Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – ülesandepüstitus

13.10.2010 KV.EE

Järgnev artikkel avab sarja nõuannetest, mida peaks eraisikust kinnisvaramüüja järgima, et müügitulemus parim saaks olema.

Kinnisvaramüügi esmane kriteerium on aeg

Müüja peab selgeks tegema kui kiiresti on tal müügiga tulemuseni vaja jõuda. Loomulikult on esmane vastus sellele küsimusele, et mida varem, seda parem. Siiski peaks müüja selgelt paika panema viimase kuupäeva, milleks müügitehing peab tehtud ja raha kontole laekunud olema. Eesmärgistatud tegevus aitab protsessi käigus hinnata, kas toimub piisava kiirusega liikumine õiges suunas.

Müügi kiiruse põhjused võivad tuleneda erinevatest teguritest. Kui on plaan mai kuus teise riiki kolida ja kolimist müügist laekuvast rahast finantseerida, siis on selge, et hiljemalt aprillis tuleb ostjaga notaribürood külastada.

Müüki võib tagant kiirustada asjaolu, et uus kodu on juba ostetud ja pank nõuab vana eluaseme kiires korras müümist, et suureks paisunud laenust osa kustutatud saaks.

Tõsisem on asi siis kui ukse taga on pankurid koputamas, kes hilinenud laenumaksete pärast on tõredaks muutunud ning hirmutavad kohtutäituri kaela saatmisega. Selline olukord ei ole loomulikult midagi meeldivat. Samas nõuab see eriti aktiivset tegutsemist, et probleemid kõrvaldatud saaksid ega hakkaksid kuhjuma.

Teine samm on müügihinna määramine

Oluline, mis eesmärgiks seatud müügiprotsessi kiirusest sõltub, on müügiprotsessi ahela järgmine samm ehk müügihinna määramine.

Kui korter on vaja maha müüa kiiresti, siis on selgelt vähem aega selle potentsiaalsetele ostjatele tutvustamiseks. Lühem müügiperiood tähendab üldjuhul alati ka madalamat müügihinda.

Seevastu kui müügiga väga kiiret ei ole ja on võimalust „kalastada“, siis on võimalus esmane müügihind kõrgemaks määrata – äkki pikem müügiperiood aitab leida inimese, kes sinu müügipakkumises näeb seda ainuõiget kodu, mille eest on ta valmis mida iganes maksma.

Siin aga tasub tähele panna, et liiga kõrge esmane hind võib jätta korteri-maja liiga pikaks ajaks turule. See aga võib võimalikes ostjates tekitada küsimusi ja hirme, mis on selle maja juures see probleem, et seda keegi ära osta ei taha.

Sageli on ka ostja jaoks läbinähtav, et müüja küsib kauba eest liiga kõrget hinda. Tagasihoidlikum inimene, kes hinna üle kauplemisest väga vaimustuses ei ole võib kõrge hinna puhul ostuotsusest hõlpsalt loobuda. Ta ei pruugi teada, et müüja on peale esimest küsimist kohe valmis hinna oluliselt allapoole laskma ja jõudma „mõistlikule hinnatasemele“.

Liiga madal müügihind aga jätab müüja selgelt osast potentsiaalsest müügirahast ilma. Samas võib madal hind tekitada konkurentsi ostjate vahel. Müüja jaoks positiivne asjade kulg on, kui ostjad hakkavad üksteisevõidu hinda üle pakkuma.

Soovitused

Määra kui kiiresti soovid korteri müüa.
Ära määra liiga kõrget hinda – see ei aita müüa.
Liiga madal hind jätab sind osast tulust ilma.

Nõuande järgmisest osas kirjutame sellest, milliseid allikaid kasutada, et elamispinna müügipakkumise juures konkreetse numbrilise pakkumishinnani jõuda.

Statistika: ehitustöid viiendiku võrra vähem

12.10.2010 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtete omal jõul tehtud ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel käesoleva 2010. aasta II kvartalis 5,3 miljardit krooni.

Aastaga on ehitustööde maht vähenenud 20%. Tegemist on järjestikkuse kümnenda kvartaliga, mil ehitustööde maht on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenenud.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Россияне скупают дешёвые квартиры в Ида-Вирумаа

11.10.2010 Adaur.ee

За последние три месяца треть покупателей недорогих квартир в Ида-Вирумаа составили граждане России. Особой популярностью среди россиян пользуются Ору, Вока, Силламяэ и Нарва-Йыэсуу.

Как сообщил газете “Северное побережье” руководитель йыхвиского бюро агентства Uus Maa Ханнес Халлик, россияне ищут дешёвые квартиры в расположенных у моря населённых пунктах от Нарвы до Азери. “Интересуются квартирами и в местах, удалённых от моря, – добавил Халлик, – главное – чтобы было дёшево”.

Основной интерес, по его словам, для покупателей из России представляют квартиры стоимостью до 60 тыс. крон, максимум, что они готовы заплатить – 150 тыс. крон.

По словам Халлика, интерес к дешёвому жилью в Ида-Вирумаа со стороны россиян обусловлен тем, что, имея недвижимость в ЕС им легче получать шенгенскую визу. Кроме этого, нехватка мест в гостиницах в Ида-Вирумаа подталкивает россиян покупать квартиры, чтобы иметь возможность проводить отпуск на северо-востоке Эстонии.

Артур Тооман, Редактор

Originaal: http://rus.err.ee/virumaa/54152cf0-223f-497d-a29d-e851bce6b996

Тыну Тоомпарк: цены на жильё в Йыхви падают

11.10.2010 Tõnu Toompark

Цена сделок купли-продажи квартир в Йыхви падает уже десятый квартал подряд, так же как и количество сделок. На сегодняшний день квартиры, приобретённые на пике бума недвижимости, обесценились на две трети.

В третьем квартале этого года в волости Йыхви было совершено 32 сделки с квартирами. Количество квартирных сделок уже почти год остаётся на уровне, который более чем в два раза ниже, чем во времена бума, когда число сделок в квартал доходило до 82.

Если сравнивать с 2004 годом, который предшествовал периоду бума, когда в квартал в среднем заключалось порядка 70 сделок с квартирной недвижимостью, можно предположить, что сегодняшний очень низкий показатель сделок имеет потенциал для роста. Но, для того, чтобы число сделок начало расти, необходимо, чтобы местные жители имели рабочие места и доходы.

Средняя цена квадратного метра при сделках купли-продажи квартир в Йыхви в третьем квартале составляла 3566 крон. Это на 7% ниже, чем год назад, причём цены движутся вниз уже десятый квартал подряд.

В Йыхви пик цен на квартиры пришёлся на 3-й квартал 2007 года, когда средняя цена квадратного метра равнялась 10 443 кронам. По сравнению с этим уровнем цен, нынешнее падение составило 66%. Таким образом, можно сказать, что квартиры, купленные по пиковым ценам, на сегодняшний день потеряли почти две трети своей стоимости.

Что касается предложения, то, по данным портала KV.EE, в Йыхви в сентябре этого года было выставлено на продажу 164 квартиры. Средняя цена квадратного метра предлагаемых квартир равнялась 6589 кронам, что почти в два раза выше средней цены сделок. Аналогично ценам сделок, падают и цены предложения. Средняя цена преложения в сентябре была на 8% ниже по сравнению с тем же периодом прошлого года.

Originaal: http://rus.err.ee/theme/blog/d4286c21-8ade-4c25-94fc-7ce6b44b955b

Sel kolmapäeval: EKFLi seminar “Mis saab edasi?”

11.10.2010 Tõnu Toompark

“MIS SAAB EDASI?”

(olukord kinnisvaraturul)

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU SEMINAR
KOOSTÖÖS NORDEA PANGAGA
13. oktoobril 2010.a. Eesti Rahvusraamatukogu väikeses saalis

Seminari tasu 950 krooni, EKFL liikmesfirma töötajale 700 krooni (ei lisandu käibemaks).
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Seminari moderaatorid Tõnis Rüütel ja Peep Sooman
Päevakava ja esinejad:

11.00 – 11.30 Osavõtjate registreerimine

11.30 – 11.40 Seminari avamine
Tõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor

11.40 – 12.25 Müüdid versus tegelikkus kinnisvarasektori finantseerimisel
Olavi Pakkonen, Nordea Pank Eesti juhatuse liige, jaepanga juht

12.25 – 13.10 Ühisettevõtted, aktsionärilepingud ja aktsionäride vaheliste suhete reguleerimine kinnisvaraäris. Riskid ja nende vältimine
Kaido Loor, Advokaadibüroo SORAINEN partner

13.10 – 14.00 EINE

14.00 – 14.15 Kuidas kahe aasta tagused ennustused „täkke“ on läinud?
Ardi Roosimaa, Kalev Roosiväli, Jaan Liitmäe ja Gren Noormets

14.15 – 15.00 Kinnisvaraturg investori pilgu läbi, olevik ja tulevik
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht

15.00 – 15.45 Otsustav faas ehitusturul – kes jääb, kes mitte?
Andres Aavik, Skanska EMV AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 Elamuarendus – kas uue buumi lävel?
Analüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ

Jõhvi korterite hinnad tüürivad languse suunas

08.10.2010 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta kolmandas kvartalis tehti Jõhvi vallas 32 korteriomanditehingut. Korteriomanditehingute arv on püsinud juba pea aasta samal tasemel jäädes samas pea kaks korda alla buumi tipu näitajatele, mil tehinguid tehti kvartalis isegi kuni 82.

Arvestades buumieelset taset aastal 2004, mil kvartalis tehti korteriomanditehinguid keskmiselt suurusjärgus 70, siis võib arvata, et tänane väga madal tehingute maht omab potentsiaali tõusmisks. Tehingute arvu tõus vajab aga eelduseks seda, et kohalikel inimestel on töökohad ja sissetulekud.

Jõhvi korteritehingute keskmiseks hinnaks oli kolmandas kvartalis 3566.-/m². Tehingute hinnatase on aastatagusest 7% madalam ning tegemist on järjestikkuse kümnenda kvartaliga, mil hinnad on liikunud languse suunas.

Jõhvi korterite hinnatipp oli 2007. a. III kvartalis, mile tehingute keskmiseks hinnatasemeks oli 10 443.-/m². Sellelt hinnatasemelt on tänaseks hinnad kukkunud 66% võrra. Nii võime öelda, et tipphinnaga korteri ostnud inimesed on täna kaotanud ligi kaks kolmandikku selle väärtusest.

Pakkumise poole pealt oli käesoleva aasta septembris portaali KV.EE andmetel Jõhvis pakkumisel 164 korterit. Nende korteripakkumiste keskmine ruutmeetrihind oli 6 589 krooni ehk ligilähedaselt kaks korda kõrgemal keskmisest tehinguhinnast. Analoogselt tehinguhindadele on languses ka pakkumishinnad. Septembrikuine korterite pakkumishind jääb aastatagusele 8% võrra alla.

Kesklinn laieneb linnaosa piiridest välja

08.10.2010 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinn on teistest linnaosadest selgelt eristuv. Seda eelkõige kesklinnas paiknevates büroohoonetes asuvate töökohtade ja märgatava liikluskoormuse tõttu. Tallinna väiksuse tõttu on kesklinna ümber vöö, kus on olemas kõik südalinna eelised, kuid täiendavalt on olemas nii rohelus, kui privaatsus. Täna on kesklinn selgelt laienemas eelkõige Kalamaja suunal.

Keskus on elukohana eelistatud enamasti inimeste seas, kes soovivad elada töökoha lähedal. Või soovitakse, et kaubandus- ja teenindusasutused ning eriti meelelahutusvõimalused asuksid käe-jala juures. Kesklinn pakub selleks parimaid võimalusi. Valida on erinevate elukeskkondade vahel, millest ehk vanalinn eristub kõige selgemini.

Linna südame rõõmude kõrval on ka mõned mured. Eelkõige on selleks keskmisest märksa tihedam ja müratekitav liikluskoormus ning koos sellega lõputud parkimismured nii parkimiskohtade piiratuse, kui nende kalliduse osas.

Tallinn oma mõnesaja tuhande elanikuga on sedavõrd väike linn, et kesklinna rõõmusid saab suurepäraselt nautida kesklinna kõrval paiknevates elurajoonides ja seda oluliselt taksoarveid kasvatamata. Seejuures on tähelepanuväärne, et kesklinna kõrval elamine annab sageli võimaluse osta „kesklinna kaupa“ madalama äärelinna hinnaga.

Kalamaja suudab hästi pakkuda kogu „kesklinna paketti“ kaubanduse-teeninduse, kui ka vaba aja veetmise võimaluste osas. Samuti on Kalmaja näol tegemist rohelise piirkonnaga, mis jääb suurematest liiklussõlmedest kõrvale.

Seega on tegemist ühe perspektiivseima piirkonnaga, mida puudutavatest viimastest uudistest tasub mainida juba käesoleval aastal valmivat rannapromenaadi ehk nn kultuurikilomeetrit. See avab Kalamaja elanikele pääsu mere äärde, mis seni on olnud raskesti ligipääsetav. Igal juhul on Kalamaja merepoolsel osal head eeldused saada Tallinna Sohoks, kus kohtuvad kultuur, huvitav keskkond ning hinnatud eluasemed.

Kalamajas momendil liiga palju uusi elamuarendusprojekte müügil ei ole. Soo tänavale kerkib Metro Capitali eestvedamisel Väike-Kalamaja uuskvartal, kus momendil on pakkumises kolm maja. Kalamaja rohelusse pargitud elamud asuvad linna südamele lähemal kui mõnedki administratiivselt kesklinna jäävad projektid.

Kiire areng on toimumas ka Kassisaba piirkonnas , kus arendustegevuse jätkumist ennustab hiljuti turule toodud projekt Toompark (mil vaatamata nimele ei ole paraku autoriga vähematki seost). Tegemist on Põhja-Tallinna linnaosa projektiga Paldiski maantee alguses, mis nii oma asukohalt, kui olemuselt kvalifitseerub kesklinna projektiks enamgi kui mõni teine.

Väike ja hubane Tallinn, kus kõik tähtis on reeglina maksimaalselt paari kilomeetri kaugusel annab võimaluse kesklinna piirkonna laienemiseks. Tallinna linn on oma järgmiste aastate investeerimisprioriteedi selgelt suunanud Linnahalli ümbrusesse. Nii on see ka kinnisvaraturul saamas üheks tõusvaks täheks. Kesklinna naabrusesse on võimalik mõistlikuma hinnaga soetada arenevasse keskkonda elamispind, mis oma kvaliteedilt ega lähikonnas asuvate teenuste tõttu kesklinna korterist sugugi maha ei jää.

Pakud teenust kinnisvaravaldkonnas?

07.10.2010 Tõnu Toompark

Pakud teenust kinnisvaravaldkonnas? Oled rohkem kui lihtsalt hea? On ideed, aga vaja abi nende müügis? Pead oluliseks kliendile ja koostööle orienteeritust?

Pakun koostöövõimalust kinnisvaravaldkonnas tegustevatele konsultantidele.

Koostöö võib seisneda nii ristmüügis kui vastastikkuses abis teenuste arendamisel. Kõik ideed on teretulnud. Kõik kontaktid on teretulnud.

Paneme seljad kokku ja pakume klientidele rohkem väärtust.

Tekkis huvi? Võta ühendust +372 525 9703 või tonu@adaur.ee

Ober-Haus: Mida on teinud Ida-Virumaa korteriturg 2009.-2010. aastal

06.10.2010 Adaur.ee

2010 aasta esimese kolme kvartaliga teostati Ida-Viru maakonnas korteriomanditega 1211 tehingut (2009 aasta jooksul kokku 1426 tehingut).

Eelmise aasta 3 kvartaliga võrreldes on tehingute arvu kasv olnud märgatav, 158 tehingut, samas rahaline maht on jäänud samale tasemele, ca 193 miljonit.

Kui kõikidest Ida-Virumaal teostatud tehingutest 2009 aastal moodustas ost-müük

58% (rahaline maht 56%), siis 2010 aastal on ostu-müügi tehingute arv kasvanud 65,5 %-le kogu tehingute arvust (rahaline maht 75,8%).

Nii 2009 kui ka 2010 aastal on enim müüdud 2toaliseid kortereid, järgnevad

3toalised ja 1toalised. Kõige vähem on müüdud kortereid suurusega alates 70 m².

2009 aastal oli Ida- Virumaal korterite pinnaühiku maksimaalseks hinnaks 31 000 kr/m² (Narva- Jõesuu uued kortereid), Narva linnas 27 000 kr/m², käesoleva aasta maksimumhinnaks on 18 000 kr/m² (samuti Narva-Jõesuu).

Narva linnas 16 000 kr/m² kooni.

Jõhvi linna korterite ruutmeetri maksimumhind käesoleval aastal oli 12 000 kr/m², siin on langus eriti terav sest 2009 aastal oli see veel 18 000 kr/m².

Pinnaühiku keskmised hinnad on piirkonniti erinevad. Kõige kõrgem keskmine korterite ruutmeetri hind on Narva-Jõesuus: 2009 aastal 12 000 kr/m², käesoleval aastal 9 000 kr/m².

Kõikides Ida-Virumaa linnades on keskmised korterite ruutmeetri hinnad võrreldes eelmise aastaga madalamad, siiski on märgata hindade stabiliseerumist.

Maapiirkondades ja Püssi ning Kiviõli linnades on korterite pinnaühiku maksumused oluliselt madalamad kui maakonna keskmised näitajad (jäävad ca 1000 krooni piirimaile pinnaühiku eest).

Valdadest on kõrgemad korterite pinnaühiku maksumused olnud maakonna keskuses – Jõhvi vallas, suvituspiirkonnas – Toila vallas ja Narva linna lähipiirkonnas Vaivara vallas.

2010 aasta III-s kvartalis kasvas hüppeliselt tehingute arv. 57 tehingut ja rahalises mahus 12,1 miljonit krooni enam võrreldes II kvartaliga.

Võrreldes korterite müüki 2009- 2001 aastal kogu Eesti ulatuses, on tendents sama, tehingute arv on hüppeliselt kasvanud, rahalise mahu kasv on jäänud väiksemaks.

See annab kinnitust tegelikkusele: ostetakse kortereid rohkem kui eelmisel aastal, kuid eelistatud on madalama hinnaklassiga pinnad. Samas on nõudlus ka väga heas või heas seisukorras korterite järgi, mille hind on turu keskmisest kõrgem. Ostja on muutunud valivamaks, püütakse leida parim elurajoon hea infrastruktuuriga. Eeldatavalt on tehingute arvu tõus seotud ka Euro tulekuga. Püütakse veel käesoleval aastal osta eluruum, kartes hindade tõusu uuest aastast.

Merike Peepmaa
Ober-Hausi Kinnisvara
Ida-Virumaa piirkonna juhataja

Läänemaa maade pakkumine suureneb

06.10.2010 KV.EE

Käesoleva aasta septembris oli portaali KV.EE andmetel Läänemaal pakkumises 157 maatükki. Aastaga on maade pakkumine suurenenud pea viiendiku võrra. Samas on 2008. a. keskel Läänemaal olnud ka üle 300 maatüki pakkumise.

Läänemaa maade pakkumishind püsib viimastel kuudel 150 kroonise ruutmeetrihinna lähistel. Pakkumisi on siiski liiga vähe, et kindlat hinnatrendi välja tuua. Aasta tagasi oli Läänemaa maade ruutmeetri keskmiseks pakkumishinnaks tänase 150 krooni asemel 213 krooni.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Läänemaa maade müügipakkumiste arv ja keskmine hind

Предложение по продаже участков земли в волости Ляянэмаа растет

06.10.2010 KV.EE

В сентябре текущего года в портале недвижимости KV.EE было 157 продаваемых земельных участков на западе Эстонии, в волости Ляянэмаа. За год предложение по продаже участков увеличилось почти на 20 процентов. Для сравнения – в середине 2008 года в Ляянэмаа продавалось свыше 300 земельных участков.

В последние месяцы цены на земельные участки в Ляянэмааской волости держатся на уровне около 150 крон за кВ. м. Из-за небольшого числа предложений по продаже земельных участков тенденцию земельного рынка трудно определить. Год назад средняя цена земельного участка в Ляянэмаа составляла 213 крон за кВ. метр против сегодняшних 150 крон/кВ. м.

Подробнее о новостях рынка недвижимости Эстонии в портале KV.EE.

Statistika: jae- ja hulgimüügi langus läbi?

05.10.2010 Tõnu Toompark

Ettevõtete hulgimüük käesoleva aasta II kvartalis oli statistikaameti andmetel 34 miljardit krooni. Aastataguse ajaga võrreldes on hulgimüük tõusnud 5,1%.

Jaemüük on samal perioodil küll langenud, kuid langus on napp 1,7%. Jaemüügi rahaline maht oli käesoleva 2010. aasta II kvartalis 15 miljardit krooni.

Kaupade jaemüük ja hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

VIDEO: Tartu-Pärnu turg Tallinnast maas

04.10.2010 Tõnu Toompark

Uus korter tuleb soodsamalt

04.10.2010 Rivo Sarapik

Ehitamisjärgus ja valmimas korterid pakutakse müügiks keskmisest uue pinna pakkumishinnast soodsamalt. NCC Elamuarenduse juhatuse liikme Priit Aeru sõnul üheaegne uute korterite valmimine kevadel ülepakkumist ei too.

City24 keskkonna Spot andmeil moodustas uuel korteril keskmine pakkumishind septembris Eestis 22 000 krooni, langedes aastaga kümnendiku võrra, ja Tallinnas 26 000 kroonini. Värskelt valminutel ulatub hind 29 000 kroonini. Äripäeva vaadeldud suuremate arendajate hinnakirjade järgi aga pakutakse uusi või valmivaid kortereid täna müügiks keskmisest soodsamalt. 26 000 krooni piirimaile küündivad vaid Arco Vara Kodukolde rajooni suurimad, viietoalised katusekorterid.

„Tehinguid tehakse hinnakirja järgsete hindadega,“ kommenteeris Arco Vara juhatuse liige Mart Saa. Kodukolde esimesest etapist kasvas kuuga broneeritud-müüdud korterite arv 42%ni ja hetkel müügis olevad pinnad peaksid uue omaniku saama järgmise aasta jooksul.

Suurte arendajate korterite ruutmeetrihinnad erinevad 10-15%. Saa sõnul hindu üks-ühele siiski võrrelda ei saa. „Ei olegi võrreldavad ainult ruutmeetrite hinnad. Vahe on tootes ja selle asukohas. Kui see erinevus on ainult 10-15%, on ju isegi hästi,“ lisas Saa.

NCC lõi septembris taas ehituse käima Pärnaõue elurajoonis, millest peaks valmides saama Eesti suurim. „Pärnaõue oli alustamiseks sobivaim, sest projekt koosneb väiksematest hoonetest ja see annab võimaluse turuolukorrale reageerida,“ põhjendas NCC Elamuarenduse juhatuse liige Priit Aer ehituse taasalustamist. „Selle aasta sees algab ehitustegevus ka Vana-Kuuli 1, Lasnamäel.“

Täna töös olevad korterid valmivad suuresti tuleva kevadel. Kas see tähendab mõneks ajaks ülepakkumist? „Ei tähenda. Elamuarendust jälgides tuleb kasutada pikemat ajamõõtu kui kuu või isegi aasta,“ kommenteeris Aer. „Valmimisprotsess on pikk ja korteriehitust ei ole võimalik korraldada nagu raamatutrükki, et täna müün tiraaži läbi ja nõudluse korral on kahe nädalaga uus trükikojast väljas. Kõik arendajad arvestavad sellega, et osad korterid seisavad käes pikemalt, osad rebitakse käest.“ Saa nõustub. „Alati peabki pakkumine nõudlust mõistlikul tasemel ületama, et oleks valik olemas. Hetkel me ei näe, et pakkumine ületaks nõudlust üheski rajoonis Tallinnas.“

„Kui on hea kaup ja mõistlik hind selle eest, siis saab täna kaubast lahti,“ kommenteeris Merko suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Annus Merko müüki möödunud nädalal Äripäeva konverentsil Äriplaan 2011. „Merkol kõik ehitatud korterid müüdud, sel aastal ehitatud majades üheksa müümata.“

Pindi Kinnisvara uusarenduste analüüsi andmeil jõudis pealinnas ja Harjumaal tänavu müügile enam kui paarkümmend ehitusfaasis olevat kortermaja, millest nädal tagasi oli müümata veel 650 korterit.

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul suruvad turule lisanduvad arendusprojektid pakkumishindu üles.

Artikli autor on Rivo Sarapik. Artikkel ilmus 04/10/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Рынки недвижимости Тарту и Пярну уступают таллиннскому

04.10.2010 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, после временного роста снова упал до отметки 61,7 пунктов.

Если предположить, что в условиях быстрой смены роста и падения предложения на рынке недвижимости Эстонии 5,2-процентное снижение цен является несущественным, то можно утверждать, что сегодняшняя цена на жилье пребывает на том же уровне, что и год назад, колеблясь между значениями индекса от 61 до 66 пунктов.

За год средняя цена квадратного метра жилья упала и составляет на сегодня 12 666 крон против прошлогодних 13 372 крон.

С начала этого года количество заявок в портале недвижимости KV.EE непрерывно росло, а теперь стало опять уменьшаться. Если в начале года было 16 955 заявок на продаваемое жилье, а на пик в середине сентября приходилось 20 493 предложения, то на сегодня их число в портале упало до 19 900.

Несколько удивляет длительный застой цен предлагаемого на продажу жилья при незначительном, но все же росте, стоимости совершенных на рынке недвижимости сделок, поскольку год тому назад предполагалось, что наравне с объемом совершенных сделок цены заявок также стабилизируются.

Однако так не получилось, и цены предложения все еще в поиске более четкого направления. Остается только констатировать задним числом, что цены предложения продолжали снижаться отчасти по причине того, что существенно снизилась играющая большую роль в ценообразовании предложения в целом доля новых, стоимостью выше среднего, риэлтерских проектов, в первую очередь, в Таллинне.

Рост предложения и цен, в первую очередь, относятся к таллиннскому рынку недвижимости. В других районах, в т. ч. Тарту и Пярну, надежды на рост рынка невелики, поскольку рынок жилья в Таллинне опережает их по своей активности.

Подробности происходящего на рынке недвижимости Эстонии на сайте портала недвижимости KV.EE.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,406 1,407 1,408 … 1,535 1,536 1,537 Vanemad uudised ››