Ida-Viru maade turg eelmisest aastast aktiivsem

Ida-Virumaal on käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul tehtud maa-ameti andmetel 290 tehingut hoonestamata maaga. Aastaga on maatehingute hulk suurenenud veerandi võrra, hinnalanguse tõttu on tehingute kogukäive langenud.

Valdav osa maatehingutest ehk 195 on tehtud maatulundusmaaga, kus omanikku on vahetanud 21 miljonit hektarit maad koguvärtusega 60 miljonit krooni. Maatulundusmaa tehingute keskmiseks ruutmeetrihinnaks on Ida-Virumaal olnud 4 krooni, kuid maksimaalne hind on küündinud ka 48 kroonini.

Ida-Virumaa maatulundusmaade tehingute ruutmeetri mediaanhind oli 1,8 krooni. See tähendab, et pooled tehingud tehti 1,8 kroonisest ruutmeetri hinnast kallimalt ja pooled odavamalt. Eelmise aasta samal perioodil oli Ida-Virumaa maatulundusmaa tehingute keskmine ruutmeetrihind 2,89 krooni ja mediaanhind 1 kroon.

Tehingutest järgmise suure osa moodustavad tehingud elamumaaga. Elamumaa tehinguid tehti samal perioodil Ida-Virumaal 68. Elamumaa tehingute kogumaksumuseks oli 12 miljonit krooni.

Elamumaa tehingute ruutmeetrihind oli vahemikus 8,82 kuni 454 krooni. Keskmiseks hinnaks kujunes 85 kr/m². Aasta tagasi tehti elamumaaga Ida-Virumaal tehinguid 57 ning nende keskmine hind oli 139 kr/m².

Elamumaa tehingutega omanikku vahetanud maatüki suurus oli käesoleva aasta jaanuarist augustini tehtud tehingute puhul keskmiselt 2150 m² suurune.

Ida-Virumaa maatehingutest ülejäänud ehk 27 tehingute tehti muu maaga, sega-, tootmis- ja ärimaaga. Nende tehingute maht on sedavõrd väike, et usaldusväärseid järeldusi nende andmete baasilt teha ei saa.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Ida-Viru maade turg on käesoleval aastal eelmisest aastast märksa aktiivsem. Aktiivsust on aidanud kasvatada langenud hinnad, mis on turule toonud uut nõudlust.

Ida-Virumaa maatehingute arv

Statistika: iive liigub positiivsuse suunas

Vaikselt kasvanud sündide arv tõus aeglustub. Käesoleva aasta II kvartalis sündis statistikaameti andmetel 4115 last, mis on 20 võrra enam, kui eelmisel aastal, kuid 20 võrra vähem, kui üle-eelmisel aastal.

Suri samal ajal 3776 inimest, mis 2010. a. II kvartali iibe teeb positiivseks. Samas on esimese poolaasta iive siiski 36 inimesega miinuses, kuid tegemist on siiski viimaste aastate kõige positiivsema numbriga.

Elussünnid ja surmad, kvartaalselt

Elussünnid ja surmad, kvartaalselt

Elussünnid ja loomulik iive, aastate lõikes

Elussünnid ja loomulik iive, aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Цены на рынке квартирного жилья в Йыхви падают

KV.EEВ августе 2010 года на информационном портале недвижимости KV.EE предлагалось 149 квартир в Йыхвиском уезде. В прошлом году число квартирных заявок было относительно стабильным, оставаясь в промежутке от 129 до 154.

В августе средний ценовой показатель зафиксирован на уровне 6 808 крон за квадратный метр. По сравнению с тем же периодом прошлого года цены упали на 7,2%. Год назад средняя цена предложения квартир в Йыхви составляла в среднем 7 336 крон за квадратный метр.

Спад цен на квартиры в Йыхви опережает средний годовой спад цен на квартирное жилье по Эстонии в целом (5,4%).Однако цены в Йыхви подешевели за год меньше, чем по всему уезду Ида-Вирумаа, где спад цен составил 9,0%.

Подробности происходящего на рынке недвижимости на сайте портала недвижимости KV.EE.

Kinnisvarakool jätkab “Kinnisvara ABC” koolitusega

Kinnisvara ABCEesti kinnisvaramaaklerite professionaalsuse taseme tõstmisele keskendunud Kinnisvarakool jätkab selgi sügisel Kinnisvara ABC koolitusega. Kinnisvara ABC annab tööd alustavatele ja juba turul tegutsevatele maakleritele ja  teistele kinnisvaraturu osalistele tugeva majandusliku ja juriidilise baasi.

Sügisene esimene Kinnisvara ABC koolitus algab 20. septembril

Koolituse lektorid on kõik pikaajalise kinnisvaravaldkonnas töötamise ja ka koolitamise kogemusega inimesed: Evi Hindpere, Andree Raid, Tõnu Toompark.

“Koolitusel on rõhk praktilisele käsitlusele,” kommenteeris Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Andree Raid, kes on peab loengu maaklertegevuse printsiipidest.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab Kinnisvara ABC koolitust tutvustaval internetilehel.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvara-alase baaskoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Info ja korraldajad

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Statistika: majandususaldusindeks kõrgel tasemel

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli majandususaldusindeks 2010. a. II kvartalis 104 punkti tasemel ehk samas, kus indeks oli ka 2007. a. III kvartalis.

Tarbijate kindlustunne on -2,9 punkti tasemel, mis on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Ehitusettevõtete kindlustunne on pea samal -3,6 punkti tasemel ehk samuti kõrgeimal tasemel alates 2007. a. teisest poolest.

Arvestades üldist majanduskeskkonda, kus positiivseid uudiseid veel suhteliselt vähe on ja suurt töötute arvu tundub lausa arusaamatu, miks tarbijate kindlus sedavõrd kõrgel on.

Kinnisvaraturule on tarbijakindlus ja järjest pealetulevad uued projektid, mis ehitusettevõtete kindlustunnet suurendavad igal juhul hästi mõjunud.

Majandususaldusindeks (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Majandususaldusindeks (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)

Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

 Ehitusbaromeeter: ehitusettevõtete kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Uute korterite osakaal kahanenud olematuks

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja.

Ehitisregistri andmetel lubati tänavu teises kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui aasta varem samal ajal. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest oli ühepere-, kahepere- või ridaelamutes.

Eluruumi keskmine suurus ulatus samal ajal 135 ruutmeetrini, mis on viimase üheksa aasta suurim näitaja.

Ehitusregistri andmetel on 337st kasutusloa saanud eluruumist 174 ehk üle poolte ühepereelamud.

Loata majadele võetakse hoogsalt kasutuslube

Kinnisvaraspetsialist ja -analüütik Tõnu Toompark peab tavalisest suuremate eluruumide kasutusse andmise tegelikuks põhjuseks seda, et eluruumide struktuuris on vähenenud korterite osakaal ja suurenenud eramute ning ridaelamute osakaal.

“Kui hakata meenutama, millised kortermajad meil esimesel poolaastal valmisid, siis ega ei tulegi ühtegi korraga pähe. Küllap neid oli, aga siiski vaid üksikud,” rääkis Toompark. “Kasutusloa saavad ju valmis asjad ja valminud korterite osakaal on vähenenud.”

Toompargi hinnangul võib kasutusse antud elamispindade suuruse taga olla ka asjaolu, et inimesed on hakanud enda ehitatud majadele agaramalt kasutuslube võtma, varem löödi sellele lihtsalt käega, aga kuna kasutusloata elamispinda seaduse järgi siiski kasutada ei tohi, on omavalitsusel õigus sääraseid majaomanikke trahvida. Majanduskriisist tingitud eelarveaukude lappimiseks seda kuuldavasti siin-seal juba tehaksegi.

“Mulle on mõne omavalitsuse ametnik juba rääkinud, et nad teavad oma väikses vallas kõiki – kellel on kasutusluba, kellel mitte,” märkis Toompark. “Alguses saadavad hoiatusi ja kui omanik midagi ette ei võta, lähevad teele trahvinõuded.”

Ta lisas, et oleks selle poolt, kui notarid juurutaksid oma töösse põhimõtte, et eluruumidega tehtud tehingute puhul oleks müüjal kasutusloa omamine kohustuslik. Samas, kui asju müüakse n-ö paberi peal, nagu buumi ajal oli tavaline, siis ei saagi kasutusluba veel olla.

Praegu aga kasutusloa olemasolu eluruumide müügi puhul suuremat ei määra, kui ostjale ikka asi meeldib, siis ta selle ka endale soetab, sõltumata sellest, kas kasutusluba on olemas või mitte.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles, et eluruumide keskmise suuruse kasvu taga on mitu põhjust.

Esiteks tõi ta välja selle, et kuna ruutmeetrihinnad on nii palju kukkunud, võimaldab see inimestel sama raha eest suuremat eluaset soetada.

Teiseks juhtis ta tähelepanu kogu Euroopa Liidu trendile, et keskmise korteri suurus samuti kasvab.

“Eestis on eluruumi keskmine suurus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väike,” märkis Sucksdorff ning lisas, et ka Eesti inimesed soovivad rohkem ruumi ning avaramaid kortereid.

Kolmanda põhjusena tõi Sucksdorff välja asjaolu, et peredega inimesed kolivad üha enam kesklinnast eemale, kus eluasemed on tavaliselt suuremad.

Kvartaalsed näitajad pika prognoosi puhul kasutud

BPE Kinnisvaraeksperdi müügijuhi Katrin Kurm-Valojää sõnul tuleneb eluruumide suur pinnanumber eelkõige sellest, et kasutuslube on enim väljastatud eramutele, millel ka suurem üldpind kui korteril. “Usun, et tegemist on pigem varem valmis ehitatud ja nüüd survestatud nõudluse ajel olemasolevate hoonete dokumentatsiooni kordategemisega,” selgitas ta.

“Ja kui vaadata kasutusloa saanud eluruumide arvu (II kv 337), mis on taas aegade väikseim, siis selle pisikese numbri põhjal ma kaugeleulatuvaid järeldusi ei teeks, kuna kogum on nii väike ja iga objekt avaldab suurt mõju,” lisas Kurm-Valojää.

Pind teeb kodud kasinaks

Raul Reino, Domus Kinnisvara juht

Võib prognoosida, et kui kortermajade ehitus taas hoo sisse saab ja neid hakatakse järjest kasutusse andma, siis tuleb ka keskmine eluruumi suurus mõneks ajaks allapoole.

Pikemas perspektiivis peaks aga eluruumi suurus järjest kasvama hakkama. Euroopa Liidu riikide elamufondiga võrreldes on Eesti elamufond vähem kvaliteetne, kuna meie eluruumid on väiksemad, vanemad ja halvema tehnovarustusega.

Lisaks on meil korterite osatähtsus oluliselt suurem kui eramute osatähtsus ja see tingib võrreldes muu Euroopaga väiksema eluruumi suuruse. Vahe Euroopaga hakkab aga järjest paranema, nagu ka eestlaste elamistingimused. Seda tingib eelkõige kaks asjaolu.

Esiteks on uute kortermajade keskmine korteri suurus suurem kui Eesti elamufondis domineerivatel 1950.-1990. aastatel ehitatud korterelamute korteritel. Tänapäeval ei ehita keegi enam naljalt korterelamuid, kus kahetoalise korteri suurus on 37 m2.

Pärast 2000. aastat valminud eluasemete keskmine suurus on Eestis 105 m2. Võrdluseks olgu toodud, et kõige kitsamates tingimustes elavad Eestis leibkondade eluase on umbes 40aastane ja pinda on seal keskmiselt 50 m2.

Teiseks trendiks elamufondis on proportsionaalselt järjest suurem ehitatavate ühepereelamute hulk, mis toob kaasa paremad elamistingimused ja eluruumi suurema pinna.

Järjest suurenevad eluruumid ja paranevad elamistingimused on omakorda mõistagi seotud sissetulekute kasvuga, mis on olulisem leibkondade elamistingimusi mõjutav tegur.

Kommentaar

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimees

Pindi Kinnisvara värske monitooringu kohaselt lüüakse või on juba löödud kopp maasse ainuüksi Tallinnas 20 kortermaja rajamiseks.

Kuna nõudlus uute korterite järele on selgelt kasvamas, siis nende hoonete valmimise ning korterite müümise järel hakkab kasutusloa saanud elamispindade suurus taas kahanema.

Tegemist ei ole kindlasti põhjapaneva indikaatoriga, mille jälgimisel saaks turuosalised tõsiseid järeldusi teha.

Pigem peegeldab see praegust olukorda uute korterelamute turul, kus uute hoonete rajamine on juba alanud.

Vaata ka

* www.ehr.ee Ehitusregistri võrgupaik, kus saab muu hulgas esitada teabenõuet registris olevate ehitiste kohta, otsida infot ehitiste kohta ning tutvuda väljaantud ehitus- ja kasutuslubadega.

Artikli autor on AIn Alvela. Artikkel ilmus 06/09/2010 väljaandes Äripäev.

Uusi kortereid kasutuses vaid käputäis

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja.

Ehitisregistri andmetel lubati tänavu II kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui aasta varem samal ajal. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest oli ühepere-, kahepere- või ridaelamutes. Eluruumi keskmine suurus oli 135 ruutmeetrit, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja.

Ehitusregistri andmetel on 337st kasutusloa saanud eluruumist 174 ehk üle poolte ühepereelamud.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark peab tavalisest suuremate eluruumide kasutusseandmise tegelikuks põhjuseks seda, et eluruumide struktuuris on vähenenud korterite osakaal ja suurenenud eramute ja ridaelamute osakaal.

„Kui hakata meenutama, millised kortermajad meil esimesel poolaastal valmisid, siis ega ei tulegi ühtegi korraga pähe. Küllap neid oli, aga siiski vaid üksikud,“ rääkis Toompark. „Kasutusloa saavad ju valmis asjad ja valminud korterite osakaal on vähenenud.“

Toompargi hinnangul võib kasutusse antud elamispindade suuruse taga olla ka asjaolu, et inimesed on enda ehitatud majadele hakanud agaramalt kasutuslubasid võtma, varem löödi sellele lihtsalt käega, aga kuna kasutusloata elamispinda seaduse järgi siiski kasutada ei tohi, on omavalitsusel õigus sääraseid majaomanikke trahvida. Ning majanduskriisist tingitud eelarveaukude lappimiseks seda kuuldavasti siin-seal juba tehaksegi.

„Mulle on mõne omavalitsuse ametnik juba rääkinud, et nad teavad oma väikses vallas kõiki, kellel on kasutusluba, kellel mitte,“ märkis Toompark. „Alguses saadavad hoiatusi ja kui omanik midagi ette ei võta, lähevad teele trahvinõuded.“

Ta lisab, et oleks põhimõtteliselt selle poolt, kui notarid juurutaksid oma töösse üldise praktika, et tehingute puhul eluruumidega oleks müüjal kasutusloa omamine kohustuslik. Samas, kui asju müüakse n-ö paberi peal, nagu buumi ajal oli tavaline, siis ei saagi kasutusluba veel olla. Praegu aga kasutusloa olemine eluruumide müügi puhul suuremat ei määra, kui ostjale ikka asi meeldib, siis ta selle ka endale soetab, sõltumata sellest, kas kasutusluba on olemas või mitte.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles, et eluruumide keskmine suuruse kasvu taga on mitu põhjust. Esiteks tõi ta välja selle, et kuna ruutmeetrihinnad on nii palju kukkunud, võimaldab see inimestel sama raha eest suuremat eluaset soetada. Teiseks osutas ta sellele, et kogu Euroopa Liidus on trend sellele, et keskmise korteri ruutmeetrite hulk on kasvamas.

„Eestis on eluruumi keskmine suurus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väike,“ märkis Sucksdorff ning lisas, et ka Eesti inimesed soovivad rohkem ruumi ning avaramaid kortereid. Kolmanda põhjusena tõi Sucksdorff välja asjaolu, et peredega inimesed kolivad üha enam kesklinnast eemale, kus on eluasemed tavaliselt suuremad.

BPE Kinnisvaraeksperdi müügijuhi Katrin Kurm-Valojää sõnul tuleneb eluruumide suur pinnanumber eelkõige sellest, et kasutuslube on enim väljastatud eramutele, millel ka suurem üldpind, kui korteril.

“Usun, et tegemist on pigem varem valmis ehitatud ja nüüd survestatud nõudluse ajel olemasolevate hoonete dokumentatsiooni korda tegemisega,” selgitas ta. “Ja kui vaadata kasutusloa saanud eluruumide arvu (II kv 337), mis on taas aegade väikseim, siis selle pisikese numbri põhjal pikale ulatuvaid järeldusi ei teeks, kuna kogum on nii väike ja sedapidi iga objekt avaldab suurt mõju.”


Artikli autor on Ain Alvela. Artikkel ilmus 06/09/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Pressiteade: Suurim kinnisvarafirma pakub Tallinnas tööd 30 uuele maaklerile

Läinud neljapäeval, 2. septembril allkirjastasid maailma suurima kinnisvara- firmade keti RE/MAX Eesti esinduse omanik Leanika Klaassen koos esinduse tegevjuhi Kairi Ummusega frantsiisilepingu, mille järgi lööb Tallinnas uksed valla Eestis juba neljas RE/MAXi ketti kuuluv kontor.

Swissôtelis RE/MAXi Baltikumi regiooni direktori Eythor Edvardssoniga sõlmitud lepingu järgi said Klaassenist ja Ummusest osanikud RE/MAXi uues Eesti esinduses. Esindus hakkab tegutsema RE/MAX Professionalsi nime all, nagu ka Leanika Klaassenile kuuluv esimene ja suurim RE/MAX-i Eesti esindus. Uus kontor avatakse oktoobris südalinnas, Stockmanni kaubamaja vastas asuva Tartu mnt. 24 hoone esimesel korrusel.

Leanika Klaasseni sõnul oli laienemise plaan juba aastal 2008, kui kaubamärk sai Eesti turule toodud. «Küsimus oli lihtsalt ajas ning selles, kui kiiresti saame esimese kontori käima,» ütleb Klaassen. «Praegu leidsime selleks kõige parema aja, kuna näeme olulist tehingute arvu kasvu, sest inimesed investeerivad oma raha enne euro tulekut kinnisvarasse või üritavad soetada kodu veel kroonides. Kuna oleme rahvusvaheline ettevõte, näeme ka olulist huvi välisinvestorite osas, kes investeerivad samuti väga soodsate hindade tõttu, soovides lõigata kasu euro ajal, kus hinnad kindlasti ka tõusevad.»

Uude kontorisse Tartu maanteel on kavas tööle võtta kolmkümmend maaklerit. «Meie RE/MAXi võrk kasvab väga kiiresti,» kinnitab Klaassen. «Ei ole kaugel aeg ka viiendast ning kuuendast kontorist. Plaanis on laieneda esialgu suurematesse linnadesse nagu Tartu ja Pärnu, ka Narva vastu on suur huvi.»

Kairi Ummuse sõnul on laienemise eesmärgiks ka soov tõsta professionaalset teenust pakkuvate maaklerite arvu pealinnas ja kogu Eestis, ühtlasi pakkuda võimalust vahendada kinnisvaramüüki kogu maailmas. Kuna RE/MAXi andmebaas on üle ilma ühine, on näiteks Eestis oma kinnisvara müüa sooviva kliendi objekt võimalikule ostjale näha ka enam kui 80-s riigis, kus RE/MAX on juba kanda kinnitanud.

«Lisapõhjuseks on veel huvitatud töötajate hulk, kes soovivad ennast just RE/MAXi süsteemis arendada ja selle maailmakuulsa kaubamärgi all töötada,» seletab Ummus. «Tallinnas töötab RE/MAX kaubamärgi all kuuskümmend viis maaklerit. See on peaaegu poole rohkem kui teistes Tallinnas asuvates kinnisvarafirmades, kes on turul olnud üle kümne aasta. Meil on plaanis värvata praegustele töötajatele lisaks uusi inimesi. Tahtjaid on palju ja meil on suur rõõm õpihimulistele tööd pakkuda.»

RE/MAXi kaubamärgi tõi esimesena Eestisse Leanika Klaassen, kes avas nime all RE/MAX Professionals kontori sügaval masu ajal, 18. aprillil 2008. Hoolimata sellest on RE/MAX Professionals tänavu Viinis toimuval RE/MAXi konverentsil üks aasta auhinna saajatest, kuna oli oma kinnisvaratehingute arvu poolest RE/MAXi Euroopa kontorite seas jõulisemaid tegijaid – 1700 kontori seas tõusis RE/MAX Professionals tehingute arvult lausa kolmandale kohale! Juulis aga oli RE/MAX Professionals käibe poolest kogu Baltimaade kontorite arvestuses number 1.

RE/MAX Professionalsi kontor on RE/MAXi Eesti kontoritest suurim, seal töötab kolmkümmend kaheksa maaklerit. Kui pea kaks ja pool aastat turul olnud RE/MAX Professionalsi kontor Vilmsi tänaval kuulub ainuisikuliselt Leanika Klaassenile, siis RE/MAX Professionalsi uues avatavas kontoris Tartu mnt 24 jaguneb Klaassenil osalus Ummusega võrdselt 50:50. RE/MAXi poliitika näeb iga uue avatava kontori puhul ette uue frantsiisilepingu sõlmimise, mis leidiski Ummuse, Klaasseni ja RE/MAXi Baltikumi regiooni direktori Eythor Edvardssoni vahel aset läinud nädala neljapäeval Swissôtelis (fotod sündmusest manuses).

RE/MAX frantsiisi tegevusprintsiip on – frantsiisiandja annab frantsiisisaajale õiguse tegutseda RE/MAX kaubamärki ja ärimudelit kasutades, saades vastutasuks kindlaksmääratud maksu osa frantsiisisaaja kasumist.

RE/MAX frantsiis annab frantsiisisaajale võimaluse alustada oma äri tugeva partneri abiga, kellel on edukas ärikontseptsioon ja know-how süsteem. Frantsiisisuhetes annab frantsiisiandja ajaproovile vastu pidanud tooteid ja eduka äriidee ning frantsiisisaaja lisab nendele oma kogutud kohaliku turu kogemuse.

RE/MAX kompanii laieneb pidevalt alates oma asutamisaastast 1973. Keegi ei müü maailmas rohkem kinnisvara kui RE/MAX. Ajakiri Entrepreneur hindas RE/MAXi kui parimat ja kõige kiiremini arenevat frantsiisi kinnisvaraalal. Ainult mõni üksik rahvusvaheline kompanii võib kiidelda sellise eduga. Oma enam kui 120 000 maakleri ja 7000 bürooga kogu maailmas, sooritab RE/MAX igal aastal üle miljoni tehingu. RE/MAX on ainuke kinnisvarakompanii, mis on kantud Howard Rothmani aastal 2001 ilmunud raamatusse “50 ettevõtet, mis on muutnud maailma” (“50 Companies That Changed the World”). RE/MAXi ajalugu on samuti mainitud Emily Ross ja Angus Holland bestselleris “100 parimat äriideed ja nende loojat” („100 Great Businesses and the Minds Behind Them”).

Leanika Klaassen
Juhatuse esimees
Chairman of the board
RE/MAX  Professionals

Kairi Ummus
Juhatuse liige
Member of the board
RE/MAX  Professionals

Предложение продаваемых квартир в Тарту выросло за год на 36%

Индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, по-прежнему показывает тенденцию падения. Значение индекса на сегодня достигло уровня 61,4 пункта. Это на 7,8% меньше, чем год назад.

Сегодня по данным портала недвижимости KV.EE средняя величина предложение на рынке жилья составляет в абсолютных ценах 12 616 крон за квадратный метр против 13 684 крон/кВ. м в прошлом году.

При прослеживании поведения цен на рынке жилья следует также обратить внимание на поведение числа предложений.

На данный момент в портале недвижимости KV.EE 19 612 предложений выставленных к продаже квартир. Это на 5,6% больше, чем год назад. Вместе с тем прирост заявок на продаваемые квартиры произошел в последние полгода.

За год наименьший прирост продаваемых квартир был в Таллинне – 5%. В Пярну число выставленных к продаже квартир увеличилось за год на 26% и в Тарту на 36%.

Прирост предложений выставленных к продаже частных домов опережает прирост выставленных к продаже квартир. Число выставленных на продажу частных домов в Эстонии увеличилось за год на 20%. Увеличение числа продаваемых частных домов в Таллинне, Пярну и Тарту составило соответственно 29%, 26% и 23%.

Подробности происходящего на рынке недвижимости смотрите на сайте портала недвижимости KV.EE.

 

VIDEO: Tartu korteripakkumiste arv aastaga 36% tõusnud

Tartu korteripakkumiste arv aastaga 36% tõusnud

KV.EEEesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt kurvas languses. Tänase seisuga näitab indeks 61,4 punkti taset. See on 7,8% võrra eelmisest aastast madalamal.

Absoluuthinnas on tänane portaali KV.EE keskmine pakkumine ruutmeetrihinnaga 12 616 krooni. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamispinna pakkumishinnaks 13 684 kr/m2.

Hinnaliikumiste kõrval on oluline, mis toimub pakkumiste arvuga.

Hetkel on portaalis KV.EE 19 612 elamispinna pakkumist. Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumisi 5,6% rohkem. Samas on suurem pakkumiste juurdekasv toimunud viimase poole aasta jooksul.

Piirkondlikult on aastaga pakkumisi lisandunud suhteliselt vähem Tallinnas, kus korterite pakkumine on aastaga kasvanud 5%. Pärnu korteripakkumiste arv on sama ajaga suurenenud 26% ja Tartus 36%.

Majade pakkumiste arv on aastaga suurenenud korteripakkumistest enam. Eestis lisandus aastaga majade pakkumisi 20%. Tallinnas on majade pakkumisi juurde tulnud 29% võrra, Pärnus 26 ja Tartus 23%.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pressiteade: BPE Kinnisvaraekspert müüs Pärnus 12 korteriga korterelamu korterid 3 kuuga

BPE Kinnisvaraekspert sõlmis maaklerlepingu Pärnus Heina tn 4 korterelamu korteritele ostjate leidmiseks käesoleva aasta aprilli lõpus. Kortermaja näol oli tegemist uue valmisoleva 12 korteriga elamuga, kus korteritele lisaks veel ühine panipaik, parkla, haljasala ja mänguväljak. 2-e ja 3-e toaliste rõdudega või terrassidega korterite müügihinnad jäid vahemikku 16 500 kuni 19 000 krooni suletud netopinna ruutmeetri kohta.

OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Peterson sõnul olid üle poolte korterite ostjateks soomlased, kes finantseerisid oma ostu kas omavahenditest või Soome pankade kaudu. „Selline ostjate struktuuri jaotumine meenutab 2003-ndat aastat, kus kohalikud pangad ei olnud eraisikute oste veel suuresti finantseerimas. Uute korterite ostjateks olid ka siis Pärnus peamiselt soomlased, kelledele turule sisenemise tingimused olid muutunud sobivaks.

“Kuigi täna on kesklinnas-rannarajoonis paiknevate uuemate korterite turg selgesti elavnenud, mõjutab antud turusegmendi arengut lähiajal kindlasti ka pankade otsused ca 130 ühikulise laojäägi osas, mis jätkuvalt nende riiulis seisab,” lisas Peterson.

BPE Kinnisvaraekspert tegutseb Eestis alates aastast 1993, teistes Balti riikides 1990-ndate lõpust. Ettevõttes töötab ligi 60 spetsialisti, kelle pikaajaline kogemus ja põhjalikud teadmised on ettevõtte arengu aluseks klientide teenindamisel. BPE Kinnisvaraekspert peab oluliseks, et kõikidel kliente teenindavatel spetsialistidel – kinnisvaramaakleritel, -halduritel, -hindajatel jt – oleks olemas vastav kutsekvalifikatsioon.

Statistika: kinnisvaratehingute ülevaade II kv 2010

Kinnisvaraturul on selgelt ellu ärganud elamispindade turg, kus tehinguid tehakse üksjagu enam, kui aasta tagasi. Maaturgu mõjutavad olulisel maa-ameti korraldatavad maaoksjonid, mis massilise pakkumise suurenemise tõttu ei luba hinnatasemetel püsida.

Korteriomanditehingud

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3320 korteriomanditehingut väärtusega 1,9 miljardit krooni. Kvartaalne tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaaga on juba kolmandata kvartalit järjest tõusus. Käesoleva aasta II kvartali tõusunumbriks tuli tugev 35%.

Korteriomanditehingute väärtus on tõusmas alles teist kvartalit järjest. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis korteriomanditehingute käive käesoleva aasta kevadkvartaliks 30%.

Korteriomanditehingute keskmine hind on juba pea kolm aastat ehk täpsemalt 11 kvartalit järjest languses olnud. 2010. a. II kvartali korteriomanditehingute keskmine hind oli siiski praktiliselt samal tasemel, mis aasta tagasi ehk 9953.-/m2. See on 0,5% eelmise aasta II kvartali näitajast madalamal.

Hoonestamata maa tehingud

Hoonestamata maaga tehti 2010. a. II kvartalis 2283 tehingut ehk aastatagusest 9,7% enam. Kuigi maaturgu peetakse endiselt suhteliselt ebalikviidseks, siis on maatehinguid viimaste kvartalite ja isegi aastate jooksul suhteliselt palju.

Selle üheks kindlaks põhjuseks on maa-ameti korraldatavad oksjonid, kus sadade kinnistute kaupa maatükke müüki tuleb.

Erinevalt maatükkide tehingute arvust on nende tehingute koguväärtus suures languses. 2010. a. II kvartali hoonestamata maa tehingute väärtus oli 643 miljonit krooni ehk eelmisest aastast 28% vähem.

Tehingute väärtuse langustki seletab maa-ameti maa müük – müüakse valdavalt odavaid maapiirkondades asuvaid maatükke, kus oksjonil osalemise otsus, sh finantseerimise organiseerimine tuleb väga kiiresti organiseerida ja seeläbi on osalejate hulk üsna piiratud. See omakorda surub hinda alla.

Aastasel baasil on hoonestamata maa tehingute väärtus kahanenud 14 kvartalit ehk 3,5 aastat järjest.

Hoonestatud maa tehingud

Hoonestatud maaga tehti 2010. a. II kvartalis maa-ameti andmetel 1232 tehingut koguväärtusega 1,7 miljardit krooni.

Aastaga suurenes hoonestamata maa tehingute arv 22% ja väärtus 12%.

Hoonestamata maa tehingute väärtuse osas oli tegemist esimese kasvukvartaliga üle kolme aasta.

Kinnisvaratehingud summaarsena

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 10 624 kinnisvaratehingut.

Aastaga suurenes tehingute arv 7,9% ja nende väärtus 2,3%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja keskmine hind (kr/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja keskmine hind (kr/m2, parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Рынок аренды домов в Пярнуском узде вялый

KV.EEПо данным портала недвижимости KV.EE в августе было 14 предложений на аренду домов в Пярнуском уезде, это на 9 заявок или 40% меньше, чем в прошлом году.

С другой стороны, цена квадратного метра аренды домов относительно на том же уровне, что год назад. Сегодня средняя цена предложения квадратного метра аренды домов составляет 50 крон. Год назад в августе была 51 крона.

Аренда домов не очень активна в Пярнуском уезде. Низкое количество предложений и исходящие из этого колеблющиеся цены, имеющиеся в базах данных различных порталов недвижимости, не позволяют делать более глубоких выводов.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

 

Majade üüriturg Pärnumaal on loid

KV.EEAugustis oli portaali KV.EE andmetel Pärnu maakonnas 14 maja üüripakkumist. See on 9 pakkumise võrra ehk 40% eelmisest aastast vähem.

Majade üüripakkumiste ruutmeetrihind on seevastu suhteliselt samal tasemel, mis see oli ka aasta tagasi. Tänane majade üüripakkumise keskmine ruutmeetrihind on Pärnumaal 50 krooni. Aasta tagasi augustis oli see 51 krooni.

Majade üürileandmine ei ole Pärnu maakonnas liiga aktiivne. Madal pakkumiste arv ja sellest tulenevalt ka pakkumishind on üsna hüplikud ning portaalide andmete baasilt oluliste järelduste tegemine ei ole paraku võimalik.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pärnumaa majade üüripakkumiste arv ja keskmine hind

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine