Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta veebruari seisuga

18.03.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta veebruari lõpu seisuga jäi samale tasemele ja oli 0,6826 euroni osaku kohta (31. jaanuar 2025: 0,6834). Fondi kogu puhasväärtus on 98,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 98,1 eurot). EPRA NRV 2025. aasta veebruari lõpu seisuga on 0,7266 eurot osaku kohta.

2025. aasta veebruaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli umbes 1,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 1,0 miljonit eurot). Veebruaris sõlmis Fond lepingu IWG-ga, et avada SPACES koostöötamise kontseptsioon 1 800 ruutmeetri suurusel alal Europa kaubanduskeskuse kolmandal korrusel. Avamine on planeeritud 2026. aasta algusesse.

2025. aasta veebruari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,3 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 8,8 miljonit eurot).

28. veebruar 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 255,0 miljonit eurot (31. jaanuar 2025: 255,4 miljonit eurot).

Raid & Ko: Korterite flippijad hinnalangust ei karda

18.03.2025

Eesti elamispindade turul on kindla koha sisse võtnud uus tööstusharu – korterite flippimine. Flippijad ostavad kehvas seisus korteri, remondivad selle ja müüvad edasi. Flippijate aktiveerumine näitab, et vähemalt ühel seltskonnal on kindlustunne elamispindade turu edasiste positiivsete arengute osas olemas ja hinnalangust ei kardeta, leiab kinnisvarabüroo Raid & Ko juhataja Andree Raid.

„Kinnisvaraturu n-ö headel aegadel läheb iga objekt kaubaks. Keerulisematel aegadel, mida oleme paar viimast aastat näinud, suundub koduostjate eelistus parema kvaliteedi suunas. Kehva kvaliteediga pinnad lükatakse laia valiku olemasolu puhul kõrvale. See on loonud flippijatele ärivõimaluse,“ kommenteeris Andree Raid.

Näha on olnud hulka katsetajaid, kes proovivad kätt, kas saavad korteriremondi ja selle edasimüümisega hakkama. Lisaks on tegutsejate seas juba päris märgatava tegevusajaloo ja objektideportfelliga professionaalseid tegijaid, kelle kvaliteedile võib kindel olla.

„Kogemustega flippijad suudavad korteriremondi korraldada oluliselt kiiremini, soodsama hinna ja parema kvaliteediga kui remontimisega esmakordselt kokkupuutuv asjaarmastaja. Remonditud kvaliteetne korter saab tõenäoliselt soodsama laenupakkumise, kortermaja saab juurde ühe hea korteri ja motiveeritud korteriomaniku. Siin mängus kõik osapooled ainult võidavad,“ hindas Andree Raid.

Professionaalne flippija teab enam-vähem täpselt, kui palju maksab tüüpkorteri kapitaalremont.

„See on loonud huvitavaid olukordi, kus flippijad teevad tüüpkorterite osas hinnapakkumisi ilma korteriga kohapeal tutvumata. Nad teavad, mis maksab korteri karbini puhtaks tegemine ja selle järel remontimine. Nii pole ärilise ostuotsuse langetamisel muud pisidetailid olulised. Pole sugugi erandlik olukord, kus flippijate vahel läheb lausa hinna enampakkumiseks,“ kirjeldas Andree Raid.

Flippijate aktiveerumine on muuhulgas positiivne indikaator elamispindade turutrendide ja prognooside osas.

„Professionaalsete flippijate aktiveerumine ehk vilgas ostupakkumiste tegemine näitab, et vähemalt see seltskond on elamispindade turutrendide, eriti hinnaliikumiste osas positiivselt meelestatud. Vaevalt flippijad ootavad suurt hinnatõusu, kuid tehingutesse minemise julgus näitab, et korterite hinnalangust flippijad ei karda,“ järeldas Andree Raid.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 01.04.2025

18.03.2025

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub Kinnisvarakoolis 01.04.2025. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

  • eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
  • kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 01.04.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Eesti keskmine netopalk võimaldab osta 0,8 ruutmeetrit keskmise tehinguhinnaga korterit

18.03.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti keskmise arvestusliku netopalga eest oli 2024. a võimalik osta 0,77 m² keskmise tehinguhinnaga korterit. Nõukogudeaegset 1971.-1990. a valminud korterist oli keskmise netopalga eest võimalik soetada 1,17 m².

Ostujõud oli kõige nigelam Tallinnas ja Harjumaal, kus 2024. a sai netopalga eest keskmise tehinguhinnaga korterit soetada 0,62 m². Tallinnast-Harjust pole ostujõu vaates kaugel Tartu ja Pärnu maakonnad, kus palga ostujõud oli 2024. a vastavalt 0,70 ja 0,82 ruutmeetrit.

Kõikides ülejäänud maakondades oli netopalga ostujõud Eesti keskmisest parem.

Kõige madalama hinnaga on korterid ehk ostujõud on kõige tugevam Ida-Viru ja Valga maakondades, kus keskmise palga eest sai 2024. a 3,38 ja 2,95 m² keskmise tehinguhinnaga korterit.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Estateguru investorid valisid aasta parimaks projektiks Endoveri Volta Villa

17.03.2025

EstateguruEstateguru investorid valisid 2024. aasta jooksul platvormi kaudu rahastatud 341 projekti seast parimaks kinnisvaraarendaja Endover projekti Volta Villa.

Volta Villa rahastamises osales kokku 6778 investorit, suurim projekti rahastusse paigutatud investeering oli 500 000 eurot ning väikseim 50 eurot. “See projekt on suurepärane näide pikaaegsest ja hästi toimivast partnerlusest, mida ka meie investorid kõrgelt hindavad. Volta Villa ehitus kulges sujuvalt, arendaja tagastas kogu laenu ennetähtaegselt ning investorid teenisid stabiilse ja atraktiivse tootluse,” rääkis Estateguru juht Mihkel Stamm. Kokku finantseeriti Volta Villa rekonstrueerimist 13 rahastusvooru jooksul 4,2 miljoni euro ulatuses ning investeeringu aastane tootlus oli 10,8%.

Volta Villa on Põhja-Tallinnas asuva ajaloolise Volta tööstuslinnaku peahoone, mis läbis eelmisel aastal põhjaliku rekonstrueerimise, muutes selle 23 korteriga eksklusiivseks elamuks. Renoveerimisel säilitati ajaloolise hoone neorenessanss-stiilis fassaad, võlvlaed ja kiviseinad. Algselt 1899–1900 aastatel ehitatud hoone on nüüd osa kaasaegsest 15-minuti linnakust, kus asuvad kodud, äripinnad ja park. Estateguru ja Endoveri koostöös on varemgi valminud mitmeid silmapaistvaid projekte Tallinnas, sealhulgas Klaussoni Kommivabrik ja ka 2023. aasta parimaks projektiks valitud Rocca Tower IV.

Aasta projekti hääletusel saavutas teise koha Tallinna vanalinnas asuv Suur-Karja Residents elamuarendus, mille luksuslikes korterites on ühendatud 15. sajandist pärit hoone ajaloolised detailid ja kaasaegsed mugavused. Kolmandaks tuli hääletusel Kadriorus paiknev butiik-arendus Kollane 9.

Estateguru investorid rahastasid eelmise aastal 341 kinnisvaraprojekti kogusummas enam kui 80 miljonit eurot. Platvormi investorid teenisid eelmisel aastal intressitulu 12,6 miljonit eurot.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites 44 professionaali.

Eksperdid Nordic Real Estate Forumil: langevad intressimäärad ja taastuv majanduskasv loovad võimaluse kinnisvarasektori taastumiseks

17.03.2025

Nordic Real Estate Forum 2025
Neljapäeval, 20. märtsil toimub Tallinna Kultuurikatlas Nordic Real Estate Forum 2025, mis keskendub tänavu kinnisvarasektori uuele normaalsusele. Kuigi turg on kohanemas muutunud majanduskeskkonnaga, peavad kinnisvaraettevõtted ja investorid jätkuvalt navigeerima kõrgemate kulude, intressimäärade ning kestlikkuse nõuete vahel. Foorum toob kokku arutelud kinnisvaraga seotud valdkondadest, pakkudes ülevaateid ja praktilisi lahendusi rahvusvahelistelt ekspertidelt.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme Ardi Roosimaa sõnul ootab meid ees keeruline aasta, kus majandus pöördub kasvule aga turg on endiselt ettevaatlik. Sisendid kasvavad aga ostjad ei ole valmis veel kõrgemat hinda pakkuma. Kindlustunne paraneb aga arendajatel tuleb korraks veel vööd koomale tõmmata.

Swedbank Eesti juhatuse esimees Olavi Lepp ütles, et kinnisvarasektori arengud peegeldavad laiemalt majanduse suundumusi – langevad intressimäärad ja stabiliseeruv tööturg loovad head eeldused kindlustunde taastumiseks, investeerimisaktiivsuse suurenemiseks ning langusperioodi seljatamiseks. „NREF toob kokku valdkonna võtmetegijad, et arutada, kuidas need trendid kujundavad kinnisvarasektori tulevikku, sest igast eelnevast olukorrast saab kaasa võtta väärtuslikke teadmisi, kuidas kohaneda ja äri veelgi tugevamaks ehitada. Oleme alati ettevõtete jaoks olemas ja valmis kaasa mõtlema ning koos sobivaimad lahendused leidma, et toetada Eesti majandusarengut,“ ütles Lepp.

Newseci tegevjuhi Petra Scharini sõnul on kohanemisvõime võtmetähtsusega kinnisvaraturu jaoks, mis seisab silmitsi kasvavate kulude, muutuvate intressimäärade ja aina kõrgemate jätkusuutlikkusnõuetega. „Nordic Real Estate Forum 2025 raames uurime, kuidas ettevõtted saavad neid väljakutseid võimalusteks pöörata ning luua vastupidavaid strateegiaid tulevikuks,“ ütles Scharin.

Nordic Real Estate Forum 2025 toob lavale mitmeid nimekaid esinejaid. Swedbank AB grupi kinnisvaraanalüüsi juht Göran Råckle teeb ülevaate Põhjamaade kinnisvaraturu peamistest trendidest ja arengutest. Newseci tegevjuht Petra Scharin astub lavale koos teleajakirjanik Johannes Trallaga, et analüüsida Rootsi ja Põhjamaade kinnisvaraturu hetkeseisu ja tulevikuperspektiive. MIT-i linnaplaneerimise ja -teaduse dotsent Andres Sevtsuk räägib kestlikust linnaplaneerimisest kliimamuutuste ajastul.

Foorumi keskmes on kinnisvaraturu uus reaalsus ja sellega kohanemise võimalused. Seitse paneeldiskussiooni toovad kokku oma ala tipptegijad, et arutleda majanduse, investeeringute, linnaplaneerimise, ESG üle. Lisaks keskendutakse tööruumide, kaubanduspindade ning logistikakinnisvara arengu tulevikule muutuvas turuolukorras.

Esimest korda toimuvad foorumi raames ka paralleelsessioonid, mis avavad süvitsi uusi turge ja tehnoloogiaid. Poola kinnisvaraturule sisenemise paneel annab praktilisi teadmisi ärivõimalustest ja õiguslikest aspektidest. Elukondliku kinnisvara sessioon võrdleb Balti- ja Põhjamaade turge ning analüüsib investeerimisstrateegiaid. PropTechi paneel toob esile, kuidas tehnoloogia ja kestlikud lahendused kinnisvarasektorit kujundavad.

Foorumist võtab osa pea 400 inimest rohkem kui 10st riigist ning teadmisi jagavad 60 oma ala tunnustatud eksperti.

Lisainfo ja täispikk programm on leitav siit: www.nordicreforum.com.

Üle 20 aasta on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud üle 9000 inimese ning 800 esineja enam kui 20 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori põletavamate küsimuste üle.

Nordic Real Estate Forum 2025 partnerid on Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, Advokaadibüroo Glimstedt, Europark ja Sirin Development. Foorumit korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Palun intervjuusoovidest ja foorumil osalemisest teada anda meelis.kopli@corpore.ee või telefonil 5044420 (Meelis Kopli). Parim aeg intervjuudeks on pauside ajal, kell 12.00 ja 15.00.

Foorum toimub inglise keeles.

NREF programm 2025

Nõmme korterite turu detailne ülevaade

17.03.2025

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 28.02.2025

17.03.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli veebruari lõpus 11,27 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Fond teenis veebruaris 117 tuhat eurot puhaskasumit ning selle aasta kahe esimese kuuga 525 tuhat eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 113 tuhat eurot).

Veebruaris mõjutas EfTEN United Property Fund’i puhaskasumit negatiivselt investeering EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind sulgus börsil veebruari lõpus võrreldes eelneva kuu lõpuga 0,3% madalamal tasemel. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,33 eurot, kasvades kuuga 0,5%.

EfTEN Real Estate Fund’i aktsiate väärtuse langust aitasid tasakaalustada EfTEN Kinnisvarafond II AS’i head tulemused. EfTEN Kinnisvarafond II AS müüs veebruaris oma Leedu tütarettevõtte, millele kuulus logistikahoone Kaunases. Tütarettevõtte müügihinna aluseks olnud kinnisvarainvesteeringu väärtus oli 4% kõrgem selle bilansilisest väärtusest. Selle tulemusena kasvas EfTEN Kinnisvarafond II AS’i aktsia puhasväärtus kuuga 1% võrra.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, puhasväärtus kasvas veebruaris 0,6%. Enim toetas kasvu eelmise aasta detsembris tehtud investeering Kristiine kaubanduskeskusesse. Veebruari lõpu seisuga ei olnud keskuses vakantseid üüripindu ning keskust omava ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ omakapitali väärtus kasvas veebruaris 1,1%.

Fondi arendusinvesteeringus Uus-Järveküla elurajoonis anti klientidele veebruaris üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) 8 teise ehitusetapi rida- ja paarismaja osa. Arendusettevõtte Uus-Järveküla OÜ kuiseks käibeks kujunes 2,27 miljonit eurot ning kasumiks 236 tuhat eurot. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, on Uus-Järveküla arendusprojekti veebruaris teenitud kasum fondi bilansis kajastatud eelnevatel perioodidel. Teises ehitusetapis on kokku valminud 30 rida- ja paarismaja osa. Nendest enamik antakse üle märtsis ning väiksem osa aprillis.

Veebruaris lõppes fondi 4%-lise intressimääraga tähtajaline deposiit summas 120 tuhat eurot. Laekunud summade arvel vähendas fond detsembris võetud arvelduskrediidi jääki, millega osaliselt rahastati investeeringut Kristiine keskusesse. Veebruari lõpus oli arvelduskrediidi jääk 282 tuhat eurot.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Coop Pank: Kas kodulaenu tähtaeg võib jääda ka pensionikka?

17.03.2025

Coop PankLevinud on arvamus, et kodulaen tuleb tagasi maksta kindlasti enne pensionile jäämist, kuid Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova sõnul on see müüt, mis ei vasta tõele.

Kuigi kodulaenu võib tagasi maksta ka pensionieas, tuleb viimane laenumakse reeglina teha hiljemalt 75. sünnipäevaks, mis tähendab, et umbes kümnel esimesel pensioniaastal on kodulaenu teenindamine üsna tavapärane. Ka enam kui 35% Coop Panga kodulaenudest on tagasimaksetäheaeg laenuvõtja pensionieas. Pärast pensionile jäämist võib laenumakse moodustada sissetulekust küll suurema osa kui laenu võtmise ajal, ent see ei tähenda et inimesed jääksid pensionieas laenumaksete tasumisega hätta.

See on nii, sest pangad järgivad laenuotsust tehes kindlat reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50% inimese netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset jääb vähemalt 50% sissetulekust alles muude kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus mõnevõrra vähenema.

See on nii, sest pangad järgivad laenuotsust tehes kindlat reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50% inimese netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset jääb vähemalt 50% sissetulekust alles muude kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus mõnevõrra vähenema.

Kolmandaks tuleb arvestada, et tulevane pension sõltub teenitavast palgast ja viimase kümne aasta palgakasv on olnud keskmiselt 6,9% aastas. Coop Panga laenuportfelli näitel võib öelda, et isegi kui iga-aastane palgakasv oleks üksnes 3% ja tulevane pension moodustab teenitavast palgast umbes 50%, kasvaks keskmise laenusaaja laenumakse ja pensionitulu suhe 37% pealt vaid 42% peale.

Näide: 40-aastase netopalk on 1600 eurot ja ta võtab 30 aastaks 130 000 eurot kodulaenu, mis tähendab, et pensioniea saabudes tuleb tal kodulaenu tagasi maksta veel viis aastat. Sellise laenu kuumakse on umbes 620 eurot. Kui arvestada, et selle laenuvõtja netopalk on kasvanud igal aastal ligi 3%, on 25 aasta pärast pensionile jäädes tema eeldatav pension umbes sama suur kui tema praegune palk ehk 1600 eurot.

Sageli juhtub aga hoopis nii, et pensionikka jõudes ja vajaduste muutudes vahetavad inimesed oma senise kodu oluliselt väiksema vastu, hoides sellega kokku nii kulusid elamisele kui ka kodulaenule. Panga statistika näitab, et üle 95% laenude puhul, mis lõppevad pärast laenusaaja 65-aastaseks saamist, on tagatise turuväärtuse ja laenujäägi suhe alla 50% ehk kinnisvara väärtus on vähemalt poole suurem kui on laenujääk. Seega teenitakse pensionieas kodu vahetades sellelt sageli ka täiendavat tulu.

Kuigi palju räägitakse sellest, et pensionieas sissetulekud langevad, võib minna ka vastupidi. Eestis töötab ligi 1/3 pensioniealistest inimestest, mis tähendab, et nad saavad kasutada korraga nii pensioni- kui ka palgatulu. Seetõttu ei tasuks pensionieas kodulaenu teenindamist sugugi karta, ent sellest hoolimata on tähtis laenukoormust jälgida ning oma tulusid ja kulusid planeerida. Üks võimalus tuleviku tulude kasvatamiseks on ka maksusoodustusega kolmandasse pensionisambasse panustamine. Samuti on tähtis läbi mõelda, millist kodu on mõistlik pensionieas omada ja teha aegsasti vajalikud sammud kodu vahetamiseks.

Liven: Liven AS-i teise seeria rohevõlakirjade märkimistulemused

17.03.2025

LivenNeljapäeval, 13. märtsil 2025, lõppes Liven AS-i (edaspidi Liven) tagamata rohevõlakirjade avalik pakkumine (edaspidi Pakkumine). Tegemist oli Liveni tagamata võlakirjade programmi teise seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni poolt 6. mail 2024 kinnitatud põhiprospekti ning 3. märtsil 2025 kinnitatud prospekti lisa nr 1 alusel.

Pakkumise raames pakkus Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029 nimiväärtusega 1 000 EUR, lunastustähtajaga 19. märts 2029 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas (esimene intressimakse tehakse 19. juuni 2025). Pakkumise ülemärkimise korral oli Livenil õigus Pakkumise mahtu kuni 3 000 võlakirja võrra suurendada. Avalik pakkumine toimus Eestis ning mitte üheski teises jurisdiktsioonis.

Märkimisest võttis osa 871 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 8 301 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni baasmaht summas 4 miljonit eurot 2,1 kordselt üle. Liveni aktsionärid esitasid märkimiskorraldusi üle 1,3 miljoni euro mahus, finantsasutused üle 1,7 miljoni mahus ning Livenilt kodu ostnud kliendid üle 0,1 miljoni euro mahus. Liveni juhatus otsustas kasutada õigust suurendada Pakkumise mahtu kuni 2 200 võlakirja võrra, mille tulemusena suurenes Pakkumise kogumaht 6,2 miljoni euroni.

Võlakirjade jaotamisel otsustas Liveni juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Kõik sama märkija poolt tehtud märkimiskorraldused summeeriti;
  2. Kõik vajadusel tehtud ümardamised tehti üles poole;
  3. Igale märkijale jaotati vähemalt 60% selle investori märkimiskorralduste mahust;
  4. Töötajate, sealhulgas nende 100% omanduses olevate äriühingute, märkimiskorraldused rahuldati täies ulatuses;
  5. Iga kliendi märkimiskorraldused rahuldati vähemalt 67% mahus ning täiendavalt lisaks kuni 10 000 euro ulatuses;
  6. Iga emitendi senise investori (nii aktsionärid, laenuandjad, 2024. aasta avalikul võlakirjapakkumisel osalenud investorid ning 2024. aastal emiteeritud rohevõlakirjade omanikud 5. märtsi 2025 arvelduskuupäeva lõpu seisuga) märkimiskorraldused rahuldati vähemalt 67% mahus;
  7. Varasemate põhimõtete alusel jaotamata jäänud 413 000 euro väärtuses võlakirju jaotati institutsionaalse allokatsiooni raames eelnevate põhimõtete järgselt täitmata korralduste ulatuses proportsionaalselt.

Liveni juhatuse esimees Andero Laur tänas kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid jätkuva usalduse eest ning rohevõlakirjade avaliku pakkumise õigusnõustajat Ellex Raidla advokaadibürood. „Oleme igati rahul pakkumist rohkem kui kaks korda ületava tulemusega ning rõõmsad, et üheaegselt usaldab meid jätkuvalt suur hulk varasemaid investoreid ning samuti suur hulk uusi investoreid. Meie jaoks on oluline, et jätkuvalt usaldavad meid ka professionaalsed investorid ja finantsasutused,“ rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 19. märtsil 2025 või sellele lähedasel kuupäeval ning nende esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev.

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 28.02.2025

17.03.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) per unit of EfTEN United Property Fund was 11,27 euros at the end of February, up 0,4% in the month. The fund earned 117 thousand euros in net profit in February and 525 thousand euros in net profit in the first two months of the year (113 thousand euros at the same time last year).

In February, EfTEN United Property Fund’s profit was negatively affected by an investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which closed on the stock exchange in February at 0,3% lower than at the end of the previous month. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, EfTEN United Property Fund’s NAV would be 11,33 euros, up 0,5% in the month.

The decline in EfTEN Real Estate Fund’s share price was primarily offset by the results of the EfTEN Kinnisvarafond II AS. In February, the EfTEN Kinnisvarafond II AS sold its Lithuanian subsidiary, which owned a logistics building in Kaunas. The value of the real estate investment that formed the basis for the sale price of the subsidiary was 4% higher than its book value. As a result, the net asset value of EfTEN Kinnisvarafond II AS shares increased by 1% in the month.

The net asset value of the fund’s largest investment EfTEN Real Estate Fund 5, increased by 0.6% in February. The growth was mostly supported by the investment in the Kristiine shopping center, which was made in December 2024. As of the end of February the center had no vacancies, and the equity value of the company owning the centre, EfTEN Kristiine OÜ, increased by 1.1% in the month.

In the fund’s development investment in the Uus-Järveküla residential area, 8 terraced and semi-detached houses in the second development phase were handed over to customers in February (real right agreements were signed). The monthly turnover of the development company Uus-Järveüla OÜ was 2.27 million euros and the profit was 236 thousand euros. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the February profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods. Altogether 30 terraced and semi-detached houses have been completed in second development phase. The majority of those will be delivered to clients in March and a smaller portion in April.

In February, a term deposit with a 4% interest rate in the amount of 120 thousand euros terminated. The fund used the proceeds to repay the overdraft taken out in December, which partially financed the investment in the Kristiine shopping center. At the end of February, the overdraft balance was 282 thousand euros.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

Liven: Results of the Offering of the second series of Green Bonds of Liven AS

17.03.2025

LivenThe public offering of Liven AS (hereinafter Liven) unsecured green bonds (hereinafter the Offering) ended on Thursday, 13 March 2025. It was the second series under Liven’s unsecured bond programme, which was conducted on the basis of the base prospectus approved by the Estonian Financial Supervision Authority on 6 May 2024 and the prospectus supplement No 1, approved on 3 March 2025.

In the course of the Offering, up to 4,000 unsecured bonds with the name of EUR 9.0% Liven green bond 25-2029, with a nominal value of 1,000 euros each, a maturity date of 19 March 2029 and a fixed interest rate of 9.0% per annum, payable quarterly (first interest payment will be made on 19 June 2025), were offered by Liven. In case of oversubscription, Liven had the right to increase the volume of the Offering by up to 3,000 bonds. The Offering was publicly carried out only in Estonia and not in any other jurisdiction.

871 investors participated in the subscription and submitted subscription orders for the bonds in the total amount of 8,301,000 euros. Therefore, the base issue volume of 4 million euros was oversubscribed by 2.1 times. Liven’s shareholders submitted orders for more than 1.3 million euros, financial institutions for more than 1.7 million euros and Liven’s home buyers for more than 0.1 million euros. The management board of Liven decided to exercise its right to increase the volume of the Offering by up to 2,200 bonds, which increased the total amount of the Offering to 6.2 million euros.

The Management Board of Liven decided to allocate the bonds according to the following principles:

  1. All subscription orders made by the same subscriber were summed up;
  2. Any necessary rounding was done upwards;
  3. Each subscriber was allocated at least 60% of the volume of their subscriptions;
  4. Employees, including their wholly-owned companies, were fully fulfilled;
  5. At least 67% of each client’s subscription orders were fulfilled, plus additional fulfilment in worth of up to 10,000 euros;
  6. At least 67% of subscription orders of each existing investors of the issuer (including shareholders, lenders, investors participating in the 2024 public bond offering and holders of green bonds issued in 2024 as at the end of business on 5 March 2025) were fulfilled;
  7. The 413,000 euros worth of bonds that were not allocated under the previous principles were allocated within the institutional allocation proportionally according to their outstanding orders.

Andero Laur, Chairman of Liven’s management board, thanked all the investors who participated in the public offer for their continued trust and Ellex Raidla law firm the for their contribution as legal advisor of the public offer. “We are really pleased with the subscription result exceeding the offered amount by more than two times, and delighted for the continued trust by a large number of past investors as well as a large number of new investors. It is also important for us that we continue to be trusted by professional investors and financial institutions.” said Liven’s CEO Andero Laur.

The Bonds are expected to be transferred to the securities accounts of investors on or about 19 March 2025 and the first trading day of the bonds on the Baltic Bonds List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange is expected to be on or about 20 March 2025.

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – kevad 2025

14.03.2025

Tõnu Toompark

2025. a kevadel ei ole korteriturul olulisi muutuseid. Uute korterite müük jätkab stabiilses, kuid aeglases tõusutrendis. Järelturu tehingute arvu võib lugeda väga tugevaks. Tehingute keskmine hind kõigub marginaalsel määral üles ja alla.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on pööranud tehingute jaotuse muutumise tõttu miinusesse, kuid samaväärse korteri tehinguhind püsib enam-vähem paigal.

Üürikorterite pakkumiste maht püsib ajaloolisest keskmisest tasemest mitukümmend protsenti ülevalpool. Suur pakkumine hoiab hindu paigal ega lase neil kerkida.

Neid ja mitmeid teisi elamispindade turu vaatest olulisi küsimusi analüüsib Tallinna elamispindade turu ülevaade.

2025. a  lõpu elamispindade turu suur ülevaade vaatab järgmisi teemasid.

  • Majanduse üldine seis. Majanduskasv ja selle taastumise perspektiiv. Inflatsioon, tööturg ja palgakasv kui kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid. Kindlustunne ja selle dünaamika.
  • Laenuturg ja intressimäär.Vaade Eesti laenuturule. Euribor ja selle liikumise prognoosid. Viivituses olevad laenud.
  • Korterituru tehingud ja hinnad. Tehingute arvu dünaamika. Hindade liikumine erinevates segmentides. Prognoosid. Uute ja järelturu korterite tasakaal tehingutes. Pakkumiste arvu muutus.
  • Uute korterite turg. Pakkumine ja müük ning hinnad – kust tulevad, kuhu lähevad? Pakkumiste ja müügi tasakaal kui konkurentsi hindamise tegur. Prognoosid.
  • Üüriturg. Üüripakkumise ja hindade muutused. Suhteline üürihind palga suhtes. Üüritootlused ja üüriinvestorite käitumine. Millal saabub õige aeg uusi üüriinvesteeringuid tegema hakata?
  • Järeldused ja prognoosid. Mis saab edasi?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen sinu juurde suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid – kevad 2025

27.03.2025 toimub koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

14.03.2025

Kinnisvarakoolis toimub 27.03.2025 koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 27.03.2025 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturg kogub hoogu: Kaamos kerkis kolmandaks kinnisvaraarendajaks Lätis, ka Eestis on müüginumbrid kasvus

13.03.2025

Kaamos Kinnisvara kerkis möödunud aasta Läti edukamate kinnisvaraarendajate edetabelis esikolmikusse müüdud korterite arvu ja tulude põhjal. Ka Eesti turu numbrid näitavad kasvu, mis annab kindlust, et regioonis tervikuna on majandus hakanud näitama paranemise märke.

„Hoolimata keerulistest turutingimustest on Kaamosel õnnestunud möödunud aastal tugevdada positsiooni Lätis, aga ka koduturul Eestis on alanud aasta näidanud trendi paranemise suunas, mis annab alust lootuseks, et kinnisvarasektor ja majandus tervikuna on siinses regioonis keerulisemad ajad seljatanud,“ ütleb Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Läti kinnisvaraturg näitab stabiliseerumise märke

Kaamose Läti arendusprojektid jõudsid möödunud aasta populaarseimate uusarenduste hulka: Mežapaksis asuv Moho Park saavutas 3. koha ning Ābeļziedu Terases Teikas platseerus 6. kohale. Samuti platseerus Kaamos eelmisel aastal müügikäibe võrdluses Lätis kolmandale kohale.

Colliers Balticsi andmetel vähenes Lätis 2024. aastal kasutusse võetud korterite arv 35% võrreldes eelmise aastaga, kuid madalpunkt on turul ilmselt juba seljatatud. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et pakkumises on palju müümata kortereid, on nõutumates projektides nende osakaal väike ning huvi nende vastu püsib kõrge.

Paralleelid Eesti turuga

Kui Lätis on kinnisvaraturul märgata stabiliseerumise märke, siis Eestis on turg samuti aktiivsus kavanud, kuigi dünaamika on mõnevõrra erinev. Citify andmetel püsis Tallinna uute korterite pakkumine oli veebruaris 2615 korteri tasemel, mis on 16% rohkem kui aasta tagasi. Müüki lisandus veebruaris 233 uut korterit, samas kui netomüük oli 166 korterit, mis teeb viimase 12 kuu keskmiseks 111 uut korterit kuus. Korterite keskmine hind oli veebruaris 4958 €/m², mis on 5% enam kui aasta tagasi.

Kui vaadata Maa-ameti andmeid Tallinna järelturust ja uusarenduste korterite tehingutest, siis veebruaris tehti 696 tehingut, mida on 13,7% rohkem kui aasta varem. Eesti kui terviku lõikes oli veebruaris korteritehinguid 1510, mis on sisuliselt samal tasemel nagu aasta tagasi, mil tehti 1499 tehingut.

Turu edasine areng ja hinnatrendid

Nii Eestis kui ka Lätis on arendajad kohanenud uute turutingimustega. Läti turul on hinnatase püsinud 2024. aastal stabiilsena, kuid allahindluste ja eripakkumiste vähenemisega oodatakse hinnatõusu. Eesti turul on Tallinna korterite hinnad pisut kasvanud, kuid turuaktiivsus sõltub jätkuvalt Euroopa Keskpanga intressipoliitikast ja tarbijate kindlustundest. Kindlasti usume, et aasta esimene poolel Eestis aktiivsus püsib, kuna koduostjad soovivad ennetata hinnatõusu, mis kaasneb 1. juulist kehtima hakkava käibemaksumuudatusega.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer rõhutab, et Eesti ja Läti turgudel on sarnased suundumused. „Turg on muutumas ja kõige tähelepanelikumad koduostjad on seda juba märganud. Eestis oli eelmisel aastal keskmine ruutmeetri hind 4338 €/m², samas kui Lätis jäi see vahemikku 2600–2780 €/m². Kui Eestis on hinnatase stabiilsem, siis Lätis võib prognoosida hindade tõusu kampaaniaaallahindluste vähenemise tõttu.“

Üldiselt liiguvad nii Eesti kui ka Läti kinnisvaraturud kogu majanduskeskkonda arvestades stabiliseerumise suunas ja pakkumise vähenemine ja ostuhuvi suurenemine võivad viia hindade edasise kasvuni. Paranevat konjunktuuri arvesse võttes plaanib Kaamos nii Tallinna kui ka Riia turul käivitada ka sel aastal uued elukondlikud arendusprojektid.

1 2 3 … 13 14 15 … 1,549 1,550 1,551