EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired the ICONFIT production and warehouse

EfTEN Real Estate FundToday, 21.11.2024, EfTEN Paemurru OÜ OÜ finalized the transaction by which the company acquired the property located on Paemurru tee 3, Laabi village, Harju County, Harku Municipality, near Tallinn.   

Previously (30.09.2024), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have been met.

The tenant of the property is ICONFIT (European Foods OÜ), the leading sports, diet and healthy food manufacturer in the Baltic States, who will after the completion of the building use the entire building under a long-term (10-year) lease. Construction works are progressing according to plan and completion of the building is planned by the end of April 2025.  The fund receives a 8.1% rental yield from the investment.

Swedbank: The road to recovery continues

  • SwedbankWith interest rates falling faster than expected and wage growth remaining strong, housing affordability gradually improves.
  • Both factors will continue boosting affordability and demand in Latvia and Lithuania next year, while Estonia will rely solely on lower rates.

Favourable inflation readings and a weak economy have already led to three rate cuts by the ECB. Paired with strong wage growth, this has improved housing affordability in the third quarter in the capitals of the Baltic states. Affordability in Riga was supported also by a slight decline in average market price. An average-sized apartment in the primary market, however, remains out of reach for the average household across the Baltics.

Market activity is picking up, while the number of transactions per capita is nearly identical across the cities. Consumer confidence in Lithuania and Latvia continued to improve, yet it waned in Estonia after a promising start to the summer.

We expect another 25-basis-point rate cut by the ECB in December. The deposit rate, which is closely followed by the EURIBOR, will gradually decline to 1.75% by next September – the expected low point in this cutting cycle. Therefore, lower rates are likely to continue to boost activity and housing affordability in the Baltic countries. Tax changes in 2025, however, will differentiate the pace of recovery. Higher taxes will result in comparatively negligible net wage growth in Estonia. Conversely, in Latvia, the shift from a differentiated to a fixed non-taxable minimum will push net wage growth up. In both Latvia and Lithuania, net wage growth is expected to exceed 8% – lower than before, yet still a rapid tempo.

Read full analysis here

Baltic Horizon: Jūratė Gaspariūnienė was elected as a new member of the Management Board of Northern Horizon Capital AS

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs that Jūratė Gaspariūnienė was elected as a member of the management board of Northern Horizon Capital AS with a term starting on 1 December 2024.

The appointment of a new management board member is related to Edvinas Karbauskas’s resignation from the board, which was announced to the market on 30 April 2024.

Jūratė Gaspariūnienė joined Northern Horizon Group in January 2021 and she was in charge of entire retail portfolio in the Baltics. In 2024 she was promoted to the Head of Asset Management in the Baltics and Portfolio Asset Manager of the Baltic Horizon Fund. Before that, Jūratė worked in the commercial real estate sector as a Chief Operating Officer at MC GRUPĖ, a Commercial Real Estate Asset Property Manager, Head of Retail Operations at Newsec, a property and business valuation services and as a centre manager at CBRE, a commercial real estate service provider.

Jūratė’s responsibilities will continue to be the arrangement and supervision of property management and other real estate-related services.

Starting from 1 December 2024, the management board of Northern Horizon Capital AS will be as follows: Tarmo Karotam (the Chairman of the Board), Aušra Stankevičienė and Jūratė Gaspariūnienė.

Luminor: Euribori tipp jääb mägede taha, kuid kas see on mõjutanud ka kinnisvaraturgu?

Luminor BankEhkki euribor on jõudnud kauaoodatud languseni ning suvise tipuga võrreldes vähenenud veerandi võrra, pole see kinnisvaraturule aktiivsust veel liialt palju juurde toonud. Milline olukord turul valitseb ning kas märgata on ärkamise ilminguid, selgitab Luminori laenukompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Helina Kikase sõnul iseloomustab Eesti kinnisvaraturu olukorda vaikne, kuid siiski ülespoole liikuv kulgemine. „Erinevad kriisid, sh sõjategevus Ukrainas on mõjutanud tugevalt kogu majandust ning sellest ei jäänud puutumata ka kinnisvaraturg. Toormaterjalide hinnatõus ja energiakriis avaldasid mõju tarbija kindlustundele, mistõttu pandi suuremad finantsotsused teatud hetkel pausile. Ka koduost oli üks nendest otsustest, mida sooviti ebakindlate olude ja järsult tõusnud euribori tõttu edasi lükata,“ ütles ta.

Siiski ollakse majandust tabanud šokist tänaseks suuresti üle saadudud ning euribor on võtnud suuna allapoole, mistõttu on Kikase hinnangul vaikselt näha ka turu ärkamise ilminguid. „Eesti Panga igakuiste aruannete põhjal on müügimahud aina tõusmas. See viitab, et inimesed julgevad taas tehinguid teha ning sügavam põhi on tänaseks möödas. Ka Luminori tellitud uuring näitas, et 22% Eestis elavatest inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Siiski ei saa rääkida veel turu taastumisest, kuna üleüldine tunnetus on inimestel pigem pelglik,“ täpsustas Kikas.

Hinnalangust näha pole, kaubaks lähevad järelturu kodud

Kuna eelmisest majanduskriisist on õppinud kõik osapooled, pole Luminori laenukompetentsikeskuse juhi sõnul jätkuvalt ette näha kinnisvarahindade hüppelist langust. „Eelmise kriisiga võrreldes on praegune olukord kindlasti stabiilsem ning tänu sellele pole laenukliendid oma kohustuste teenindamisel hätta jäänud. Kinnisvara pole praegu küll odav, kuid ei paista, et see ka väga palju soodsamaks võiks minna,“ rääkis ta.

Turuosaliste ärkamise ilminguid võib eksperdi hinnangul seetõttu näha peamiselt järelturul, kus hinnad on ostja jaoks sõbralikumad. „Kuigi hetkel on suurem aktiivsus järelturul, on märgata, et ka arendajad on tulevikku positiivsemalt nägemas ning üha suurema kindlustundega koppa maasse löömas,“ selgitas Luminori laenukompetentsikeskuse juht.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Värsked uuringud näitavad jätkuvat survet Tallinna regiooni kasvuks ja maapiirkondade kahanemiseks

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumRahvastikuprognoosid näitavad, et aastaks 2050 kasvab elanike arv Tallinna ja Tartu lähiregioonides, samas kaugemates piirkondades elanike arv väheneb. Värskelt tutvustatud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringud rõhutavad ulatusliku koostöö vajadust tasakaalustatud regionaalse Eesti nimel.

Tartu ülikooli rändeuuringute teaduri Kadi Kalmu sõnul näitavad Eesti linnade ja valdade rahvastikuprognoosi tulemused aastani 2050, et jätkub Tallinna regiooni kasv. Elanike arv suureneb seejuures lähivaldades ulatuslikumalt kui Tallinnas.

„Kui senised rahvastiku arengutrendid jätkuvad, kasvab lisaks pealinna regioonile ka Tartu ja Pärnu lähiümbruse elanike arv. Samal ajal väheneb rahvaarv enamikus teistes Eesti piirkondades. Need suundumused on seotud nii elanike vanuselise koosseisu kui ka rändega erinevates Eesti piirkondades,“ ütles Kalm.

„Tallinna regioonis ja teiste suuremate linnade lähistel kasvab elanike arv sündide ja uute elanike saabumise tõttu, samas mujal Eestis kahaneb rahvastiku arv suremuse ja elanike lahkumise pärast.“

Vananemise mõju on intensiivsem kaugemates paikades

Rahvastiku vananemine toimub igal pool Eestis, aga see on intensiivsema ja kiirema mõjuga kaugemates piirkondades. Kalmu sõnul on 2050. aastaks üle 40% elanikkonnast vanemad kui 65 aastat, eriti äärealadel. Samas on Tallinna piirkonnas trend sünnitada vähem lapsi ja kui on suund sinna rändamisele, siis avaldub selle mõju ka laste arvule.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ uuringute päeval tutvustati üle 230 inimesele mitut olulist alusuuringut. Need käsitlesid rahvastiku paiknemist ja liikumist, noorte eelistusi ning rohe-sinivõrgustikku ja väärtuslike maastike kujundamist.

Toimepiirkondade alusuuring analüüsis keskuseid, mis on vähemalt 5000 inimese ja piisava teenustega olulised toimepiirkonnad. Uuringus vaadeldi nii kodu-töö pendelrännet kui ka teenuskeskusi ehk kohti, kuhu inimesed lähevad erinevaid teenuseid tarbima, alates poodidest juuksuri, meelelahutuse, tuletõrje ja valitsusasutusteni. Iga piirkond, kus neid huvipunkte on rohkem ja pakutavad teenused mitmekesisemad, toimib gravitatsioonilise keskusena.

Teenusekeskused on vähem Tallinna-kesksed kui töörände liikumised

Tartu ülikooli inimgeograafi Anto Aasa sõnul on Eesti asustussüsteem oma toimepiirkondadega kujunenud välja väga pika aja jooksul ja Tallinna mõjuala on hakanud viimastel kümnenditel märkimisväärse kiirusega kasvama.

„Lisaks on samal ajal paljud väiksemad toimepiirkonnad oma staatuse kaotanud, sest vähenenud on nii rahvaarv kui ka asula tähtsus tõmbekeskusena. Praeguseks on Tallinna toimepiirkond oma ligi 700 000 elanikuga rahvaarvult sada korda suurem kui näiteks Türi toimepiirkond,“ märkis Aasa.

„Siiski on näiteks teenuste kättesaadavuse kaardipilt oluliselt vähem Tallinna-keskne ning maakondlikud keskused kannavad olulist rolli.“

Noored eelistavad elupaigana hõredamaid piirkondi

Tuleviku vaates on oluline ka noorte liikumine ning seda käsitles 18–35-aastaste noorte ruumieelistuste uuring.

Noorte uuringu juhi Ann Ideoni (Hendrikson DGE) sõnul selgus, et noored eelistavad tiheda linnakeskkonna asemel elupaigana pigem eeslinnalisi piirkondi, väikelinnu ja ka hajaasustust. Ideon rõhutas, et noorte valikud sõltuvad nende varasematest kokkupuudetest ja kogemustest. Nii tahavad näiteks Tallinna noored elada pigem Tallinnas.

„Maanoored peavad juba varakult liikuma ja kogevad oma õpiteekondade tõttu mitut erinevat piirkonda,“ ütles Ideon.

„Linnanoortel puudub samaväärne surve liikuda, neil ei pruugi olla kogemust maakeskkonnaga ja seetõttu ei oska nad seal ka kohaneda. See on ka meie kõigi vastutus seda kontakti tekitada. Maakodu, maavanemad ja suvitamine on selleks üks võimalus, nende kogemustega noored on potentsiaalsed linnast maale suundujad.“

Eesti tasakaalukam areng eeldab kõigi valdkondade kaasa mõtlemist

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050″ projektijuhi Anna Semjonova sõnul on asustuste arengu suunamine üks viise saavutada tasakaalustatud regionaalne areng.

„Ühtlasemalt arenenud piirkonnad on kogu Eesti huvides, seda nii majanduslikest, sotsiaalsetest kui ka julgeoleku aspektidest. Samamoodi seisneb asustuse suunamise edu võti probleemi teadvustamise kõrval ka erinevate valdkondade otsustel, ruumilisest planeerimisest siin üksi ei piisa,“ ütles Semjonova.

„Vaja on koostööd riigiasutuste, omavalitsuste ja ettevõtete vahel, sest kõigil neil on oluline roll muutuste loomisel.“

Praegu on üleriigilises planeeringus käsil neli arengustsenaariumi, millisena võiks Eesti edasi areneda, kui oleks võimalik asustuste arengut suunata:

  • pealinnastuv Eesti ehk praeguste trendide jätkumine ilma sekkumiseta;
  • regioonikeskuste Eesti, mis tugineb suurematele linnadele;
  • väikekeskuste Eesti, kus hajutatult üle Eesti on väiksed elu „tuumikkohad“;
  • sisserände Eesti ehk pikemas perspektiivis kasvav Eesti, mis aga rahvastiku olukorrast lähtuvalt toimib sisserändajate toel.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050.

Planeering koondab kokku riigi ruumilise arengu vajadused, seab paika pikaajalise ruumilise visiooni ja selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid. Selline strateegiline ruumilise arengu plaan aitab kiiresti muutuvates oludes silmas pidada suurt pilti ja otsuste mõjusid.

Praegu on planeeringus käsil uuringute etapp, mis jõuab tulevikus tegevuskava ning valitsuses kinnitamiseni.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 0,2%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,2%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman.

Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises. Samuti mõjutas indeksit ka metalltoodete, tööstusmasinate ja -seadmete tootmise ning kemikaalide tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning põllumajandussaadustel. Enim langesid kemikaalide ja keemiatoodete, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete hinnad. Võrreldes 2023. aasta oktoobriga kasvas ekspordihinnaindeks 1,2%.

Impordihinnaindeks suurenes oktoobris võrreldes septembriga 0,4%. Enim tõusid hinnad elektrienergial, põllumajandussaadustel ning metallil ja väärismetalltoodetel. Kõige rohkem langesid hinnad metalltoodetel, nahktoodetel ja jalanõudel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta oktoobriga vähenes impordihinnaindeks 1,1%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

EfTEN ostab ühes Eesti investoritega Kristiine keskuse

EftenEesti investoritele kuuluv EfTEN ABC4 OÜ sõlmis täna Soome börsiettevõttega Citycon Oyj-ga lepingu Kristiine keskuse ostuks.

Kristiine keskuse uue omanikfirma osanikud on Ivar Vendelin, Anders Anderson, Taavet Hinrikus, Kristjan Rahu, Priit Koit, Toonart Rääsk, EfTEN Real Estate Fund 5, Tõnu Uustalu ja Viljar Arakas. EfTEN Real Estate Fund 5 on börsil noteeritud EfTEN United Property Fundi suurim investeering, mistõttu saavad kaubanduskeskuse omanikeks ka pea 6000 Eesti jaeinvestorit.

Keskust hakkab valitsema eraldi varahaldusettevõte, mille partnerid on EfTEN Capital, Ivar Vendelin ning Anders Anderson. Keskuse igapäevajuhtimine jääb EfTEN-i ülesandeks.

„Kristiine keskus saab endale Eesti investorite näol tugeva omaniku, kelle jaoks ei ole tegemist lihtsalt järjekordse investeeringuga, vaid Tallinna elanikena tunneme kõrgendatud vastutust südalinna olulise tuiksoone arengu eest. Tegu on väga tuntud kaubamärgi ja populaarse keskusega, mida külastab aastas kuus miljonit inimest. Kristiine keskuse omandamine on 2024. aasta üks suurtehing ning kinnitab, et Eesti kapital on jätkuvalt valmis panustama,“ ütles EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas.

„Täna valitseb turul olukord, kus Eesti kapitalil on võimalusi ja julgust Eestile olulisi ettevõtteid omandada. Tore, et soliidne investorite grupp moodustus väga kiiresti ja olen kindel, et see ei jää meie viimaseks sammuks. Mul on väga hea meel, et mõte, mis meil suve alguses tekkis hea sõbra Viljariga Niitvälja golfiväljakul, on jõudnud eduka lõpuni,“ ütles investor ja loodud uue varahalduri partner Ivar Vendelin.

EfTEN ABC4 OÜ ja Citycon Oyj allkirjastasid võlaõigusliku lepingu ning tehing on kavas lõpule viia enne 2024. aasta lõppu pärast Konkurentsiameti menetluse lõpetamist.

Tehingut finantseerib SEB ja Swedbanki sündikaat. Ostjat nõustab Advokaadibüroo RASK.

Kristiine keskus on Eesti üks tuntumaid kaubanduskeskusi, mille kahel korrusel on 45 300 ruutmeetrit renditavat pinda. Aastal 1999 avatud keskus läbis 2019. aastal uuenduskuuri. Kristiine keskuses tegutseb ligi 120 kaubandus- ja teenindusasutust ning söögikohta. Keskuse ankurrentnikud on Prisma, H&M, Sportland, Reserved, Rademar, Apollo, O’Learys, New Yorker ning Jysk.

Scandium Kinnisvara siseneb meditsiinivaldkonda ja rajab moodsa tervisemaja

Scandium Kinnisvara rajab Mustamäe Keskuse kõrvale mahuka tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitu suuremat teenusepakkujat on broneerimislepingud juba sõlminud. Tervisemaja ühendub galeriiga Mustamäe Keskusega, pakkudes nii töötajatele kui patsientidele ka sealseid võimalusi. Hoone nimeks saab Tammsaare Tervisemaja.

Scandium Kinnisvara juht Maido Lüiste: „Oleme ühe moodsa ja läbimõeldud tervisemaja loomisele mõelnud pikalt. Tervishoid, meditsiiniabi kättesaadavus, selle lähedus ja mugavus on teemad, mis muutuvad meie vananeva rahvastiku hulgas aina tähtsamateks; eriti teravalt tõi valukohad esile Covid,“ rääkis Lüiste.

„Aastaid tagasi kui Sääse tn kinnistud Mustamäe Keskuse taga omandasime, oli meie nägemuses, et siinne keskne asukoht koos paljude teenuste ja avarate parkimisvõimalustega sobiks hästi terviseteenuste pakkujatele. Sellise suunitlusega oleme maja arendanud. Plaanime kevadel alustada ehitusega ja maja avada 2026. aastal.“

Tammsaare Tervisemaja tuleb 6-korruseline ning peasissepääs saab oleme Sääse tänava poolt. Otse kõrvalasuv Mustamäe Keskus saab tervisemajaga olema ühendatud, et mõlema hoone teenused oleks mugavalt tarbitavad nii hoonete töötajatele kui patsientidele ja klientidele.

Hoone sisemus on kavandatud soojades naturaalsetes toonides, et tervisemajas praksiste külastamine mööduks hubases meeldivas meeleolus. Tänu laiale teenuste ampluaale on eesmärgiks muuta patsiendi teekond majasiseselt võimalikult mugavaks ja lahendada mitmed vajadused nagu analüüside andmine, diagnoosimine ja taastusravi ühe hoone sees. Hoone arhitektideks on Kadarik Tüür Arhitektid ning sisearhitektuurse nägemuse autor stuudio Argus.

Maido Lüiste: “Kvartali valmides saab Mustamäe Keskuse alast Eesti esimene mixed-used äri- ja elukvartal, mis rajatakse kaubanduskeskuse alale. Nimelt ühendatakse Mustamäe Keskusega nii Tammsaare Tervisemaja kui ka keskuse kõrvale arendatav 24-korruseline elukondlik kõrghoone.”

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Roheenergia, jätkusuutlikkus ja taastuvatesse ressurssidesse panustamine on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri üks asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis, Scandium Park Ärihoone Peterburi tee ja Tartu mnt ristis ning restaureerimisprojekt Pärnu Bellevue Pärnu rannarajoonis.

Tallinn: Kehtestatud planeering võimaldab Katusepapi tänavale rajada neli uut hoonet

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas tänasel istungil Katusepapi 35 detailplaneeringu, mis võimaldab mis võimaldab luua täiendavaid eluasemeid ja suurendada kõrghaljastuse osakaalu. Planeeringu kohaselt võib kinnistule rajada kuni 4-korruselised hooned ning Katusepapi tänava ja Peterburi tee nurgale kuni 6-korruselise maja.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Sikupilli asum Lasnamäel muutumas osaks kesklinnast. „Ülemiste terminali valmides kujuneb sellest oluline keskusala, mistõttu on ka loogiline, et senine tööstusmaastik on siin asendumas kesklinlikuma hoonestuse ja funktsioonidega. Samadest põhimõtetest lähtuvalt uuendame siin ka tänavaid – peatselt algava Peterburi tee rekonstrueerimisega paranevad jalakäijate teeületusvõimalused ja lisandub haljastust.”

Planeeringuga on kõrgemad ärihooned kavandatud krundi Peterburi tee poolsesse otsa ja eluhooned kvartali sissepoole. „Sellise planeeringulaheduse suur tugevus on, et kõrgemad ärihooned summutavad Peterburi teelt tulevat müra, mis tagab kvartali sees asuvale elamupiirkonnale rahulikuma elukeskkonna. Lisaks sobituvad kõrgemad ärihooned Peterburi tee äärse ärihoonestusega ning planeeritud eluhooned Kivimurru tänava ja Katusepapi tänava korterelamutega,” selgitas Lippus.

Planeeritav 0,68 hektari suurune ala Sikupilli asumis Peterburi tee ääres asub Katusepapi ja Kivimurru tänavate vahel. Hetkel paikneb seal 2-korruseline tootmis- ja ärihoone. Kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitada kuni neli hoonet: ühe kuni 6-korruselise ärihoone ning kolm kuni 4-korruselist äriruumidega korterelamut või elumaja. Lisaks antakse detailplaneeringus haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Hoonete hoovialale on võimalik kavandada autovaba haljastatud rekreatsiooniala, et tagada nii elanikele kui äripindade kasutajatele piisavad virgestusvõimalused ning sellisel juhul oleks planeeritud rekreatsiooniala kaitstud ka ümbritsevate tänavate saginast. Detailplaneeringus on ette nähtud suurendada krundi kõrghaljastuse osakaalu 25 protsendile. Selleks on ette nähtud istutada uued puud nii Peterburi tee poolsesse külge, kus nad moodustavad haljaspuhvri planeeritud hoonete ja Peterburi tee äärse äritsooni vahel, Katusepapi tänava poolsesse külge kui ka krundi läänepiirile.

Planeeringu koostas MaHo Consult OÜ. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i täiendavate aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise teade

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) kuulutab 11.11.2024. a fondi nõukogu otsuse alusel välja aktsiate avaliku pakkumise ning teavitab kavandatavast uute aktsiate noteerimisest ja kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn ASi (registrikood 10359206) poolt korraldataval reguleeritud turul. Nõukogu otsus põhineb aktsionäride 16.10.2024.a üldkoosoleku otsusel.

Aktsiate pakkumine                                                                                         

EfTEN Real Estate Fund AS pakub kuni 1 000 000 uut fondi lihtaktsiat kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele Eestis, Lätis ja Leedus kooskõlas aktsiate avaliku pakkumise prospektiga. Seejuures jätab fond endale õiguse 500 000 pakutava aktsia võrra pakkumist suurendada.

Märgitavate aktsiate miinimum- ja maksimumarvu ei ole kehtestatud. Olemasolevatel aktsionäridel s.t isikutel, kes on kantud fondi aktsionäride nimekirja 20.11.2024.a Nasdaq CSD tööpäeva lõpu seisuga, on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuste summaga, mis ei piira ega välista olemasolevate aktsionäride õigust uusi aktsiaid märkida rohkem või vähem või uusi aktsiaid üldse mitte märkida. Olemasolevaid aktsiaid pakkumise käigus ei müüda.

Iga uue aktsia pakkumishind on 19,00 eurot, millest 10 eurot on aktsia nimiväärtus ja 9,00 eurot ülekurss. Märkimiskorraldusi saab esitada üksnes märkimisperioodi jooksul. Pakutavate aktsiate märkimiseks Eestis peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD-s. Pakutavate aktsiate märkimiseks Lätis või Leedus peab investoril olemas väärtpaberikonto finantsasutuses, kes on Nasdaq Balti börsi liige.

Eestis peab märkimiskorraldus sisaldama järgmiseid andmeid:

Väärtpaberikonto omanik: Investori nimi
Väärtpaberikonto: Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EfTEN Real Estate Fund aktsia täiendav 7
ISIN kood: EE3805127240
Väärtpaberite arv: Pakutavate aktsiate arv, mida investor soovib märkida
Hind (aktsia kohta): 19,00 eurot
Tehingu hind: Pakutavate aktsiate arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna pakutavate aktsiate hinnaga
Tehingu vastaspool: EfTEN Real Estate Fund AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99102006845
Tehingu vastaspoole kontohaldur: Swedbank AS
Tehingu väärtuspäev: 13.12.2024
Tehingu liik: „ost“ või „märkimine“
Tehingu arveldamine: „makse vastu“

Lätis peab investor, kes tahab märkida pakutavaid aktsiaid, võtma ühendust finantsasutusega, kes on Nasdaq Balti börsi liige ja haldab investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumise pakutavate aktsiate ostmiseks ostukorralduse vormis, mida see finantsasutus aktsepteerib ning mis on kooskõlas prospekti tingimustega.

Leedus peab investor, kes tahab märkida pakutavaid aktsiaid, võtma ühendust finantsasutusega, kes on Nasdaq Balti börsi liige ja haldab investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumise pakutavate aktsiate ostmiseks ostukorralduse vormis, mida see finantsasutus aktsepteerib ning mis on kooskõlas prospekti tingimustega.

Nasdaq Balti börsi liikmete nimekiri on Nasdaq Balti veebilehel https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/members

Pakkumises osalemiseks saab märkimiskorraldusi esitada üksnes eurodes ning pakkumises osaleja kannab kõik märkimiskorralduse esitamisega seotud kulud või maksmisele kuuluvad tasud.

Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

21.11.2024 kell 09.00 (EET) Aktsiate märkimisperioodi algus
06.12.2024 kell 15.30 (EET) Aktsiate märkimisperioodi lõpp
10.12.2024   Pakutavate aktsiate jaotuskava kinnitamine
13.12.2024 Väärtuspäev (arvelduste ja pakutavate aktsiate ülekannete tegemine)
23.12.2024 või sellele lähedane kuupäev Eeldatav aktsiakapitali suurendamine Eesti äriregistris
30.12.2024 või sellele lähedane kuupäev Eeldatav uute aktsiatega kauplemise alustamine Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas)

Aktsiate noteerimise ja kauplemisele võtmine                                                     

EfTEN Real Estate Fund AS esitab märkimisperioodi lõppemise järgselt taotluse pakutavate aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Kuigi EfTEN Real Estate Fund AS teeb kõik jõupingutused uute aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks, ei saa EfTEN Real Estate Fund AS aktsiate noteerimist ja kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus                                                                             

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise prospekt on kättesaadav EfTEN Real Estate Fund AS-i asukohas Tallinn, A. Lauteri 5 (III korrus) ning elektrooniliselt fondi veebilehel aadressil www.eref.ee ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil www.fi.ee. Lisaks eelnevale on prospekt kättesaadav Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu.

Enne EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

EfTEN: Notice of Public Offering, Listing, and Admission to Trading of Additional Shares of EfTEN Real Estate Fund AS

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036, address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn) announces a public offering of shares based on a decision of the fund’s Supervisory Board dated November 11, 2024, and informs about the planned listing and admission to trading of new shares on the regulated market organized by Nasdaq Tallinn AS (registry code 10359206). The Supervisory Board’s decision is based on the resolution of the shareholders’ general meeting held on October 16, 2024.

Share Offering

EfTEN Real Estate Fund AS offers up to 1,000,000 new ordinary shares of the fund to all natural and legal persons in Estonia, Latvia, and Lithuania in accordance with the public offering prospectus. The fund reserves the right to upsize the offering by an additional 500,000 shares.

There is no minimum or maximum number of shares that can be subscribed to. Existing shareholders, i.e., individuals who are entered in the fund’s shareholders’ register as of the end of the Nasdaq CSD working day on November 20, 2024, have the pre-emptive right to subscribe for new shares in proportion to the total nominal value of their shares, which does not limit or exclude existing shareholders’ right to subscribe for new shares in larger or smaller quantities or not to subscribe for new shares at all. No existing shares will be sold during the offering.

The offer price for each new share is €19.00, of which €10 is the nominal value of the share and €9.00 is the premium. Subscription orders can only be submitted during the subscription period. To subscribe for the offered shares in Estonia, an investor must have a securities account with Nasdaq CSD. To subscribe for the offered shares in Latvia or Lithuania, an investor must have a securities account with a financial institution that is a member of the Nasdaq Baltic exchange.

In Estonia the subscription order shall include the following information:

Securities account holder: Name of the investor
Securities account: Securities account number of the investor
Securities account manager: Name of the investor’s securities account manager
Security: EfTEN Real Estate Fund aktsia additional 7
ISIN: EE3805127240
Quantity of securities: The number of shares offered, which the investor wishes to subscribe
Price (per share): 19,00 EUR
Transaction price: Number of shares offered, which the investor wishes to subscribe, multiplied by the price of the offered shares
Counterparty of transaction: EfTEN Real Estate Fund AS
Counterparty’s securities account: 99102006845
Counterparty’s securities account manager: Swedbank AS
Settlement date: 13.12.2024
Type of transaction: „Purchase“ or “subscription”
Settlement type: „Delivery versus payment “

In Latvia, an investor who wants to list the Offered Shares must contact a financial institution that is a member of the Nasdaq Baltic stock exchange and manages the investor’s securities account and submit an offer to purchase the Offered Shares in the form of a purchase order that is accepted by this financial institution and that is in accordance with the terms of the Prospectus.

In Lithuania, an investor who wants to list the Offered Shares must contact a financial institution that is a member of the Nasdaq Baltic stock exchange and manages the investor’s securities account and submit an offer to purchase the Offered Shares in the form of a purchase order that is accepted by this financial institution and that is in accordance with the terms of the Prospectus.

The list of Nasdaq Baltic exchange members is available on the Nasdaq Baltic website https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/members

To participate in the offer, subscription orders can only be submitted in euros, and the participant in the offer bears all costs or fees related to the submission of the subscription order.

The time schedule of the offering of the shares is as follows: 

21.11.2024 at 09:00 (EET) Start of the subscription period of the shares
06.12.2024 at 15.30 (EET) End of the subscription period of the shares
10.12.2024 Announcement of the initial results of the Offering
13.12.2024 Settlement of the Offering (Transfer of the shares to investors’ securities accounts)
On or about 23.12.2024 The increase of the share capital is presumably registered in the Commercial Register
On or about 30.12.2024 Expected listing of the shares and admission to trading on the regulated market operated by Nasdaq Tallinn AS (on Baltic Main List)

Listing and admission to trading of shares

EfTEN Real Estate Fund AS submits a request for listing and admission to trading of the offered shares on the main list of the Nasdaq Tallinn stock exchange after the end of the subscription period. Although EfTEN Real Estate Fund AS makes every effort to list and trade new shares, EfTEN Real Estate Fund AS cannot guarantee the listing and trading of shares.

Availability of the prospectus

The prospectus for the public offering, listing and admission to trading of EfTEN Real Estate Fund AS shares is available at the location of EfTEN Real Estate Fund AS, Tallinn, A. Lauteri 5 (III floor) and electronically on the fund’s website at www.eref.ee and on the website of the Financial Supervision Authority at www.fi.ee. In addition to the above, the prospectus is available through the information system of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Before investing into shares of EfTEN Real Estate Fund AS we ask you to acquaint yourself with the whole prospectus.

EfTEN: EfTEN United Property Fund investeerib 2,5 miljonit eurot usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund investeerib 2,5 miljonit eurot (ca 9% fondi mahust) kutselistele investoritele suunatud usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5. Viimane omandab Kristiine kaubanduskeskuse Tallinnas.

Kristiine kaubanduskeskus on Eesti üks tuntumaid kaubanduskeskusi, mille kahel korrusel on 45 300 ruutmeetrit üüritavat pinda. Aastal 1999 avatud keskus läbis 2019. aastal uuenduskuuri. Kristiine kaubanduskeskuses tegutseb ligi 120 kaubandus- ja teenindusasutust ning söögikohta. Keskuse ankurrentnikud on Prisma, H&M, Sportland, Reserved, Rademar, Apollo, O’Learys, New Yorker ning Jysk.

Tehing on kavas lõpule viia enne 2024. aasta lõppu ning selle eelduseks on Konkurentsiameti heakskiit. Tehingu järgselt on EfTEN United Property Fund’i portfell sisuliselt täies mahus investeeritud.

Kuna EfTEN United Property Fund’i seisukohalt on usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 investeerimise näol tegemist investeeringuga EfTEN Capital AS-i poolt valitsetavasse teise fondi, siis kooskõlas EfTEN United Property Fund tingimustega, fond investeeringu pealt valitsemistasu ei võta.

Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitustööd jõudsid järgmisesse mastaapsesse etappi

Estonian Business Schooli (EBS) kõrvale rajatava Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitustöödel alustatakse peagi betoonitöödega. Selle käigus valmib kolme maa-aluse ja kolmekümne maapealse korrusega hoone karkass. Töid teostab ehituse peatöövõtule ja betoonitöödele spetsialiseerunud ehitusettevõte NOBE, kellel on valdkonnas ligi 25 aastat kogemust.

EBSi kantsler Mart Habakuke sõnul on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku suuremahulised ehitustööd jõudnud punkti, kus kaevetööd on lõpusirgel ning järgneb kandekonstruktsioonide ehitamine. „Meil on hea meel selles keerulises ja mastaapses projektis teha koostööd nii kogenud ehitajaga nagu NOBE. Tulevane A-energiaklassi hoone saavutab oma täiskõrguse ehk 105 meetrit 2026. aasta kevadel,“ ütles Habakuk.

NOBE ehitusdirektor ja juhatuse liige Priit Nigols rõhutas, et Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku kõrghoone on NOBEle erakordne ja põnev ehituslik väljakutse. „Maailmatasemel arhitektuurilahendus ja tihe koostöö tellijaga loovad unikaalse võimaluse aidata kaasa uue Tallinna südalinna maamärgi valmimisele. Selle projekti raames kasutame Eestis uudseid ehitusmeetodeid – näiteks innovaatilist roniraketist, mis võimaldab kõrghoone kandekonstruktsioone rajada oluliselt kiiremini kui traditsioonilised lahendused,“ selgitas Nigols.

EBSi olemasolev õppehoone ühendatakse galerii abil uue hoonestusega ning ka vana maja hakkab moodustama olulise osa Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakust. Uude mahtu on kavandatud moodsad koostööruumid, kontoripinnad noortele ettevõtetele, ruumid erinevateks üritusteks sh konverentsideks, toitlustusasutused ning 9.-30. korrustele eksklusiivsed korterid, mille müügist laekuvate tuludega rahastatakse Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku rajamist.

Uue hoonestuse maapealne ja maa-alune maht on kokku 37,000 m2. Arhitektuurilahenduse autor on auhinnatud Soome arhitektuuribüroo ALA Arhitektid, kelle silmapaistvamad tööd on muuhulgas Helsinki Oodi raamatukogu ja Vantaa lennujaama uus terminal. Projekti teostab EBS koos Metroga (Metro Capital OÜ).

1988. aastal asutatud EBS on vanim äriharidust pakkuv ülikool Baltimaades. EBSis omandavad uusi teadmisi ja oskusi bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppe tasemel 1000 üliõpilast Helsinkis ja Tallinnas. Lisaks õpib 150 õpilast EBS Gümnaasiumis. EBS investeerib aktiivselt iduettevõtetesse ja iduettevõtte potentsiaaliga teadusprojektidesse, teeb tihedat koostööd kiirenditega ning julgustab oma õppureid osalema ettevõtluses.

Bigbank: Kuigi üldine tööturu seis on hea, siis regionaalsed erinevused on jätkuvalt suured

BigbankEelmisel nädalal avaldati tööturu küsitluse andmed, mille järgi oli Eestis töötuid kokku 53 600. Kolmas kvartal tähendab, et andmed kajastavad juuli, augusti ja septembri keskmist seisukorda. Operatiivsema ja täpsema ülevaate näiteks valdade lõikes annab registreeritud töötute arv, mida avaldab Töötukassa. Täna avaldatud andmetest selgub, et oktoobri seisuga oli registreeritud töötuid 47 147. On loomulik, et registreeritud töötute arv on väiksem, kuna kõik tööotsijad ei pöördu Töötukassa poole. Alternatiive töö leidmiseks on mitmeid, nagu töökuulutused, sotsiaalmeedia või isiklikud kontaktid.

Võtsin vaatluse alla ajaperioodi 2024. aasta jaanuarist oktoobrini, et analüüsida töötuse muutusi selle aja jooksul.

Registreeritud töötus on kümne kuuga vähenenud 15,2%. Suurim langus on toimunud Võru maakonnas (kokku 33,7%), Setomaal (32,4%), Võru vallas (34%) ja Rõuge vallas (39,7%). Hiiu maakonnas on töötus langenud 27,1%, Pärnu maakonnas 26,8% ning üle 20% langust on täheldatud ka Lääne-Viru, Põlva ja Rapla maakonnas.

Ida-Virumaal, kus töötus on traditsiooniliselt kõrge, on see siiski võrreldes aasta algusega vähenenud 11%, sama suur langus on ka Tartumaal. Ida-Virus oli oktoobris registreeritud 6997 töötut, aasta alguses 7869.

Kohalike omavalitsuste tasandil on muutused kohati drastilised. Näiteks Vormsi ja Ruhnu jäävad väikese elanike arvu tõttu kõrvale. Ruhnus on töötus kümne kuuga kasvanud 200% (ühest töötust kolmeni). Suurimad vähenemised olid lisaks Võrumaa valdadele Lääneranna vallas (-47%), Häädemeeste vallas (-31,7%) ja Räpina vallas (-32,7%). Alla 30% jäävad langused teistes piirkondades. Kõige väiksem muutus oli Viimsis (-0,5%) ja Narva-Jõesuus (-2,6%).

Väikestes valdades toob mõnekümne inimese töö leidmine kaasa suured protsendilised muutused. Näiteks Võrumaal vähenes töötute arv kokku 415 inimese võrra. Suuremat pilti mõjutavad Tallinn ja Harjumaa, kus töötus vähenes 13,7%. Samas oli oktoobris registreeritud töötuid Harjumaal ja Tallinnas kokku 22 346, mis moodustab 47,4% kõigist Eesti registreeritud töötutest.

Töötuse määradest rääkides oli Eesti keskmine registreeritud töötuse määr oktoobris 6,8%. Madalaim töötuse määr oli Hiiu maakonnas (3,4%) ning madal oli see ka Viljandi (5,3%), Saare (5,6%), Võru (5,7%) ja Lääne-Viru (5,6%) maakonnas. Kõrgeim töötuse määr oli Ida-Virumaal (12,2%) ja Valga maakonnas (8,9%). Maakondade töötuse määrade erinevus on enam kui kolmekordne.

Domus Kinnisvara: Kinnisvara ostu-müügitehingute arv on endiselt tõusuteel

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta oktoobris Eestis kokku 3982 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 490 miljoni euro. Tehingute arv kasvas septembriga võrreldes ca 10%,möödunud aasta oktoobriga võrreldes kasvas tehingute arv 15% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas eelmise kuuga võrreldes ca 15%.

Oktoobris müüdi Eestis kokku 1973 korterit, keskmise hinnaga 2053 €/m². Korterite tehingute arv võrreldes septembriga näitas 6% ning keskmine hinnatase 4% kasvu. 2023. aasta oktoobriga võrreldes on tehingute arv kasvanud 9% ja keskmine hinnatase 6%.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas oktoobris kokku 1704 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 314 miljoni euro. Septembriga võrreldes kasvas tehingute arv pea 11% ning tehingute koguväärtus 9%. Mullusega võrreldes on tehingute arv kasvanud ca 19% ning tehingute koguväärtus 33%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati oktoobris 12% kõikidest korterite tehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 4243 €/m² (aastane hinnalangus 1%). Kuu varem oli uute korterite osakaal samuti 12% ning keskmine müügihind 4149 €/m². Möödunud aastal müüdi pealinnas kokku ca 2344 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 13%. 2022. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2628 uut korterit, mida on ca 8% rohkem kui 2021. aastal.

TARTU MAAKOND

Tartu maakonnas teostati oktoobris 441 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 58 miljoni euro. Septembriga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus kasvas ca 8%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus kasvanud ca 14% ning tehingute koguväärtus 3%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tartu linnas tehti oktoobris ca 30% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2983 €/m² (aastane hinnalangus 11%). Septembris oli uute korterite osakaal ca 17% ning keskmine müügihind vastavalt 3215 €/m². 2023. aastal müüdi Tartus kokku ca 573 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis ca 21%.Aasta varem müüdi Tartu linnas kokku ligi 910 uut korterit, mida on 22% rohkem kui 2021. aastal.

PÄRNU MAAKOND

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 269 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 25 miljoni euro. Septembriga võrreldes kasvas tehingute arv 26% ning tehingute koguväärtus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus jäänud samale tasemele, tehingute koguväärtus on kasvanud samal perioodil 3%.

Maa-amet, tehingute andmebaas

Pärnu linnas tehti oktoobris ca 9% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2642 €/m² (aastane hinnalangus 5%). Kuu varem oli uute korterite osakaal 12% ning keskmine müügihind 2958 €/m². Möödunud aastal müüdi Pärnus kokku ca 192 uut korterit, keskmise ruutmeetrihinnaga 2992 €/m2, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 6%. 2022. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 203 uut korterit, mida on 26% rohkem kui 2021. aastal.

VILJANDI MAAKOND

Viljandi maakonnas teostati oktoobris 114 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 8,3 miljonit eurot. Septembriga võrreldes tehingute arv olulist muutust ei näidanud, tehingute koguväärtus kasvas 21% võrra.Mullusega võrreldes langes tehingute arv kuue tehingu võrra ja tehingute koguväärtus on kasvanud samal ajal 18% võrra.

Maa-amet, tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei tehtud oktoobris ega möödunud kuul ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdiViljandis kokku ca 13 uut korterit keskmise hinnaga 2376 €/m², uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes langes 6%. 2022. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 50 uut korterit, keskmise hinnaga 2537€/m², mida on ca 19 korterit enam kui 2021. aastal.

SAARE MAAKOND

Saare maakonnas teostati oktoobris 105 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 5,6 miljoni euro. Võrreldes septembriga kasvas tehinguaktiivsus 8% võrra ning tehingute koguväärtus 19%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv langenud 6%, tehingute koguväärtus on kasvanud 1%.

Maa-amet, tehingute andmebaas

Kuressaares linnas tehti oktoobris kaks ostu-müügitehingut uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2645 €/m². Möödunud kuul tehti samuti kaks tehingut, keskmine hind oli 2957 €/m2. 2023. aastal müüdi kokku 6 uut korterit, keskmise hinnaga 1835 €/m2. Aasta varem ei tehtud uute korteritega mitte ühtegi tehingut. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit, keskmise hinnaga 1692 €/m2, mida on 3 korterit vähem kui 2020. aastal.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.12.2024 ChatGPT ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele