Tallinn: Tallinn keskendub 15 minuti linna ja kvaliteetse elukeskkonna arendamisele

22.11.2024

TallinnTallinna 2025. aasta eelarve keskendub linnaplaneerimises 15 minuti linna põhimõtetele ning teenuste ruumilise paiknemise analüüsile. See võimaldab tõhusamalt kavandada näiteks uusi lasteaedu, koole või ka eakatele suunatud teenuseid, parandades nende kättesaadavust ja vastavust kogukondade vajadustele.

Linnaplaneerimise valdkonna tegevuskuludeks on järgmise aasta eelarve eelnõus planeeritud 6,1 miljonit eurot. Peamised fookused on Tallinna ruumilise tervikpildi kujundamine üldplaneeringutega, linnaregiooni keskuste, sealhulgas liikuvuskeskuste, arengu suunamine ja tänavaruumi arendamine kvaliteetseks avalikuks ruumiks.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tallinnas on paljud igapäevateenused inimestele 15-minutilise jalgsiteekonna kaugusel, kuid arenguruumi on nende teekondade kavandamisel. „Lisaks paremale arusaamisele teenuste planeerimisest on ameti eesmärk luua võrdsed võimalused kõigile ruumikasutajatele. See eesmärk on tihti seotud näiteks sellega, kuidas siduda arendused ühistranspordi kättesaadavusega või kuidas kavandada enam jala liikumist soodustavat linnaruumi. Mistõttu jätkame ka 2025. aastal 15 minuti linna põhimõtete rakendamist, mitmed tänavad saavad uue ja hoopis inimkesksema kuue ning liigume edasi suurte oluliste taristuinvesteeringutega, nagu näiteks Liivalaia tramm Kristiine keskuseni või Kristiine ühistranspordi sõlmjaam,” rääkis Lippus.

Oluliste tegevustena on järgmiseks aastaks kavandatud Põhja-Tallinna üldplaneeringu vastuvõtmisjärgne avalikustamine ning planeeringulahenduse täpsustamine. Jätkub Kesklinna üldplaneeringu koostamine ning algab ülelinnalise üldplaneeringu ehk Tallinna ruumilise visiooni mõtestamine. Läbi viiakse Rävala puiestee maastikuarhitektuurikonkurss ning Tallinna Avatud Hoidla, Varraku ujula, Kalamaja põhikooli juurdeehituse ja Martsa põhikooli arhitektuurikonkursid. Järgmisel aastal valmib ka Kristiine multimodaalse sõlmjaama ruumiline visioon. Järgmisel aastal on plaan koostada ka Pikaliiva, Veerenni ja Lepiku lasteaedade detailplaneeringud, samuti Pae tänava spordihoone detailplaneering.

Linnaplaneerimise valdkonna eesmärk on tõsta Tallinna ruumilise keskkonna kvaliteeti ning seeläbi parandada linna elukeskkonna kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks lähtutakse arengustrateegiast „Tallinn 2035“ ja Euroopa Uue Bauhausi ruumikvaliteedi põhimõtetest. Peamised ülesanded on linna arengu, planeerimise ja taristu ühtse strateegia loomine, vajalike planeeringute koostamine ja nende rakendamise jälgimine.

Tallinna 2025. aasta linnaeelarve peab heaks kiitma linnavolikogu. Volikogule esitatud linnaeelarve eelnõu on kogumahuga 1,29 miljardit eurot, mis on 69,9 miljonit eurot ehk 5,7 protsenti enam kui 2024. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,03 miljardit eurot ning investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 250 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,1 miljardit eurot.

Fotol Tallinna teenuste ligipääsetavuse analüüsi kuvatõmmis.

Bigbank: Euribori languse mõju on kinnisvaraturul juba tuntav, samas on palgad kasvanud aeglasemalt kui kinnisvara hinnad

22.11.2024

BigbankEesti Pank avalikustas täna oma finantsstabiilsuse ülevaate, kus antakse hinnang meie pangasüsteemile, laenudele ning ka arengutele kinnisvaraturul.

Kui finantssektori toimimist mõjutavat taustsüsteemi iseloomustada lühidalt, siis siin on kaks vastandlikku trendi. Ühelt poolt on geopoliitilised riskid kasvanud, ebakindlus maailmas suurenenud ja me ei oska täpselt hinnata, kuidas kasvav protektsionism mõjutab Eesti majandust tulevikus. Arvata võib, et väikese avatud majanduse puhul kipub see mõju olemas pigem negatiivne. Teisalt on hetkel tegemist intresside languse tsükliga, kus võib eeldada intresside langemist kindlasti ka järgmise aasta jooksul. See omakorda võimendab positiivseid arenguid majanduses. Sellest pildist on praegu välja võetud Eesti enda majanduspoliitilised otsused, mis võivad võimendada positiivseid arenguid või teisalt pidurdada majanduse taastumist. Hetkel domineerivad viimased meetmed.

Oluline oli ka uudis, et Coop Pank ja Bigbank loetakse järgmise aasta algusest süsteemselt olulisteks pankadeks, mis näitab ühelt poolt, et tegemist on Eesti majanduse vaates oluliste ja usaldusväärsete pankadega, kes on kasvanud piisavalt suureks. Teisalt tähendab see ka täiendavate kapitalipuhvrite seadmist, mis on halb uudis pankade omanikele, kes peavad panga omakapitali suurendama.

Raport annab hea võimaluse vaadata Eesti kinnisvaraturul toimunud arenguid ning võrrelda meie arenguid naabritega. Kinnisvara tehingute arv on taandunud tasemele, kus me olime 2015. aastal. Tõsi on ka, see et viimased andmed oktoobrikuust annavad lootust, et kinnisvara turg on pöördunud tõusule, vähemasti Tallinna andmed kinnitavad seda.

Andmed näitavad ka seda, et kinnisvara hinnad ei ole langenud, vaid püsinud stabiilsed viimased kaks aastat. Kui tehingute järgi võiks eeldada, et korterid on odavamaks läinud, siis pigem on põhjus selles, et rohkem ostetakse ja müüakse järelturu kortereid. Uued korterid pigem seisavad. Kas nende hind hakkab langema? Julgen kahelda, sest uusi arendusi on teinud valdavalt hästi kapitaliseeritud ja pigem suuremad ettevõtted, kes tegelevad näiteks ka ehitamisega. Neil on olemas rahapuhvrid ja nad jõuavad rasked ajad üle elada. On ju ka selge, et kui intressid langevad sellise kiirusega nagu prognoositakse, siis hakkavad hinnad kinnisvaraturul peagi kasvama.

Eesti Panga graafikud näitavad, et kinnisvaralaenud Eestis on hakanud kasvama. Sarnane trend on ka Leedus ning väiksemas mahus ka Lätis. Soome on jätkuvalt langustrendis ning ka Rootsis on näha õige väikest tõusu. Kui vaadata kinnisvara hinnaindekseid, siis kõige kiiremini on 2018. aasta algusega võrreldes kasvanud kinnisvara hinnad Eestis ja Leedus – üle 80% – Soomes on selle aja jooksul olnud 0% kasv, Lätis kasv natuke alla 60%. Palgakasv Eestis sama perioodi jooksul on olnud suurusjärgus 60%, kui Lätis ja Leedus on palgad kasvanud pea 80%. Seega kui vaatame suhtarve, siis võrreldes palgaga on korteri ruutmeetri hind Eestis kasvanud umbes 16%, Leedus 8% ning Lätis 0%. Soomes ja Rootsis on palgad kasvanud kiiremini kui eluaseme hind. Samas tuleb muidugi tõdeda, et absoluutarvudes on hinnad Põhjamaades ja Balti riikides väga erinevad. Korteri ruutmeetri hinna vahe Stockholmis ja Tallinnas on ligikaudu kahekordne.

Toodud andmed kinnitavad seda, et langevate intresside positiivne mõju majandusele hakkab vaikselt toimima. Alguses kasvavad kodulaenud, siis hakkab elavnema kinnisvaraturg ja lõpuks saab uue hingamise kogu ehitussektor.

Uusarenduste monitooring annab vastused: Mis toimub Tallinna uute korterite turul – talv 2024

22.11.2024

Tõnu ToomparkMis toimub Tallinna uute korterite turul? Kas pakkumiste arv liigub üles või alla? Kas pakkumiste arvu võib pidada suureks või väga suureks? Kas müük on väga madalalt tasemelt lõpuks ometi pisutki ülespoole liikunud? Kas hinnad seisavad endiselt paigal või on mingis suunas liikuma hakanud? Kes on olulisemad turuosalised ja kuidas neil läheb?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab faktidel põhineva vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind. Tallinna kõrval on olemas info ka Harjumaa valdade kohta.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide, projektide kogumi või piirkondade lõikes.

Teadlik arendaja on konkurendist sammu võrra ees!

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas saan sinu jaoks kasulik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Tallinn: Mustamäele rajatav teenusmaja sai nurgakivi

22.11.2024

TallinnTäna asetati nurgakivi Mustamäele aadressile Tammsaare tee 135 rajatavale teenusmajale, mis hakkab pakkuma munitsipaaleluruume eakatele, puudega inimestele ning noortele peredele. Ehitustööd kestavad 2025. aasta suveni, millele järgneb hoone sisustamine. Kavade kohaselt võetakse maja kasutusele oktoobris 2025. Projekti kogumaksumus on 14,9 miljonit eurot.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on teenusmaja vajalik ja kauaoodatud kompleks, mis võimaldab eakatel inimestel tegusalt ja väärikalt vanaduspõlve veeta pakkudes samas eluasemevõimalusi liikumispuuetega inimestele ja noortele peredele. „Sarnased teenusmajad on end edukalt teistes riikides tõestanud, mistõttu on meiegi eesmärk rajada sarnased hooned igasse linnaosasse. Nii pakume inimestele mugavat ja ligipääsetavat elukeskkonda koos vajalike tugistruktuuride ja hooldusteenustega. Teenusmaja on kindlasti hea lahendus neile, kes saavad igapäevaeluga ise hakkama ega vaja tavapärast hoolust ega sotsiaalabi, kuid tuge ja suunamist,“ ütles Jaamu.

„Teenusmaja rajamine on oluline samm ligipääsetava elukeskkonna loomisel, kus erinevad põlvkonnad ja sihtrühmad saavad toetavas keskkonnas oma elu üles ehitada,“ lisas sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase.

Maja arhitektuurne lahendus on funktsioonist lähtuvalt ratsionaalne ja lihtsa vormiga, kuid toob ümbritsevasse keskkonda värskust ja eristub kõrvalasuvatest punase tellisfassaadiga elamutest. U-kujulise põhiplaaniga hoone moodustub kahekorruselisest põhimahust ning kaheksa- ja kuuekorruselisest tornist, mis on tumerohelist, helerohelist ja valget värvi, et vältida võimalikku massiivset mõju. Sisearhitektuuris kasutatakse samu materjale ja tonaalsust, et luua terviklik ja äratuntav keskkond. Trepikodade ja üldalade kujundus on ühtne, kuid mõlemal tornil on oma eristav detail.

Majja on kavandatud kokku sada sotsiaal- ja munitsipaalkorterit ja noortekeskus, mis pakub linnaosa noortele kooskäimise võimalust. Kahekorruselise hooneosa ja kaheksakorruselise A-torni eluruumid on mõeldud eakatele ja liikumispuudega inimestele, seal on suur osa korteritest planeeritud väiksemate stuudio- ja kahetoaliste korteritena. Kuuekorruselisse B-torni on kavandatud 2-3-toalised munitsipaalkorterid, mis on mõeldud ajutise elupaigana peamiselt noortele peredele.

Hoonesse planeeritakse ka perepesa keskus, mis on kogukonnakeskus, kus lapsevanemad saavad oma väikelastega aega veeta, suhelda teiste vanematega ning osaleda lapsevanemaid toetavates tegevustes nagu nõustamine, koolitused ja tugigrupid.

Õuealale rajatakse kogukonnaaed, istutuskastid, atraktsioonid lastele. Lisaks üldkasutatav välijõusaal piirkonna elanikele.

Hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, ehitustööde peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet teeb AS Infragate Eesti. Projekti kogumaksumus, mis hõlmab ehitustöid, sisustamist, tehnovõrkudega liitumist ja omanikujärelevalvet, on 14,9 miljonit eurot.

Maa-amet: Oktoober oli kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu

22.11.2024

Maa-ameti andmetel tehti 2024. aasta oktoobris kinnisvaraturul 3983 ostu-müügitehingut, mida on 11 protsenti rohkem kui septembris ning 17 protsenti rohkem kui eelmisel aastal oktoobris. Tehingute kogusumma oli 491 miljonit eurot, mis on 17 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ning 43 protsenti enam kui eelmisel aastal oktoobris.

Eluruumide korteriomanditega tehti 2007 tehingut, hoonestatud kinnisasjadega 735 tehingut ning hoonestamata kinnisasjadega 983 tehingut. Kõikide liikide lõikes toimus tehingute arvu kasv võrdluses eelmise aastaga. Korterite tehingute arv suurenes 11 protsenti, hoonestatud maa 25 protsenti ja hoonestamata maa 24 protsenti.

Tallinnas tehti eluruumina müüdud korteritega 836 tehingut, mida on 17 protsenti enam kui septembris ning ligikaudu 23 protsenti rohkem võrdluses eelmise aastaga. Esmamüükide arv pealinnas suurenes 75 tehingult septembris 106 tehinguni oktoobris ehk muutus oli kuu võrdluses 41 protsenti, võrreldes eelmise aastaga langes tehingute arv ligikaudu 20 protsenti. Tallinna korterite tehingute arv järelturul suurenes nii kuu kui aasta võrdluses – võrreldes eelmise kuuga 14 ja aastaga 33 protsenti. Pärnu linna korteriturul toimus oktoobris 76 tehingut, mis on 27 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ning 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tartus müüdi oktoobris 171 korterit, neist 151 järelturul ja 20 esmamüüki. Võrreldes eelmise kuuga on kasv 9 protsenti ning aasta võrdluses kasvas tehingute arv 40 protsenti.

Korteritehingute analüüsi tulemused näitasid, et oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2980 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind vähenenud 4 protsenti. Sealhulgas pealinna uue korteri ruutmeeter maksis oktoobris keskmiselt 4300 eurot ja järelturu korteri ruutmeeter 2772 eurot. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2505 eurot, mis on ligikaudu 9 protsenti rohkem kui aasta varem. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli oktoobris 2047 eurot, s.t aastaga vähenes hind 14 protsenti.

Statistikaamet: Eesti elanikud kindlustavad ennast ja oma vara aina enam

22.11.2024

StatistikaametStatistikaameti andmetel sõlmiti 2024. aasta kolmandas kvartalis õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 2,5 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 42,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 7,4% ja 6,7% rohkem kui aasta varem samal ajal.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused.

Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis on 13,3% rohkem kui mullu samal ajal,“ täpsustas Loorits.

Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete summa suurenes kolmandas kvartalis kõige rohkem ERGO Insurance SE-le (1 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (688 100 eurot) ning Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (407 600 eurot).

Kõige rohkem tuleb varakindlustusjuhtumeid kortermajadest

Varakindlustus jaguneb juriidiliste ja füüsiliste isikute varakindlustuseks. Füüsiliste isikute varakindlustus katab eraisikute vara (korterid, eramajad, kodune vara jms) kindlustuse. Juriidiliste isikute varakindlustus on mõeldud ettevõtete materiaalse varaga seotud riskide kaitseks.

Füüsiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 13,7 miljonit euro eest, mis on 6,9% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.

Kõige sagedamini juhtub Eesti kindlustusseltside liidu andmetel õnnetusi kortermajades, näiteks pesumasina survevoolik lõhkeb või veetoru puruneb ning vesi tungib alumiste naabrite korteritesse. Tavaline on ka olukord, kus laps kriibib jalgrattaga sõites naabri autot. Sellisel juhul hüvitab kahju vastutuskindlustus.

Füüsiliste isikute varakindlustusmakseid koguti 2024. aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem Swedbank P&C Insurance AS-ile (8,6 miljonit eurot), järgnesid If P&C Insurance AS (6,3 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (3,6 miljonit eurot).

Juriidiliste isikute varakindlustusmaksete summa suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,2%. Hüvitisi maksti sel perioodil välja 6,6 miljoni euro eest, mis on 4,6% rohkem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.

Juriidiliste isikute varakindlustusmakseid koguti selle aasta kolmandas kvartalis kõige rohkem If P&C Insurance AS-ile (3,5 miljonit eurot), järgnesid Compensa Vienna Insurance Group UADB Eesti filiaal (2,8 miljonit eurot) ning AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (2,3 miljonit eurot).

Statistikaameti andmetel sõlmiti 2023. aastal õnnetusjuhtumikindlustuse lepinguid 10,2 miljoni ja varakindlustuse lepinguid 159,5 miljoni euro väärtuses, mis on vastavalt 6,9% ja 19,1% rohkem kui aasta varem. Võrreldes 2022. aastaga maksti mullu välja 21,4% rohkem õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitisi. Varakindlustuse hüvitisi maksti füüsilistele isikutele 22,6% ja juriidilistele isikutele 8,9% rohkem.

Alates 2024. aastast on võimalik statistikaameti andmebaasist saada infot eraldi tehniliste riskide kindlustuse kohta. Varasematel aastatel (sh 2023. aastal) näidati tehniliste riskide kindlustust juriidiliste isikute varakindlustuse osana. Andmete võrreldavuse jaoks on artiklis liidetud 2024. aasta tehniliste riskide kindlustuse ja juriidiliste isikute varakindlustuse andmed kokku. Tehniliste riskide kindlustuse koosseisus näidatakse ehituse koguriski kindlustust (CAR), montaaži koguriski kindlustust (EAR) ning masinate ja seadmete kindlustust (CPM).

Merko: Tallinna Teede ASi uus kontorihoone sai nurgakivi

22.11.2024

Teedeehitusettevõte Tallinna Teede AS rajab aadressile Betooni 24 oma senise hoonekompleksi asemele uue kaasaegse kontori. Vanade hoonete lammutamisel tekkinud materjali suunab ettevõte suures osas taaskasutusse. 2025. aasta teises pooles valmiv kolmekorruseline kontorihoone sai novembri keskel nurgakivi.

„Uus kontorihoone arvestab ettevõtte tänaseid vajadusi ning homseid perspektiive ning tagab väärt töökeskkonna meie professionaalsele ja tulemustele pühendunud kollektiivile. Valmimisel moodustab uus hoone ühtse terviku varasematel etappidel rajatud tootmiskompleksi, töökoja ja laborihoonega,“ ütles Tallinna Teede ASi juht Jüri Läll. „Oleme iga-aastaselt märkimisväärselt palju panustanud nii rohepöördesse, kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmisesse. Ettevõttel on üks viiest asfaltsegude katsetusega tegelevatest akrediteeritud laboritest vabariigis. Käesoleval aastal tehase uuendusprotsesside läbiviimise tulemusel on meil ainus asfalditehas vabariigis, millel on suutlikkus toota kontrollitud tööstusliku protsessi käigus tööstuslikus koguses värvilist asfalti. Tükk kolmevärvilist asfalti leidis oma paiga ka uue kontorihoone nurgakivi silindris.”

„Oleme kaasanud parimad arhitektid, kes aitavad luua inim- ja keskkonnasõbraliku miljöö nii hoones sees kui selle ümber,” lisas Jüri Läll. Uue kontorihoone arhitekt on Martin Aunin ning sisearhitektid Kaire Kemp-Tišler ja Ea Andla.

Suure osa vanade hoonete lammutamisel tekkinud materjali suunab ettevõte taaskasutusse. „Vanade hoonete lammutamisel saime mitu tuhat tonni taaskasutatavat materjali. Killustik, liiv, soojustusmaterjalid, trepid, uksed, aknad, terved soojatootmise süsteemid ja muud lammutamisel saadud, kuid kasutamiseks kõlblikud materjalid võtame kasutusele nii rajatavas kontorihoones, mitmetes teistes renoveeritavates hoonetes, kui ettevõtte tootmisprotsessis,” lisas Jüri Läll.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 02.12.2024

22.11.2024

02.12.2024 toimub Kinnisvarakoolis ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele. Koolitusel õpetab Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas tehisintellektiga säästma aega ja muutma tööd kvaliteetsemaks, võimaldades keskenduda olulistele tegevustele. AI rakendused aitavad minimeerida rutiinset tööd ja optimeerida igapäevaseid tegevusi. AI kaasamine muudab töö efektiivsemaks ja aitab luua uusi loovaid lahendusi.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid;
  • kinnisvara arendusettevõtete turundus- ja müügispetsialistid;
  • inimesed, kes tegelevad igapäevaselt kinnisvara müügi või turundamisega;
  • “roheline” kinnisvarahuviline, kes alles mõtleb töö peale kinnisvarasektoris.

ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele toimub 02.12.2024 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja omandas ICONFIT tootmis- ja laohoone

21.11.2024

EfTEN Real Estate FundTäna, 21.11.2024. a viis EfTEN Paemurru OÜ lõpule tehingu, millega omandas RESTATE gruppi kuuluvalt Teearu Arenduse OÜ-lt Tallinna külje all Harju maakonnas Harku vallas Laabi külas Paemurru tee 3 asuva kinnistu.

Varasemalt (30.09.2024) on fond teatanud börsile võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisest, milles kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on täidetud.

Kinnistu üürnikuks on Balti riikide juhtiv spordi-, dieedi- ja tervisliku toidu tootja ICONFIT (European Foods OÜ), kes asub hoone valmimise järgselt pikaajalise (10 aastat) üürilepingu alusel kasutama kogu ehitatavat hoonet. Ehitustööd toimuvad plaanijärgselt ning on kavandatud lõpule viia 2025. a aprilli lõpuks. Fond saab investeeringust 8,1% üüritootlust.

Baltic Horizon: Jūratė Gaspariūnienė valiti Northern Horizon Capital AS uueks juhatuse liikmeks

21.11.2024

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatab, et Northern Horizon Capital AS uueks juhatuse liikmeks valiti Jūratė Gaspariūnienė ametiaja alguskuupäevaga 1. detsembril 2024.

Uue juhatuse liikme valimine on seotud Edvinas Karbauskase juhatusest lahkumisega, millest teavitati turgu 30. aprillil 2024.

Jūratė Gaspariūnienė liitus Northern Horizon grupiga 2021. aasta jaanuaris ning juhtis sellest ajast kogu jaeportfelli Baltikumis. 2024. aastal sai ta Baltikumi ja Baltic Horizon Fondi portfelli varahalduse juhiks. Enne seda on Jūratė töötanud ärikinnisvara sektoris MC GRUPĖ tegevjuhina, ärikinnisvara varahaldurina, jaemüügioperatsioonide juhina Newsec’is, kinnisvara- ja ärihindamisteenuste pakkujas ning keskusejuhina ärikinnisvarateenuste pakkujas CBRE.

Jūratė ülesandeks on jätkuvalt kinnisvarahalduse ja muude kinnisvaraga seotud teenuste korraldamine ja järelevalve.

Alates 1. detsembrist 2024 koosneb Northern Horizon Capital AS juhatus järgmistest liikmetest: Tarmo Karotam (juhatuse esimees), Aušra Stankevičienė ning Jūratė Gaspariūnienė.

KV.EE Indeks: elamispindade müügipakkumiste arv on pööranud langusesse

21.11.2024

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks kerkis 177,7 punktile. Aastatagusest on indeks 2,2% kõrgemal, viimase 3 kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 1,4%. Elamispindade müügipakkumiste arvu indeks on aga tulnud allapoole. KV.EE objektide arvu indeks näitab 74,3 punkti ehk aastatagusest 24% rohkem. 3 kuu tagusest on objektide arvu indeks 5,6% allpool.

Elamispindade pakkumiste arvu tipp paistab olevat selleks korraks tehtud. Pakkumiste arv suurenes aasta algusest alates, sest müügile tulid uute korterite ostnute vanemad elamispinnad. Samuti loobusid nii mõnedki üüriinvestorid üüriärist ja panid eelnevalt väljaüüritud korterid kinnisvaraportaali KV.EE müüki.

Pakkumiste arvu suurenemisele aitas täiendavalt kaasa aeglane müügitempo, mis ei lasknud pakkumiste arvul väheneda.

Juulist-augustist 2024. a hakkas pilt aeglaselt muutuma. Elamispindade tehingute arv läks ülespoole, mis vähendas müügipakkumises olevate elamispindade arvu. Samuti on uute korterite suurem valmimise laine eelmisse aastasse selja taha jäänud. Nii ei tule uut pakkumist endises mahus juurde.

Pakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE on andnud julgust kinnisvaramüüjatele, kes on asunud pakkumiste hinda kergitama. Kuu ajaga kerkis KV.EE Indeks 1,3%, mida on märkimisväärselt palju.

Pakkumiste arvu vähenemine kinnisvaraportaalis KV.EE annab kinnisvaramüüjatele tuge hindade ülespoole viimisel. Siiski ei tohi unustada, et 2021.-2022. a kiire hinnatõus viis korterite hinnad tasemele, kus ostujõud on madal. Korterite hinnad on küll mõnevõrra tipust allapoole tulnud, kuid koduostjate ostujõud on jätkuvalt harjumatult madalal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired the ICONFIT production and warehouse

21.11.2024

EfTEN Real Estate FundToday, 21.11.2024, EfTEN Paemurru OÜ OÜ finalized the transaction by which the company acquired the property located on Paemurru tee 3, Laabi village, Harju County, Harku Municipality, near Tallinn.   

Previously (30.09.2024), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have been met.

The tenant of the property is ICONFIT (European Foods OÜ), the leading sports, diet and healthy food manufacturer in the Baltic States, who will after the completion of the building use the entire building under a long-term (10-year) lease. Construction works are progressing according to plan and completion of the building is planned by the end of April 2025.  The fund receives a 8.1% rental yield from the investment.

Swedbank: The road to recovery continues

21.11.2024
  • SwedbankWith interest rates falling faster than expected and wage growth remaining strong, housing affordability gradually improves.
  • Both factors will continue boosting affordability and demand in Latvia and Lithuania next year, while Estonia will rely solely on lower rates.

Favourable inflation readings and a weak economy have already led to three rate cuts by the ECB. Paired with strong wage growth, this has improved housing affordability in the third quarter in the capitals of the Baltic states. Affordability in Riga was supported also by a slight decline in average market price. An average-sized apartment in the primary market, however, remains out of reach for the average household across the Baltics.

Market activity is picking up, while the number of transactions per capita is nearly identical across the cities. Consumer confidence in Lithuania and Latvia continued to improve, yet it waned in Estonia after a promising start to the summer.

We expect another 25-basis-point rate cut by the ECB in December. The deposit rate, which is closely followed by the EURIBOR, will gradually decline to 1.75% by next September – the expected low point in this cutting cycle. Therefore, lower rates are likely to continue to boost activity and housing affordability in the Baltic countries. Tax changes in 2025, however, will differentiate the pace of recovery. Higher taxes will result in comparatively negligible net wage growth in Estonia. Conversely, in Latvia, the shift from a differentiated to a fixed non-taxable minimum will push net wage growth up. In both Latvia and Lithuania, net wage growth is expected to exceed 8% – lower than before, yet still a rapid tempo.

Read full analysis here

Baltic Horizon: Jūratė Gaspariūnienė was elected as a new member of the Management Board of Northern Horizon Capital AS

21.11.2024

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs that Jūratė Gaspariūnienė was elected as a member of the management board of Northern Horizon Capital AS with a term starting on 1 December 2024.

The appointment of a new management board member is related to Edvinas Karbauskas’s resignation from the board, which was announced to the market on 30 April 2024.

Jūratė Gaspariūnienė joined Northern Horizon Group in January 2021 and she was in charge of entire retail portfolio in the Baltics. In 2024 she was promoted to the Head of Asset Management in the Baltics and Portfolio Asset Manager of the Baltic Horizon Fund. Before that, Jūratė worked in the commercial real estate sector as a Chief Operating Officer at MC GRUPĖ, a Commercial Real Estate Asset Property Manager, Head of Retail Operations at Newsec, a property and business valuation services and as a centre manager at CBRE, a commercial real estate service provider.

Jūratė’s responsibilities will continue to be the arrangement and supervision of property management and other real estate-related services.

Starting from 1 December 2024, the management board of Northern Horizon Capital AS will be as follows: Tarmo Karotam (the Chairman of the Board), Aušra Stankevičienė and Jūratė Gaspariūnienė.

Luminor: Euribori tipp jääb mägede taha, kuid kas see on mõjutanud ka kinnisvaraturgu?

20.11.2024

Luminor BankEhkki euribor on jõudnud kauaoodatud languseni ning suvise tipuga võrreldes vähenenud veerandi võrra, pole see kinnisvaraturule aktiivsust veel liialt palju juurde toonud. Milline olukord turul valitseb ning kas märgata on ärkamise ilminguid, selgitab Luminori laenukompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Helina Kikase sõnul iseloomustab Eesti kinnisvaraturu olukorda vaikne, kuid siiski ülespoole liikuv kulgemine. „Erinevad kriisid, sh sõjategevus Ukrainas on mõjutanud tugevalt kogu majandust ning sellest ei jäänud puutumata ka kinnisvaraturg. Toormaterjalide hinnatõus ja energiakriis avaldasid mõju tarbija kindlustundele, mistõttu pandi suuremad finantsotsused teatud hetkel pausile. Ka koduost oli üks nendest otsustest, mida sooviti ebakindlate olude ja järsult tõusnud euribori tõttu edasi lükata,“ ütles ta.

Siiski ollakse majandust tabanud šokist tänaseks suuresti üle saadudud ning euribor on võtnud suuna allapoole, mistõttu on Kikase hinnangul vaikselt näha ka turu ärkamise ilminguid. „Eesti Panga igakuiste aruannete põhjal on müügimahud aina tõusmas. See viitab, et inimesed julgevad taas tehinguid teha ning sügavam põhi on tänaseks möödas. Ka Luminori tellitud uuring näitas, et 22% Eestis elavatest inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Siiski ei saa rääkida veel turu taastumisest, kuna üleüldine tunnetus on inimestel pigem pelglik,“ täpsustas Kikas.

Hinnalangust näha pole, kaubaks lähevad järelturu kodud

Kuna eelmisest majanduskriisist on õppinud kõik osapooled, pole Luminori laenukompetentsikeskuse juhi sõnul jätkuvalt ette näha kinnisvarahindade hüppelist langust. „Eelmise kriisiga võrreldes on praegune olukord kindlasti stabiilsem ning tänu sellele pole laenukliendid oma kohustuste teenindamisel hätta jäänud. Kinnisvara pole praegu küll odav, kuid ei paista, et see ka väga palju soodsamaks võiks minna,“ rääkis ta.

Turuosaliste ärkamise ilminguid võib eksperdi hinnangul seetõttu näha peamiselt järelturul, kus hinnad on ostja jaoks sõbralikumad. „Kuigi hetkel on suurem aktiivsus järelturul, on märgata, et ka arendajad on tulevikku positiivsemalt nägemas ning üha suurema kindlustundega koppa maasse löömas,“ selgitas Luminori laenukompetentsikeskuse juht.

1 2 3 … 1,503 1,504 1,505
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine