Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – kevad 2025

Tõnu Toompark

2025. a kevadel ei ole korteriturul olulisi muutuseid. Uute korterite müük jätkab stabiilses, kuid aeglases tõusutrendis. Järelturu tehingute arvu võib lugeda väga tugevaks. Tehingute keskmine hind kõigub marginaalsel määral üles ja alla.

Tallinna korteritehingute keskmine hind on pööranud tehingute jaotuse muutumise tõttu miinusesse, kuid samaväärse korteri tehinguhind püsib enam-vähem paigal.

Üürikorterite pakkumiste maht püsib ajaloolisest keskmisest tasemest mitukümmend protsenti ülevalpool. Suur pakkumine hoiab hindu paigal ega lase neil kerkida.

Neid ja mitmeid teisi elamispindade turu vaatest olulisi küsimusi analüüsib Tallinna elamispindade turu ülevaade.

2025. a  lõpu elamispindade turu suur ülevaade vaatab järgmisi teemasid.

  • Majanduse üldine seis. Majanduskasv ja selle taastumise perspektiiv. Inflatsioon, tööturg ja palgakasv kui kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid. Kindlustunne ja selle dünaamika.
  • Laenuturg ja intressimäär.Vaade Eesti laenuturule. Euribor ja selle liikumise prognoosid. Viivituses olevad laenud.
  • Korterituru tehingud ja hinnad. Tehingute arvu dünaamika. Hindade liikumine erinevates segmentides. Prognoosid. Uute ja järelturu korterite tasakaal tehingutes. Pakkumiste arvu muutus.
  • Uute korterite turg. Pakkumine ja müük ning hinnad – kust tulevad, kuhu lähevad? Pakkumiste ja müügi tasakaal kui konkurentsi hindamise tegur. Prognoosid.
  • Üüriturg. Üüripakkumise ja hindade muutused. Suhteline üürihind palga suhtes. Üüritootlused ja üüriinvestorite käitumine. Millal saabub õige aeg uusi üüriinvesteeringuid tegema hakata?
  • Järeldused ja prognoosid. Mis saab edasi?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen sinu juurde suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid – kevad 2025

27.03.2025 toimub koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine”

Kinnisvarakoolis toimub 27.03.2025 koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 27.03.2025 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturg kogub hoogu: Kaamos kerkis kolmandaks kinnisvaraarendajaks Lätis, ka Eestis on müüginumbrid kasvus

Kaamos Kinnisvara kerkis möödunud aasta Läti edukamate kinnisvaraarendajate edetabelis esikolmikusse müüdud korterite arvu ja tulude põhjal. Ka Eesti turu numbrid näitavad kasvu, mis annab kindlust, et regioonis tervikuna on majandus hakanud näitama paranemise märke.

„Hoolimata keerulistest turutingimustest on Kaamosel õnnestunud möödunud aastal tugevdada positsiooni Lätis, aga ka koduturul Eestis on alanud aasta näidanud trendi paranemise suunas, mis annab alust lootuseks, et kinnisvarasektor ja majandus tervikuna on siinses regioonis keerulisemad ajad seljatanud,“ ütleb Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer.

Läti kinnisvaraturg näitab stabiliseerumise märke

Kaamose Läti arendusprojektid jõudsid möödunud aasta populaarseimate uusarenduste hulka: Mežapaksis asuv Moho Park saavutas 3. koha ning Ābeļziedu Terases Teikas platseerus 6. kohale. Samuti platseerus Kaamos eelmisel aastal müügikäibe võrdluses Lätis kolmandale kohale.

Colliers Balticsi andmetel vähenes Lätis 2024. aastal kasutusse võetud korterite arv 35% võrreldes eelmise aastaga, kuid madalpunkt on turul ilmselt juba seljatatud. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et pakkumises on palju müümata kortereid, on nõutumates projektides nende osakaal väike ning huvi nende vastu püsib kõrge.

Paralleelid Eesti turuga

Kui Lätis on kinnisvaraturul märgata stabiliseerumise märke, siis Eestis on turg samuti aktiivsus kavanud, kuigi dünaamika on mõnevõrra erinev. Citify andmetel püsis Tallinna uute korterite pakkumine oli veebruaris 2615 korteri tasemel, mis on 16% rohkem kui aasta tagasi. Müüki lisandus veebruaris 233 uut korterit, samas kui netomüük oli 166 korterit, mis teeb viimase 12 kuu keskmiseks 111 uut korterit kuus. Korterite keskmine hind oli veebruaris 4958 €/m², mis on 5% enam kui aasta tagasi.

Kui vaadata Maa-ameti andmeid Tallinna järelturust ja uusarenduste korterite tehingutest, siis veebruaris tehti 696 tehingut, mida on 13,7% rohkem kui aasta varem. Eesti kui terviku lõikes oli veebruaris korteritehinguid 1510, mis on sisuliselt samal tasemel nagu aasta tagasi, mil tehti 1499 tehingut.

Turu edasine areng ja hinnatrendid

Nii Eestis kui ka Lätis on arendajad kohanenud uute turutingimustega. Läti turul on hinnatase püsinud 2024. aastal stabiilsena, kuid allahindluste ja eripakkumiste vähenemisega oodatakse hinnatõusu. Eesti turul on Tallinna korterite hinnad pisut kasvanud, kuid turuaktiivsus sõltub jätkuvalt Euroopa Keskpanga intressipoliitikast ja tarbijate kindlustundest. Kindlasti usume, et aasta esimene poolel Eestis aktiivsus püsib, kuna koduostjad soovivad ennetata hinnatõusu, mis kaasneb 1. juulist kehtima hakkava käibemaksumuudatusega.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer rõhutab, et Eesti ja Läti turgudel on sarnased suundumused. „Turg on muutumas ja kõige tähelepanelikumad koduostjad on seda juba märganud. Eestis oli eelmisel aastal keskmine ruutmeetri hind 4338 €/m², samas kui Lätis jäi see vahemikku 2600–2780 €/m². Kui Eestis on hinnatase stabiilsem, siis Lätis võib prognoosida hindade tõusu kampaaniaaallahindluste vähenemise tõttu.“

Üldiselt liiguvad nii Eesti kui ka Läti kinnisvaraturud kogu majanduskeskkonda arvestades stabiliseerumise suunas ja pakkumise vähenemine ja ostuhuvi suurenemine võivad viia hindade edasise kasvuni. Paranevat konjunktuuri arvesse võttes plaanib Kaamos nii Tallinna kui ka Riia turul käivitada ka sel aastal uued elukondlikud arendusprojektid.

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 03.2025

Tõnu ToomparkEsialgsed märgid näitavad, et Tallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on lõppenud ja ehk isegi pöördunud õrnaks languseks. Siiski on pakkumist väga palju. Suur üürikorterite pakkumiste maht hoiab hinnad pinge all. 

Üürileandja vaatest on oluline hoida rahavood korras, et laenud saaksid makstud ja muud kohustused kantud. Intressimäära langus annab sel teel mõningat leevendust.

Täiendavat peab üürileandja enese jaoks selgeks mõtlema järgmised olulised küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringutega otsesemalt või kaudsemalt seotud koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Bigbank: Kodulaenude näitajad tegid veebruaris väikese sammu tagasi

BigbankKodulaenulepingute ja ka taotluste arv langes veebruaris eelnenud kuuga võrreldes ligi viiendiku võrra, kuid iga tööpäeva kohta jääb kahanemine siiski 5% piiridesse, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli veebruaris neli tööpäeva vähem ning sestap on ka väiksem lepingute ja taotluste arv ootuspärane. “Eelmine sügis tegi müüginumbrites kiire kasvu, aga kuna mingist buumist me ju arusaadavalt ei räägi, siis ei ole aasta alguse paar nii-öelda hingetõmbekuud üllatuseks,” kommenteeris Pechter lisades, et kui uute taotluste poolest aktiivse jaanuariga võrdluses oli näha vähenemist viiendiku võrra, siis eelmise aasta veebruariga võrdluses oli kodulaenu taotlusi ikkagi kümnendiku võrra rohkem.

Keskmine kodulaenu summa oli veebruaris 129 346 eurot, mis jääb eelmistele kuudele ligi kümnendikuga alla, kuid on samas siiski rohkem kui 20% kõrgem aastatagusest tasemest. “Esialgu on kõikumised pigem olnud tavapärastes aasta alguse kuudele iseloomulikes piirides,” kommenteeris Pechter kes usub, et värske euribori langetamise uudis võiks koduostjatele märtsis uuesti indu juurde anda.

Bigbanki juhi sõnul on viimastel nädalatel korduvalt spekuleeritud, kas ja millises mahus mõjutavad siinset kodulaenuturgu ärevad ajad maailmas. “Viimase viie aasta jooksul on meil kõigil tulnud harjuda mitmete ootamatustega ning selline elukorraldus on paraku muutumas omamoodi rutiiniks. Samas on üks asi, milles kõik on endiselt ühte meelt: oma kodu ostmiseks on alati õige aeg,” räägib Jonna Pechter, kelle arvates ei peaks keegi oma elu mingite kaugemate hirmude tõttu elamata jätma. “Kodul on väga tugev emotsionaalne väärtus. Minu kodu on minu kindlus, nagu öeldakse,” võtab pangajuht teema optimistlikult kokku.

Algas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitus

InvegoInvego alustas 40 miljonit eurot maksva kokku 165 rida- ja paarismajaga Uus-Järveküla elurajooni viimase etapi ehitusega, mille käigus valmivad 2026. aasta alguseks viimased 32 kodu.

Kokku 165 koduga Uus-Järveküla elurajoonis on kõik paarismajad tänaseks müüdud, kuid ridamajakodusid saab veel valida nii kohe sisse kolimiseks kui enda soovide järgi planeerides. “Kui suures plaanis olid viimased kolm aastat kinnisvaraturul rahulikumad, siis uusi kodusid Uus-Järveküla ridamajades on ostetud pidevalt ka kogu selle perioodi jooksul ja nii olemegi jõudnud viimase etapi ehituse ja müügini,” räägib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab oma sõnade kinnituseks, et ainuüksi käesoleva aasta esimese kahe kuuga on omaniku leidnud 8 uut kodu.

“Sisuliselt ostavad inimesed suurema korteri hinnaga endale maja, küll ridamaja, aga paljude majale omaste hüvede ning vaid osade kohustustega,” selgitab Vähi peamist põhjust, miks Uus-Järveküla nii kiiresti uusi elanikke leiab. Kõigil Uus-Järveküla A-energiaklassi kodudele kehtib ka Invego poolt ainukesena Eestis pakutav viieaastane ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada.

Eesti esimese mahuka ja tervikliku ridamajade rajooni populaarsus on omamoodi samm skandinaavialiku elustiili suunas, kus sellise suuremat privaatsust pakkuvad kogukonnad on juba ammu ennast tõestanud,” räägib Vähi ning lisab, et elurajooni südameks on õuelinnak koos mitmekülgsete sportimis- ja vabaaja veetmise võimalustega, nagu seiklusrajaga mänguala, jõulinnak ja rannavõrkpalliväljak. “Meie eesmärk on pakkuda peredele kodu, kus kõik vajalik on käeulatuses. Läheduses on koolid, lasteaed ning muidugi ka hea ühendus Tallinna kesklinnaga,” ütles Vähi.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad suuremat privaatsust ja looduslähedust, kui seda pakub kortermaja. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva 154 villa Silves Hills arendusega.

SEB uuring: vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus

Laenu abil ostetud kodus elab 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, mida on viie protsendipunkti võrra vähem, kui Eestis keskmiselt, selgub SEB finantskindlustunde uuringust. Üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering.

Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori, kui pangalaenuga ostetud kodus.

„Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,“ nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Põhjuseid, miks ligi 40 protsenti noortest eelistavad elada hoopis vanemate või sugulaste juures, on Hallangu sõnul väga erinevaid, kuid oma osa võib olla kodu ostmiseks nõutaval omafinantseeringul, mille kogumine on pikemalt vanemate või sugulaste juures elades oluliselt lihtsam.

„Kui inimene elab üürikorteris, siis keskmise kahetoalise korteri üür Tallinnas või Tartus on umbes 500 eurot, millele lisandub kuni 200 eurot kommunaalteenuste eest,“ märkis Hallang. „Selleks, et näiteks viie aasta jooksul korteri ostmiseks nõutav 15-protsendiline omafinantseering kokku koguda, peaks iga kuu säästma umbes 500 eurot, mis jätaks keskmist palka teenivale inimesele elamiseks alles vaid umbes 300 eurot kuus.“

Keskmine laenaja on 36-aastane

Minimaalne nõutav omafinantseering kinnisvara on 15 protsenti, kuid teatud juhtudel, näiteks KredExi käendusega, 10 protsenti. Lisatagatise olemasolul on võimalik saada kodulaenu ka ilma omafinantseeringuta, ent paljudel noortel seda võimalust pole.

„Ka KredeExi käendusega võimalik väiksem omafinantseering võib noore inimese jaoks olla suur katsumus, seda eriti siis, kui ta elab üürikorteris ja teenib palka, mis on väiksem Eesti keskmisest ehk alla 2000 euro kuus,“ rääkis Hallang. „Seega peab nentima, et päris oma kodu võib paljudele tänastele noortele olla kättesaadav alles keskeas või halvemal juhul jäädagi vaid unistuseks.“

Kõige rohkem on oma kodu eest laenu maksvaid inimesi uuringu kohaselt 30–39-aastaste Eesti inimeste seas, kellele järgnevad peaaegu sama suure osakaaluga 40–49-aastased. Samas on 50–59-aastasi, kes oma kodu eest laenu maksavad, vaid umbes veerand ja 60–74-aastaste seas vaid kaheksa protsenti.

„Inimesi vanuses 30–49 on oma kodu eest laenu maksjate seas kõige rohkem sel põhjusel, et paljud jõuavadki oma kodu ostmiseni alles pärast 30. eluaasta täitumist ja SEB andmetel on keskmine kodulaenu taotleja 36-aastane. Keskmine kodulaenu tähtaeg on 25 aastat, mis tähendab, et 50-ndate keskpaigaks on see enamasti juba tagasi makstud,“ rääkis Hallang.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

Merko: Ehitusleping Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Tallinn-Pärnu lõigul

Rail Baltic Estonia on teavitanud, et riigihankel “Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ viitenumbriga 284278, kuulutati Osa 1 ehk Allianss 1 osas edukaks allianss, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS.

Allianss 1 projekteerimise ja ehituse maksumuseks eeldab tellija 394 miljonit eurot. See hõlmab raudtee Ülemiste-Pärnu lõigu pealisehitust ja Tootsi-Pärnu lõigu alusehitust. Lepingu sõlmimisest ja selle lõplikest tingimustest teavitame eraldi börsiteatega.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

One Week to Go – Nordic Real Estate Forum 2025! The countdown is on! In just 7 days, the Nordic Real Estate Forum 2025 will bring together top real estate leaders, investors, and experts from across the Nordics, Baltics, and Europe to discuss the New Normal in Real Estate.

March 20, 2025 | Tallinn Creative Hub

You can expect industry-leading speakers, discussion panels on key topics, for the first time ever – exclusive parallel sessions, networking opportunities and insights to shape the future of real estate!

Secure your spot now: www.nordicreforum.com

  • 60 Top industry speakers & expert panels
  • Key discussions on investments, macroeconomics, ESG, retail, residential, logistics, urban planning & more
  • Exclusive workshop sessions for deeper insights
  • Unparalleled networking opportunities

Main Speaker of the NREF 2025 are:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec & Board Member at Niam and Newsec
  • Andres Sevtsuk, MIT Associate Professor in Urban Science and Planning
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

Join us as we unpack the latest trends, strategies, and market forecasts with top investors and fund managers in the region.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=vzTfg3HP_Rc and join the conversation!

New this year: Workshops exploring hot topics like:

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities capped off with a cocktail reception.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

KV.EE: Tallinna linnaosade üürihindade trend on samasuunaline

02.2025 lisati kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel Tallinna üüripakkumisse 1333 üürikorterit keskmise hinnaga 13,1 €/m², mis on tagasihoidliku 0,1 €/m² võrra kuutagusest ajast allpool. Suurima hinnaga 15,7 €/m² olid 02.2025 Vanalinna lisandunud korterite üüripakkumised. Kõige odavama hinnaga 11,2 €/m² lisandusid üüripakkumised Lasnamäe linnaossa.

Müüki lisandunud Tallinna erinevate linnaosade korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on viimase aasta jooksul liikunud horisontaalis või vaikselt allapoole. Hinnaliikumise suuna põhjus on suur üüripakkumiste arv. Tihedas konkurentsis näevad üürileandjad hinnasoodustusi üürniku leidmise kiirendamise võimalusena.

Hinnaliikumine on lauge, sest korterite üüripakkumiste arv portaalis KV.EE liigub pigem vähenemise suunas. See tähendab, et konkurents on küll tihe, kuid aeglaselt ja vaikselt leevenemas.

Osalt võib üüripakkumiste hinnalangust seletada ka pakkumiste struktuuri muutustega. Viimase aasta jooksul on ehituslikult valminud vähem uusi kortermaju. See tähendab, et turule on tulnud vähem uusi ja keskmisest hinnast kallima hinnaga värskeid üüripakkumisi, mis üürihinda n-ö tehniliselt, kuid mitte sisuliselt kergitaksid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

EKÜL: Möödalaskmised korteriühistu üldkoosoleku päevakorras võivad tuua kohtuvaidluse

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKevadeti korraldavad korteriühistud aktiivselt üldkoosolekuid. „Koosoleku päevakorra koostamine peab olema aga põhjalikult ettevalmistatud, vältimaks hilisemaid ebameeldivusi,“ hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

„Korteriühistu üldkoosoleku päevakorra väljatöötamine on tegelikult suur töö,“ nentis ta. „Minu soovitus on, et küsimusi võiks päevakorda lisada pigem rohkem kui vähem – mida rohkem otsuseid sel üldkoosolekul vastu võetakse, seda kasulikum. Oluline on aga küsimused püstitada seaduslikult ning korrektselt, eriti puudutab see laenuotsuseid – sel puhul soovitan kindlasti ka pangaga konsulteerida,“ soovitas Mardi.

Ta toob näite hiljutisest Riigikohtuni jõudnud vaidlusest, kus kohtu poole pöördusid korteriomanikud väitega, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda, kuna kõik korteriomanikud ei saanud üldkoosoleku teadet ning üldkoosolekul otsustati küsimuste üle, mida ei olnud üldkoosoleku teates päevakorras kajastatud. „Koosoleku päevakorda oli märgitud vaid KÜ juhatuse liikmete valimine, kuid mitte juhatuse liikmete tagasikutsumine,“ selgitas EKÜLi õigusosakonna juhataja.

„KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli koosoleku päevakorda märgitud vaid üks punkt, s.o juhatuse liikmete valimine. Riigikohtu kolleegium leidis, et kõnealune päevakorrapunkt on sõnastatud niivõrd selgelt ja üheselt mõistetavalt, et see ei põhjusta mõistlikule korteriomanikule segadust ega mitmeti mõistetavusi üldkoosolekul otsustamisele tulevate küsimuste osas. Mõistlikule korteriomanikule pidi olema arusaadav, et sellise päevakorrapunkti juures tuleb otsustamisele üksnes juhatuse liikmete valimine. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle, peab see olema korteriomanikule selgelt arusaadav,“ vahendas Mardi. „See tähendab, et sellisele asjaolule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidata. Kolleegium leidis, et sama põhimõte kehtib ka juhatuse liikmete tagasikutsumise ja varasemate samasisuliste otsuste kinnitamise puhul,“ selgitas Mardi.

Levinud praktikas paigutatakse Mardi sõnul hulk küsimusi ka päevakorrapunkti „Muud küsimused“ alla. „Tegemist on küll täiesti pädeva päevakorrapunktiga, ent tuleb arvestada, et selles punktis ei saa otsuseid vastu võtta. Nii et kui tarvis on korteriühistu üldkoosoleku otsust, tuleks küsimus eraldi ka päevakorras välja tuua,“ pani Mardi korteriühistutele südamele.

TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.

Tallinn: Saku tänavale planeeritakse kortereid ja uus linnapark

TallinnTallinna linnavalitsus algatas Kesklinna linnaosas Saku 13 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärk on jagada kinnistu kaheks: ühele krundile kavandatakse kolm kuni kaheksakorruselist elamut, teisele avalik park.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Pärnu maantee ja raudtee vahele jäävas lõigus olnud eelkõige fookus väiketootmisel, kuid piirkonna lähedus kesklinnale muudab selle ka elupiirkonnana atraktiivseks. „Tallinna eesmärk on mitmekesine linnakeskkond, kus on nii tootmis-, äri- kui elupindu. Elamute planeerimise eeltingimuseks on head ühistranspordiühendused, haridusasutuste lähedus, aga ka avaliku roheala olemasolu. Viimase kavandamine planeeringuga ongi eelduseks, kuidas sellesse kesklinna piirkonna arengusse tuua kvaliteedimuutus, kus uued kavandatavad elamud haakuksid ettevõtlusala toimimise ja arengu eesmärkidega.“

Planeeringuala on 0,96 hektarit. Kinnistu asub Kitseküla asumis Saku ja Käru tänava ristumiskohas ning külgneb lääne poolt korterelamute alaga ning põhjast, idast ja lõunast tootmis- ja ärimaadega. Lähiümbruses on koostamisel mitmed detailplaneeringud, kus kavandatakse korterelamute, äriruumidega korterelamute ja ärihoonete ehitamist.

Planeeringu kohaselt moodustatakse Saku 13 kinnistust elamumaa krunt ja üldkasutatava maa krunt. Elamumaa krundile määratakse ehitusõigus kolme kuni kaheksakorruselise korterelamu rajamiseks. Hooned on kavandatud kõrguslikult liigendantuna, et tagada korteritele paremad valgustingimused ning võimaldada terrasside rajamist. Majade paigutus jätab võimaluse kujundada kinnistule avalik haljasala, mis on mõeldud piirkonna elanikele.

Korterelamuid teenindav maa-alune korrus, kuhu on kavandatud parkimiskohad, on ligipääsetav nii Saku kui Käru tänavalt. Pandused on integreeritud hoonemahtu, et säilitada majade esteetiline ilme. Saku 13 asukoht linnakeskuse läheduses toetab keskkonnasäästlikke liikumisviise.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS ning selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046720.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: põhjalik ettevalmistus edukaks karjääriks

KinnisvarakoolKinnisvarakool pakub põhjalikku ettevalmistust kinnisvaramaakleri tööks. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb koolitustest, mis keskenduvad erinevatele kinnisvarasektori teemadele.

Stardiprogrammiga liitudes osaled järgmistel koolitustel:

Kõik koolitustel osalejad saavad peale õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise tõendid on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on kokkulepped mitmete Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega, kes on valmis koolitustel osalenutele tööpakkumised tegema.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Construction contract in Estonia (Rail Baltica main line Tallinn-Pärnu section)

Rail Baltic Estonia has announced that in the public procurement “Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Latvian border mainline design and build (Alliance)” with reference number 284278, the alliance, which includes AS Merko Ehitus Eesti, part of the AS Merko Ehitus group, and GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB and TSO SAS, was declared successful in Part 1 or Alliance 1.

The cost of the design and construction of Alliance 1 by the client’s expectations is 394 million euros. This includes the superstructure of the Ülemiste-Pärnu section of the railway and the substructure of the Tootsi-Pärnu section. We will publish a separate stock exchange announcement about the conclusion of the contract and its final terms.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas lubada üürnikul teha eluruumis remonti?

Kui üürile antav eluruum on kulunud ja väsinud ning omanikul endal ei ole võimalusi või tahtmist seda parendada, võib tekkida olukord, kus üürnik pakub ise välja võimaluse remondi tegemiseks. Kas lubada ja kui, siis mida tuleks silmas pidada?

Kõigepealt tuleks kokku leppida, mida konkreetselt üürnik teha plaanib, et välistada võimalust, kui üürnik kukub kandvaid konstruktsioone lammutama, kuskile torusid vedama vms. Ka siis, kui üürnik kavatseb vaid veidi värvida ja näiteks tapeeti vahetada, tuleks kooskõlastada nii värvi kui ka tapeedi valik.

Oli kord olukord, kus üürnik (omaniku ´loal´) värvis toa lae mustas ja pani seinale mustal taustal suurte punaste roosidega tapeedi. Kui teile selline lahendus meeldiks?

Omaniku nõusolek eluruumi parendamiseks ja muudatuste tegemist peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ja üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.

Samuti tuleks kokku leppida, kas üürileandja kompenseerib üürnikule remondiga tehtud kulutused või näiteks tasaarvestatakse kulud üüriga. Ka kulutatud summa piir tuleks kooskõlastada.

Kui üürnik teeb aga parendusi omavoliliselt, ilma omaniku nõusolekuta, ei saa ta nõuda kulude hüvitamist ja üürileandja saab üürilepingu lõppedes nõuda endise olukorra taastamist või kulude hüvitamist.

Kui parendused ja muudatused on tehtud omaniku nõusolekul ja üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine