Nordecon: Notice of annual general meeting of shareholders of Nordecon AS

24.04.2025

NordeconThe management board of Nordecon AS (the “Company”) (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) hereby calls an annual general meeting of shareholders, which shall be held on 21 May 2025 at 10:00 am at the Radisson Blu Hotel Olümpia conference hall Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).
                              
The list of shareholders entitled to vote at the general meeting is determined on 14 May 2025 as at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonia settlement system.

The registration of the participants of the annual general meeting begins at 9:00 am and ends at 10:00 am at the venue of the general meeting.

For registration, please submit:

  • in case of a shareholder who is a natural person, a passport or ID card as a document of identification, the representative of the shareholder must also submit a valid power of attorney in written format;
  • in case of a shareholder who is a legal entity, a valid extract from the respective register where the legal entity is registered and which provides the basis of the representative’s right to represent the shareholder (legal representation) and the representative’s passport or ID card or any other document of identification with a photo. If the legal entity is represented by a person who is not a legal representative of the legal entity, a valid power of attorney in written format must also be submitted.

Prior to the annual general meeting, a shareholder may notify the Company of giving a proxy or cancelling a proxy by sending a respective digitally signed power of attorney or a PDF format copy of the original power of attorney (the original must be submitted at the meeting) to the e-mail address nordecon@nordecon.com or by delivering the original power of attorney in person during working days from 10:00 am until 4:00 pm to the address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn not later than by the last working day prior to the annual general meeting, i.e. by 20 May 2025 at 4:00 pm. The template power of attorney is available at the Company’s website at www.nordecon.com.

Pursuant to the resolution of the Company’s supervisory board of 23 April 2025, the agenda of the annual general meeting is as follows:

  1. Approval of the Company’s annual report for the 2024 financial year and proposal for the distribution of profit
  2. Election of the auditor for the 2025 financial year and deciding on the remuneration of the auditor
  3. Extension of the authorisations of the supervisory board members and remuneration of the supervisory board members

The supervisory board of the Company makes the following proposals to the shareholders:

Agenda item No. 1. Approval of the Company’s annual report for the 2024 financial year and proposal for the distribution of profit

  1. 1.1. To approve the Company’s consolidated annual report for the 2024 financial year as submitted by the management board.
  2. 1.2. To distribute the profit of the Company as follows: the net profit attributable to the shareholders of the Company for the 2024 financial year amounts to 3,827 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 919 thousand euros. To leave the retained profit of previous periods undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.


Agenda item No. 2. Election of auditor for the 2025 financial year and deciding on the remuneration of the auditor

The management board has carried out a competition in spring 2023 for the appointment of an audit firm for the Company for the following 3-year period (financial years 2023-2025) and has selected KPMG Baltics OÜ from the submitted offers as the best candidate in terms of quality and the price of the service. The auditor has confirmed as required by the Corporate Governance Code that it has no work, economic or other relations that would threaten its independence while rendering the auditing service.

The audit firm KPMG Baltics OÜ has provided auditing service to the Company in 2024 based on the contract. KPMG Baltics OÜ has provided auditing services in accordance with the aforementioned contract and the Company has no objections to the quality of the auditing service.

  1. 2.1. To elect the current audit firm of the group, KPMG Baltics OÜ, as the auditor of the Company for the financial year 2025 and to pay for the services according to the agreement.


Agenda item No. 3. Extension of the authorisations of the supervisory board members and remuneration of the supervisory board members

  1. 3.1. In connection with the expiration of the term of office of the supervisory board members Toomas Luman, Andre Luman, Sandor Liive and Vello Kahro on 20 May 2025, to extend the authorisations of the current supervisory board members Toomas Luman, Andre Luman, Sandor Liive and Vello Kahro for a new statutory term until 20 May 2030.
  2. 3.2. To determine that as from 1 June 2025 the amount of the remuneration payable to the chairman of the supervisory board is 13,500 euros per month, to the vice-chairman of the supervisory board 4,500 euros per month and to the other supervisory board members 1,500 euros per month.

________________________

The 2024 annual report of the Company and the independent auditor’s report are available for review on the website of Nasdaq Tallinn Stock Exchange www.nasdaqbaltic.com.

All documents pertaining to the annual general meeting of the Company, including the draft resolutions and the reasoning of agenda items presented by the shareholders and the respective draft resolutions, the 2024 annual report, independent auditor’s report and profit distribution proposal and the written report of the supervisory board regarding the annual report and any other data to be published under the law and other relevant information regarding the agenda are available for review as of 24 April 2025 on the website of the Company at www.nordecon.com and as attachments to the stock exchange announcement on calling the general meeting. Questions related to the annual general meeting or its agenda items may be sent to the e-mail address nordecon@nordecon.com. The questions, answers, shareholders’ proposals regarding the agenda items and the minutes of the general meeting will be published on the website of the Company at www.nordecon.com.

A shareholder has the right to receive information on the activities of the Company from the management board at the general meeting. If the management board refuses to disclose the information, the shareholder may demand that the general meeting decides on the lawfulness of the shareholder’s request or may file within two weeks after the general meeting a petition to a court by way of proceedings on petition to obligate the management board to disclose the information.

Shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company may propose draft resolutions with respect to each item on the agenda not later than 3 days before the annual general meeting is held, i.e. by 18 May 2025. Proposals must be sent in writing to the Company’s e-mail address nordecon@nordecon.com or the Company’s seat at the address: Nordecon AS Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may request that additional items be added on the agenda of the annual general meeting not later than 15 days before the annual general meeting is held, i.e. by 6 May 2025. Requests must be sent in writing to the Company’s e-mail address nordecon@nordecon.com or the Company’s seat at the address: Nordecon AS Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Draft resolutions shareholders meeting 2025

Notice of annual general meeting of shareholders of Nordecon AS 2025

Report of the Supervisory Board 2024

Supervisory board evaluation of auditor 2024

Nordecon: Audited annual report 2024 and profit allocation proposal

24.04.2025

NordeconThe council of Nordecon AS approved on 23 April 2025 the consolidated audited annual report and profit allocation proposal for the year 2024. The council decided to present the annual report and profit allocation proposal as prepared by the management for the approval of the general meeting of shareholders.

The net profit attributable to the shareholders of Nordecon AS for the 2024 financial year amounts to 3,827 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 919 thousand euros. To leave the retained profit of previous periods undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

The annual report that contains auditor’s report and profit allocation proposal for 2024 is attached to this announcement and made available on Nasdaq Tallinn Stock Exchange’s web page www.nasdaqbaltic.com and Nordecon’s web page www.nordecon.com (summary: https://nordecon.com/year2024). The annual report can also be read at location on Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

There were no significant adjustments made in audited annual report compared to the preliminary 12 month interim report published on 6 February 2025.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Nordecon_Group_annual_report_2024

AI-muudab kinnisvaraäri: Eesti idufirma DoBu sisenes Läti turule, esimene elurajoon Riias võttis lahenduse kasutusele

23.04.2025

Eesti kinnisvaraarendajate seas kiiresti populaarsust kogunud tehisintellektil põhinev koduhaldusplatvorm DoBu pakub sellest kevadest uue põlvkonna AI-tarkvara ka Läti uusarendustele ning on sõlminud esimese lepingu Riia ühe populaarsema uue elurajooni Parka Kvartals arendajatega.

DoBu muudab garantiiperioodil tekkinud küsimuste ja juhtumite haldamise kinnisvaraarendajate jaoks efektiivseks ning samas aitab koduomanikel saada koheseid vastuseid uue koduga seotud küsimustele. Veel lihtsustab DoBu garantiijuhtumite esitamist ning nende jälgimist ja tuletab meelde kõiki nõutud hoolduseid.

“Siiani antakse uude arendusse kolinud omanikule sadu dokumente, mida nad ei loe, vaid pöörduvad oma küsimustega erinevate osapoolte juurde, kellelt ootavad kaua vastuseid. DoBu platvorm vastab koduomanike küsimustele tehisintellekti abil, vastavalt iga kodu spetsiifikale, tuues vajadusel välja õiged joonised ja pildid. See säästab märkimisväärselt arendajate aega ja muid ressursse küsimustele vastamisel, lisaks vastab AI koheselt ja igal ajal, erinevalt inimestest,” selgitab DoBu asutaja Rasmus Merirand, kelle sõnul annab DoBu koduomanikule vastused nii igapäevastes asjades kui ka keerulisemate küsimuste korral.

Esimene elurajoon Riias, kus DoBu kasutada saab, on Reterra ja Invego arendatav Parka Kvartals. Kinnisvaraarenduses uusi standardeid loova Invego juht Kristjan-Thor Vähi on uue rakendusega väga rahul. “DoBu abil koduomanikelt kogutava tagasiside põhjal saab arendaja vähendada probleemide teket kui ka neile ennetavalt reageerida. Kokkuvõttes võidavad kõik, sest koduomanikel on vähem muresid ja arendajal vähem kulusid,” märkis Vähi ja lisas, et Invego on alustanud DoBu’ga pikaajalist koostööd, liites DoBu tagantjärgi oma mitmesajale garantiiperioodis olevale valminud kodule ning lisades selle järgmise 10 aasta jooksul enam kui 3000 valmivasse kodusse, tõstes uusarenduste kliendikogemuse standardi uuele tasemele.

“Garantiijuhtumit esitades, küsib DoBu tehisintellekt vajadusel täpsustavaid küsimusi, koondab info ning suunab selle automaatselt õigesse kohta, kas siis ehitajale või haldusettevõttele. Lisaks meenutab süsteem koduomanikule olulisi hooldustegevusi, mis on vajalikud näiteks erinevate seadmete ja kodumasinate korrapäraseks toimimiseks ning garantii kehtimiseks,” kirjeldab Merirand DoBu pakutavat kasu.

DoBu asutaja sõnul on kliendikogemusplatvorm end kiiresti tõestanud, ning praegused kliendid soovisid DoBu kõikidel oma arendustel kasutusele võtta, mistõttu on laienemine Lätti järgmine loomulik samm. “Kõik meid pilootinud kinnisvaraarendajad on DoBu ka oma järgmistes arenduses juba kasutusele võtnud või võtmas, lisaks näeme, et Riiga lisandub on lähiaastatel rekordiline maht uusarendusi. Uhiuude koju kolivate inimeste jaoks on DoBu loogiline lisaväärtus ning arendaja jaoks väga hea töövahend efektiivsuse ja koduomanike rahulolu tõstmiseks,“ selgitab Merirand.

—

DoBu on kiiresti kasvav eesti tehnoloogiafirma, mis on loonud tehisintellektil põhinev platvormi, kus lihtsustatakse koduomanike ja kinnisvaraarendaja vahelist suhtlust ning garantiimurede haldust.

DoBu automatiseerib garantiijuhtumite esitamise, kogudes selleks vajalikku teavet ja suunates juhtumid õigele osapoolele vastavalt garantiireeglitele. Platvorm aitab koduomanikel jälgida kodu hooldusi ja säilitada garantii kehtivust, pakkudes samas selget ülevaadet kodu viimistlusmaterjalidest, seadmetest ja dokumentatsioonist.

Arendajatele säästab DoBu aega küsimuste vastamisel ning loob väärtusliku sisendi korduvate küsimuste ja probleemide ennetamiseks, aidates parandada teenuse kvaliteeti ja kiirendada lahendusi.

FOTO: Invego juht Kristjan-Thor Vähi ja DoBu asutaja Rasmus Merirand laiendavad koostööd ka Lätis.

Turuülevaade aprill 2025. a: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

23.04.2025

Tõnu Toompark04.2025 Tallinna elamispindade turul on üksjagu ebakindlust. Osalt on tehingute arv üsnagi suur, teisalt on hulk turuosalisi, kes ootavad sellele kasvu. Analüüsides on keeruline arvesse võtta, kuidas kaubandussõda elamispindade tehinguid ja hindu mõjutab.

Elamispindade turu osaliste jaoks on olulised järgmised küsimused.

  • Teades, et muutunud on tehingute jagunemine uute ja järelturukorterite vahel on oluline, millised on tehingute ja hindade trendid erinevates korterituru segmentides?
  • Mis on suure tehingute arvu tagamaa? Kas samad tegurid on aktuaalsed ka 2025. a?
  • Kuidas on liikunud korterite keskmine hind? Miks ei peegelda Tallinna keskmine tehinguhind tegelikkust?
  • Mis on korterite hinnaliikumiste edasine suund?
  • Millised on arengud uute korterite pakkumises, uute projektide turule toomises ja müükides?
  • Kas tihe konkurents uute korterite arendajate vahel on leevenemas? Või jätkame möödunud aasta vaimus?
  • Millised on arengud üüriturul? Kuhu suunas läheb üüritootluse määr? Kas turg soosib üüriinvestoreid?

Traditsiooniliselt on turuülevaate pilt järgneval:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond ja selle arengud;
  • laenuturu trendid;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori liikumised;
  • põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
  • järeldused ja tähelepanu väärivad trendid.

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Teams vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

 

Tallinna elamispindade turu trendid–kevad 2025

Kutse 7. mail 2025 toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

23.04.2025

Hea kinnisvaraturu osaline!

7. mail 2025. a ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank sind taas Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4, Tallinn) toimuvale traditsioonilisele kevadkonverentsile „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Makropilt pankuri pilgu läbi

  • Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Kas äripindade sektor „ajab üle ääre“?

  • Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
  • Diskussioonpaneelis Liina Tettermann, Guido Pärnits, Gert Jostov

Kinnisvarasektor pärast Ukraina sõja lõppu

  • Raivo Vare, majandusvaatleja

Kinnisvara turundamine 2025 – kuidas tabada ära erinevate põlvkondade unistused?

  • Moderaator Kärt Tomp, Turundajate Liidu kommunikatsiooni projektijuht
  • Diskussioonpaneelis Kristel Laud, Ann Hiiemaa, Triin Leibock

Kuidas parandada eluruumide kättesaadavust?

  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp juhatuse liige

Kas 15-minuti linn on vaid ilus muinasjutt?

  • Moderaator Urmas Vaino, endine ajakirjanik
  • Diskussioonpaneelis Reigo Randmets, Indrek Hääl, Kent Märjamaa

Elukondlik kinnisvara uue buumi koidikul?

  • Moderaator Igor Habal, Kinnisvarabüroo Uus Maa meediajuht, juhatuse liige
  • Diskussioonpaneelis Kristina Mustonen, Andero Laur, Kristjan Tamla

Kinnisvarategu 2024 laureaadi väljakuulutamine

Osavõtutasu 240+km, EKFLi liikmetele 180+km

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Konverentsile registreerimine hiljemalt 2. maiks 2025. a või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

Tallinn: Tallinna linn kiirendab detailplaneeringute menetlemist

23.04.2025

TallinnTallinna linnavalitsus muutis linnaplaneerimise valdkonna töökorraldust selliselt, et edaspidi teeb detailplaneeringu algatamisotsuse linnavalitsuse asemel Tallinna linnaplaneerimise amet. Muudatus võimaldab algatada detailplaneeringud seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul ning sellest tulenevalt kiirendada märkimisväärselt kogu detailplaneeringu koostamise protsessi. Samuti viidi protsessid paremasse vastavusse üld- ja detailplaneeringute menetlemise praktikaga.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on tegemist väga oluliste muudatustega raiskava bürokraatia vähendamiseks. „Selle otsusega vähendame oluliselt korduvaid ja samasisulisi kooskõlastusi ning planeeringu koostamine tõesti saab alata algatamisotsuse tegemisega – varem pidi planeering algatamiseks juba sisuliselt valmis olema. Muudatus ei mõjuta avalikkuse võimalusi protsessis kaasa rääkida, kuid tekib oluliselt rohkem aega ja võimalusi pöörata tähelepanu kvaliteetse linnaruumilise tulemuse saavutamisele,“ ütles Lippus. Abilinnapea sõnul on tegu märgilise muudatusega, et Tallinna linnaruumi arendamine oleks paindlik ja arvestaks erinevate osapoolte vajadustega.

Suurim põhimõtteline muudatus seisneb selles, et kui seni algatas detailplaneeringuid linnavalitsus, siis uue korra kohaselt volitati see ülesanne Tallinna linnaplaneerimise ametile, välja arvatud juhtudel, kus algatamine on seadusest tulenevalt linnavolikogu pädevuses. Muudatuse eesmärk on lühendada detailplaneeringu algatamiseks kuluvat aega ning seeläbi kiirendada kogu menetlusprotsessi.

„Oleme viimase kahe aasta jooksul muutnud linnaplaneerimise ameti tööd kliendikesksemaks ja kiiremaks. Protsessi tõhustamine on oluline selleks, et tagada linna asutustes detailplaneeringute menetlemine mõistliku aja jooksul – see on üks valdkonna olulisemaid eesmärke,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro.

Detailplaneeringute kaudu viiakse ellu linnaosade üldplaneeringutes seatud eesmärke ja väärtusi, mis aitavad kujundada kvaliteetset arhitektuuri ja linnaruumi. Planeeringutega antakse ehitusõigus nii linna avalike ülesannete täitmiseks kui ka kinnisvaraarenduseks, tagades sobivuse linnaruumiga ning arvestades huvirühmade tasakaalustatud huve ja linna strateegilisi sihte.

Muudatuse vajalikkusele on viidanud ka õiguskantsler, kes on juhtinud Tallinna tähelepanu sellele, et detailplaneeringute algatamise otsuste viivitused on olnud sagedane probleem. Seetõttu korraldab linn oma töö- ja otsustusprotsessid selliselt, mis võimaldaks seaduses sätestatud tähtaegadest kinni pidada. See on kooskõlas Tallinna arengustrateegiaga „Tallinn 2035“, mille sihiks on luua sõbralik linnaruum ja kodu, mis algab tänavast.

Lisaks tehti määruses „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ rida redaktsioonilisi muudatusi ning viidi see kooskõlla Tallinna linna ametiasutustes toimunud struktuurimuudatustega.

Kadriorus sai nurgakivi avarate katuseterrassidega Oru Maja

23.04.2025

Kinnisvaraettevõte Metro asetas nurgakivi Oru Majale, mis kerkib Kadrioru pargi naabrusse, Lauluväljaku Oru värava vastu. Ehitus on tänaseks jõudnud hoone maapealsete korrusteni. Avarate terrassidega ja keskkonnasõbralike ehituslahenduste poolest silmapaistev Oru Maja valmib 2026. aasta kevadel.

Äsja nurgakivi saanud viiekorruselisse Oru Majja, aadressiga Narva maantee 120, tulevad läbimõeldud planeeringuga külaliskorterid suuruses 26-100 m2 ning kaasaegsed äripinnad. Tänases ehitusfaasis saab külaliskortereid omavahel ühendada või planeeringuid ümber kujundada vastavalt isiklikele soovidele või investeerimisplaanidele. Viimasele korrusele on planeeritud avarad terrassid vaatega Kadrioru pargile, Lauluväljakule ja Tallinna lahele.

Metro tegevjuht Ain Kivisaar tõdes nurgakivi asetamisel, et Kadriorg on olnud alati kõrgelt hinnatud piirkond nii koduostjate kui investorite seas. „Nõudlus ületab siin pidevalt pakkumist, sest uusi arendusprojekte alustatakse Kadriorus harva. Oru Maja on praegu üks väheseid uusarendusi selles ümbruskonnas,“ märkis Kivisaar.

Oru Maja iseloomustab modernne ja piirkonnaga harmoneeruv arhitektuur, kestlikud tehnoloogiad ja mugav elukeskkond. “Tänane ostja ei otsusta vaid ilusa reklaampildi või ruutmeetrite arvu järgi. Teda huvitab, kas tulevane kodu või investeering kestab, milliseid nutikaid energialahendusi on kasutatud ja mis tal maja ümber uksest välja astudes vastu vaatab,” ütles Kivisaar.

Ta lisas, et kliimamuutuste tõttu tuleb arendajatel mõelda mitu sammu ette. Näiteks on Oru Majas katusepinnad heledat värvi, mis aitab vältida ülekuumenemist, pikendab katuse eluiga ja suurendab päikesepaneelide tõhusust. Hoonele paigaldatakse 53 kW võimsusega päikesepaneelipark, mis on taolise ehitise kohta erakordselt võimas, aidates oluliselt vähendada nii kommunaalkulusid kui ka süsinikujalajälge.

Arhitekt11 arhitekt Sigrit Nasari sõnul on Oru Maja modernne tõlgendus Kadriorust ja mahedast linnamelust puude varjus. “Oru Maja eriline vorm paikneb ümber kinnistu südameks oleva tammepuu. Hoone üldmuljet mahendab tagasiastega viies korrus, mida ehib ümarvormiline räästas, andes majale romantilise Kadrioru hõngu,” selgitas Nasari.

Nurgakivi asetasid Metro tegevjuht Ain Kivisaar, Grand Ehituse ehitusjuht Andrus Kuut ja Arhitekt11 arhitekt Sigrit Nasari.

Oru Maja arhitektuurilahenduse autorid on Joanna Kordemets, Sander Aas ja Sigrit Nasari.

Metro on juhtiv kinnisvaraettevõte, mis on pühendunud moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele, vastates tänapäeva inimeste vajadustele ning olles alati sammukese ajast ees. Eesmärk on kujundada tulevikku vaatavat linnaruumi, mis inspireerib ja pakub elanikele unikaalset kogemust. Metro portfooliosse kuuluvad Tallinnas Kiikri elamurajoon ja Tivoli kodud Kadriorus, Meerhofi Residents ja Meerhof 2.0 Pirita teel ning Toom-Kuninga 15 Uues Maailmas. Ehitusfaasis on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi juures ning tulekul Marienbergi asum praegusel Eesti Näituste messikeskuse alal.

Tartu: Holmi kvartalile otsitakse planeeringuvõistlusega terviklahendust

23.04.2025

Tartu linnavalitsus kuulutas välja Emajõe ääres asuva Holmi kvartali planeeringuvõistluse, et luua sellele alale kvaliteetne ruumiline terviklahendus.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

Abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on Tartu jaoks väga oluline südalinna ja Emajõe äärde rohkem elu tuua. „Holmi kvartali arendus aitab kindlasti kaasa elu- ja töökohtade loomisele südalinnas ning tegevusvõimaluste laiendamisele avalikus ruumis.“

Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera lisas, et Raekoja platsist vaid kiviviske kaugusel asuv Holmi kvartal on hetkel alakasutatud. „Sellel on potentsiaali saada palju olulisemaks piirkonnaks kesklinnas,“ lisas linnaarhitekt.

Planeeringuvõistlus toimub eelvalikuga võistluse formaadis. Esimese etapis esitavad osalejad portfoolio oma seni tehtud analoogsete töödega. Portfooliote põhjal valib žürii välja kuni kolm osalejat, kes saavad võistluse teises etapis pakkuda Holmi kvartalile ruumiline eskiis.

Kolme töö seast valib žürii parima lahenduse. Planeeringuvõistluse võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel.

Planeeringuvõistluse auhinnafond on 22 500 eurot. Esimese etapi portfooliod tuleb esitada hiljemalt 12. maiks 2025 ja võitja kuulutatakse välja augustis 2025. Võistlus toimub Riigihangete registris.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnaosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal.

Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.

Statistikaamet: 1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse

23.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul saabus Eestisse 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260.

„Loomulik iive oli mullu negatiivne (–6066 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+1374 inimest). Et negatiivne iive süvenes võrreldes eelnevate aastatega veelgi, siis positiivne rändesaldo seda enam korvata ei suutnud. Nii langes rahvaarv eelmisel aastal pea 5000 inimese võrra,“ ütles ta ja lisas, et viimati langes Eesti rahvaarv 2016. aastal.

Sündis 6100 inimest vähem kui suri

Esmakordselt Eesti rahvastikustatistika ajaloos, mis ulatub aastasse 1919, jäi mullune sündide arv alla 10 000. Võrreldes aasta varasemaga langesid sünnid 11,5% võrra (2023. aastal 10 949). „Sünnitajate keskmine vanus on jätkuvalt tõusutrendis. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on esmasünnitajate vanus üle kahe aasta kõrgem, ulatudes nüüd 28,9 aastani. See on aasta võrra madalam kui Euroopa Liidu keskmine,“ selgitas Trasberg.

„2024. aastal suri 15 800 inimest, mis on samas suurusjärgus nii 2023. aasta kui ka koroonaeelse ajaga. Paraku jätkus 2024. aastal kolm aastat kestnud sündide arvu järsk langus, mis viimasel aastal süvenes veelgi ja viis sündide arvu uue negatiivse rekordini,“ tõdes ta ja lisas, et sündide madala arvu taga on jätkuvalt ebakindlus tuleviku suhtes ja turbulentsed ajad ühiskonnas.

Mullu rändas Eestisse 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest. Rändesaldoks kujunes 1374 inimest, mis on madalaim näitaja alates 2016. aastast. „Sisserändajate arv on võrreldavas suurusjärgus Ukraina sõjale ja koroonale eelnenud perioodiga, kuid väljarändajate hulk, mida muuhulgas mõjutas ka ukrainlaste väljaränne, on viimase aastakümne suurim,“ märkis Trasberg ja lisas, et väljaränne ületas mullu viimase kümne aasta keskmist 5000 inimese võrra.

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 5218 ning lahkus 6472 ehk saabujaid oli 1254 võrra vähem kui lahkujaid. Ukraina kodanikke saabus Eestisse 7013 (2023. aastal 13 082, 2022. aastal 33 217) ja lahkus 3829.

„Võrreldes aasta varasemaga saabus Ukraina kodanikke Eestisse 2024. aastal poole vähem ja pea viis korda vähem kui 2022. aastal. Kasvas aga Ukraina kodanike väljaränne. Märgatavalt langes mullu Venemaa kodanike sisseränne. Nende rändesaldo oli üle kahe aastakümne taas negatiivne ehk Venemaa kodanikke lahkus Eestist peaaegu kaks korda rohkem kui siia saabus,“ selgitas analüütik.

Milline on eestlaste osakaal rahvastikust?

82% (1 123 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 6% Venemaa kodakondsusega, 5% Ukraina kodakondsusega, 4% määramata kodakondsusega ja 3% mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt eestlaste arv kasvas pea 3000 inimese võrra ning eestlaste osakaal kogu rahvastikust on 68% (935 000). Enam kui 10 000 inimese võrra langes rahvuselt venelaste arv.

65% (893 000) elanikest räägib emakeelena eesti keelt. Eesti kodanikest 83% peavad ennast rahvuselt eestlasteks ja 79% räägivad emakeelena eesti keelt.

Ukrainlaste andmed

Siin avaldatud rändeandmetesse lähevad kirja inimesed, kes on asunud püsivalt Eestisse elama (sisseränne) või elasid enne väljarännet püsivalt Eestis. Väljarännanute arv ei kajasta neid sõjapõgenikke, kes viibisid Eestis transiidil. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad rahvaarvus vaid siis, kui nad on Eestisse püsivalt elama jäänud.

Hepsor: Hepsor AS-i auditeeritud 2024. majandusaasta aruanne

23.04.2025

HepsorHepsor AS-i juhatus on koostanud 2024. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. Võrreldes 19. veebruaril 2025. aastal avaldatud auditeerimata majandustulemustega ei ole auditeeritud aruandes finantstulemuste osas erinevusi.

Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 38,4 miljonit eurot (2023: 41,1 miljonit eurot).

Kontserni 2024. aasta puhaskasum oli 2,1 miljonit eurot (2023: 3,5 miljonit eurot). Aruandeaasta emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot (2023: 1,2 miljonit eurot).

Kooskõlastatult kontserni nõukoguga, teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele 2025. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 1 002 tuhat eurot (0,26 eurot aktsia kohta), mis arvestades aktsia hinda seisuga 31.12.2024 teeb dividenditootluseks 6,2%.

2024. aastal ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2024. aastal andsime klientidele üle 194 kodu, 165 kodu andsime klientidele üle Tallinnas ja 29 kodu Riias.

Riias, aadressil Ulbrokas 34, alustasime ärihoone StokOfiss 34 ehitust ning jätkus ehitus 40 korteriga Annenhof Maja arendusprojektis, mis valmib 2025. aasta alguses.

Tallinnas alustasime Hepsori seni suurima arendusprojekti, aadressil Manufaktuuri 5 asuva endise Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku peahoone ehitust ning müüki. Projekti arendame etapiviisiliselt. Esimeses etapis on kavas rajada 150 uut korterit.

Sidusettevõttena kajastatud Hepsor P113 OÜ-le kuuluvas ärihoones P113 Tervisemaja jätkus uute üürilepingute sõlmimine kui seisuga 31.12.2024 oli hoonest 77% üürilepingutega kaetud siis tänaseks on sõlmitud lepinguid 84% ulatuses kogu üüripinnast.

Kontserni äristrateegia alusel müüdi 2024. aasta IV kvartalis Tallinnas asuv Lembitu 4 kinnistu, mis on mõeldud u 110 toaga hotelli rajamiseks. Vabanenud kapitali kasutati nii uute arenduste rahastamiseks, kui ka kontserni tasandil intressikulu vähendamiseks.

Uued projektid Tallinnas ja Riias

Hepsor omandas 2024. aasta septembris uue kinnistu Tallinnas aadressil Võistluse 7. Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia teadurite-arhitektide loodud sLender-tüüpi kortermajaga, mis on ehitatud 20. sajandi alguse Lenderi puitmaja tüübile. Hoone rajatakse täielikult puitkonstruktsioonile, välja arvatud hoone keskosas olev trepikoda. Projekti keskmes on keskkonnahoid ja kliimakindlust loovad rohetehnoloogia lahendused.

Hepsor Latvia OÜ tütarettevõte Hepsor E18 SIA omandas 18. juulil 2024 kinnistu Riias aadressil Eiženijas iela 18 kuhu on kavas arendada kaks maja kokku 54 korteriga.

Detsembris sõlmis Hepsor Latvia OÜ optsioonilepingu, et omandada kinnisvaraarenduse ettevõtte 50% osalus. Arendusettevõte plaanib Riias aadressil Dzelzavas 74c rajada 103 uut kodu.

Hepsor Kanadas

Hepsor on praeguseks investeerinud Torontos viide arendusprojekti. Koostöös äripartneritega on Kanada suurimas linnas omandatud projektide esmane eesmärk koostada detailplaneering ja seeläbi saavutada ehitusõigus kokku u 3000 uue üürikorteri rajamiseks.

2024. aastal tegi Hepsor Kanadas kolm uut investeeringut:

– 7 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Torontos aadressil 17–29 Glenavy Avenue;

– 11 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Toronto kesklinnas High Parki piirkonnas;

– 17 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Torontos Brownville Avenue’l.

Tulevikuvaade

2025. aastal soovime alustada kuni viie uue arendusprojekti ehitust ja müüki.

Lätis plaanime alustada kuni nelja projekti ehitust ja müüki. Kokku läheb kolmes elukondlikus projektis ehitusse ja müüki 227 uut kodu. Ärihoonete valdkonnas soovime alustada Veidema kvartalis, aadressil Ganibu Dambis 17a, kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekti ehitustöid.

Manufaktuuri kvartalis alustame ka järgmist etappi – 49 uue kodu müüki ja ehitust aadressil Manufaktuuri 12.

Langev intressikeskkond lubab tulevikku vaadata siiski mõõduka optimismiga. Kinnisvaraäri on pikk protsess. Seetõttu soovime algatada ja arendada uusi projekte, analüüsides riske ning võimalusi, alati üle turutsüklite.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023
     
Varad    
Käibevarad    
Raha ja raha ekvivalendid 6 249 7 604
Nõuded ja ettemaksed 761 1 544
Lühiajalised laenunõuded 200 311
Varud 64 141 77 439
Käibevarad kokku 71 351 86 898
Põhivarad    
Materiaalne põhivara 288 162
Immateriaalne põhivara 2 4
Kinnisvarainvesteeringud 7 980 0
Finantsinvesteeringud 6 424 2 005
Pikaajalised laenunõuded 2 428 1 729
Muud pikaajalised nõuded 340 203
Põhivarad kokku 17 462 4 103
Varad kokku 88 813 91 001
Kohustised ja omakapital    
Lühiajalised kohustised    
Lühiajalised laenukohustised 23 336 40 600
Lühiajalised rendikohustised 52 40
Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed 7 266 9 808
Lühiajalised kohustised kokku 30 654 50 448
Pikaajalised kohustised    
Pikaajalised laenukohustised 31 352 16 305
Pikaajalised rendikohustised 162 29
Muud pikaajalised kohustised 4 635 2 058
Pikaajalised kohustised kokku 36 149 18 392
Kohustised kokku 66 803 68 840
Omakapital    
Aktsiakapital 3 855 3 855
Ülekurss 8 917 8 917
Reservkapital 385 385
Jaotamata kasum 8 853 9 004
Omakapital kokku 22 010 22 161
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 912 20 993
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 1 098 1 168
Kohustised ja omakapital kokku 88 813 91 001

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes 2024 2023
Müügitulu 38 397 41 135
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -31 635 -34 067
Brutokasum 6 762 7 068
Turustuskulud (-) -898 -576
Üldhalduskulud (-) -1 802 -1 472
Muud äritulud 449 166
Muud ärikulud (-) -179 -152
Ärikasum 4 332 5 034
Finantstulud 421 1 192
Finantskulud (-) -2 578 -2 746
Kasum enne tulumaksu 2 175 3 480
Tasumisele kuuluv tulumaks -41 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 2 134 3 480
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 423 1 185
  Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 1 711 2 295
   
Koondkasum/-kahjum  
   
Omanikuvahetusega seotud muutused -313 286
Varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -1 874 -2 053
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel -103 0
Aruandeperioodi muu koondkasum/-kahjum -2 290 -1 767
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis -504 -58
Vähemusosalusele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis -1 786 -1 709
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum -156 1 713
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis -81 1 127
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis -75 586
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0,11 0,31
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0,11 0,31

Hepsor_2024_EST

Hepsor: Hepsor AS 2024 audited annual report

23.04.2025

HepsorThe Management Board of Hepsor AS has prepared the audited annual report for 2024. Compared to the unaudited financial results published on 19 February 2025, there are no differences in the financial results in the audited report.

The consolidated sales revenue of Hepsor for the 2024 financial year amounted to 38.4 million euros  (2023: 41.1 million euros).

The Group’s net profit in 2024 was 2.1 million euros (2023: 3.5 million euros). The net profit attributable to the owners of the parent company in the reporting year was 0.4 million euros (2023: 1.2 million euros).

In coordination with the Group’s Supervisory Board, the Management Board proposes to distribute 1,002 thousand euros (EUR 0.26 per share) in dividends to shareholders in 2025 from the profits of previous periods. Based on the share price as of 31 December 2024, this results in a dividend yield of 6.2%.

Development projects under construction and available for sale

In 2024, we delivered 194 homes to customers— 165 in Tallinn and 29 in Riga.

In Riga, at Ulbrokas 34, we started the construction of the StokOfiss 34 commercial building and continued the construction of the Annenhof Maja residential development with 40 apartments, which will be completed in early 2025.

In Tallinn, we began Hepsor’s largest development project to date, the construction and sale of the main building of the former Baltic Cotton Spinning and Weaving Factory located at Manufaktuuri 5. The project is being developed in stages. In the first stage, the construction of 150 new apartments is planned.

In the commercial building P113 Tervisemaja, owned by the affiliated company Hepsor P113 OÜ, the signing of new rental contracts continued. As of 31 December 2024, 77% of the building was covered by lease agreements, whereas by today, agreements have been signed for 84% of the total rental space.

Based on the Group’s business strategy, the Lembitu 4 property in Tallinn, which is intended to be used for the construction of a hotel with approximately 110 rooms, was sold in Q4 2024. Freed-up capital was used to finance new developments as well as to reduce interest costs at the Group level.

New projects in Tallinn and Riga

In September 2024, Hepsor acquired a new property in Tallinn, at Võistluse 7. It is a sLender-type apartment building, designed by researchers-architects at the Estonian Academy of Arts, built in the style of an early 20th century Lender wooden house. The building will be constructed entirely of wood, with the exception of the staircase in the centre of the building. At the heart of the project is environmental preservation and the utilisation of green technology solutions for climate resilience.

On 18 July 2024, Hepsor E18 SIA, a subsidiary of Hepsor Latvia OÜ, acquired a property at Eiženijas iela 18, in Riga. The plan is to develop two buildings there with a total of 54 apartments.

In December, Hepsor Latvia OÜ signed an option agreement to acquire a 50% stake in a real estate development company. The development company is planning to build 103 new homes at Dzelzavas 74c, in Riga.

Hepsor in Canada

To date, Hepsor has invested in five development projects in Toronto. In cooperation with business partners, the primary objective of the projects acquired in Canada’s largest city is to prepare a detailed plan and thereby achieve building rights for a total of around 3,000 new rental apartments.

In 2024, Hepsor made three new investments in Canada:

– a development project consisting of seven properties at 17-29 Glenavy Avenue, in Toronto;

– a development project consisting of 11 properties in High Park, located in downtown Toronto;

– a development project consisting of 17 properties on Brownville Avenue, in Toronto.

Vision for the future

In 2025, we intend to begin the construction and sale of up to five new development projects.

In Latvia, we are planning to begin the construction and sale of up to four projects. In total, 227 new homes will be built and sold in three residential projects. In the field of commercial buildings, we would like to begin the construction of a stock-office type development project in the Veidema Quarter at Ganibu Dambis 17a.

We will also be starting the next phase in the Manufaktuuri Quarter – the sale and construction of 49 new homes at Manufaktuuri 12.

Nevertheless, the declining interest rate environment allows us to look to the future with moderate optimism. The real estate business is a long process. That’s why we want to initiate and develop new projects, always analysing risks and opportunities over market cycles.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31 Dec 2024 31 Dec 2023
     
Assets    
Current assets    
Cash and cash equivalents 6,249 7,604
Trade and other receivables 761 1,544
Current loan receivables 200 311
Inventories 64,141 77,439
Total current assets 71,351 86,898
Non-current assets  
Property, plant and equipment 288 162
Intangible assets 2 4
Investment properties 7,980 0
Financial investments 6,424 2,005
Non-current loan receivables 2,428 1,729
Other non-current receivables 340 203
Total non-current assets 17,462 4,103
Total assets 88,813 91,001
Liabilities and equity  
Current liabilities  
Loans and borrowings 23,336 40,600
Current lease liabilities 52 40
Trade and other payables and prepayments 7,266 9,808
Total current liabilities 30,654 50,448
Non-current liabilities  
Loans and borrowings 31,352 16,305
Non-current lease liabilities 162 29
Other non-current liabilities 4,635 2,058
Total non-current liabilities 36,149 18,392
Total liabilities 66,803 68,840
Equity  
Share capital 3,855 3,855
Share premium 8,917 8,917
Reserves 385 385
Retained earnings 8,853 9,004
Total equity 22,010 22,161
Incl. total equity attributable to owners of the parent 20,912 20,993
Incl. non-controlling interest 1,098 1,168
Total liabilities and equity 88,813 91,001

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros 2024 2023
Revenue 38,397 41,135
Cost of sales (-) -31,635 -34,067
Gross profit 6,762 7,068
Marketing expenses (-) -898 -576
Administrative expenses (-) -1,802 -1,472
Other operating income 449 166
Other operating expenses (-) -179 -152
Operating profit of the year 4,332 5,034
Financial income 421 1,192
Financial expenses (-) -2,578 -2,746
Profit before tax 2,175 3,480
Income tax -41 0
Net profit for the year 2,134 3,480
    Attributable to owners of the parent 423 1,185
    Non-controlling interest 1,711 2,295
 
Other comprehensive income (loss)
 
Changes related to change of ownership -313 286
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -1,874 -2,053
Exchange rate differences from foreign entities -103 0
Other comprehensive income (loss) for the period -2,290 -1,767
    Attributable to owners of the parent -504 -58
    Non-controlling interest -1,786 -1,709
Comprehensive income (loss) for the period -156 1,713
    Attributable to owners of the parent -81 1,127
    Non-controlling interest -75 586
Earnings per share    
    Basic (euros per share) 0.11 0.31
    Diluted (euros per share) 0.11 0.31

Hepsor_2024_ENG

Merko: Vilneles Skverai korteriarendusprojekti neljanda etapi ehitusega alustamine Vilniuses

22.04.2025

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Būstas on käivitanud Vilniuse vanalinna lähedal asuva Vilneles Skverai korteriarendusprojekti neljanda etapi, mis koosneb kokku kuuest korterelamust 318 korteriga. Merko on alustanud uue etapi esimese järgu ehk kogu maa-aluse parkimiskompleksi ja esimese kolme kortermaja ehitust, mille valmimine on plaanitud 2026. aasta teisel poolaastal.

Vilneles Skverai (merko.lt/vilnelesskverai/) kuue- ja seitsmekorruselised A+ energiaklassiga kortermajad asuvad aadressil Manufakturu 7. Kõigil korteritel on avar rõdu või terrass ning need on varustatud soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemiga, mis tagab korterites värske õhu ja ühtlase õhujaotuse. Parkimiskohad, panipaigad ja elektriautode laadimiskohad asuvad maa-aluses garaažis. Ühe- kuni neljatoaliste korterite suurused jäävad vahemikku 25–93 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 3480 eurost.

Vilneles Skverai arendusprojekt hõlmab kokku 26 uut kortermaja enam kui tuhande korteriga. Hooned koonduvad ümber ühise hoovi, kus on hubased haljasalad, laste mänguväljakud ja puhkealad. Uues elukvartalis on ka äripinnad, kus erinevad ärid pakuvad kohalikele elanikele vajalikke teenuseid.
Vilneles Skverai esimese kolme etapi raames on valminud 20 hoonet 750 korteriga, millest üle 95% korteritest on leidnud oma ostja.

Swedbank: Uusarendusse kodu ostjad võiksid arvestada terendava käibemaksutõusuga

22.04.2025

SwedbankSelle aasta 1. juulist tõuseb käibemaksumäär seniselt 22 protsendilt 24 protsendini. Uusarendustest huvitatud koduostjatele tähendab see arvestatavat hinnatõusu, mistõttu tasub kinnisvara osta enne juulit.

Alates 1. juulist kuni 2028. aasta 31. detsembrini hakkab kehtima uus, 24-protsendine käibemaksumäär. Koduostja vaatest mõjutab muudatus eelkõige uusarendusi, mille ostuhinnale lisandub 2 protsendi võrra kõrgem käibemaks kui praegu. Näiteks 300 000 eurot maksva uue korteri puhul tähendab see 6000 euro suurust lisakulu.

Käibemaksutõus mõjutab ka neid, kes ostavad enne 1. juulit kinnisvara, mis valmib aga hiljem. Sellisel juhul kehtib ettemaksule küll vana maksumäär, ent kodu valmimisel makstavale osale juba uus, kõrgem käibemaks. See võib kokkuvõttes tähendada ostjale lisakulu, mida tasub juba praegu arvestada.

Kasutatud ehk järelturu korterite puhul käibemaksu ei rakendata, kuid kodu soetamisega seotud kõrvalkulud võivad suureneda. Näiteks mööbli ja ehitusmaterjalide hinnad võivad tõusta, sest käibemaks on tarbimismaks ning mõjutab kaupade ja teenuste lõpphinda. Kuigi kõik teenusepakkujad ei pruugi hindu kohe korrigeerida, võib ostja reaalsuses siiski maksta rohkem kui täna.

Merko Kodude juhatuse liikme Indrek Tarto sõnul on Tallinna uusarenduste müük olnud aasta alguses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi aktiivsem, kuid suurt hüpet pole toimunud. „Pärast 1. juulit ootame pigem „hiilivat“ hinnatõusu, kus hindu kohandatakse järk-järgult vastavalt turu nõudlusele. Näiteks alles ehituses olevate arenduste hinda saab muuta ka hilisemas faasis, mistõttu kohest suurt hinnamuutust ei pruugi turul tulla,” selgitas Tarto.

Kuigi käibemaks ei rakendu järelturu korteritele, kandub hinnasurve ajapikku üle ka sellesse segmenti. „Järelturu hinnad liiguvad üldiselt uusarenduste tuules ja sõltuvad muu hulgas korteri vanusest ning asukohast. Kui uusarendused kallinevad, siis kasvab ajapikku ka järelturu hind. Samas on 2-protsendilist maksutõusu iga konkreetse objekti lõpphinnas raske täpselt hinnata,” sõnas Tarto.

Tarto sõnul ei tasu maksutõusu valguses loota ulatuslikele sooduspakkumistele. Allahindlusi tehakse eeskätt vastavalt turuolukorrale ja müügivajadusele, mitte maksumuudatuste tõttu. “Samas ei ole arendajatel sageli võimalik hindu oluliselt langetada, kuna sisendhinnad on jätkuvas tõusutrendis. See tähendab, et kinnisvara hinnad pigem kasvavad ka edaspidi,” ütles ta.

Invego müüs eelmisel aastal ligi 30 miljoni euro eest uusi kodusid

22.04.2025

Kinnisvaraarendaja Invego müüs 2024. aastal kokku 29,7 miljoni euro eest uusi kodusid ning jõudis edukalt lõpusirgele ärikvartali Krulli Park arendusega, millesse investeeriti 74,5 miljonit eurot. Sel aastal prognoosib Invego suurimat kasvu Läti elukondliku kinnisvara segmendis.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul elavnes Eesti kinnisvaaturg aasta jooksul samm-sammult, mida kinnitab ka 2024. aastal sõlmitud võlaõiguslike lepingute arvu 30% suurune kasv võrreldes sellele eelnenud aastaga. “Need numbrid annavad põhjust oodata käesolevalt aastalt müügikasvu,” on Invego juht 2025. aasta suhtes optimistlik.

Suuremat läbimurret prognoosib ettevõte käesoleval aastal naaberriigis Lätis, kus veel eelmisel aastal tehti Eestiga võrreldes üle kolme korra vähem tehinguid. “Aasta alguse numbrid näitavad, et suure tõenäosusega müüb Invego sel aastal Lätis juba rohkem kodusid kui Eestis,” kommenteerib Kristjan-Thor Vähi lisades, et Invego on tänaseks alustanud Riias ja selle lähiümbruses kuue mahuka elurajooni arendusega.

Invego müüs ning andis Luccaranna, Tiskreoja ja Uus-Järveküla elurajoonides eelmisel aastal uutele omanikele üle 108 korterit ning ridaelamukodu. “Meeskond tegi tubli tööd. Peame seda väga korralikuks tulemuseks, sest tegemist oli esimese aastaga, mille müügitulemusi ei ilustanud buumiajal sõlmitud lepingutest realiseerunud müük,” selgitab Vähi ning lisab, et tema ettevõttele on toonud edu keskendumine terviklike elukeskkondade rajamisele. “Inimesed oskavad kodu juures üha rohkem hinnata seda, mis toimub nende koduseinte ümber – loodus, haljastus, mänguväljakud, liikumis- ja puhkealad,” loetleb Vähi.

Äripindade segmendis valmis Invegol 2024. aasta lõpuks 74,5 miljonit eurot maksnud ärikvartal Krulli Park, kus on kokku 35 tuhat ruutmeetrit üüritavat pinda. Ankurüürnikuks olev Wise Eesti peakontor on uutesse ruumidesse juba sisse kolinud ja kvartali pidulik avamine seisab ees 2025. aasta varasuvel. Lisaks valmib Invegol 2025. aasta sügisel ka uus 5 miljonit eurot maksev büroohoone Telliskivi asumis.

2024. aasta suvel alustas Invego oma esimese Lõuna-Portugali arendusprojekti, villade rajooni Silves Hills eelmüügiga. “Meid veidi isegi üllatas, kui suur oli just eestlaste huvi Portugali villade vastu. Tänaseks on üle kahekümne villa juba omaniku leidnud,” kinnitab Vähi ning lisab, et 154 villast koosneva rajooni avalik rahvusvaheline müük algas alles paari kuu eest, ehitustööd algavad sel sügisel ja esimese villad valmivad 2027. aastal.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta koondarvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks, Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži ja Marupes Sirds arendustes. Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii hooajaliseks kasutamiseks kui aastaringseks elamiseks.

Invego gruppi kuulub üle 30 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on aastate jooksul välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara. Invego hallatavate varade maht ületab 200 miljonit eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: MKMi majanduskommentaar: nõudluse kasv toetab hinnatõusu

22.04.2025

Töötlevas tööstuses kasvasid hinnad märtsis aastatagusega võrreldes 1,9 protsenti. Arengud olid sarnased viimastele kuudele – jätkuvalt kasvavad ekspordihinnad kiiremini kui tootja- ning impordihinnad, suurem hinnatõus iseloomustas puidutööstust ning farmaatsiatoodete tootmist. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing nõudluse kasvu, oma osa on ka tootmissisendite kallinemisel.

Suurematest harudest jätkus tootjahindade kasv toiduainetööstuses. Tootjahinnad tõusid aastaga 2,7 protsenti, ekspordihinnad aga veelgi enam – 6,3 protsenti. Maailmaturul on aastaga oluliselt tõusnud piimatoodete ja õlide hinnad, ka lihatooted on kallinenud. Enamike toiduainete tarbijahinnad on Eestis kasvanud, hinnad on odavnenud vaid üksikutes tootegruppides.

Puidutootööstuses on hinnad aasta otsa liikunud üles poole, märtsis tõusid hinnad aastatagusega võrreldes üle 7 protsendi. Sama rütmis on liikunud ka ekspordi- ja impordihinnad, mis viitab nõudluse taastumisele ning on positiivne uudis meie ekspordile suunatud puidusektorile

Kümnendiku võrra on aastaga tõusnud farmaatsiatoodete hind, kuid see peegeldab peamiselt eelmise aasta arenguid ehk hinnad tõusid tegelikult juba varem. Pool aastat on hinnatase püsinud sisuliselt samal tasemel.

Kõige rohkem langesid tootjahinnad põlevkiviõli tootmises (enam kui kümnendiku võrra), mis tuleneb naftatoodete hindade muutusest maailmaturul. Viimastel nädalatel on oluliselt kärbitud nafta nõudluse prognoose ning OPEC+ toodangumahud on ületanud ootusi. Ka paberitööstuse hindade langus ühtib arengutega mujal maailmas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi küsitlus näitas, et toodangu müügihinnad jätkavad lähikuudel kasvamist. Kolmveerand küsitletud töötleva tööstuse esindajatest prognoosis hindade samaks jäämist, kuid ligi iga viies vastanu ootas hindade tõusu. Tegevusalade lõikes peegeldavad hinnangud suures osas seniseid arenguid – kõige rohkem on hinnatõusu prognoosivaid ettevõtjaid toiduainetööstuses, puidutööstuses ning tööjõumahukamates rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuses. Koos hinnatõusu ootustega on paranenud ka teised sektori lähikuude väljavaateid kirjeldavad näitajad.

1 2 3 … 1,549 1,550 1,551