1Partner: kinnisvaraturul sai talvest suvi, aga oodatud igakevadist tehinguaktiivsuse tõusu ei tulnudki

1Partner KinnisvaraJuunis tehti Tallinnas korteritega 573 tehingut, millega on tehinguaktiivsus hetkel umbes tosina aasta tagusel suurest kriisist tasahilju toibumise tasemel, kommenteeris värsket statistikat 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

“Turg on endiselt nii passiivne, et midagi huvitavat esile tõsta ei olegi. Eesti kliimat tavatsetakse vahel kirjeldada kui “kaksteist kuud ühtlaselt kehva suusailma” ning kinnisvaraturu tänane kliima on juba mõnda aega umbes samasugune,” kommenteeris Vahter, kelle sõnul mõjutas eelmisel aastal turgu vähemalt headel aegadel sõlmitud võlaõiguslike lepingute lõpuleviimine. “Samas on turg suhteliselt stabiilne. Muidugi tahaks, et see stabiilsus oleks kuskil poolteist korda aktiivsemal tasemel, aga just selline ongi tänane seis, turg on alasti,” nentis kogenud ekspert.

Juunis müüdi Tallinnas 573 korterit, mida on veel kümnendiku võrra vähem kui maikuus. “Madalatel pööretel kinnisvaraturg on suvekuudele iseloomulik, aga sellele on tavaliselt eelnenud väga aktiivsed märts, aprill ja mai, kuid sel kevadel oli veidi aktiivsem ainult maikuus,” kirjeldas 1Partneri juht ning lisas, et ennekõike on turult täiesti kadunud üüriinvestorid. “Raha otsib täna teenistust mujal ja 0,25 protsendipunkti suuruse intressilangetusega see raha kinnisvarasse tagasi ei tule,” rääkis Vahter.

Keskmine Tallinna korteri ruutmeetri hind oli juunis 2 982 eurot ehk ligi 2% madalam kui maikuus, mediaanhind langes kuu varasemaga võrreldes 2,8% ulatudes 2806 euroni. Kõige kallim korter läks pealinnas kaubaks 680 000 euroga. “Hinnad püsivad paigal, aga paari viimase aasta jooksul tegemata jäänud koduostudest tekkinud kuhjunud nõudlus hakkab neid sügisel pigem vaikselt ülespoole nügima,” prognoosis 1Partneri juht.

Tallinnas tehti lõppenud kuul kinnisvaraga kokku 742 ostu-müügitehingut ehk umbes 13% võrra vähem kui mais. 2023. aasta juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 851 tehingut. Tänavu juunis Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute koguväärtus oli ligikaudu 138 miljonit eurot ehk ligi 5% vähem kui mais, 2023. aasta juuniga võrreldes langes tehingute koguväärtus umbes veerandi võrra.

Käesoleva aasta juunis müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa kinnistut ehk 5 vähem kui mais. Kalleim elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistu müüdi 4 567 727 euro eest.

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek

Baltic Horizon Fund2. juulil 2024 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike ja Rootsi hoidmistunnistuse omanike erakorraline üldkoosolek.

Koosoleku päevakord oli alljärgnev:

Uute Baltic Horizon Fondi osakute väljaandmine suunatud pakkumise teel aastal 2024 Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.
Koosolekule registreerunud osakuomanikele kuulus 16,242,768 osakut, mis esindavad vähem kui 14% kogu häälte arvust, mistõttu ei olnud koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Osakuomanikud ei saanud vastu võtta päevakorras olnud otsust.

Fondivalitseja otsustab korduskoosoleku kokkukutsumise kahe nädala jooksul.

Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks seitsme päeva jooksul Baltic Horizon Fondi kodulehekülje vahendusel.

Baltic Horizon Fund general meeting of investors

Baltic Horizon FundExtraordinary General Meeting of Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt holders took place on 2 July 2024 in Tallinn, Estonia.

The proposed agenda of the meeting was the following:

Resolution on the issuance of new units by way of private placement in 2024 in order to strengthen the balance sheet of Baltic Horizon Fund.
Investors representing 16,242,768 units and less than 14% of the total votes registered as attending and thus quorum was not reached. Investors were not able to adopt the proposed resolution.

The fund manager will decide within two weeks whether to convene a repeat general meeting.

The minutes of the meeting will be made available within seven days via the website of the Baltic Horizon Fund.

LHV pensionifondid investeerivad Marati Maja rekonstrueerimisse 24 miljonit eurot

LHV PankLHV pensionifondid hakkavad juulis rekonstrueerima ja laiendama Tallinnas Tartu maantee 63 asuvat ajaloolise väärtusega endise Marati trikotaaživabriku hoonet, mis viimastel kümnenditel sai tuntuks Valge Maja büroohoonena. Põhjaliku renoveerimise käigus lisatakse ärihoonele ka kaks lisakorrust.

Rekonstrueerimise käigus võetakse hoone kõik viimistluskihid karkassini maha, kuid seal juures säilitatakse võimaikult palju ajaloolise väärtusega ja kunagised tootmishoonele omased detaile. Ehitustööde tulemusena saab hoone endale uue fassaadi, tehnosüsteemid, siseviimistluse, uued aknad ja uksed. Kahel uuel lisakorrusel hakkavad paiknema avarate vaadete ja suurte katuseterrassidega penthouse tüüpi büroopinnad.

LHV pensionifondid soetasid Marati Maja 2020. aastal oma kinnisvaraportfelli kahel eesmärgil: teenida püsivat üüritulu ning soodsa aja saabudes teha hoone laiendus, et anda sellele uus väärtus. „Ehitushinnad on viimase paari aastaga langenud ligi 15%, mistõttu saame alustada mahuka rekonstrueerimisega senisest palju parematel tingimustel. Otsustasime hoone täielikult renoveerida ja mitte lammutada ennekõike kahel põhusel: tegemist on unikaalse arhitektuuriga industriaalse hoonega, kus on tavapärasega võrreldes oluliselt kõrgemad laed (4,6 meetrit) ja kuni 2800 ruutmeetrise pinnaga korrused. Teiseks on hoone täismahus rekonstrueerimine ligi kaks korda väiksema keskkonnamõjuga kui uue samaväärse hoone ehitamine,“ selgitas LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim.

1952. aastal ehitatud kunagine Marati trikotaaživabrik läbis viimati mahuka uuenduskuuri 14 aastat tagasi. Toona kujundati tootmishoonest büroohoone ja selle uueks tunnusmärgiks sai omanäoline valgetest keraamilistest plaatidest fassaad. „Kasutame õigel ajal ära majanduslanguse võimalusi ning kahe aasta pärast on meil pakkuda ainulaadsed ja kõige värskemad üüripinnad Tallinna tuiksoonel,“ lisas Riim. Juba enne ehitustööde algust on üürilepingutega kaetud ligi 30% hoone pindadest.

Hoones saab olema kokku ligi 16 000 ruutmeetrit üüritavat pinda. Peamiseks kasutusotstarbeks on büroopinnad, lisaks saavad hoones olema kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja laopinnad. Marati Majas töötavatele inimestele luuakse päikesepoolse katuseterrassiga puhkeala ja kergliiklejad saavad enda kasutusse avarad riietus- ning pesuruumid. Renoveerimisjärgselt saavutab hoone A-energiaklassi, plaanis on taotleda jätkusuutliku kinnisvara BREEAM´i sertifikaat Excellent tasemega.

Hoone projekteerimistööd teostas arhitektuurivõistluse võitjana arhitektuuribüroo BOA, ehitustööd teostab Tallinna Ehitustrust OÜ ning ehitust finantseeritakse osaliselt pangalaenuga.

Erinevalt enamikust teistest pensionifondidest kuuluvad LHV pensionifondidesse lisaks aktsiatele ka muud varad. Peale Marati Maja kuulub LHV pensionifondidele ehk siis pensionikogujatele Tallinnas ja Riias 409 üürikorterit, samuti Tallinna Tehnikaülikooli teaduslinnakus paiknev Microsofti kontorihoone, Sõpruse puiesteel asuv roheline büroohoone, kolm stockoffice’i-tüüpi ärihoonet Jüri alevikus ning tootmishoone Tallinnas Lasnamäel Taevakivi tänaval. 2023. aastal teenis kinnisvaraportfell LHV pensionikogujatele kokku ca 6,9 miljonit eurot üüritulu.

09-12/09/2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC”

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 09-12/09/2024. Kinnisvaravaldkonnast annavad ülevaate ja baasteadmised Tõnu Toompark, Marko Sula, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 09-12/09/2024 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Ehitusse minev eluruumide arv püsib madalal

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel sai 2024 I kvartalis ehitusloa 1077 eluruumi, ehitusse läks 1764 eluruumi ja kasutusloa sai 1303 eluruumi. Eluruumide ehituslubade maht liigub vähenemise suunas, eluruumide ehitamisega alustamine on viimasel paaril aastal püsinud stabiilne. Eluruumide valmimine on kerkinud tänu paari aasta tagusele suurejoonelisele kinnisvara osturallile.

Ehitamisega alustamise maht on püsib stabiilselt allpool ehituslubade mahtu. Vaid hetkeks 2021. a ületas ehitusse läinud eluruumide arv ehituslubade mahtu. Ehituslubade mahust väiksem ehitusse minemise maht näitab ehk uute ehituslubadega toodetakse piisavalt reservi, mis on vajadusel ja võimalusel ehk piisava müügiedu järel võimalik ehitusse viia.

Nii on alusetud arvamused, et madal ehitamisega alustamise maht on tegur, mis võiks või saaks lähitulevikus luua eluruumide defitsiidi, millega võiks kaasas käia olulisem hinnatõus.

Tallinna kui selgepiirilisema kinnisvaraturu piirkonna juures on näha, et viimased 9 kvartalit püsib ehitusega alustamise maht väga stabiilselt üsna madalal. Madala ehitamisega alustamise taust on miyttepisav projektide eelmüügi maht.

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nõmme korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tõnu Toompark: Elamispindade turu piirkonna detailne analüüs

Baltic Horizon Fond on avalikustanud jätkusuutlikkuse (ESG) raporti 2023

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond teatab täna oma viienda ESG aastaaruande avaldamisest. Tarmo Karotam, Baltic Horizoni fondijuht, kommenteerib:

“Meil on väga hea meel tutvustada meie uut ESG aruannet, mis hõlmab fondi tegevust 2023. aastal. Keskkonna-, sotsiaalsed- ja juhtimisstandardid on kinnisvarainvestorite jaoks üha olulisemad ning Baltic Horizonis oleme seadnud prioriteediks pakkuda investoritele, analüütikutele ja rentnikele ajakohast teavet fondi ESG-kriteeriumide alase lähenemisviisi ja tulemuslikkuse kohta.

  • 2023. aastal oleme uhked BREEAM-i sertifikaadi üle, mille oleme saavutanud kogu kaubandusvarade portfellile.
  • Samuti on meil väga hea meel, et oleme säilitanud 4-tärni hinnangu iga-aastases GRESBi hindamises.
  • Fondi peamine fookus on energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia kasutamine meie hoonetes. Meil on hea meel teatada, et 2023. aastal hõlmas taastuvenergia 91% portfelli elektrienergiast. Lisaks on fond sõlminud eraõiguslikud ostulepingud päikeseparkidega, mis jõustuvad 2024. aastal.
  • 2023. aastal oleme kasutanud Carbon Risk Real Estate Monitor’i (CRREM) tööriista, et jälgida kõigi meie varade tulemuslikkust ja süsinikdioksiidi riskitegureid ning analüüsida neid vastavalt CRREMi teekonnale, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega.

Baltic Horizoni ESG teekond jätkub ja 2024. aastal keskendume eelkõige 100%-lise roheliste rendilepingute saavutamisele ja võimalusel taastuvenergia kasutamise suurendamisele meie kinnistutes. Ootame huviga uute verstapostide teatamist 2024. aastal ja pärast seda.”

Raport on lisatud teate manusena ning on kättesaadav inglise keeles fondi koduleheküljel https://www.baltichorizon.com/esg/.

Raporti eestikeelne tõlge tehakse Baltic Horizon Fondi koduleheküljel https://www.baltichorizon.com/et/esg/ kättesaadavaks hiljemalt 16. juulil 2024.

Baltic Horizon Fund publishes its 2023 Annual ESG report

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund today announces the release of its fifth annual ESG report. Tarmo Karotam, Fund Manager for Baltic Horizon Fund, commented:

“We are very pleased to present our new ESG report covering the fund’s operations for 2023. Environmental, social, and governance considerations are increasingly important for real estate investors, and at Baltic Horizon, we have made it a key priority to provide investors, analysts, and tenants with up to date information about the fund’s approach and performance on ESG criteria.

  • In 2023, we are especially proud of the BREEAM certification that we have obtained for the entire portfolio of retail assets.
  • We are also very pleased that we have maintained the 4-stars evaluation in the annual GRESB assessment.
  • A key focus area for the fund is to increase energy efficiency and use renewable energy in our properties. We are happy to report that in 2023, renewable electricity covered 91 % of the portfolio electricity. Additionally, the fund has signed private purchase agreements with solar parks which will become effective in 2024.
  • In 2023, we have used Carbon Risk Real Estate Monitor (CRREM) to monitor the performance and carbon risk factors of all our assets and to analyze against the CRREM pathway which is aligned with the Paris Climate Goals.

Baltic Horizon’s ESG journey continues and in 2024, we will have a particular focus on achieving 100% green lease coverage and on utilizing renewable energy solutions in our properties when possible. We look forward to communicating new milestones in 2024 and beyond.”

The full ESG report 2023 in English is attached and is also available on the Fund’s website: https://www.baltichorizon.com/esg/.

The Estonian translation of the report will be made available on the website by 16 July 2024: https://www.baltichorizon.com/et/esg/.

Swedbank: Ärikinnisvara renoveerimine säästaks 138 miljonit eurot aastas

SwedbankKliimaministeeriumi tellitud uuringu tulemused näitavad, et Eestis on energiatarbimise vähendamisel suur potentsiaal. Äripindade renoveerimine aitaks aastas energiakuludelt kokku hoida ligi 138 miljonit eurot ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet 400 000 tonni.

Ärikinnisvara energiatõhususega tegeleva ettevõtte Tepsli juht Siim Meeliste rääkis Swedbanki tööstussektori seminaril, et ligi kolmandik Eesti energiatarbimisest kulub mitte-eluhoonetele, kusjuures tarbimises on näha kerget tõusutrendi.

Hoonete energiatõhususe parandamiseks võttis Euroopa Parlament kevadel vastu hoonete energiatõhususe direktiivi. Rohkem regulatsioone tähendab küll rohkem tööd, kuid selle tulemusena ehitatakse kestlikumate lahenduste, väiksema energiatarbimise ja parema sisekliimaga hooneid. Ka tänavuse Swedbanki tööstusuuringu andmetel peab 60% ettevõtjatest just energiakasutuse juhtimist ettevõtte kõige olulisemaks keskkonna mõjufaktoriks.

„Energiaefektiivsuse suurendamine on oluline ja väga mõistlik samm, sest iga tükk betooni, mis me praegu valame, on meiega ka aastal 2050, mil Eestis peaks olema kliimaneutraalne majandus,“ ütles Meeliste.

40-eurot ruutmeetri kohta aitab energialt kolmandiku kokku hoida

Täpsema renoveerimisvajaduse väljaselgitamiseks analüüsis Tepsli koos DeltaE Inseneribürooga Kliimaministeeriumi tellimusel Eesti mitte-eluhooneid. „Renoveerimistööd võivad tunduda kulukad, eriti hoonetes, kuhu pole aastatel 1950–1995 panustatud ning millel on renoveerimisvõlg kogunenud. Analüüs aga näitas, et kui investeerida renoveerimistöödesse keskmiselt 40 eurot ruutmeetri kohta, on võimalik kokku hoida ligikaudu kolmandik energiakuludest,“ rääkis Meeliste.

Vajaminevate tööde hulka kuuluvad näiteks hoone- ja ruumikliimaautomaatika rajamine, virtuaalse elektrijaama loomine, veesäästumeetmete kasutamine, soojussõlmede automaatika vahetamine, päikesejaamade rajamine jms. Meeliste sõnutsi võib laias laastus mõelda, et kui seade on paigaldatud üle kümne aasta tagasi, siis suure tõenäosusega aitab selle uue vastu vahetamine parandada energiatõhusust.

Investeering tasub viie aastaga ära

Mitte-eluhooned, mida võiks säästlikumaks muuta, tarbivad praegu kokku 3,5 teravatt-tundi energiat aastas. Kui nende tehnosüsteeme uuendada, on võimalik vähendada aastast tarbimist umbes 0,9 teravatt-tunni võrra ehk ligikaudu 27%. Erinevate meetmete kasutuselevõtt tähendaks kasvuhoonegaaside heite vähenemist umbes 400 000 tonni aastas.

Kui kõik mitte-eluhooned korraga renoveerida, läheks investeering 2023. aasta hindades maksma umbkaudu 700 miljonit eurot. Küll aga säästaksid kasutajad sellega umbes 138 miljonit eurot aastas. „Analüüsi järgi on investeeringute tasuvusajad suhteliselt lühikesed – ligi viis aastat. Selliseid projekte saaks rahastada omakapitalist või pankade kaasabil. Investeeringu tootlus oleks sel juhul 20% aastas,“ rääkis Meeliste.

Veelgi enam, tehnosüsteemide rekonstrueerimise korral on kasvuhoonegaaside jalajälje säästu „hind“ ligikaudu 90–100 eurot CO2 ekvivalent-tonni kohta, arvestades ainuüksi meetmete eluiga ja investeeringu maksumust, mis pole väga kaugel tänasest heitmekaubanduse ühikhinnast. Lisaks on erinevad uuringud läbi aastate näidanud rekonstrueerimismeetmete neto-positiivset mõju riigieelarvele ning kaasnevat energiasäästu arvestades on tegemist tõenäoliselt igakülgselt positiivsete investeeringutega, nentis Meeliste.

Igaüks saab teha jätkusuutlikumaid otsuseid ja luua keskkonna, kus energiatarbimine on tark, mitte suvaline. Ka see on samm parema homse suunas!

Tallinn alustab ettevalmistustöid Hiiu Kooli uue hoone rajamiseks

Juuli esimesel nädalal algavad ettevalmistustööd Nõmmel asuva Hiiu Kooli uue hoone rajamiseks. Aadressil Raudtee 55 asuv vana maja lammutatakse osaliselt, kõrvaldatakse ka amortiseerunud majandushoone ja rajatised.

Hanke lammutustööde teostaja leidmiseks kuulutas Tallinna Linnavaraamet välja tänavu aprillis, võitjaks osutus Lammutusmehed OÜ. Tööd kestavad orienteeruvalt augusti lõpuni.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on meie peamine ülesanne tagada lastele ja noortele turvaline, kaasaegne, loov ja arendav õpikeskkond. „Sellega loome lastele võimaluse olla tulevikus tipptasemel tegijad,“ selgitab Jaamu.

Raudtee tn 55 kinnistul asub 1927. aastal valminud miljööväärtuslik hoone koos 1965. aastal valminud ja nüüdseks amortiseerunud juurdeehitisega. Hiiu Kooli tervikrenoveerimise projekti koostamiseks viidi 2023. aastal läbi väärtuspõhine hange, et kohandada miljööväärtuslik hoone tänapäeva nõuetega ning rajada amortiseerunud majaosa asemele uus, suurema mahuga moodne juurdeehitis. Parimaks tunnistati Innopolis Insenerid OÜ ideekavand „Kaks maja“.

Rajatava uue maja ideekavand „Kaks maja“ loob näiliselt kaks hoonet, mida ühendavad madal galerii ja maastik, kus on varjul ühisala, raamatukogu ja spordisaali massiivne maht. Ajaloolisesse hoonesse on kavandatud administratiivruumid, aine- ja huviklassid, söögisaal ning raamatukogu. Uue ja vana hoone vahelises galeriis asuvad peasissepääs, aatrium, mitmeotstarbeline trepistik, garderoob ja pääs spordisaalide alale. Juurdeehitises paiknevad koduklassid ning HEV-klassid, mõned aine- ja huviklassid ning muusikasaal ja võimla.

Hooviale luuakse loodusliku ilmega keskkond, mis sobib mängimiseks, puhkamiseks ja õppimiseks kogu kooliperele. Olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Uued haljasalad jagunevad teemaaladeks – meelteaed lõhnavate ja õitsvate taimedega, turbapeenar mustikate ja pohladega, niidukooslus hein- ja õistaimedega ning pinnakattetaimed puude all. Õppeaeda istutatakse viljapuid ja marjapõõsaid. Spordihoone katusel asub haljaskatusega õuesõppepaviljon, kus laudade ümber mahub tegutsema klassitäis lapsi. Rattaga liiklejatele on koolihoovi kavandatud mitmeid rattaparklaid ja varjualuseid.

Tervikrenoveerimise ehitushange toimub eeldatavasti käesoleval aastal ning Hiiu Kooli kaks maja peaks valmima 2025. aasta lõpuks.

Coop Pank: Kas kodu ostes valida madalam intressikulu või väiksemad laenumaksed?

CoopKodu laenuga ostes tekib üsna varakult küsimus, kas valima peaks annuiteet või võrdsete põhiosadega graafiku. See otsus määrab nii igakuiste laenumaksete suuruse, maksimaalse laenuvõimekuse, aga ka intressi kogukulu. Valiku tegemist aitab lahti mõtestada Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Vaieldamatult populaarsem valik on annuiteetgraafikuga laenumaksed. Põhjus selleks on lihtne – annuiteetgraafikuga on igakuised maksed tunduvalt madalamad. See tähendab ühest küljest seda, et mõju kuisele eelarvele on väiksem, teisalt aga ka seda, et sama sissetulekuga on võimalus võtta rohkem laenu ja seeläbi lubada endale suuremat või ilusamat eluaset.

Annuiteetgraafikuga on laenumaksed euribori fikseerimise vahelistel perioodidel ühesuurused. Enamasti kasutatakse annuiteetgraafiku puhul 6 kuu euribori, mis tähendab, et 6 kuud järjest on laenumaksesumma alati sama. See suurendab kindlustunnet ja võimaldab paremini planeerida pere eelarvet ning kulusid.

Kuna laenuvõtja igakuised kulud on annuiteetgraafiku puhul madalamad ja pangad võtavad seda maksevõime hindamisel arvesse, saab koduostja vajadusel taotleda ka mõnevõrra suuremat laenusummat. See on enamasti oluline just noortele koduostjatele, kes pole saanud pikalt sääste koguda, et tasuda kodu ostmisel omafinantseering ja jääks raha alles ka uue kodu sisustamiseks.

Alguses suurem väljaminek, aga pikapeale soodsam

Kui igakuiste maksete võimalikult madalana hoidmisest olulisem on tasuda kogu laenuperioodi jooksul kokku vähem intresse, siis tasub kaaluda võrdsete põhiosamaksetega graafikut. Sellisel juhul on kuumaksed laenu esimeses pooles oluliselt suuremad kui annuiteetgraafiku puhul. Samas laenujääk väheneb kiiremini, kuna põhiosa moodustab kuumaksest suurema summa kui annuiteetgraafiku puhul.

Fikseeritud ehk võrdsete põhiosadega maksegraafik tähendab, et laenu põhiosa on jagatud kogu laenuperioodi peale võrdseteks makseteks ning sellele lisandub laenujäägilt arvestatud intress. Selle maksegraafiku puhul on esimene kuumakse kõige suurem ning väheneb iga kuumaksega.

Kas kodu ostes valida madalam intressikulu või väiksemad laenumaksed?
Võrdseid põhiosamakseid saab kaaluda ennekõike siis, kui igakuine sissetulek võimaldab tasuda kõrgemaid makseid ilma probleemideta. Võrdsete põhiosadega maksmise eelis avaldub näiteks olukorras, kus on soov vahetada kodu, sest müügi hetkeks on laenu tagasi makstud rohkem kui annuiteetgraafiku korral. Kui peaks tekkima laenu maksepuhkuse vajadus, on intressimaksed võrdsete põhiosamaksetega graafikus maksepuhkuse perioodil väiksema laenujäägi tõttu samuti madalamad.

Näiteks, kui võtta 100 000 eurot laenu 30-aastase tähtajaga ning intressimäär koos euriboriga on 5,65%, siis annuiteetgraafiku puhul tuleb igakuiseks makseks 579 eurot. Intressi kogukulu terve laenuperioodi peale oleks 108 700 eurot. Võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul on esimene ja ühtlasi kõige suurem makse 760 eurot, edasi hakkab summa vaikselt kahanema. Intressi kogukulu oleks laenuperioodi vältel 85 500 eurot.

Erinevus on selgelt näha ka laenujäägi võrdlemisel viie aasta möödudes peale laenu võtmist. Kui annuiteetgraafiku puhul on laenujääk selleks ajaks umbes 92 000 eurot, siis võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul on see 83 000 eurot.

Taotleja saab ise endale sobivama graafiku valida

Samas tuleb arvestada, et kui intressimäär langeb, siis võib vahe muutuda väiksemaks. Kui 100 000-eurost laenu maksta 30 aastat intressimääraga 4,3%, kuhu sisse on arvestatud ka euribor, siis annuiteetgraafiku puhul tuleb igakuiseks makseks 498 eurot ning intressi kogukuluks 79 570 eurot.

Võrdsete põhiosamaksetega graafiku puhul oleks esimene ehk kõige suurem makse 648 eurot ja intressi kogukulu 65 628. Ehk mida madalam on intressimäär, seda väiksem on laenusaaja võit võrdsete põhiosamaksetega graafiku kasutamisel, kuid igal juhul tuleb intressikulu kokkuvõttes madalam.

Kodulaenu lepingut sõlmides saab laenutaotleja ise valida, kas eelistada võrdsete põhiosadega maksegraafikut või annuiteetgraafikut ning mingeid lisakulusid sellega ei kaasne. Kui aga laenu on makstud juba mitu aastat fikseeritud põhiosaga graafiku alusel ja kõrge euribori tingimustes on laenu kuumaksed hakanud üle jõu käima, võib kaaluda üleminemist annuiteetgraafikule, mis aitab igakuist laenumakset vähendada. Graafikutüübi muutmisel rakendub tavapärane laenulepingu muutmise tasu.

Enamasti eelistavad Coop Panga kodulaenu kliendid annuiteetgraafikut, mille laenumakse on madalam ja võimalik laenusumma suurem. Kuna kodu soetamisega kaasneb just alguses mitmeid kulusid, alates eksperthinnangutest ja notaritasudest, kuni kodu sisustamiseni välja, aitab annuiteetgraafik kulusid madalamal hoida.

Kui sissetulekud võimaldavad, tasub laenuvõtjal kindlasti kaaluda ka võrdsete põhiosamaksetega graafikut. Arvesse tasuks võtta ka raha odavnemist inflatsiooni käigus ja kaaluda, kas annuiteetmaksega graafikut valides tasuks vabanev raha suunata näiteks regulaarselt kolmanda samba sissemakseteks või kasutada mõnda muud intressitulu teenivat kogumis- või investeerimislahendust.

OLULINE: See rakendus muudab üürnike haldamise pea täielikult automaatseks

CasapayEestis käivitati koostöös If Kindlustusega ainulaadne üürimaksete platvorm CasaPay, mis automatiseerib üüriportfelli haldamise ja kindlustab samal ajal täielikult kõigi üüri- ja kommunaalmaksete laekumise.

CasaPay kaasasutaja, rahvusvaheliselt edukate idufirmade Bike-ID ja Inzmo kaasasutajana tuntuks saanud Risto Klauseni sõnul on üüriinvestorite jaoks portfelli haldamine käsitsi või Excelis sisuliselt igapäevane peavalu. „CasaPay teeb haldamise lihtsaks, ilma kalleid või keerulisi programme ostmata – kinnisvaraomanik saab kõigist oma objektidest ja üürnikest ühe sisselogimisega reaalajas koondvaate, mis sisaldab nii lepingute kehtivusi kui makstud ja tasumata arveid,“ rääkis Klausen.

„Lisaks ei pea enam saatma kommunaalide arveid e-postiga, vaid üürnik saab need ise CasaPay rakendusest kätte ja maksmine toimub tema jaoks ilma panka logimata makselingiga, mis teeb ka üürniku elu lihtsamaks ja parendab maksedistsipliini,“ ütles Klausen.

„Turvalise üürniku leidmine ning üürileandja jaoks riskide maandamine on peale haldamise lihtsustamise teine asi, millega CasaPay tegeleb. CasaPay teeb enne lepingu sõlmimist kõigi potentsiaalsete üürnike finantskäitumise ja sissetulekute põhjaliku taustakontrolli ning üürileandja saab pingerea, et reaalsete näitajate, mitte kõhutunde põhjal endale sobiv kandidaat välja valida. Analüüsime võimaliku üürniku reaalset maksekäitumist tema tulude ja kulude põhjal, mis on märksa täpsem kui näiteks lihtsalt päring krediidiregistrisse,” kirjeldas Klausen.

„CasaPay teeb koostööd If Kindlustusega, kes kindlustab kõigi üüri- ja kommunaalarvete tasumise, isegi kui üürnik seda ei tee. Kui üürnik jätab maksmata, siis tegeleb niiöelda inkassoga CasaPay ja üürileandja ei pea probleemiga tegelema. Lisaks kehtib ka 15 000 euro väärtuses varakindlustus – juhul kui korteris peaks midagi katki minema. Sisuliselt automatiseerime haldamise ja maandame üürileandja riskid,“ ütles Klausen.

CasaPay’d kasutavad väiksemad ja suured Eesti üüriinvestorid ja maaklerbürood

CasaPay-ga on liitunud Eesti suuremad üürituru tegijad Uus Maa, Remax, Kurg & Korsten, Scandium Living ja Kaanon. Läbi partnerite on CasaPay teenusega kaetud hetkel üle 500 üürikorteri. CasaPay sobib kasutamiseks ka kasvõi ühe üürikorteri omanikule – muutes haldamise lihtsaks ja kindlustades kõik laekumised ning võimalikud kahjud varale.

Rakenduse juriidilise analüüsi tegid advokaadibüroode Hedman Partners ja TARK Legal tippjuristid ning vara kindlustamise eest vastutab If Kindlustus. CasaPay loojad ja investorid on Eesti kinnisvaravaldkonna pikaajalise kogemusega eksperdid ja Soome investeerimisfond Icebreaker.

Kuidas CasaPayd kasutada

CasaPay testimine ja täiustamine on suuremate kinnisvara üürimisega tegelevate Eesti firmade poolt toimunud 6 kuud ning nüüd pakutakse seda esimest korda laiemale ringile – CasaPay lahendus sobib hästi ka väiksematele üürileandjatele (4-40 korterit), kelle üürimajandus toimub täna veel sisuliselt Excelis. Aasta lõpuni maksab CasaPay teenus testperioodil piiratud arvule üürileandjatele 1% igakuisest üüriarvest. Selle sees on kogu täisteenus: üürnike taustakontroll, 15 000-euro väärtuses varakindlustuspoliis, lihtsalt kasutatav haldusplatvorm ning kõigi maksete õigeaegse laekumise garantii 3 kuu ulatuses.

Vaata Casapay kohta lähemalt siit ja anna kasutamissoovist ning küsimuste korral teada aadressil info@casapay.com.

Mis on CasaPay

CasaPay on finantstehnoloogia ettevõte, mis keskendub üürimisprotsessi lihtsustamisele ja turvalisuse parendamisele nii üürnikele kui ka üürileandjatele. CasaPay pakub mitmeid teenuseid, sealhulgas automatiseeritud üüri kogumist, üürimaksete finantseerimist, krediidiskoori hindamist ning tagatisrahata üürimudelit, mis vähendab administratiivset koormust ja parandab likviidsust turul.

CasaPay süsteem koosneb kolmest kihist:

  1. Täpsem üürnike taustauuring ja krediidiskoorimine: CasaPay kasutab keerukaid krediidiskoorimise algoritme, et pakkuda põhjalikku ülevaadet üürnike finantsolukorrast, aidates seeläbi vältida finantsilisi probleeme ja tagades üürileandjatele usaldusväärsemad üürnikud.
  2. Mugavad ja turvalised maksed: CasaPay võimaldab üürnikel ja üürileandjatel lihtsalt oma pangakonto platvormiga siduda, mis tagab automaatsed ja õigeaegsed üürimaksed. See süsteem aitab vältida hilinenud makseid ja pakub paindlikke maksegraafikuid, toetades üürnikke ka finantsraskuste korral. CasaPay garanteerib üüri- ja kommunaalmaksete laekumise.
  3. Riskijuhtimine: CasaPay pakub mitmekülgset kindlustuspaketti, mis hõlmab nii üürileandjate kinnisvara, üürnike isiklikke esemeid kui ka sissetuleku kaotuse katet.

CasaPay teenus on kohaldatav sujuvalt erinevate kinnisvarahalduse praktikatega, koostöö tõstab efektiivsust ja lihtsustab tehinguprotsesse.

Lisainfo: www.casapay.com

Vaata ka

Riigikohus: Riigikohus selgitas vara kooselujärgset jagamist

Riigikohus selgitas enda otsuses, kas ja millised õigused kinnisvarale on elukaaslastel kooselujärgselt.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid – kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kui elukaaslased soetavad kooselu ajal näiteks kinnisasja, mille omanikuna kantakse kinnistusraamatusse vaid üks elukaaslastest, siis ei muutu see kooselu jooksul ühisvaraks. Ka siis, kui elukaaslased parendavad koos näiteks ühele elukaaslasele kuuluvat korterit või ehitavad ühele elukaaslasele kuuluvale maale maja, ei muutu need hoolimata sellest ühisomandiks.

Kinnisasi saab kuuluda elukaaslastele ühiselt (st seltsinguvara hulka), kui nad on eelnevalt sõlminud notariaalselt tõestatud vormis seltsingulepingu. Kui kinnisasi ei kuulu seltsinguvara hulka, ei saa kooselu lõppemisel nõuda selle panemist avalikule enampakkumisele ja osa kinnisasja müügitulemist.

Kui kooselu ajal omandatakse suurem väärtusega ese (nt kinnisvara) või luuakse ühiselt muu oluline ja kestva tähendusega varaliselt hinnatav hüve (nt renoveeritakse maja), on teatud tingimuste korral omanikuks mitteoleval elukaaslasel võimalik siiski esitada omaniku vastu rahaline nõue. Selle eelduseks on, et mõlema endise elukaaslase rahaliselt hinnatav panus on olnud oluline ja võrreldav ning vara soetamisel või parendamisel oli elukaaslaste ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Sellisel juhul saab kooselu lõppemisel elukaaslane, kellele kinnisasi ei kuulu, nõuda vara väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist.

Rahalise nõude suuruse kindlakstegemiseks tuleb esmalt hinnata, milline on eseme (nt korteri) väärtus vara jagamise aja seisuga poolte ühise tegutsemise tulemusel, ning juhul, kui tegemist on asja parendamisega, võrrelda seda väärtusega, mis oleks esemel vara jagamise ajal siis, kui pooled ei oleks ühiselt tegutsedes selle väärtust tõstnud. Saadud summast tuleb maha arvata esemel lasuvad täitmata kohustused (nt remondilaen vms), mida ei täideta ka jagamise käigus. Niimoodi saadud eseme netoväärtuse ulatuses saab mitteomanikust elukaaslane nõuda hüvitist, mille suuruse leidmiseks liidetakse tema poolt eseme soetamiseks või parendamiseks tehtud panuse väärtus ja selle panuse suurusele vastav osa vara väärtuse juurdekasvust.

Tallinna uute korterite arendusturu oluline info: suvi 2024

Tõnu ToomparkKas tugined otsuste tegemisel faktidele või kõhutundele? Kas vajad kinnisvaraturu osas kiiret ja usaldusväärset infot? Aitan kokku panna süsteemse vaate, mis toimub arendusturu.

  • Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad?
  • Kas pakkumine suureneb või väheneb?
  • Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad?
  • Kas mõnes turusegmendis on defitsiit? Või sootuks ülepakkumine?
  • Kas piirkonniti on neis tegurites olulisi erinevusi? Või korterite suuruse alusel?

Kogun juba üle 10 aasta regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel.

Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

  • millise suurusega kortereid pakutakse;
  • millise toalisusega kortereid pakutakse;
  • millises ruutmeetrite vahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
  • millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
  • millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
  • millised korterid leiavad ostja hindade alusel;
  • millises suunas ja millise tempoga liiguvad korterite hinnad;

Aitan konkreetsete otsuste tegemiseks vajalikud andmed kokku panna. Samuti pakun abi andmete tõlgendamisel. Aitan eristada olulise ebaolulisest.

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooring // Tõnu Toompark

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.-12.09.2024 Kinnisvara ABC