Rahandusministeeriumi kevadprognoos: majanduse taastumine jätkub

17.04.2025

Rahandusministeeriumi täna esitletud kevadise majandusprognoosi kohaselt jätkab Eesti majandus aegamisi taastumist. Käesoleval aastal oodatakse 1,7-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini.

Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul näitab majandus eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. „Kriitikute kiuste algas majanduslangus enne maksutõuse ja kasv taastus maksutõusude ajal. See tuletab meelde, et meie suured mured on olnud kohanemine majandussuhete katkemine sõjast, inflatsioon, kõrged laenu- ja energiahinnad ning madal ekspordinõudlus, mitte maksud,“ rääkis ta.

„Siiski on tulevast aastast ka maksudest majandusele paremaid uudiseid: kaob maksuküür ja tarbijat turgutab üldine 700eurone tulumaksuvaba miinimum, tühistatakse ka kõigi tulude lisamaks alates esimesest eurost ning ettevõtete lisatulumaks,“ märkis minister.

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoositakse 5,2 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist oodatakse 2026. aastal, kui maksude mõju väheneb ja toiduhindade tõus stabiliseerub. Eratarbimise kasv peaks taastuma (+1,5 protsenti), kuna lisaks kasvavad tulumaksureformi tõttu maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk.

Viimaste aastate kriiside (Covid-viirus, energiahinnad, Ukraina sõda ja põgenikud, Eesti enda julgeolek ja riigikaitse) tõttu on arvestatavalt suurenenud maksukomponent. Maksukoormus peaks prognoosi järgi 2025. aastal tõusma 1,2 protsendipunkti. Selles sisalduvad automaks ning füüsilise isiku tulumaksu ja käibemaksu tõus. Maksukoormuse taset suurendab kõikidel aastatel ka Euroopa Komisjoni suunisel taastuvenergiatasu lisamine valitsuse tulude ja maksukoormuse hulka. Sel aastal lisab see maksukoormusele täiendavalt 0,2 protsendipunkti.

Majanduskasvu väljavaated Eestis ja maailma eksporditurgudel on üldiselt paranenud. Seda nõrgestavad aga geopoliitilised pinged ning erasektori investeeringute osas ollakse pigem madalate ootustega. Siiski ei näe prognoos ette erainvesteeringute osakaalu langust. 2025. aastal kasvatab investeeringuid jõuliselt valitsussektor seoses Euroopa Liidu eelarvetsükli lõppemisega.

Käesoleva aasta eelarvepuudujääk väheneb 1,5 protsendini SKP-st ja jääb tänu maksutuludele kogu perioodil riigi eelarvestrateegias seatud tasemest väiksemaks. Väiksem puudujääk toob kaasa ka väiksema võlakoormuse. Möödunud aastal kogunenud reservidest kaetav defitsiit langetab selle 22,6 protsendini SKPst.

Järgmisel aastal aga eelarvepuudujääk kasvab ja see esitab fiskaalpoliitikale väljakutseid. „Me sisenesime rahvusvahelistesse kriisidesse sügava eelarvemiinuse olukorras, mis on raskendanud neile reageerimist ja sunnib kombinatsioonis järsu kaitsekulude tõusuga kõigis teistest valdkondades valusale kokkuhoiule,“ selgitas minister Ligi.

Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas – kevadel ja suvel. Prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel.

Samuti annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate lähimineviku majandusarengust ning väljavaatest järgmisel neljal aastal.

Swedbank: Milleks meile hoonete energiamärgised?

17.04.2025

SwedbankKinnisvarasektori jätkusuutlikkuse teemadest tekitavad viimasel ajal palju diskussiooni energiamärgised, sest Eestis kehtiv märgisesüsteemi metoodika on Euroopas üks rangemaid. Kas need piirväärtused aitavad päriselt kaasa rohe-eesmärkide saavutamisele või hoopis piiravad meie konkurentsivõimet?

Energiamärgise süsteem toetab rohe-eesmärkide saavutamist ja aitab tagada energiatõhusate hoonete ehituse kasvu. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.

Energiatarbimiseks loetakse hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele ja elektriseadmete kasutamisele minevat kulu. Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat ning kui suure keskkonnamõjuga energiat tarbib see köetava pinna ruutmeetri kohta. Sellega tõendatakse ka vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgiste tüübid

Energiamärgiseid on kahte tüüpi. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoonele kasutusloa andmisest. Seejärel tuleb hoonele väljastada tegeliku tarbimise põhjal koostatud energiamärgis (KEK), mis kehtib kümme aastat. Uue energiamärgise väljastamise järel muutub varasem kehtetuks. ETA põhineb tüüpilisel standardiseeritud kasutusel ja temperatuuril ning KEK tegelikul kasutusel ja tegelikel temperatuuridel.

Paljudes riikides kasutatakse KEK-i koostamiseks arvutuslikke meetodeid, mis võivad suurendada rohepesu riski. Eestis põhineb KEK tegelikel tarbimisandmetel, mis annavad täpsema ülevaate hoone energiatõhususest ja kõrvalkuludest, mille tulemusena on märgis usaldusväärne ning motiveerib hoone omanikku tegema korrektiive ka oma tarbimiskäitumises.

Kuigi märgisel on hoone pikaajalise väärtuse seisukohalt positiivne mõju, kasutatakse Eestis energiamärgist endiselt vähe: elukondlikust kinnisvarast on energiamärgisega 15% ja kommertskinnisvarast vaid 2%. See näitab, et meie turg ei pruugi energiamärgist vajada või puudub selleks stiimul, kuna ei mõisteta märgise väärtust. Aga kas vähene teadlikkus meie hoonefondi tegelikust olukorrast on ühiskonnale kasulik? Kui kinnisvara omanikud ei suuda energiaklassi nõudeid mõistliku hinnaga täita, on nad vähem motiveeritud energiatõhususse investeerima. Selle tagajärjeks on väike energiamärgisega hoonete osakaal, mis ei teeni jätkusuutlikumat majandamist ega tarbijate pikaajalisi huve.

Rangem metoodika muudab hinda

Rangetel piirväärtustel on suur mõju ka kinnisvaraarendusele. Energiamärgise nõuete täitmise mõjul muutub ehitamine kallimaks ja A-energiaklassi saavutamine nõuab lisainvesteeringuid. Kui võrrelda Eesti energiamärgise saavutamise kulusid naaberriikide omadega, on nende vahel suured käärid. Erineva märgiste arvutamise metoodika tõttu on Eestis A-energiaklassi arenduse maksumus 20–30% suurem kui Lätis ja Leedus – meie naaberriigid kasutavad paindlikumaid metoodikaid, mille tõttu on lahendused kulutõhusamad.

Probleem süveneb olemasolevate hoonete märgiste kontekstis, sest nende juures võetakse arvesse hoone tegelikku tarbimist ja kasutust. Mitteeluhoones hindavad kasutajad isiklikku mugavust kõrgelt ning soovivad talvel soojemat ja suvel jahedamat temperatuuri, kui energiamärgisest tulenev standardkasutus ette näeb. Lisaks on hoonetes palju elektritarbijaid, mida standardkasutus ei sisalda. Mõningad elektritarbijad, nagu kaldtee soojendus ja liftid, on lubatud küll energiamärgist koostades maha lahutada, juhul kui neid mõõdetakse eraldi, aga praktikas puuduvad üldjuhul selleks arvestid. Kokkuvõttes tähendab see, et tegelikul energiatarbimisel põhinev KEK-i energiamärgis on mitu klassi madalam kui eelnenud ETA.

Energiamärgis kui konkurentsi küsimus

Selline olukord tekitab ohu, kus rahvusvahelised ettevõtted, kelle jaoks energiamärgised on olulised, eelistavad tulevikus tegutseda Lätis või Leedus, kus märgiste nõuded on leebemad ja investeeringu maksumus väiksem. Näiteks Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu. Pikemas perspektiivis ei mõjuta sellised kardinaalsed erinevused märgiste süsteemides enam ainuüksi kinnisvaraturgu, vaid ka investeeringute mahtu ja töökohtade hulka. Tegelikkuses ongi seda juba märgata – välisettevõtted, kelle jaoks energiamärgised on olulised, teevad selle põhjal laiemat Eesti majandust mõjutavaid otsuseid.

Kuigi eesmärk olla energiatõhususe vallas kõige tublim on igati kiiduväärt, peaks see olema tasakaalus majandusliku reaalsuse ja konkurentsivõimega. Energiamärgise juures tuleks süveneda hoone primaarenergiatarbesse ja sellega kaasnevatesse kõrvalkuludesse. KEK-il peaksid olema lisas välja toodud ka soovituslikud parendustegevused, kuid reaalsus on teine – soovituste info on väga üldine ning tavaliselt märgise väljastaja hoonet ei külasta. Tarbija, tellija ja hoone omaniku jaoks oleks vaja luua üheselt mõistetavad lahendused.

Äkki on käes aeg meie energiamärgiste metoodika ja piirmäärad üle vaadata? Nii uushoonete kui ka olemasolevate KEK-märgiste metoodikas peaks võtma rohkem arvesse tegelikke soove sisekliima osas ning mitte karistama hooneomanikke, kes kasutavad hooneid pikemalt, kui standardkasutus ette näeb. Võiks kaaluda lähenemist, mis võimaldaks olla samal ajal energiatõhususe eestvedaja ja atraktiivne investeerimiskoht. See vajaks aga eestvedajat, vastutajat ja kokkuleppeid.

Liven: Addition of a development project in Põhja-Tallinn

17.04.2025

LivenLiven AS entered into a cooperation agreement with Oma Grupp OÜ for the realisation of a development project and the establishment of a 50/50 joint venture for a property at Erika 6a and 6b in Põhja-Tallinn. According to the existing detailed spatial plan and the issued building permit, it is possible to build two six-storey residential buildings and a nine-storey building, combining a reconstructed water tower and a new building section on top of it. The development project envisages the construction of a total of 68 homes with a total selling area of approximately 4,900 m2.

Sales of the first homes are planned to start in the summer of 2025, with construction starting towards the end of the same year, and the end of the project’s construction scheduled for 2027. PIN Arhitektid OÜ is the architect of the buildings and Oma Ehitaja AS is the general contractor. The total estimated investment for the development project, including the construction of the buildings, is more than EUR 16 million.

“Joint projects with landowners are a great opportunity for Liven to create homes in locations that are so good that they are not for sale,” commented Andero Laur, chairman of the management board of Liven AS. “Liven has had a number of successful cooperation projects with Oma Ehitaja AS in the past, the most recent being the soon-to-be completed Iseära apartment buildings. We are very pleased that the previous cooperation has led us to a new form of cooperation and new projects.”

Laur added: “We are also very pleased that we were able to once again supplement Liven’s development portfolio with a project in an area where we did not have an active offer and which we can start selling in a relatively short period of time.”

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.03.2025

17.04.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,35 euros at the end of March, increasing by 0,6% per month. The fund earned a net profit of 178 thousand euros in March and a net profit of 703 thousand euros in the first quarter of 2025 (last year at the same time 93 thousand euros). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its net asset value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11,48 euros, increasing by 1,3% per month.

In March, the fund received a higher-than-usual profit (almost 70 thousand euros) from its investment in the development company Uus-Järveküla OÜ. During the month, 18 semi-detached and terraced houses were transferred to clients in the Uus-Järveküla residential development (real right agreements were concluded), from which the company earned a record profit of 553 thousand euros. In April-May, it is planned to deliver to customers the last 7 terraced and semi-detached houses completed in the second phase of the development.

In addition, Uus-Järveküla OÜ received a building permit in April for the construction of the last phase of the Uus-Järvekla residential development, within which 32 terraced houses will be completed. The construction price of the final stage of terraced houses will be approximately 1,850 euros per square meter (including VAT) according to the signed construction agreement. To finance this, the company plans to sign a loan agreement with a bank during April, and the terraced houses are planned to be completed in the first quarter of 2026.

The net value of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, increased by 0.7% in March. A tenant was added to the EfTEN (former Danske Bank) office building in Vilnius, as a result of which the occupancy rate of the office building is again 100%. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was strongly supported by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 0.9% in March.

In March, the fund sold 139 thousand euros worth of EfTEN Real Estate Fund AS shares and reduced the balance of the overdraft taken from its account in December to 166 thousand euros. The overdraft was used to partially finance the investment in Kristiine shopping centre. The fund does not plan to sell more EfTEN Real Estate Fund AS shares in the near future.

EUPF_dashboard_032025

Liven: Notice convening the annual general meeting of shareholders of Liven AS

17.04.2025

LivenThe management board of Liven AS (registration code 12619609; registered office Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn) is calling the annual general meeting of shareholders on 14 May 2025 at 10.00 a.m. EEST. The meeting will be held at the salon office of Liven AS, Telliskivi 60/5, 10412, Tallinn (ground floor).

Registration for the meeting will start on 14 May 2025 at 9.30 at the meeting venue. The list of shareholders entitled to attend the general meeting will be fixed seven days prior to the general meeting, i.e. as at the close of business on the Nasdaq CSD Estonian settlement system on 7 May 2025.

Shareholders who cannot attend the general meeting can vote on the draft resolutions on the agenda of the general meeting before the general meeting in the period from the publication of the notice calling the general meeting (i.e. from 17.04.2025) until 12.05.2025 at 17.00 EEST by sending a digitally signed voting slip to the e-mail address investor@liven.ee. The vote must be cast on a correctly completed voting ballot available on the website of Liven AS https://liven.ee/investor/uldkoosolek (hereinafter referred to as the Liven AGM website). In case the shareholder is represented by a proxy when submitting the voting ballot, the proxy must be accompanied by a power of attorney attesting the right of representation, which must be submitted together with or prior to the submission of the digitally signed voting ballot to investor@liven.ee. A shareholder who has duly cast their vote by 17.00 on 12.05.2025 at the latest shall be deemed to be present at the general meeting and the votes represented by the shares held by him/her shall be counted towards the quorum for the general meeting, unless otherwise provided by law.

The supervisory board of Liven AS has set the following agenda for the annual general meeting and submits the following proposals to the shareholders regarding the items on the agenda:

1.        Approval of the annual report for 2024
1.1.     To approve the consolidated annual report for the year 2024 prepared by the management board of Liven AS and approved by the supervisory board as submitted to the general meeting.

2.        Distribution of profits
           To approve the following profit distribution proposal submitted by the management board of Liven AS:
2.1.     To approve the net profit for the financial year 2024 in the amount of EUR 558 thousand.
2.2.     To transfer EUR 2 thousand to the mandatory reserve capital.
2.3.     To pay a total dividend to shareholders in the amount of EUR 180 thousand.
2.4.     To transfer EUR 376 thousand to the retained earnings from previous periods.
2.5.     The list of shareholders entitled to dividends will be fixed as at the close of business on 21.05.2025 in the Nasdaq CSD settlement system.
2.6.     Dividends will be paid on 28.05.2025 or on a date close to that date.

3.        Appointment of the auditor for the period 2025-2026 and determination of the auditor’s remuneration arrangements.
3.1.     To appoint KPMG Baltics OÜ as the auditor for the years 2025-2026 and to pay the auditor a fee in accordance with the contract to be concluded with the auditor.

Procedural matters
Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may request the inclusion of additional items on the agenda of the general meeting, provided that the request is submitted in writing 15 days before the general meeting (i.e. 29.04.2025). Shareholders whose shares represent at least 1/10 of the share capital may submit in writing a draft resolution for each item on the agenda no later than 11.05.2025.

The documents relating to the general meeting of shareholders of Liven and other important information relating to the general meeting, including the draft resolutions, the audited 2024 consolidated financial statements of Liven, the report of the supervisory board and the voting ballots will be available on the Liven AGM website or at the registered office of the company on working days from 10:00 to 16:00, until 13.05.2025, Telliskivi 60/5, Tallinn.

Shareholders have the right to receive information on the activities of the company from the management board at the general meeting. The management board may refuse to provide information if there are grounds for believing that it would be likely to cause substantial damage to the interests of the company. In the event that the management board refuses to provide information, the shareholder may request the general meeting to decide on the lawfulness of his request, or he may, within two weeks, bring an application before a court, without legal proceedings, to compel the management board to provide information.

Draft resolutions and justifications submitted by shareholders will be published on the Liven AGM website when received. After the agenda of the general meeting, including additional items, has been exhausted, shareholders can ask the board for information on the activities of the company.

Questions on the items on the agenda of the general meeting can be sent by e-mail to investor@liven.ee. Information on how to watch the video webcast of the general meeting can be found on the Liven AGM website.

To register for the general meeting, please submit:

  • an identity document for a natural person who is a shareholder. In addition, the shareholder’s representative must also submit a valid written power of attorney.
  • legal representative of a legal person shareholder: identity document; authorised representative: additionally a valid written power of attorney.

As proof of identity, we ask you to present your passport or ID card.

Prior to the general meeting, a shareholder may notify the appointment of a proxy and the withdrawal of the proxy by the proxy holder by e-mail to investor@liven.ee or by handing over the aforementioned document(s) at the company’s registered office, Telliskivi 60/5, Tallinn, on weekdays between 10:00 and 16:00 EEST, no later than 13.05.2025.

Draft resolutions of the annual general meeting of shareholders of Liven AS

Report of supervisory board

Form – power of attorney

Voting ballot

Nordecon: Construction contract (Tiskre School)

17.04.2025

NordeconNordecon AS and OÜ Strantum have signed a contract for the construction of Tiskre School. The school building, designed for 432 students, will be built in the village of Tiskre in Harku parish, on the property at Liiva tee 53. The educational building, with a net area of approximately 6,700 square meters, will consist of a two-story school and a kindergarten, including a gym, service, and auxiliary rooms. A stadium with educational and recreational areas will also be built next to the school.

The total cost of the contract is 14.5 million euros including reserve and excluding VAT, and the works will be completed in the summer of 2026.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üüri maksmise kohustus kuni lepingu lõppemiseni

16.04.2025

Sageli tuleb ette, et üürnik, olles sõlminud tähtajalise üürilepingu, otsustab ilma mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist üüritud eluruumist lahkuda ja üüri enam mitte maksta. Kas nii saab?

VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest.

Igal juhul on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri kuni lepingu tähtaja lõppemiseni või kuni uute üürnike leidmiseni. Seejuures, võib üürileandja nõuda kuni lepingu kehtivuse lõpuni kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva üüri ja uue üürnikuga sõlmitud lepingust tuleneva üüri vahe tasumist, kui uus üürnik maksab sõlmitud üürilepingu alusel madalamat üüri, kui üürileandja oleks saanud endise üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel.

Kui üürnik jätab üüri maksmata, saab omanik nõuda võlgnetava üüri maksmist ja jätkata üürisuhet või lepingu üles öelda. Lepingu ülesütlemine ei välista üürileandja nõudeid üürilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Üüri maksmata jätmise tõttu lepingu ülesütlemise järel saab omanik nõuda üürnikult üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamist.

Seega, kui te ei ole kindlad, et suudate üürilepingut täita kuni tähtaja lõpuni, sõlmige pigem tähtajatu lepingu, mille saab kumbki pool üles öelda kolme kuulise ette teatamisega.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 04.2025

16.04.2025

Tõnu ToomparkTallinna korterite üüripakkumine liigub kindlalt alla. Kahe kuu tagusega võrreldes on aktiivseid üüripakkumisi portaalis KV.EE ligi 200 vähem. Kuu ajaga on pakkumine vähenenud ~100 korteri võrra.

Pakkumise vähenemise trend näitab, et üüriturg hakkab stagnatsioonist virguma ja on jälle jalgu alla saamas.

See siiski ei tähenda, et üürileandjaid ootab lust ja lillepidu. Olukord liigub staatuse “väga keeruline” suunast staatuse “keeruline” poole.

Endiselt on üürileandja jaoks tähtsad küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringutega otsesemalt või kaudsemalt seotud koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Eesti Pank: TÖÖTURU ÜLEVAADE. Ebakindlus majanduses kandub ka tööturule

16.04.2025

Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.

2024. aasta kokkuvõttes tööhõive registriandmete järgi kahanes. Kui erasektoris palgasaajate arv enam endise kiirusega ei kahanenud, siis avalikus sektoris see enam endise kiirusega ei kasvanud. Majanduslanguse tõttu kõige kiirema ja tugevama löögi saanud töötlevas tööstuses, kus hõive kahanes kokku ligi 7%, pööras töötajate arv aasta lõpukuudel majandusaktiivsuse ja ekspordi taastumise toel väikesele kasvule. Siiski kahanes hõive edasi mitmel teisel erasektori tegevusalal, sealhulgas ehituses ja kaubanduses. Avaliku sektori tegevusaladest ei suurenenud palgasaajate arv endise hooga avalikus halduses ja hariduses. Tervishoius seevastu suurenes nõudlus tööjõu järele edasi. Ka teistes Euroopa riikides on viimastel aastatel hõive kasvu toetanud avalik sektor ja teenuste sektor, kuid tööstussektoril on samal ajal läinud kehvemini. Siiski on tööjõu-uuringu andmetel Eesti avaliku sektori hõive osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmiste seas, isegi kui see on viimastel aastatel kasvanud.

2024. aasta suurem töötute arv võrreldes tunamullusega oli tingitud suures osas aktiivsemast tööotsingust ja vähem töökohtade kadumisest. See näitab ühelt poolt tööturu vastupidavust, aga ka seda, et nõudlus töökäte järele oli liiga nõrk, et luua tööotsijate kasvuga samas tempos uusi töökohti. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jõudnud kõrgema töötuse tasemega riikide sekka, nii nagu ka mitu meie olulist kaubanduspartnerit: Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.

Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda. Töötajate palganõudmisi võis kergitada maksutõusudele eelnev soov kompenseerida ostujõu vähenemist, mille hinnakasv võib kaasa tuua. Samuti on võimalik, et rolli võis mängida vajalike oskustega töötajate nappus, millele viitab see, et palgakasv kiirenes olukorras, kus tööotsijaid on keskmisest rohkem. Palga ostujõud kasvas möödunud aasta jooksul hoogsalt ning ületab praegu isegi oma languseelset tippu. Eesti Panga prognoosi järgi pidurdavad maksutõusud ja kiirem hinnakasv sel aastal majapidamiste ostujõu kasvu ajutiselt – 2026. aastal on taas oodata ostujõu märgatavat paranemist tänu tulumaksuküüru kaotamisele.

Muinsuskaitseamet: UNESCO nõustus Estonia ooperiteatri pärandimõju hinnangu järeldustega

16.04.2025

MuinsuskaitseametUNESCOt nõustav organisatsioon ICOMOS teatas tagasisides Estonia juurdeehituse pärandimõju hinnangule, et nõustub hinnangu peamiste järeldustega: ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks pärandinimekirja objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt ning kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, mis nägi ette kuni 33% laiendamist, tuleks kaaluda teist asukohta.

UNESCO Eesti esindusele saabunud tagasisides märgiti, et pärandimõju hinnang on igakülgselt professionaalselt koostatud dokument, millele ICOMOSil parandusettepanekuid ei olnud. Samuti kinnitati, et hinnang koostati õigeaegselt, sest tuleb kaaluda mahuka projekti teostatavust tundlikus asukohas; mõjuhindamine peab toetama otsustusprotsessi ning see tuleb viia läbi võimalikult varases staadiumis.

Vastavalt UNESCO juhistele koostatud Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangus analüüsitakse võimaliku arendustegevuse mõju maailmapärandi objekti ehk Tallinna vanalinna väärtusele ning antakse soovitusi võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. Hinnatakse nii Rahvusooper Estonia esitatud juurdeehituse eskiislahendust kui ka kahte alternatiivset lahendust, samuti olemasoleva olukorra säilitamise varianti.

Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangu koostas muinsuskaitseameti tellimusel arhitektuuriajaloolane ja pärandiekspert Triin Ojari. Hinnangu esialgne versioon sai valmis 2024. aasta oktoobris ning saadeti kaasatud osapooltele arvamuse avaldamiseks. Esimesele versioonile andis tagasisidet 22 asjasse puutuvat asutust ja organisatsiooni ning neile lisaks veel kolm muusikavaldkonna organisatsiooni, kellele saadeti dokument tänavu veebruaris vastavalt Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekule. Kõik tagasiside käigus esitatud küsimused said dokumendi lisana toodud tabelis vastuse ning asjakohaste paranduste puhul täiendati ka pärandimõju hinnangu teksti.

Arupärimistest pikemad koosnesid rohkem kui 20 punktist ning puudutasid nii juriidilist kui ka sisulist poolt: milline on antud juhul avaliku huvi määratlus, kuidas sisustada eriplaneeringu mõistet, milline on UNESCO konventsiooni kui välislepingu koht Eesti õigusruumis. Samuti küsiti korduvalt nii hinnangu koostamise nõude vajalikkuse kui ka kaasatuse ja dokumendi koostamist nõustanud ekspertkomisjoni meelsuse kohta.

Korduvalt tuli tagasiside andmisel rõhutada sedagi, et tegu on eelkõige muinsuskaitse aspektist koostatud dokumendiga, mille metodoloogia lähtub UNESCO juhistest ning see ei analüüsi kavandatava juurdeehituse mõju kohalikule muusikakultuurile või loomemajandusele, ega näiteks ka juurdeehitise võimalikku süsiniku jalajälge.

Mõjuhinnangu esitamise järel menetles seda UNESCOt nõustava organisatsiooni ICOMOS rahvusvaheline komitee.

UNESCO konventsiooni rakendusjuhised ja pärandimõju hindamise juhis näevad ette, et UNESCO analüüsi läbinud pärandimõju hinnangu tulemustega tuleb arvestada kogu planeerimise- ja otsustusprotsessis, sh arhitektuurikonkursi tingimuste koostamisel, ning seetõttu tuleb see koostada ja esitada võimalikult varases staadiumis.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta märtsi seisuga

16.04.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta märtsi lõpu seisuga langes 0,6769 euroni osaku kohta (28. veebruar 2025: 0,6826). Fondi kogu puhasväärtus on 97,2 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 98,0 eurot). EPRA NRV 2025. aasta märtsi lõpu seisuga on 0,7209 eurot osaku kohta.

2025. aasta märtsis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta märtsi lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 12,8 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 8,3 miljonit eurot).

31. märts 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 243,2 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 255,0 miljonit eurot).

13. märtsil 2025 müüs Fond Meraki büroohoone. Tehingust saadud tulu kasutati BH Meraki UAB võetud laenu tagasimaksmiseks summas 10,3 miljonit eurot ja Fondi võlakirjade lunastamiseks 3 miljoni euro väärtuses. Ülejäänud summa kasutatakse investeeringuteks olemasolevatesse kinnisvaradesse.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i dividendimakse ex-päev

16.04.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i (väärtpaberi lühinimi EFT1T, ISIN kood EE3100127242) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 22.04.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev 21.04.2025, kuid arvestades Nasdaq Tallinna börsi kauplemispühasid on faktiline väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 17.04.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. majandusaasta eest.

EfTEN Real Estate Fund AS maksab aktsionäridele dividendi 1,11 eurot aktsia kohta 30.04.2025.

EfTEN: Dividend payment ex-date of EfTEN Real Estate Fund AS

16.04.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS (trading code EFT1T, ISIN kood EE3100127242) will fix the list of shareholders for dividend distribution on 22.04.2025 at the end of of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Proceeding from the above, the date of change of rights related to the securities is 21.04.2025 but considering the trading holidays of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, the actual date of change of rights related to the securities (ex-date) is 17.04.2025. As of this date, the new owner of the shares is not entitled to dividends for the year 2024.

EfTEN Real Estate Fund AS will distribute dividends in the amount of 1,11 euro per share on 30.04.2025.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for March 2025

16.04.2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) decreased to EUR 0.6769 at the end of March 2025 (0.6826 as of 28 February 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.2 million (EUR 98.0 million as of 28 February 2025). The EPRA NRV as of 31 March 2025 stood at EUR 0.7209 per unit.

In March 2025, the consolidated net rental income of the Fund remained at the same level, amounting to EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in February 2025).

At the end of March 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 12.8 million (28 February 2025: EUR 8.3 million).

As of 31 March 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 243.2 million (28 February 2025: EUR 255.0 million).

On 13 March 2025 the Fund sold Meraki office building. Disposal proceeds were used to repay the outstanding BH Meraki UAB loan amounting to EUR 10.3 million and to repay early part of the bonds in the amount of EUR 3 million. The remaining amount will be used for investments into existing properties.

Luminor: Kodu ostmine: kas ja milles tuleb järele anda?

15.04.2025

Luminor BankUue kodu otsimine võib olla põnev, kuid samas aeganõudev ja stressirohke protsess. Kuidas aga leida endale ideaalne kinnisvara ja ületada koduotsinguga kaasnevad väljakutsed juba teekonna alguses? Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane jagab praktilisi soovitusi, mis aitavad viia eduka tehinguni.

Sobiva kinnisvara leidmine ei pruugi olla sugugi nii lihtne, kui esialgu tunduda võib. „Paljudel koduotsijatel on väga selged eelistused – nagu kinnitab ka Luminori tellitud uuring, peab kaks kolmandikku eestlastest kõige olulisemaks, et kodus oleks piisavalt tube. Samuti väärtustavad ligi pooled vastanuist energiatõhusust ja head heliisolatsiooni ning kõige selle juures on määrav ka hind ja asukoht. Kõik need ootused mõjutavad nii otsingute ulatust kui ka selle keerukust,“ selgitas Rebane.

Tema sõnul seataksegi kõige sagedamini piiranguid just hinnataseme, tubade arvu, infrastruktuuri ja asukoha osas. Mida konkreetsemad ja rangemad on nõudmised, seda keerulisem on leida kodu, mis kõigile seatud ootustele vastaks – eriti kui soovid ei lähe kokku reaalse turuolukorraga. Seetõttu soovitab ta koduotsingut alustades oma prioriteedid läbi mõelda ja vajadusel olla valmis paindlikkuseks.

Ole realistlik ja kaalu oma võimalusi

Kui ideaalne kodu ei taha otsides kuidagi välja ilmuda, tasub oma soovid ja võimalused uuesti kriitilise pilguga üle vaadata. „Tuleb hinnata, kas eelarve lubab leida sellise elamise, mis vastab kõikidele seatud tingimustele,“ sõnas Rebane. Nutikamate valikute tegemiseks soovitab ta kaaluda, kas kõik kriteeriumid on tingimata hädavajalikud või saab millestki loobuda. Näiteks kas aktsepteeritakse väiksemat magamistuba, kui elutuba on avar ja planeering hästi läbi mõeldud. Nii võid sobiva kinnisvara kiiremini leida.

Sea prioriteedid paika

Asukoht, korteri suurus, planeering, energiaklass – milline neist on sulle kõige olulisem? Tanel Rebane soovitab need tegurid tähtsuse järjekorda seada ja mõelda, millised tingimused on hädavajalikud ning milliste punktide osas võiksid vajadusel kompromissi teha. „Kui kõik nõudmised ei saa täidetud, aga leiad variandi, mis on väga lähedal sinu ideaalsele kodule, siis tasub taolist varianti ikkagi tõsisemalt kaaluda.“

Loomulikult tasub koduvalikut hinnata ka kodulaenu tingimuste perspektiivis, sest teatud kinnisvaraobjekte on võimalik osta soodsamate tingimustega. „Näiteks pakume Luminoris uue energiasäästliku kodu ostjatele eripakkumisena teatud tingimustel lausa 0,99%-st kodulaenu marginaali,“ lisas Rebane.

Viivitamise asemel tegutse

Kui sobiv pakkumine on leitud, ei tasu kõhklema jääda. „Heale kinnisvarale on tavaliselt mitu huvilist, seega tasub maakleri või müüjaga võimalikult kiiresti ühendust võtta. Samas tasub vaadata ka laiemat pilti – kui samas piirkonnas on mitmeid sarnaseid pakkumisi ja pakkumine ületab nõudlust, võib olla võimalik hinnas läbi rääkida ja soodsamalt osta,“ soovitas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.

Kui aga uue kodu otsimine tundub keeruline või valikuid on liiga palju, tasub nõu küsida kinnisvaraturu spetsialistilt või usaldusväärselt tuttavalt, kes oskab hetkeolukorda realistlikult hinnata. Samuti pakub tuge Luminori koduostu abiliin, kust saab personaalset nõu ja vastuseid küsimustele, mis tekivad koduostu planeerides – olgu need seotud sobiva kodu leidmise, kodulaenu võimaluste või järgmiste sammude kavandamisega.

1 2 3 … 1,547 1,548 1,549