipakkumiste arv pika languse järel taas suurenema asunud. Tegemist on hooajalise arenguga, kus kinnisvaramüüjad kevadeti aktiveeruvad ja portaali KV.EE uusi pakkumisi müüki toovad.

Pakkumiste arvu suurenemine portaalis KV.EE ei ole elamispindade keskmist pakkumishinda allapoole pööranud. Iseenesest võiks suurem pakkumiste arv tähendada vihasemat konkurentsi müüjate vahel ja seeläbi hindade alla surumist.

Hinnad püsivad, sest elamispindade turg on aktiivne. Tehingute arv on suhteliselt kõrge ja müüki tulnud uued pakkumised leiavad ostja hõlpsamalt kui näiteks aasta-poolteist tagasi. Nii saavad hinnad püsida. Hinnalanguse tõenäosus ei ole turbulentses maailmas kadunud, kuid oht on väiksem kui aasta tagasi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Arendaja: esimest korda kasvab Riia korteriturg Tallinnast kiiremini

InvegoKui siiani on Riia uusarenduste turg olnud nii valiku, tehingute arvu kui ka hindade mõttes Tallinnast ja Vilniusest selgelt maas, siis sel aastal on oodata muutust, kinnitab nii Lätis kui Eestis mahukaid elurajoone arendava Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Juba kuus aastat tagasi Läti turule sisenemiseks ettevalmistusi alustanud Invego on viimase kahe aasta jooksul alustanud nelja elurajooni ehituse ja müügiga. “Me nägime, et Riia kinnisvaraturul on väga korralik kasvupotentsiaal ning me tahame sellest kasvust osa saada,” räägib Vähi ning lisab, et tänaseks on ettevõttel Läti pealinnas ja selles lähiümbruses tööd vähemalt kümneks järgmiseks aastaks.

Vähi sõnul on Invego alanud aastal esimest korda müünud Riias rohkem kodusid kui Tallinnas ja selle lähiümbruses. “Meil on mõlemas pealinnas ja lähiümbruses täna neli aktiivset elurajooniarendust ja selles mõttes on progressi hea võrrelda. Tulemus ei üllata, sest Riia aeg tundub olevat kätte jõudnud,” kommenteerib Kristjan-Thor Vähi.

Invego juhi sõnul on Riia uusarenduste hinnad esialgu veel madalamad, kuid vahed kahe riigi vahel on kahanemas. “Kõik liigub tuttavat rada pidi – alguses läheb müük kiiremini nii-öelda hinnatoodetes, kuid juba kasvab huvi ka hinna poolest kallimate arenduste vastu,” nendib Vähi, kelle sõnul on tänaste hindade ja laenuintresside pealt on Tallinnaga võrreldes Riias rohkem ka investeerimiskorterite ostjaid. “Meie ühes kallimas arenduses Skanstes Rezidences on mitu korterit ostnud ka Eesti investorid, kes tunduvad samuti uskuma turu kasvupotentsiaali. Huvi on tuntud ka Vitolu Parks elurajooni investeerimise vastu,” toob Vähi mõned näited.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

Statistikaamet: Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta veebruariga enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,9%,“ täiendas Šokman.

Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus masinate ja seadmete remondis ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 1,9%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, mäetööstuse ja puittoodete hinnad. Enim langesid rõivaste, naftasaaduste ning metalltoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta veebruariga tõusis ekspordihinnaindeks 8,1%.

Impordihinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 2,9%. Enim tõusid elektrienergia, mööbli ja metalli hinnad. Kõige rohkem langesid paberi ja pabertoodete, mootorsõidukite ning põllumajandussaaduste hinnad. Võrreldes 2024. aasta veebruariga tõusis impordihinnaindeks 6,4%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üüri tõstmine

Kui üüriturul hinnad tõusevad ja tekib vajadus teha ka enda üürnikule ettepanek üüri tõsta, siis kuidas on seda õige teha?

Kõigepealt tuleb eristada üüri tõstmise korda tähtajalise ja tähtajatu lepingu korral. Tähtajatu lepingu korral saab üüri tõsta iga aasta möödudes üürilepingu sõlmimisest.

Üüri tõstmisest tuleb üürnikule 30 päeva ette teatada ja üüri tõstmise teade peab olema esitatud taasesitamist võimaldavas vormis.

Teates tuleb selgelt märkida:

  • üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
  • mis ajast üüri tõstetakse;
  • üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
  • üüri tõstmise vaidlustamise kord.

NB! Selleks, et üüri tõstmine oleks kehtiv, peab üüri tõstmise teade vastama eespool märgitud tingimustele. Kui üüri tõstmise teade ei vasta nendele tingimustele, loetakse, et üüri tõstetud ei ole.

Riigikohus on selgitanud, et üürileandja peab üüri tõstmise teates teiste andmete kõrval põhjendama, miks ta üüri tõstab ning näitama ka arvestuse, millel üüri tõstmine põhineb. See nõue on kehtestanud selleks, et üürnikul oleks võimalik hinnata, kas eluruumi üüri tõstmine on ülemäärane või mitte. Seaduse nõue ei ole täidetud, kui üürileandja märgib teates üüri tõstmise põhjusena üksnes seda, et uus üür on kooskõlas turuhinnaga. Üürileandja ühepoolne üüri tõstmine peab olema majanduslikult põhjendatud.

Kuid enne üüri tõstmist tuleks kaaluda ka riski, et üürnik vaidlustab üüri tõstmise või koguni ütleb lepingu üles, kui ta ei nõustu üüri tõstmisega.

Nimelt on üürnikul õigus 30 päeva jooksul alates üüri tõstmise teate saamisest eluruumi üürileping üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette. Kui üürnik ütleb üürilepingu sellel alusel üles, ei loeta üüri tõstetuks.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Luminor: Euribori jätkuv langus ja tihe konkurents tõotavad kodulaenu võtmist veelgi soodustada

Luminor BankKuue kuu euribor on langenud 2,4%ni – tasemeni, mida viimati nähti 2022. aastal. Kas euribor langeb veelgi ning kuidas mõjutab see inimesi, kes tänavu uut kodu osta soovivad, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Märtsis on kuue kuu euribor püsinud 2,4% juures, sedavõrd madalat taset nägime viimati 2022. aasta detsembris. Kahe aasta ja kahe kuu vahelise ajaperioodi jooksul jõudis euribor tippu 2023. aasta oktoobris, mil see küündis 4,1%ni. Tippu jõudmise järgselt on kuue kuu euribor olnud pidevas langustrendis.

Helina Kikase sõnul rõõmustab langev euribor paljusid inimesi, kelle kodulaenu tagasimakse summad on pärast intressimäärade tõusu taas vähenenud, sest alaneva euribori mõju on jõudnud koduomanike laenumaksetesse. „Eestlased sõlmivad laenulepinguid ujuva, mitte fikseeritud intressiga, mistõttu oli euribori tõus tugevalt tajutav ka igakuistes laenumaksetes. Nüüd aga on euribor alla tulemas ning selle mõjul jääb inimestele rohkem raha kätte,“ sõnas ta.

Lisaks annab üldisele euribori langusele täiendava tõuke ka Euroopa Keskpanga üle-eelmise nädala otsus langetada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, mille tulemusel on keskpanga peamine laenuintress nüüd 2,65%. Näitlikustatult tähendab see, et 100 000 eurose ja 20-aastase annuiteetgraafikuga kodulaenu kuumakse väheneb 13 euro võrra. Kui aga võrrelda euribori tippu ja praegust taset, siis sama laenu puhul tähendab see ca 86 eurot võitu kuus.

Ehkki euriborile prognoositakse veel jätkuvalt langust, ei too see Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi sõnul enam kaasa nii suurt muutust. „Suurem langus on tänaseks juba toimunud ning kui vaadata ennustusi, siis selle aasta lõpuks võiks euribor langeda 2% peale. Languseelset ehk viie aasta tagust seisu, kus euribor oli alla nulli, näha ei ole.“

Kui kõrgema euribori tõttu ruttasid pangad klientidele appi, langetades intressimarginaale, pani see paljusid mõtlema ka refinantseerimisele. Kikase sõnul tasub refinantseerimist kaaluda neil, kes tunnevad, et praegune intressitase on nende jaoks liiga kõrge.

Kuigi euribori pole võimalik pangal mõjutada, on konkurents suurenenud just panga enda marginaali osas, tänu millele on klientidel võimalik parematel tingimustel kodulaenu taotleda. „Konkurents on pankade vahel kindlasti kasvanud, marginaalid on omajagu langenud ning võitlus klientide nimel käib,“ lisas Helina Kikas.

„Kuigi euribor tõenäoliselt enam viie aasta tagusele tasemele enam ei lange, annab senine langustrend uutele koduostjatele suurema kindlustunde ja paremad võimalused. Paljud inimesed olid sunnitud kõrgete intressimäärade tõttu koduostu edasi lükkama, kuid nüüd on neil taas avanenud võimalus suunata pilk uue kodu otsingutele,“ märkis Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Tallinn: Reaalkooli kauaoodatud uus õppehoone valmib järgmisel aastal

TallinnTäna asetati nurgakivi Tallinna Reaalkooli uuele õppehoonele, mis avatakse 1. septembril 2026. Samuti tehakse kooli ajaloolises hoones sanitaarremont, uus ja vana maja ühendatakse klaasgaleriiga.

Linnapea Jevgeni Ossinovski märkis, et kvaliteetse hariduse pakkumiseks on lisaks suurepärastele õpetajatele vajalik ka keskkond, mis võimaldab põnevat ja mitmekülgset õpet. „Tallinna Reaalkool kuulub maailma parimate koolide hulka. On erakordne privileeg, et meie noored saavad oma kodulinnas nii kõrgel tasemel haridust. Tallinna Reaalkooli uue õppehoone valmimine ei paranda ainult Reaalkooli õpilaste võimalusi, vaid reaal- ja loodusainete kompetentsikeskuse kaudu toetame ka teiste koolide õppekvaliteeti.“

Reaalkooli peahoone Estonia puiesteel avati 1884. aastal ning see oli esimene spetsiaalselt kooli tarbeks projekteeritud hoone Tallinnas. Algselt oli mõeldud maja 300 baltisaksa noormehe jaoks, kuid täna õpib koolis ligi tuhat õpilast ning ruumipuudus on olnud pikka aega suur probleem.

Tallinna Reaalkooli direktori Ene Saare sõnul on kool oodanud juurdeehitust 1990. aastatest alates. „Oleme väga õnnelikud, et Tallinna Reaalkooli uue hoone rajamisega saab lahenduse ruumikitsikuse küsimus, tekib võimalus arendada välja nüüdisaegset õpikäsitust toetav õpikeskkond ning reaal- ja loodusteaduste kompetentsikeskus, et see kujuneks baasiks Tallinna linna koolidele reaal- ja loodusharidusliku õppe arendamisel ja õppimisvõimaluste mitmekesistamisel,“ lisas Saar.

Uus õppehoone ehitatakse kooli senise jalgpalliväljaku asemele vastavalt kehtestatud detailplaneeringule ning projekteerimistingimustele. Selle minimalistlik arhitektuur haakub ajaloolise hoonega. Betoonist sammastik elavdab fassaadi, toimib päikesekaitsena ja parandab energiatõhusust. Uus maja järgib vana hoone proportsioone ja põhimõtteid, kuid on loodud vastama tänapäevasele õpikäsitlusele.

Hoone kõrval paiknev väliruum on lahendatud aktiivse ja mitmekesise hoovialana, kus on võimalik läbi viia nii kehalise kasvatuse tunde kui ka pidulikke aktuseid. Kolmandal ja neljandal korrusel paiknevad katuseterrassid tekitavad uue hoone mahus tagasiasted, nii et hooviala on võimalikult päikeseline ja helge.

Ehitatav maja lahendab mitmed praegused kitsaskohad – nüüdisaegsed ruumid parandavad liikumisõpetuse ja sportimisvõimalusi ning muudavad algklasside õppetöö paindlikumaks, loodusteaduste õppekorpusesse luuakse kaasaegsed laborid füüsika, keemia ja bioloogia õpetamiseks. Samuti hakkab seal tegutsema reaal- ja loodusteadusliku hariduse kompetentsikeskus.

Uues hoones hakkavad paiknema algklasside õpperuumid, tehnoloogiaõpetuse klass, koolisöökla, auditoorium ning tugiteenuste ala. Lisaks paraneb peahoone õpiruum – uueneb keeleõppe keskkond, valmib kaasaegne raamatukogu. Mitmed seni peahoones asunud funktsioonid kolivad uude majja, mis võimaldab ka ajaloolist koolimaja paremini kasutada. Hoovis renoveeritakse muinsuskaitsealune paekivist uisukuur, kuhu tuleb koolimuuseum.

Kuna kool asub vanalinna muinsuskaitseala välisservas endisel eeslinna- ja kindlustuse alal, viidi enne ehitustööde algust läbi arheoloogilised uuringud. Reaalkooli spordiplats oli üks viimaseid Tallinna ajaloolise linnasüdame läheduses asuvaid veel täis ehitamata alasid, kus oli võimalik uurida hästi säilinud kesk- ja varauusaegset kultuurkihti suurel maa-alal kunagise linnavärava ees.

Reaalkooli uue hoone projekteeris Molumba OÜ (arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ja Ann Kristiin Entson). Ehitaja on OÜ Nordlin Ehitus ning omanikujärelevalvet teeb OÜ Keskkonnaprojekt. Projekti kogumaksumus on ligi 22,9 miljonit eurot ning see valmib 2026. aasta sügiseks.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tapa sõjaväelinnaku kasarmu projekteerimiseks ja ehitamiseks

NordeconAS Nordecon ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid lepingu liitlastele mõeldud kasarmu projekteerimiseks ja ehitamiseks Tapa linnakusse. Lepingu maht on 5,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning hoone valmib 2026. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Invego toetas lastega perede koduoste 170 000 euroga

InvegoAasta esimesel kahel kuul kinnisvaraarendaja Invego poolt pakutud uue kodu ostutoetust kasutas 15 perekonda ning toetuste kogusummaks kujunes 170 000 eurot.

Koduostutoetuse ajendiks sai viimased aastad Eestis langustrendis olev sündimus ning negatiivne iive, mis on nii tänane murekoht kui aina süvenev probleem. “Eesti vajab rohkem lapsi ja me kõik tahame, et noored pered tunneksid end kindlamalt ja julgeksid suuremaid elulisi otsuseid vastu võtta,” kommenteeris Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Vähi sõnul on loomulik, et edukad ettevõtted saavad erinevate heategevuslike aktsioonide kaudu ühiskonnale tagasi anda. “See on meie panus võidelda iibelanguse ja ühiskonna vananemisega ning toetada Eesti arengut. Ühtlasi toetame lastega peresid nende unistuste täitmisel,” rõhutas Invego juht ning kinnitas, et sarnaseid aktsioone võib ettevõttelt oodata ka tulevikus.

Invego pakkus selle aasta alguses kuni 25 000 euro suurust uue kodu ostutoetust vastavalt peres kasvavate laste arvule ning see kehtis kõikidele Keila Pargikodude, Uus-Järveküla, Tiskreoja ja Luccaranna arenduste kodudele. Lisaks on kõigi Invego rajatud uute kodude hinna sees ka Eestis ainulaadne 5 aasta pikkune garantiiaeg.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 165 villaga Silves Hills arendusega.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond viis lõpule Meraki Business Home büroohoone müügi Vilniuses, Leedus

Baltic Horizon FundMeraki Business Home omanik BH Meraki UAB, Baltic Horizon Fondi SPV, viis eelmise nädala lõpus lõpule tehingu, mille kohaselt müüdi Vilniuses, Leedus asuv kinnisvara Meraki Business Home Groa Capitali poolt valitsetava fondi Groa Real Estate Opportunity Fund UAB-le.

Vara müügihind oli ligikaudu 16 miljonit eurot. Tehingu tulu kasutatakse Baltic Horizon Fondi võlakirjade lunastamiseks 3 miljoni euro väärtuses ja Bigbankilt võetud laenu tagasimaksmiseks.

Müügilepingu sõlmimisest teavitas Baltic Horizon Fond investoreid 7. märtsil 2025.a avaldatud börsiteates: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b772c2f87612d8714646f048f1ca4dacd&lang=et&src=listed.

Nordecon: Construction contract (Tapa Army Base Barracks)

NordeconAS Nordecon and the Estonian Centre for Defence Investments have signed a contract for the design and construction of a barracks intended for allied forces in the Tapa Army Base. The contract is valued at 5.3 million euros, plus VAT, and the building is scheduled for completion in the spring of 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for February 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) remained at a similar level and was EUR 0.6826 at the end of February 2025 (0.6834 as of 31 January 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 98.0 million (EUR 98.1 million as of 31 January 2025). The EPRA NRV as of 28 February 2025 stood at EUR 0.7266 per unit.

In February 2025, the consolidated net rental income of the Fund remained at EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in January 2025). In February the Fund signed an agreement with IWG to open a co-working concept SPACES in the area of 1,800 sq. m. on the third floor of Europa shopping center. Opening is planned in the beginning of 2026.

At the end of February 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.3 million (31 January 2025: EUR 8.8 million).

As of 28 February 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 255.0 million (31 January 2025: EUR 255.4 million).

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund completed the sale of Meraki Business Home in Vilnius, Lithuania

Baltic Horizon FundThe owner of Meraki Business Home in Vilnius, BH Meraki UAB, an SPV of Baltic Horizon Fund, closed a transaction at the end of last week, in accordance with which Groa Real Estate Opportunity Fund UAB, a fund managed by Groa Capital purchased Meraki Business Home in Vilnius, Lithuania.

The sales price of the asset was approximately EUR 16 million. The proceeds of the transaction will be used to redeem EUR 3 million of Baltic Horizon Fund bonds and repay the loan from Bigbank.

Baltic Horizon Fund informed the investors about the signing of the sale and purchase agreement via a stock exchange announcement published on 7 March 2025: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b44b29e9e4e39243051682af0fe3b84f5&lang=en&src=listed.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta veebruari seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta veebruari lõpu seisuga jäi samale tasemele ja oli 0,6826 euroni osaku kohta (31. jaanuar 2025: 0,6834). Fondi kogu puhasväärtus on 98,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 98,1 eurot). EPRA NRV 2025. aasta veebruari lõpu seisuga on 0,7266 eurot osaku kohta.

2025. aasta veebruaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli umbes 1,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 1,0 miljonit eurot). Veebruaris sõlmis Fond lepingu IWG-ga, et avada SPACES koostöötamise kontseptsioon 1 800 ruutmeetri suurusel alal Europa kaubanduskeskuse kolmandal korrusel. Avamine on planeeritud 2026. aasta algusesse.

2025. aasta veebruari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,3 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 8,8 miljonit eurot).

28. veebruar 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 255,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 255,4 miljonit eurot).

Raid & Ko: Korterite flippijad hinnalangust ei karda

Eesti elamispindade turul on kindla koha sisse võtnud uus tööstusharu – korterite flippimine. Flippijad ostavad kehvas seisus korteri, remondivad selle ja müüvad edasi. Flippijate aktiveerumine näitab, et vähemalt ühel seltskonnal on kindlustunne elamispindade turu edasiste positiivsete arengute osas olemas ja hinnalangust ei kardeta, leiab kinnisvarabüroo Raid & Ko juhataja Andree Raid.

„Kinnisvaraturu n-ö headel aegadel läheb iga objekt kaubaks. Keerulisematel aegadel, mida oleme paar viimast aastat näinud, suundub koduostjate eelistus parema kvaliteedi suunas. Kehva kvaliteediga pinnad lükatakse laia valiku olemasolu puhul kõrvale. See on loonud flippijatele ärivõimaluse,“ kommenteeris Andree Raid.

Näha on olnud hulka katsetajaid, kes proovivad kätt, kas saavad korteriremondi ja selle edasimüümisega hakkama. Lisaks on tegutsejate seas juba päris märgatava tegevusajaloo ja objektideportfelliga professionaalseid tegijaid, kelle kvaliteedile võib kindel olla.

„Kogemustega flippijad suudavad korteriremondi korraldada oluliselt kiiremini, soodsama hinna ja parema kvaliteediga kui remontimisega esmakordselt kokkupuutuv asjaarmastaja. Remonditud kvaliteetne korter saab tõenäoliselt soodsama laenupakkumise, kortermaja saab juurde ühe hea korteri ja motiveeritud korteriomaniku. Siin mängus kõik osapooled ainult võidavad,“ hindas Andree Raid.

Professionaalne flippija teab enam-vähem täpselt, kui palju maksab tüüpkorteri kapitaalremont.

„See on loonud huvitavaid olukordi, kus flippijad teevad tüüpkorterite osas hinnapakkumisi ilma korteriga kohapeal tutvumata. Nad teavad, mis maksab korteri karbini puhtaks tegemine ja selle järel remontimine. Nii pole ärilise ostuotsuse langetamisel muud pisidetailid olulised. Pole sugugi erandlik olukord, kus flippijate vahel läheb lausa hinna enampakkumiseks,“ kirjeldas Andree Raid.

Flippijate aktiveerumine on muuhulgas positiivne indikaator elamispindade turutrendide ja prognooside osas.

„Professionaalsete flippijate aktiveerumine ehk vilgas ostupakkumiste tegemine näitab, et vähemalt see seltskond on elamispindade turutrendide, eriti hinnaliikumiste osas positiivselt meelestatud. Vaevalt flippijad ootavad suurt hinnatõusu, kuid tehingutesse minemise julgus näitab, et korterite hinnalangust flippijad ei karda,“ järeldas Andree Raid.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 01.04.2025

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub Kinnisvarakoolis 01.04.2025. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

  • eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
  • kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 01.04.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ