EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 28.02.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis veebruaris 2 566 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 9 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris. Üüritulu kasvas peamiselt seoses Ermi hooldekodu üüritulu kvartaalse kasvuga. Ermi hooldekodu üüritulu hakkab kogumahus laekuma alates käesoleva aasta augustist. Fondi eelmise aasta sügisel soetatud ICONFIT tootmis- ja laohoone valmib 2025.a aprillis, misjärel kasvab fondi kuine üüritulu pea 40 tuhande euro võrra.

Fondi üüripindade vakantsus püsis veebruaris 3,9% tasemel, s.h jäi ka büroopindade vakantsus samaks (14%). Nii Vilniuses, Menulio 11 kui ka Tallinnas, Pärnu mnt 102 asuvates büroohoonetes projekteeritakse ning ehitatakse vakantseks jäänud üüripindasid vastavalt turuootustele väiksemaks ning osadele uutele pindadele on uued üürihuvilised juba olemas.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli veebruaris 2 149 tuhat eurot, s.o 106 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris. Fondi EBITDA kasvas peamiselt seoses kinnisvarainvesteeringute madalamate halduskuludega.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär langes veebruari lõpuks 4,58%-ni, mis on 0,2-protsendipunkti võrra madalam võrreldes jaanuari lõpuga. Alates intressimäärade tipust detsembris 2023 on pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär langenud kokku 1,33 protsendipunkti. Kui seoses uute projektide lisandumisega on fondi laenukohustuste maht kasvanud 0,8%, siis fondi konsolideeritud intressikulu on langenud 16%, võrreldes aastataguse ajaga. Korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus laenu- ja intressimaksed) on fond teeninud sellel aastal kahe kuuga kokku 1 829 tuhat eurot, s.o 147 tuhat eurot (8,8%) rohkem kui eelmisel aastal.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas jaanuaris 762 tuhande euro võrra, ulatudes koos lühiajaliste hoiustega 28.02.2025 seisuga 22 388 tuhande euroni.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 28.02.2025 seisuga 20,6189 eurot ning EPRA NRV 21,476 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas veebruaris tavapäraselt 0,6%.

EREF_reports_monthly_02.2025

Kutse 7. mail 2025 toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Hea kinnisvaraturu osaline!

7. mail 2025. a ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank sind taas Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4, Tallinn) toimuvale traditsioonilisele kevadkonverentsile „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Makropilt pankuri pilgu läbi

  • Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Kas äripindade sektor „ajab üle ääre“?

  • Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
  • Diskussioonpaneelis Liina Tettermann, Guido Pärnits, Gert Jostov

Kinnisvarasektor pärast Ukraina sõja lõppu

  • Raivo Vare, majandusvaatleja

Kinnisvara turundamine 2025 – kuidas tabada ära erinevate põlvkondade unistused?

  • Moderaator Kärt Tomp, Turundajate Liidu kommunikatsiooni projektijuht
  • Diskussioonpaneelis Kristel Laud, Ann Hiiemaa, Triin Leibock

Kuidas parandada eluruumide kättesaadavust?

  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp juhatuse liige

Kas 15-minuti linn on vaid ilus muinasjutt?

  • Moderaator Urmas Vaino, endine ajakirjanik
  • Diskussioonpaneelis Reigo Randmets, Indrek Hääl, Kent Märjamaa

Elukondlik kinnisvara uue buumi koidikul?

  • Moderaator Igor Habal, Kinnisvarabüroo Uus Maa meediajuht, juhatuse liige
  • Diskussioonpaneelis Kristina Mustonen, Andero Laur, Kristjan Tamla

Kinnisvarategu 2024 laureaadi väljakuulutamine

Osavõtutasu 240+km, EKFLi liikmetele 180+km

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Konverentsile registreerimine hiljemalt 2. maiks 2025. a või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 08. aprillil 2025. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Collection hotelli II korruse konverentsikeskuse saal nimetusega „Tallinn“  aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 08.04.2025 kell 9.00 koosoleku toimumiskohas. Registreerimine lõppeb kell 10.00. Palume aktsionäridel võimalusel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.
Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 01.04.2025 fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Vastavalt EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord koos nõukogu ettepanekutega aktsionäridele alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1: Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
Juhatus teeb ülevaate EfTEN Real Estate Fund AS-i tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2: Fondi majandusaasta aruande 2024 kinnitamine
Fondi konsolideeritud majandusaasta aruanne 2024 on auditeeritud aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt. Kooskõlas väärtpaberituru seaduse § 135³ lg 5 on majandusaasta aruande lisana esitatud ka tasustamisaruanne. Fondi audiitor on tasustamisaruandele seatud nõuete täitmist kontrollinud. Nõukogu on aruande heaks kiitnud, koostanud nõukogu aruande ning esitanud selle koos kasumi jaotamise ettepanekuga üldkoosolekule kinnitamiseks.
Nõukogu ettepanek: Kinnitada EfTEN Real Estate Fund AS-i majandusaasta aruanne 2024 korralisele üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 3: Kasumi jaotamine
Nõukogu ettepanek: Fondi 2024. majandusaasta konsolideeritud puhaskasum on 13 564 tuhat eurot. Jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 on kokku 25 565 tuhat eurot, mis jaotada järgmiselt:

Eraldised reservkapitali: 1 357 tuhat eurot;
Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend): 12 699 tuhat eurot (1,11 eurot aktsia kohta).
Muudesse reservidesse eraldisi ei tehta ning kasumit ei kasutata muuks otstarbeks.
Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 11 509 tuhat eurot.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2025 (record date) fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 21.04.2025. Nimetatud kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 30.04.2025 ülekandega aktsionäri pangakontole.

Päevakorrapunkt 4: Nõukogu liikmete volituste pikendamine
Nõukogu liikmete volitused lõppevad 18.06.2025. a. Nõukogu liikmed on andnud oma nõusoleku volituste pikendamiseks. Senine koostöö fondi juhatuse, fondivalitseja ja nõukogu vahel on olnud väga hea.
Nõukogu ettepanek: Pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi nende lõppemisest järgmiseks viieks aastaks, s.o kuni 18.06.2030. a.

Päevakorrapunkt 5: Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Arvestades, et olulises osas on 2024. aastal kaastatud kapital investeeritud ja vältimaks sellega seoses  täiendavat halduskoormust (sh ainuüksi selle otsuse tegemiseks vajaliku üldkoosoleku kokku kutsumist), teeb fondi juhtkond ettepaneku anda aktsiakapitali suurendamise otsustamine kooskõlas põhikirja punktiga 6.11 nõukogu pädevusse. Fondi põhikirja ja seaduse kohaselt võib aktsiakapitali suurendamise otsustamise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogu pädevusse.
Nõukogu ettepanek:
Anda üheks aastaks alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine avaliku ja/või suunatud pakkumiste läbiviimise teel, välistades olemasolevate aktsionäride märkimise eesõiguse ja arvestades, et

  1. täiendavalt emiteeritavate aktsiate arv ei ületaks 10% aktsiate arvust käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal;
  2. minimaalne pakutavate aktsiate hind  (nominaalväärtus 10 € ja ülekurss) aktsia kohta on nõukogu otsusele eelneva fondi aktsia 60 päeva keskmine sulgemishind börsil

ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Selleks anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Täiendav korralduslik informatsioon:
Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh fondi konsolideeritud 2024. majandusaasta aruande, sh tasustamisaruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse otsuste eelnõude ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmetega saab tutvuda fondi kodulehel www.eref.ee ja kuni üldkoosoleku toimumise päevani (kaasa arvatud) fondi asukohas (aadressil, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, III korrusel) tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00.
Üldkoosolekust videoülekannet ei toimu.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: koosolek@eften.ee või fondi aadressil (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) saadetud kirjaga või telefoni teel +372 655 9515. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel www.eref.ee.

Aktsionäridel on võimalus osaleda üldkoosolekul ka volitatud esindaja kaudu või hääletada otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut elektrooniliselt. Esindaja kaudu osalemisel soovitame määrata esindajaks fondi juhatuse liikme Viljar Arakas’e, kellele saate anda volikirja alusel täpsed juhised aktsionäri nimel hääletamiseks iga päevakorrapunkti osas. Kui aktsionär soovib kasutada esindaja määramisel volikirja blanketti, siis vastav blankett asub fondi kodulehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Aktsionäridel on õigus üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada enne koosolekut elektrooniliselt alljärgneva korra kohaselt:

  1. elektrooniline hääl tuleb edastada e-posti aadressile koosolek@eften.ee hiljemalt 07.04.2025 kell 16.00 (Eesti aeg). Seejuures on aktsionäril õigus muuta või tühistada juba edastatud häält või esitada vastuväide hiljemalt eelmises lauses märgitud hääle edastamise tähtajaks;
  2. aktsionäri hääl peab olema antud fondi kodulehelt https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ kättesaadaval korrektselt täidetud hääletussedelil ning olema digitaalselt allkirjastatud. Juhul, kui ühe aktsionäri nimel esitatakse mitu korrektselt täidetud ja allkirjastatud hääletussedelit, loetakse kehtivaks üksnes kõige hilisemalt kätte saadud hääletussedel ja kõik eelnevad selle aktsionäri hääletussedelid loetakse kehtetuks. Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik selle aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks;
  3. juhul kui aktsionäri esindab elektroonilise hääle esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos elektroonilise hääle edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil koosolek@eften.ee ka esindusõigust tõendav volikiri;
  4. aktsionärid, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 07.04.2025 kell 16.00 (Eesti aeg), loetakse üldkoosolekul osalevateks ja nende aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Üldkoosolekul osalejatel palume esitada:
– füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja.
– juriidilisest isikust aktsionäril väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud, mis  tõendab juriidilise isiku esindaja õigust juriidilist isikut esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja isikut tõendav dokument. Juhul, kui esindaja ei ole juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, siis on vajalik lisaks ka kehtiv kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui see on kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi poolt koostatud eestikeelse tõlkega.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kuid mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ning samuti esindatava poolt volituse tagasivõtmisest vastava digitaalselt allkirjastatud teate saatmisel e-posti aadressil koosolek@eften.ee või omakäeliselt allkirjastatud dokumentide üleandmisel tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00 EfTEN Real Estate Fund AS-i aadressil A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, hiljemalt 07.04.2025 (Eesti aeg).

Uus Maa: Narva kinnisvaraturg reageeris küttehinna tõusule jõuliselt

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on küttesooja kallinemine mõjutanud viimase poole aasta jooksul Narva kinnisvarahindasid – kui kodukulud tõusid, siis ruutmeetrihinnad langesid.

Igor Habali sõnul on tehingute arv Narvas alates Ukraina sõja algusest langenud – huvilisi ja piiriülest liikumist on vähem, kuid mediaanhind siiski tõusis kuni eelmise aastani. „Kaugkütte hinda hoiti seni kunstlikult madalana, aga vähem kui kahe aastaga on kulud tõusnud üle kahe korra, mis on toasooja viinud Eesti kalleimate hulka. Kommunaalkulude kiire kasv mõjutas Narva kinnisvarasektorit, kus korteri ruutmeetri mediaanhind on viimase kuue kuu jooksul eelneva poolaastaga võrreldes langenud 9,2% ja tehingute arv 6,1%,” rääkis Habal.

„Narvas pole viimastel aastatel valminud suuremaid uusarendusi, mis statistikat moonutaks, seega kajastavad kinnisvaranumbrid olukorda küllalt objektiivselt. Väljaspool Tallinna ostavad inimesed kinnisvara üleüldse rohkem vajaduspõhiselt – suuri kõikumisi või spekulatiivsust on vähem,“ kommenteeris Habal.

„Tänavu kevadel valmib Narvas üle pika aja esimene uus kortermaja, kus ruutmeetrihinnad on 3000-3500 euro vahemikus, mis on võrreldav Harjumaa tasemega, väljaspool Tallinna. Samal ajal on vanema Narva korteri ruutmeetri mediaanhind 500 euro kandis,“ lisas Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on Jõhvis aga vastupidine olukord. „Kuigi tehingute arv langes linnas mullu 30%, siis kasvas mediaanhind teiste linnadega võrreldes üpris erandlikult tervelt 15%. Selle taga on regionaalinvesteeringud ja kohaliku elu areng – näiteks IT-kooli mõju. Väiksemas piirkonnas mõjutab ka üks suurem investeering elu ja kinnisvarahindasid märksa rohkem kui Tallinnas,“ ütles Habal.

„Normaalne elu Narvas on ka julgeolekuküsimus. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks peaks kiirendama kohalikku raudteeühendust ja jätkama 4-realise maantee rajamisega. Samuti soodustama töökohtade loomist ja paremaid haridusvõimalusi. Nii tekib inimestel rohkem motivatsiooni linnas elada, väheneb segregatsioon ja paranevad üldised elamistingimused, sealhulgas ka kinnisvaravalikud,“ lisas Habal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: MKM ootab tagasisidet planeerimise tõhustamise eelnõule

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis ministeeriumitele, riigiasutustele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muudatused, millega soovitakse planeerimisprotsessi tõhustada ning luua õigusselgust. Tagasisidet oodatakse eelnõude infosüsteemis 31. märtsiks.

„Valitsuse prioriteet on muuta planeerimisprotsessi lihtsamaks ja selgemaks. Praegu võtavad planeerimismenetlused kohati väga kaua aega, mis pidurdavad Eesti elu- ja majanduskeskkonna arengut. Planeerimisprotsessi tõhustamine aitab tuua Eestisse uusi investeeringuid ning annab hoogu majanduse arengule,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Ühe muudatusena on eelnõus ettepanek kaotada ära liigina kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel on võimalik kasutada detailplaneeringut, mille menetlusprotsess on selgem ja tõhusam ning selle võrra ka enamasti kiirem. Lisaks on ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. „Juba praegu on keskmine detailplaneeringute menetlusprotsess keskmiselt 2,5 aastat. Seega näeme, et 2,5 aastat on realistlik tähtaeg ning senist kolme aastat on võimalik poole aasta võrra lühendada,“ sõnas Keldo.

Eelnõus nähakse ette ka maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ära jätmist, millega lüheneks planeerimisprotsess umbes paari kuu võrra.

Lisaks soovitakse tõhustada ja muuta paindlikumaks planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Selleks nähakse ette, et:

  • kohalik omavalitsus ei pea avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest;
  • teavitama peab ka omavalitsuse sotsiaalmeediakontol, kui see on olemas;
  • avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aega lühendatakse 14 päevalt viiele päevale;
  • kohalikul omavalitsusel tekib kaalutlusõigus, et otsustada, kus toimub planeeringu avalik väljapanek ja arutelu (tuleb korraldada sobivas asukohas). See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.

Samuti täpsustatakse eelnõus planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.

„Nende sammude järel soovime me pikemas vaates aga veelgi ambitsioonikamad olla ning vaadata täiendavalt üle, mida saaksime lisaks ära teha, et mõjusalt planeerimisprotsessi kiirendada,“ nimetas Keldo. „Meie jaoks on väga oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega. Kuulame nende peegeldusi ja tagasisidet, kuidas saaks riik omavalitsustele appi tulla menetlusprotsesside tõhustamisel ning vajadusel ka selleks täiendavalt planeerimisseadust muuta. Seetõttu on eelnõule laekuv tagasiside meie jaoks väga oluline sisend, mida edasiste sammude plaanimisel arvesse võtta,“ ütles Keldo.

Planeerimisseaduse muudatuste välja töötamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tihedat koostööd paljude valdkonna liitude ja ekspertidega. Sealhulgas kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Planeerijate Ühingut, Eesti Arhitektide Liitu, ministeeriume ja riigiasutusi.

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 28.02.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of EUR 2,566 thousand in February, which is EUR 9 thousand more than in January. The rental income increased mainly due to the quarterly increase in rental income in Ermi care home, which will start generating full rental income from August this year.

The ICONFIT production and warehouse, which the fund acquired last autumn, will be completed in April 2025, after which the fund’s monthly rental income will increase by nearly EUR 40 thousand.

The fund’s vacancy rate remained at 3.9% in February, with the office space vacancy rate also staying unchanged at 14%. In the office buildings located at Menulio 11 in Vilnius and Pärnu mnt 102 in Tallinn, vacant rental spaces are being redesigned and constructed into smaller units in line with market expectations, and some new spaces already have prospective tenants.

The fund’s consolidated EBITDA was EUR 2,149 thousand in February, which is EUR 106 thousand more than in January. The growth in EBITDA was mainly driven by lower property maintenance costs for investment properties.

The weighted average interest rate of the fund’s subsidiaries’ loans decreased to 4.58% by the end of February, which is 0.2 percentage points lower than at the end of January. Since the peak of interest rates in December 2023, the weighted average interest rate on bank loans has decreased by a total of 1.33 percentage points. While the fund’s loan obligations have increased by 0.8% due to the addition of new projects, its consolidated interest expenses have decreased by 16% compared to a year ago. The fund has generated adjusted cash flow (EBITDA minus loan and interest payments) of EUR 1,829 thousand in the first two months of this year, which is EUR 147 thousand (8.8%) more than in the same period last year.

The fund’s consolidated cash balance grew by EUR 762 thousand in January, reaching EUR 22,388 thousand (including short-term deposits) as of 28.02.2025.

As of 28.02.2025, the fund’s net asset value (NAV) per share was EUR 20.6189, and the EPRA NRV was EUR 21.476. The NAV per share increased by 0.6% in February, in line with the usual trend.

EREF_reports_monthly_02.2025

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS notice calling the annual general meeting of shareholders

EfTEN Real Estate FundThe Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls an annual general meeting of shareholders on 08 April 2025 at 10:00 a.m.

Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second floor conference centre hall “Tallinn”, address Tallinn, Rävala 3.

The registration o participants of the general meeting starts at 09:00 a.m. on 08 April 2025 at the venue of the meeting. The registration ends at 10:00 a.m. If possible, we request that all shareholders arrive in time considering the time required to register the participants of the meeting.
The list of shareholders who shall be entitled to participate in the annual general meeting shall be fixed seven days prior to the date of the general meeting, i.e., on 01.04.2025 as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

Pursuant to the resolution of the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS, the annual general meeting will have the following agenda together with proposals of the Supervisory Board to the shareholders:

Item 1: Management Board’s overview of the fund’s activities
The Management Board shall provide an overview of the activities of EfTEN Real Estate Fund AS. The item is for informational purposes only.

Item 2: Approval of the Fund’s annual report for 2024
The consolidated annual report of the Fund for 2024 has been audited by the PricewaterhouseCoopers. In accordance with § 135³ subsection 5 of the Securities Market Act, the remuneration report is also submitted as an appendix to the annual report. The compliance with the requirements established for the remuneration report has been audited by the auditor of the fund. The Supervisory Board has approved the annual report, prepared the Supervisory Board’s report, and submitted it together with the profit distribution proposal to the general meeting for the approval.
Proposal of the Supervisory Board: To approve the annual report 2024 of the EfTEN Real Estate Fund AS as submitted to the general meeting.

Item 3: Distribution of profit
Proposal of the Supervisory Board: The consolidated net profit of the 2024 financial year of the fund is 13 564 thousand euros. To distribute the undistributed profit as of 31 December 2024 in the total amount of 25 565 thousand euros as follows:
Transfers to the reserve capital: 1 357 thousand euros.
Profit to be distributed between the shareholders (net dividend): 12 699 thousand euros (1,11 euro per share).
Transfers to other reserves shall not be made and profit shall not be used for any other purposes.
Amount of undistributed profit after transfers is 11 509 thousand euros.
The list of shareholders entitled to dividends shall be fixed on 22.04.2025 (record date) as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Therefore, the date of change in the rights attaching to shares (ex-date) is 21.04.2025. As of this date a person who acquired shares is not entitled to dividends for the 2024 financial year. Dividend shall be distributed to the shareholders on 30.04.2025 by way of bank transfer to the shareholder’s bank account.

Item 4: Extension of the authorisations of the members of the Supervisory Board
The authorisation of the members of the Supervisory Board expires on 18.06.2025. The members of the Supervisory Board have consented to the extension of their authorisations. Cooperation to date between the fund’s Management Board, the fund manager and the Supervisory Board has been very good.
Proposal of the Supervisory Board: To extend the authorisations of the members of the Supervisory Board Arti Arakas, Sander Rebane, Siive Penu and Olav Miil until 18.06.2030, i.e. for a period of five years from the moment of deciding the extension.

Item 5: Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange
Considering that almost all the capital raised in 2024 has been invested, fund manager sees attractive investment opportunities in the current environment, and to avoid the related additional administrative load (including convening the general meeting only for the purpose of this decision), the management of the fund proposes to delegate the increase of the share capital to the Supervisory Board in accordance with clause 6.11 of the articles of association. According to the fund’s articles of association and the legislation, the right to decide to increase the share capital is allowed to be assigned to the Supervisory Board for a fixed time period.
Proposal of the Supervisory Board: To delegate to the competence of the Supervisory Board the decision on the increase of share capital for a one-year period following this general meeting by public and/or private offering, excluding the pre-emptive right of existing shareholders to subscribe and taking into account that
(i) the number of shares to be issued additionally would not exceed 10% of the number of shares at the time of adoption of this resolution;
(ii) the minimum price of the shares to be offered (nominal value €10 and premium) per share shall be the average closing price of the fund’s share on the stock exchange for the 60 days preceding the resolution of the Supervisory Board,
and to apply for the listing and admission to trading of all newly issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange.
To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.

Additional organisational information:
Documents related to the general meeting, incl. the 2024 annual report of the fund, incl. the remuneration report, report of the sworn auditor, profit distribution proposal, report of the Supervisory Board, draft resolutions of the Management Board and any other information subject to the statutory disclosure requirement are available for examination on the webpage of the fund www.eref.ee and until the date (incl.) of the general meeting, at the premises of the fund (address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, 3rd floor) on working days from 09:00 until 16:00.
There will be no video transmission of the general meeting.

Questions with respect to the matters on the agenda of the general meeting can be submitted via e-mail address: koosolek@eften.ee or by mail to the address of the fund (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) or via phone by calling + 372 655 9515. Questions, answers, shareholders’ proposals with respect to the matters on the agenda and the minutes of the general meeting shall be published on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS www.eref.ee.

The shareholders also may participate by appointing a representative or vote on the items on the agenda of the general meeting using electronic means prior to the meeting. When appointing a representative, we recommend you appoint Viljar Arakas, a member of the Management Board of the fund, whom you can give precise instructions to vote on your behalf on each agenda item. In case a shareholder wishes to use the template of power of attorney upon appointment of a representative, the respective template is available on the webpage of EfTEN Real Estate Fund AS https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Shareholders may vote electronically on the agenda items before the general meeting is held in accordance with the following procedure:

  1. The electronic vote must be sent to the address koosolek@eften.ee not later than on 7 April 2025 at 16:00 (Estonian time). The shareholder has the right to change or cancel the vote given or submit objections not later than indicated in the previous sentence.
  2. The shareholder’s vote must be given on the respective form available on the fund’s website https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ and must be digitally signed. In case several properly filled and signed voting ballots are submitted on behalf of one shareholder, only the voting ballot received later in time shall be considered valid, and all previous voting ballots of that shareholder shall be considered invalid. In case the shareholder has submitted the voting ballot, but also attends the general meeting in person, all the voting ballots submitted by the shareholder before the general meeting shall be considered invalid.
  3. In case the shareholder is represented at the general meeting by a representative, a digitally signed power of attorney certifying the right of representation must be submitted to the e-mail address koosolek@eften.ee together with the electronic vote or before submitting the electronic vote.
  4. Shareholders who have voted no later than 7 April 2025 at 16.00 (Estonian time) shall be deemed to have taken part in the general meeting and the votes represented by the shareholders’ shares shall be accounted as part of the quorum of the general meeting, unless otherwise provided by law.

We request to submit the following to register the participants of the general meeting:
– in case of a shareholder who is a natural person, an identity document. A representative of a shareholder shall also present a power of attorney in written form.
– in case of a shareholder who is a legal person, an extract from the registry where the legal person is registered, which proves the authorisation of the representative to represent the legal person (right of representation arising from law) and an identity document of the representative. In case the representative is not a legal representative of the legal person, a valid power of attorney shall also be required. Where required by applicable law, documents pertaining to a legal person registered in a foreign country are requested to be legalized or duly apostilled. Documents in foreign language are requested to be accompanied by a translation into Estonian by a sworn translator.

At the general meeting, a shareholder is entitled to receive information from the Management Board on the activities of the fund. The Management Board may decide to withhold information if there is a reason to believe that the disclosure of information may cause significant damage to the interests of the public limited company. If the Management Board refuses to disclose information, the shareholder may demand from the general meeting to adopt a resolution regarding the lawfulness of the information request or to file, within two weeks, a petition to a court by way of proceedings on petition to obligate the Management Board to give information.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may request for additional items to be included on the agenda of the general meeting, if the respective request is submitted in writing at least 15 days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.
The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may present a draft resolution in respect of each item on the agenda in writing no later than three days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Prior to the general meeting, the shareholder may notify of the appointment of a representative or the revocation of the representative’s authority by sending a digitally signed notice to the e-mail address koosolek@eften.ee or by delivering the signed documents in person on working days between 09:00 to 16:00 to EfTEN Real Estate Fund AS at A. Lauteri 5, 10114 Tallinn at the latest by 7 April 2025 (Estonian time).

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26.03.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26/03/2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp ülevaate korteriühistu juhtimisega seonduvatest õigusaktidest ja korteriühistu raamatupidamise korraldamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ning kohustusi;
  • kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid);
  • kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine” toimub 26/03/2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Eesti keskmise korteritehingu keskmine hind kasvas 10 aastaga 125 protsenti

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa- ja Ruumiameti andmetel oli 2024. a Eesti korteritehingute keskmine hind ~118 400 eurot ehk 10 aasta tagusest 125% rohkem.

Maakondade lõikes on kõige kallimad korteritehingud Harju maakonnas. Harjumaa korteritehingute keskmine hind 2024. a oli ~168 000 eurot. See on 10 aasta tagusega võrreldes 120% rohkem.

Kõige odavamad korteritehingud võis leida Ida-Viru maakonnast, kus keskmine tehing oli 2024. a ~18 000 eurot.

Kõige enam kasvasid korteritehingute hinnad protsentuaalselt Järvamaal ja kõige vähem Ida-Virus. Numbrid olid vastavalt 237% ja 27%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maa- ja Ruumiamet: Riigiarhitekti konkursil liigutakse edasi sihtotsinguga

Maa- ja Ruumiameti välja kuulutatud riigiarhitekti avalikul konkursil osales oodatust vähem kandidaate, mistõttu liigutakse täiendavate heade kandidaatide leidmiseks edasi sihtotsinguga.

Konkursile laekus kuus kandidaati. „Riigiarhitekti roll on uus ja väga vastutusrikas ning seda olulisem on leida õige inimene. Lootsime niivõrd kaalukale ametikohale rohkemaid kandidaate,“ selgitas Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. „Me täname kõiki kandideerijaid, kes riigiarhitekti konkursil osalesid. Konkursi lõppvooru jõudsid kaks väga heal tasemel kandidaati, kuid kuna tegemist on sedavõrd olulise ja laiapõhjalise ametikohaga, mis loob aluse riigiarhitekti rollile Eestis, liigume täiendavalt edasi sihtotsinguga laiendamaks kandideerijate ringi. Eesmärgiks on olla veendunud, et kõik potentsiaalsed head kandidaadid on riigiarhitekti konkursile kaasatud ning et me leiaksime tugevate kandidaatide seast just parima tulevase riigiarhitekti.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev tõi välja ootuse, et MaRust kujuneb Eesti keskne ruumiloome kompetentsikeskus ja riigiarhitektil on selle visiooni elluviimisel kandev roll. „Meie strateegiline eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik ruumiloome, tark maakasutus ning tõhustada ja kiirendada planeeringuid. See tähendab väga konkreetsete ruumiliste olukordade lahendamist. Näiteks mõne olulise investeeringu jaoks sobiva asukoha leidmine, mõne kohaliku omavalitsuse abistamine arengusuundade lahti mõtestamisel või omavalitsustega koostöö riiklike objektide sujuvaks integreerimiseks kohalikku ruumilisse konteksti. Need on ehedad näited, kuidas mõjutada Eestis kvaliteetse ruumi loomist ja neid peab lahendama kompetentselt ning kõiki osapooli kaasates. See ongi riigiarhitekti roll – suurte strateegiliste eesmärkide ellu viimine praktilises ruumiloomes,“ rõhutas Sergejev.

Sihtotsingu käigus tehakse ettepanekud potentsiaalsetele kandidaatidele, kes omavad tipptasemel teadmisi arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juhtimisest ning kellel on võimekus viia ellu riiklikke ruumipoliitika eesmärke. Riigiarhitekti rolli teeb omakorda eriliseks see, et ta esindab muuhulgas riiki suure hulga maade omanikuna. Riigiarhitekti positsioon annab unikaalse võimaluse ehitada üles Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiloome valdkond, kujundada maa ja ruumiloome ning riigimaade strateegiline vaade ning vedada selle elluviimist.

„Ootame riigiarhitekti rolli visionääri ja juhti, kes aitab luua Eesti ruumilise arengu strateegia ning suudab selle ka edukalt ellu viia ning toob kvaliteetse ruumiloome igapäevase ruumiplaneerimise tasemele,” lisas Tamtik. Riigiarhitekti positsioon on selle aasta alguses alustanud Maa- ja Ruumiameti täiesti uus funktsioon ja suurepärane võimalus olla Eesti ruumilise arengu strateeg ning ruumiloome valdkonna juht. Riigiarhitekt asub juhtima Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistust ning saab oma ruumiloome meeskonna ise luua.

Sobiva kandidaadi hindamiseks moodustatakse komisjon Maa- ja Ruumiameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning arhitektuuri- ja planeerimisvaldkonna esindajatest.

Maa- ja Ruumiamet (MaRu) on selle aasta alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegevust alustanud riigiasutus. Amet loodi Maa-ameti baasil ning sinna liitusid maaparanduse valdkond Põllumajandus- ja Toiduametist, e-ehitus (sh Ehitisregister) Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded (sh planeeringute register) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.

Swedbank: Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema?

SwedbankVärske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?

Kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see enam kui 55%. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25% ja 23%. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 €/ha, siis 2022. aastal 5160 €/ha ning 2023. aastal 6345 €/ha. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 €/ha, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3% tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.

Kuivõrd maa hinnatõus on olnud väga suur, siis on laenukoormus põhivara vastu aasta-aastalt vähenenud. Kui 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori mõistes suhteliselt ülemine piir, siis praegu on see 60%, mis näitab, et varade väärtus kasvab, laenu suhe aga väheneb. Põllumaa hinnatõus on küll suurendanud varade väärtust, kuid varade tootlikkus ei ole samas mahus suurenenud.

Volatiilsus tavapärasest suurem

Kui heita pilk Eesti kaardile, on turg kõige aktiivsem tavapäraselt Lääne-Virumaal, kus 2024. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka 2024. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 11 000 €/ha, toimus Lääne-Virumaal.

Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 8049 €/ha, oli Põlvamaa, millele järgnesid Lääne-Virumaa (7237 €/h), Tartumaa (6985 €/ha) ja Valgamaa (6852 €/ha).

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondades keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal (–3,4%), siis mullu olid suuremad langused Ida-Virumaal (–17,9%), Saaremaal (–8,8%), Jõgevamaal (–7,3%) ja Viljandimaal (–5,2%).

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Saaremaal oli hind vaid 3904 €/ha ja Hiiumaal 4297 €/ha. Neile järgnesid Ida-Virumaa (5459 €/ha) ja Harjumaa (5676 €/ha). Kuigi Hiiumaa haritava maa hind on suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind tõusis aastaga 37,4%, järgnesid Valgamaa (25,9%) ja Põlvamaa (10,3%).

Hindade peatumine kui märk sektori raskustest?

Viimased kaks aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli põllumehele helde, siis 2023. aasta kohta seda öelda ei saa – kogu taimekasvatuse saak oli viimase kümne aasta keskmisest 8% väiksem ning viimase viie aastaga võrreldes koguni 17% väiksem. Lisaks osteti väetised paljuski kalli hinnaga ning vastukaaluks toodangu hinda ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime näitaja eelnenud kahekümne aasta nõrgimale tasemele. Kuigi 2024. aasta taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7% suurem, siis „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak oli tavapärasest poole väiksem.

Põllumajandussektor on väga kapitalimahukas ning kapitalimahukas äris on oluliseks mõjuriks intressimäärad. 2022. aasta teisel poolaastal tõusma hakanud euribor avaldab seega sektori investeerimisvõimekusele märkimisväärset mõju. Kui viimased kümme aastat on sektori investeeringute rahastuse maht liikunud ainult tõusujoones, keskmiselt 9% aastas, siis 2024. aastal toimus 6,9% langus – kõrged intressimäärad koos raskete taimekasvatusaastatega pärssisid selgelt investeerimisvõimekust. Madalate intressimäärade juures oli põllumaa ahvatlev investeerimisobjekt ka kinnisvarainvestoritele, kuid praeguste intressimäärade juures enam mitte nii väga.

Haritava maa hinnakasvu peatumine tuleneb kahest huvigrupist. Esiteks põllumajandusettevõtted, kelle investeerimisvõimekus kahe nõrga aasta järel on oluliselt kahanenud, ning teiseks kinnisvarainvestorid, kes raha hinna tõustes ei pea põllumaad võib-olla enam nii ahvatlevaks investeerimisobjektiks. Paremate taimekasvatusaastate ja langeva euribori valguses põllumaa hinnatõus tulevikus tõenäoliselt jätkub, kuid seda senisest rahulikumas tempos.

Rahandusministeerium: Lähikuudel inflatsioon aeglustub

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti. Euroalal ulatus esialgsel hinnangul veebruari aastane hinnakasv 2,4 protsendini. Kui möödunud aasta teisel poolel püsis teenuste hinnatõus euroalal üsna kõrge 4 protsendi juures, siis aasta algus on hakanud näitama aeglustumise märke. Märtsi alguses alanenud energiahinnad viitavad sellele, et aastane THI võib märtsis aeglustuda 4% lähedale.

Arvestades, et nafta ja gaasi hinnad on geopoliitiliste sündmuste tõttu viimastel nädalatel alanenud, hakkab see hinnatõusu piirama. Kevade lähenedes väheneb elektri tarbimine ning taastuvelektri toodang kasvab, mis soodustab börsielektri hinna alanemist ja toetab inflatsiooni aeglustumist. Aasta esimese poole inflatsiooni kõrgtase jääb veebruarikuusse ning märtsis-aprillis võib taanduda 4 protsendi lähedale.

Hinnaarengute peamiseks mõjutajaks oli kallis elekter ja toidu jätkuv kallinemine. Tagasihoidliku tuuletoodangu, talviselt kõrge tarbimise ja elektrituru sünkroniseerimise koosmõjul oli elektri börsihind Balti riikides veebruaris Nordpooli piirkonna (Põhjamaad, Baltikum ja Kesk-Euroopa) kõrgeim. See oli ka veebruari inflatsiooni kiirenemise peamine põhjus. Elekter on aastases võrdluses kallinenud pea viiendiku. Kuna elekter on oluline sisendkulu energiamahukatel tegevusaladel, võivad analoogsed hinnašokid avaldada kaudset mõju ka teiste kaupade ja teenuste hindadele. Mõningast leevendust pakkusid mootorikütuse ja ahjukütte hinnad, mis olid aastases võrdluses kerges languses.

Toidu hinnad on mõjutatud sisseostetavate toorainete kallinemisest. Toidu impordihinnad on aastaga tõusnud pea kümnendiku võrra, mis on kandumas siinsetesse letihindadesse. Veebruaris jätkus jookide (kohv ja mahlad) ja ka piimatoodete hinnatõus. Samas on aasta alguses osade toidutoormete hinnad langusesse pöördunud, mistõttu võivad lähikuudel toiduhinnad meil stabiliseeruda. Teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastav alusinflatsioon on kõikunud 5 protsendi juures.

Eesti Pank: Veebruaris kiirendas tarbijahindade kasvu kallim elekter

Eesti PankVeebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%.

Kui alates möödunud kevadest on elektrihind kogu tarbijakorvi hinnakasvu tagasi hoidnud, siis veebruaris oli elektri börsihind kaks korda kõrgem kui mullu samal ajal. Arvestades, et elektri osakaal tarbijakorvis on ligi 5%, siis mõjutavad nii suured kõikumised märgatavalt ka inflatsiooni koondnäitajat. Elektri kallinemise mõju tarbijahindade kasvule oli veebruaris 0,8 protsendipunkti. Märtsi alguses oli elektri börsihind juba veebruari tasemelt allapoole langenud ja suvelgi võib oodata odavamat elektrit.

Veebruaris jätkus toiduainete hinnatõus, mille tingis juba eelmisel aastal kallinema hakanud toormehindade ülekandumine. Toorpiima hind oli veebruaris ligi 25% kõrgem kui aasta varem ning see kergitas edasi ka muude piimatoodete, sh või hinda. Mõned olulised toormed, nagu apelsinimahl, kakao ja suhkur, mis eelmise aasta teisel poolel toiduainete inflatsiooni kiirendasid, odavnesid maailmaturul selle aasta alguses järsult. See odavnemine peaks lähiajal üle kanduma ka poes müüdavate lõpptoodete hinda.

Teenuste kallinemine tuli suures osas transporditeenustest. Selle peamine mõjutaja on autode registreerimismaksu rakendumine aasta alguses ning hinnaindeksis kajastub see lõivude ehk teenuste all. Teenustest kallinesid ka puhkusereisid, kuid näiteks lennupiletid samal ajal odavnesid.

Sõidukite registreerimismaks jääb elukalliduse tõusus nähtavaks kogu aasta jooksul. Juulis kiirendab inflatsiooni veel kahe protsendipunkti suurune käibemaksutõus. Vähemal määral tõstab üldist hinnataset ka mais kerkiv diislikütuse aktsiis. Nende ettenähtavate maksumuudatuste mõjule lisaks võivad selle aasta jooksul inflatsiooni hüplikuks teha veel energia ja toidutoormete hinnakõikumised.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valmis tööriistakast, mis aitab teha läbimõeldumaid planeerimisotsuseid

Tööriistakasti abivahendid aitavad ruumi planeerijatel koostada paremini läbimõeldud lahendusi, kus on tähelepanu pööratud erinevatele valdkondadele, kaasnevatele mõjudele ning seeläbi tervikuna kvaliteetsema elukeskkonna loomisele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avas kasutamiseks kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti, mis keskendub üheksale kesksele teemale. Nendeks on multifunktsionaalsus, turvalisus, võrdsete võimaluste pakkumine, ligipääsetavus, positiivne keskkonnamõju, pärandi väärtustamine, ressursisäästlikkus, esteetiline meeldivus ja kuuluvustunde tekitamine. Iga teema all on välja toodud kirjeldus, eesmärk, suunavad kontrollküsimused, kasulikud tööriistad ja abivahendid. Samuti alusdokumendid, millest lähtuda. Nelja teema puhul, mida planeerijad prioriteetseks hindasid – ressursisäästlikkus, ligipääsetavus, kuuluvustunne ja elurikkus -, on uuringu raames loodud lisaks ka uued juhendid.

„Loodud tööriistakast aitab planeerijatel hästi läbi mõelda, kas planeerimisel on arvestatud kõigi oluliste elukeskkonda mõjutavate teguritega ning seda erinevatest valdkondadest vaadatuna. Näiteks, kas linnaväljaku planeeringus on mõeldud sellele, et lisaks ilule toetaks planeeringulahendus nii sealset majandustegevust, oleks ressursisäästlik ja soodsa keskkonnamõjuga, turvaline ning oleks ligipääsetav ja pakuks võrdseid võimalusi erinevatele inimgruppidele?“ nimetas planeeringute asekantsler Ivan Sergejev. „Samas olenevalt piirkonnast võivad kohalike jaoks olla mõned kriteeriumid prioriteetsemad kui teised, mistõttu pole võimalik kõiki valdkondi ühtviisi katta. Tööriistakast aitab planeerijatel targalt ja läbimõeldult kaaluda, milliseid lahendusi vajadusel eelistada, nii et ruumiotsused aitaksid kaasa kestlikule ja kvaliteetsele elukeskkonnale.“

Tööriistakasti prototüübi koostasid teadusarenduse uurimistööna SEI Tallinna, Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuuri eksperdid koostöös kasutajate ning ruumilist planeerimist korraldava ministeeriumiga. Tööriistakasti loomise protsessi, allikate ja metoodikaga saab tutvuda lugedes töö lõpparuannet avaneb uues vahekaardis.

Tööriistakasti avaneb uues vahekaardis leiab planeerimine.ee veebilehelt. Tegu on areneva ja ajas täieneva platvormiga, mille täiendamiseks on kõik ettepanekud oodatud sama veebilehekülje kaudu.

Põhja-Tallinna korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkPõhja-Tallinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Põhja-Tallinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine