EfTEN: EfTEN United Property Fund väljamakse ex-päev

19.05.2025

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja, fikseerib osakuomanike nimekirja rahaliseks väljamakseks 20.05.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 19.05.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole osakuid omandanud isik õigustatud saama rahalist väljamakset.

EfTEN United Property Fund teeb osakuomanikele rahalise väljamakse 57 euro senti osaku kohta 29.05.2025 ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Tallinn: Linn toetab kirikute ja ajalooliste hoonete korrastamist ligi 800 000 euroga

19.05.2025

TallinnTallinn eraldas restaureerimistoetuste teises voorus ligi 800 000 eurot. Suurem osa toetussummast läheb kirikute ja ajalooliste kogudusehoonete restaureerimiseks, kuid sel aastal lisandusid ka uued võimalused: nüüd saab taotleda toetust ka restaureerimisprojekti koostamiseks ning linna ajaloolistel kalmistutel asuvate hauatähiste ja -piirete korrastamiseks.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus selgitas, et tänavu muudeti restaureerimistoetuste korda ning esmakordselt sai toetust küsida ka restaureerimisprojekti koostamiseks. „Uus meede on ajalooliste hoonete omanike poolt hästi vastu võetud. Toetust eraldati kuuele korteriühistule, mis asuvad miljööalal või vanalinnas – nad saavad nüüd koostada vajalikud restaureerimisprojektid,“ sõnas Lippus. „Lisaks avanes võimalus taotleda ka toetust Tallinna ajaloolistel surnuaedadel asuvate hauapiirete ja -tähiste restaureerimiseks. Esimesel korral oli küll huvi selle meetme vastu tagasihoidlik, kuid loodame, et teadlikkuse kasvades suureneb edaspidi ka huviliste arv.“

Tänavu toetab linn suuremahulist ja kulukat Toomkiriku kesklöövi restaureerimist ligi 205 000 euroga. Suurem tähelepanu on suunatud Nõmmel asuvate kogudusehoonete korrastamisele. Toetust määrati Nõmme Rahu kiriku kellatorni katuse restaureerimiseks ja Saksa Lunastaja kiriku õpetaja elamu restaureerimisprojekti koostamiseks ning katuse restaureerimiseks. Need vajalikud tööd on kogudus seni edasi lükanud, kuid sel aastal otsustati need ette võtta. Linn toetab Nõmme Rahu kogudust nende tööde tegemisel samuti kokku ligi 205 000 eurot.

Jätkuvad Oleviste kiriku lõunalöövi katusetööd, mida linna poolt toetatakse pea 129 000 euroga.

Lisaks on tähelepanu sel aastal kirikuruumide soojapidavuse parandamisel ja energiatõhusamaks muutmisel. Linna toel restaureeritakse ja soojustatakse Pühavaimu kiriku vitraažaknad, Kaarli kiriku kaheksa akent ning samuti Jaani kiriku kantselei tööruumide aknad.

Restaureerimisprojektide koostamiseks eraldati toetust kuuele korteriühistule veidi üle 43 000 euro. Lisaks eraldati 1000 eurot toetust Rahumäe surnuaia Vana-Kaarli osas asuva ajaloolise hauapiirde korrastamiseks.

Tallinna linnal on 2025. aastaks restaureerimistoetusteks planeeritud üle 1,5 miljoni euro. Esimeses taotlusvoorus toetati 35 muinsuskaitsealuse hoone omanikku kokku ligi 700 000 euroga, et aidata kaasa pealinna ajaloolise miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamisele.

Pärnu: Pärnu on maailma parima elukvaliteediga linnade edetabelis 150. kohal

19.05.2025

Pärnu on Londoni Elukvaliteedi Instituudi poolt koostatud maailma kõige õnnelikumate linnade edetabelis 150. kohal, Eesti linnadest pääsesid edetabelisse üksnes Tallinn ja Pärnu.

Londoni Elukvaliteedi Instituut (Institute of Quality of Life ) pani ritta 200 kõige õnnelikumat ehk parima elukvaliteediga linna maailmas. Edetabeli koostamisel arvestati 82 kriteeriumi. Nende seas on näiteks kogukondlikkus, keskkonna kvaliteet, tervishoid, liikuvus, valitsemine ja majanduslik stabiilsus, aga ka vaimne tervis, turvalisus, toitumine ning töö- ja eraelu tasakaal.

Hindajad jagasid õnnelikumad linnad kolme kategooriasse. 31 esimest said kuld-, 32.-100. kohal olevad linnad hõbe- ja 101.-200. kohal olevad linnad pronkstaseme. Maailma parima elukvaliteediga linn on Kopenhaagen, talle järgnevad Zürich ja Singapur.

Pärnu sai hindajatelt 626 punkti, 109. kohal asuv Tallinn 702. Vilnius ja Kaunas on Eesti linnadest eespool, Riia tagapool.

Tartu: Algab Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu avalik väljapanek

19.05.2025

Esmaspäeval, 19. mail algab Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu avalik väljapanek. Planeeringuga luuakse võimalus laiendada Ilmatsalu alevikku väikeelamute piirkonnaga ja rajada endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla.

Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu eelnõu on avalikul väljapanekul 19. maist 30. juunini 2025 ning sellega saab tutvuda üldplaneeringu kaardirakenduses, Ilmatsalu raamatukogus (Kooli tee 5) ja Tartu raekoja infokeskuses.

Tagasisidet saab anda kaardirakenduses, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavakirjaga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, Tartu).

Planeeringulahendust tutvustav arutelu toimub 29. mail kell 18 Ilmatsalu kooli saalis, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on üldplaneeringu laiem eesmärk Ilmatsalu aleviku kasvatamine sellisel moel, et uute elanike lisandumine loob paremad eeldused uute teenuste ligimeelitamiseks. „Teenuste lisandumisel piirkonda tõuseb elukvaliteet, samuti väheneb autoga sundsõitude tegemise vajadus linna ja aleviku vahel. Lisaks sellele laiendab uus veekogu puhkamisvõimalusi ja golfiväljak toob Tartu piirkonda juurde külastajaid,“ selgitas Kiivet.

Planeeringuala suurus on 200 hektarit ja see asub Ilmatsalu külas, hõlmates piirkonda mõlemal pool Ilmatsalu jõge, sh ka endiste kalatiikide ala. Üldplaneeringu elluviimisel likvideeritakse mittekasutatav tehismaastik ning rajatakse uus elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab Ilmatsalu küla, Ilmatsalu aleviku ja Tüki külaga loogilise terviku.

Planeeringuale rajatakse üks suurem ja teine väiksem tehisjärv, mille ümber kavandatakse grupiti väike- ja ridaelamuid. Elamugruppide vahele on kavandatud avalikult kasutatavad rohealad, mis võimaldavad vaba juurdepääsu tehisjärvele. Suurema tehisjärve äärde on üldplaneeringuga kavandatud avalik supelrand.
Rohealad on planeeritud ka Ilmatsalu jõe kallastele ning Järve tee äärde. Ilmatsalu jõe lõunakaldale ette nähtud roheala tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise.
Planeeringuala kesk- ja lõunaossa on kavandatud golfiküla, mis koosneb täismõõtmelisest golfiväljakust ja golfikeskusest. Golfiküla kavandamisel tuleb arvestada Ilmatsalu jõe kaldakaitseliste piirangute, piki jõge kulgeva rohevõrgustiku ja avalikult kasutatava puhkekoridoriga.

Üldplaneering annab võimaluse Tellise tee 2 krundile lasteaia ehitamiseks.

Ilmatsalu jõe äärde, Sulaoja suudmega piirnevale alale kavandatakse paadisadam, kuhu võib rajada ka sadamahoone koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega ning pakkuda toitlustus-, kaubandus- ja majutusteenust.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud välja leevendusmeetmed, mille rakendamisel ei kaasne kavandatuga olulist ebasoodsat mõju maastikule, loodusressurssidele, Ilmatsalu savimaardlale ja Sangla turbamaardlale, pinna- ja põhjaveele, rohevõrgustikule, väärtuslikule maastikule, kaitsealustele liikidele ja aladele, inimese heaolule ja tervisele.

EfTEN: EfTEN United Property Fund distribution payment ex-date

19.05.2025

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) will fix the list of investors for distribution on 20.05.2025 at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

Proceeding from the above, the date of change of rights related to the securities (ex-date) is 19.05.2025. As of this date, the new owner of the fund units is not entitled to the distribution.

EfTEN United Property Fund will make a distribution to unitholder’s bank account via cash transfer in the amount of 57 euro cents on 30.04.2025. The distribution is subject to taxation according to the law.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ruumilise planeerimise eest seisjad leppisid kokku väärtusruumis

16.05.2025

Ruumilise planeerimisega seotud ministrid, Maa-ja Ruumiamet, ülikoolid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja erialaliidud allkirjastasid Eesti Planeerijate Ühingu eestvedamisel valminud ruumilise planeerimise deklaratsiooni.

Ruumiline planeerimine on avalik kokkulepe ruumi kasutamise põhimõtetes ja püsivates lahendustes, mis on üldisem ja strateegilisem kui projekteerimine ning laiapindsem kui mõjude hindamine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab hästi läbimõeldud ja eesmärgipärane ruumiline planeerimine luua kvaliteetsema elukeskkonna ning tugeva ja kestva majanduse. „Kui ruumi kasutatakse targalt ja planeerimisprotsess on sujuv, saavad tööstused kerkida kiiremini, kogukondadel on vähem ootamatusi. Tervikuna kasvab meie majanduse konkurentsivõime, millest võidavad nii ettevõtted kui ka inimesed,“ ütles Keldo.

„Kui tahame Eestis asju teha kiiresti ja arvestavalt – olgu selleks uus tee, tehase laiendus või rohelisem linnakeskkond –, peab ruumiline planeerimine olema hästi korraldatud. Inimestel peab olema võimalus kaasa rääkida ning kasutada tuleb nutikaid digilahendusi, mis aitavad otsused arusaadavalt ja ilma liigse bürokraatiata kokku leppida. Nii saavutame ka tasakaalu inimeste ja looduse heaolu ning majandusarengu vahel,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.

“Eesti Planeerijate Ühingul on väga hea meel, et ruumilise planeerimisega seotud osapooled suutsid ühiselt sõnastada ruumilise planeerimise väärtused”, tõdes ühingu juhatuse liige Pille Metspalu. “Ruumiline planeerimine ei ole pelgalt bürokraatlik menetlusprotsess, vaid võimalus läbi arutada pikas perspektiivis ruumis kavandatavad muudatused. Planeerimispraktika peab kujunema senisest veelgi sisulisemaks ja arusaadavamaks. Eesti Planeerijate Ühing näeb ruumilise planeerimise deklaratsioonis kompassi planeerimise väärtuspõhiseks arendamiseks ajal, mil valdkonnas on toimumas suured muutused”.

Ruumilise planeerimise deklaratsioon kuulutatakse välja planeerijate iga-aastasel tähtsündmusel Tartu X Planeerimiskonverentsil, Eesti Rahva Muuseumis 15. mail 2025 kl 10.30.

Merko: Ehitusleping Rail Baltica põhitrassi rajamiseks Tallinn-Pärnu lõigul

16.05.2025

16. mail 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, NGE Contracting, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS allianssi hankemudelit järgiva projekteerimis- ja ehituslepingu OÜga Rail Baltic Estonia.

Lepingu raames rajatakse Rail Baltica raudtee põhitrassi pealisehitus Ülemiste reisiterminali ja Pärnu vahelisel lõigul ning Tootsi ja Pärnu vahelisel lõigul ka raudtee alusehitus. Leping hõlmab raudteetrassi kogupikkusega 142 km. Tööd teostatakse alliansslepingu vormis, kus raudtee rajatakse tihedas koostöös tellija, ehitaja ja projekteerija vahel.

Tellija on eeldanud projekteerimise ja ehituse kogumaksumuseks 394 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt allianss-hankelepingu põhimõttele selgub projekteerimis-ehitustööde ajakava ja tegelik maksumus osapoolte koostöös lepingu arendus- ja teostusfaasi jooksul.

Allianssi juhtiv partner on GRK Eesti AS. AS Merko Ehitus Eesti hinnanguline osakaal ehitustöödest on 20%.

Merko: 2025. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

16.05.2025

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2025. aasta esimese kvartali müügitulu oli 85,2 miljonit eurot ning puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Kontserni esimese kvartali müügitulust 30% moodustas kinnisvaraarendus, mille müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle kahe korra.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul iseloomustavad esimese kvartali tulemusi eeskätt Leedus aktiveerunud kinnisvaraturg ja kinnisvaraarenduse müügitulu kasv ning tugeva ehitusteenuste portfelli realiseerimisega jätkamine ja osa objektide tööde teostamine ennaktempos.

Kinnisvaraturg on eelmise aastaga võrreldes selgelt paranenud Leedus ning kuigi Eestis ei ole uute korterite müük oluliselt kasvanud, on Merko siin kasvatanud oma turuosa. Kui 2024. aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaraarenduse osakaal kontserni müügitulust 16%, siis tänavu esimeses kvartalis andis see kontserni käibest ligi 30%. Mõistagi tuleb silmas pidada madalat võrdlusbaasi 2024. aasta müügimahtude näol. Korteriostjad eelistavad täna osta valmis või lähiajal valmivaid kortereid, märkimisväärselt vähem ollakse valmis sõlmima lepinguid korterite ostuks ehitusega veel mitte alustatud projektides. Sellest tulenevalt hoitakse kontserni korterite jääki varasemate aastatega võrreldes veidi kõrgemal tasemel.

Esimeses kvartalis sõlmisid Merko kontserni ettevõtted eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suuremas mahus uusi ehituslepinguid. Kuigi teostamata tööde jääk on väiksem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, on kontserni portfell tugev ja samas suurusjärgus 2022. aasta mahuga. Suurimad töös olevad objektid on Leedus erinevate tuuleparkide taristurajatiste ja riigikaitselised projektid, Lätis Vārme päikesepark ning Tallinnas City Plaza 2 büroohoone ja sisetööd Arteri kvartali 28-korruselises hoones, kuhu kolib Swedbanki peakontor. Viimastel kuudel on Merko esitanud nii mõnelgi suurel hankel parima või edukaks tunnistatud pakkumise, kuid objektide keerukusest tulenevalt ei ole tellijad veel jõudnud lõplike otsusteni. Merko kontsern sõlmis 2025. aasta esimeses kvartalis uusi ehituslepinguid 50,6 miljoni euro väärtuses võrreldes 10,5 miljoni euroga 2024. aasta samal perioodil. Kontserni teostamata tööde jääk oli kvartali lõpu seisuga 332 miljonit eurot.

Merko andis 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 121 korterit ja ühe äripinna võrreldes 59 korteri ja 7 äripinnaga eelmise aasta esimeses kvartalis. Kinnisvaraarenduse müügitulu oli 2025. aasta esimeses kvartalis 26 miljonit eurot võrreldes 2024. aasta esimese kvartali 13 miljoni euroga. 2025. aasta esimeses kvartalis on Merko käivitanud Tallinnas Allveelaeva 2 ning Vilniuses Šnipiškių Urban arendusprojekti. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2025. aastal esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Hyatt hotellihoone, Arteri kvartal, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2025. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 11,6 mln eurot (3 kuud 2024: 5,2 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 13,6% (3 kuud 2024: 6,4%).

2025. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 10,5 mln eurot (3 kuud 2024: 4,4 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 12,3% (3 kuud 2024: 5,5%).

MÜÜGITULU

2025. aasta 3 kuu müügitulu oli 85,2 mln eurot (3 kuud 2024: 81,2 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 5,0% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 45,6% (3 kuud 2024: 62,3%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2025 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 331,9 mln eurot (31. märts 2024: 419,0 mln eurot). 2025. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 50,6 mln eurot (3 kuud 2024: 10,5 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2025. aasta 3 kuuga müüs kontsern 121 korterit, 2024. aasta 3 kuuga 59 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2025. aasta 3 kuuga 24,7 mln eurot ning 2024. aasta samal perioodil 10,8 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 78,5 mln eurot ning omakapital 264,7 mln eurot (61,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2024. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 88,4 mln eurot ning 216,6 mln eurot (50,8% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2025 oli kontserni netovõlg negatiivne 53,4 mln eurot (31. märts 2024: negatiivne 39,6 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2025.a.
3 kuud		 2024.a.
3 kuud		 2024.a.
12 kuud
Müügitulu 85 236 81 185 539 049
Müüdud toodangu kulu (70 323) (72 301) (443 162)
Brutokasum 14 913 8 884 95 887
     
Turustuskulud (1 275) (1 068) (5 030)
Üldhalduskulud (4 275) (4 142) (21 908)
Muud äritulud 561 1 324 5 724
Muud ärikulud (41) (953) (2 190)
Ärikasum 9 883 4 045 72 483
Finantstulud (-kulud) 1 717 1 157 3 931
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse – – (5 087)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 1 501 1 568 9 951
intressikulud (210) (655) (1 823)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 115 (190) (948)
muud finantstulud (-kulud) 311 434 1 838
Kasum enne maksustamist 11 600 5 202 76 414
       
Tulumaksukulu (1 140) (818) (11 820)
Perioodi puhaskasum 10 460 4 384 64 594
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 10 460 4 427 64 668
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist – (43) (74)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse      
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel (59) 106 105
Perioodi koondkasum 10 401 4 490 64 699
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 10 401 4 526 64 764
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist – (36) (65)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,59 0,25 3,65

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

31.03.2025 31.03.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara      
Raha ja raha ekvivalendid 78 525 88 353 91 879
Lühiajalised deposiidid 17 000 – 10 000
Nõuded ja ettemaksed 62 815 58 929 51 419
Ettemakstud tulumaks 105 6 270
Varud 197 861 196 518 196 521
  356 306 343 806 350 089
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 23 072 23 483 21 571
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 19 044 20 427 40 196
Edasilükkunud tulumaksuvara 4 830 4 998 5 056
Kinnisvarainvesteeringud 12 525 16 740 12 606
Materiaalne põhivara 17 419 16 093 17 147
Immateriaalne põhivara 388 487 350
77 358 82 308 97 006
     
VARAD KOKKU 433 664 426 114 447 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 10 110 12 909 21 303
Võlad ja ettemaksed 114 153 134 216 129 786
Tulumaksukohustus 6 487 6 335 7 101
Lühiajalised eraldised 8 564 10 551 7 678
139 314 164 011 165 868
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 15 002 35 882 12 102
Edasilükkunud tulumaksukohustus 6 539 4 489 6 148
Muud pikaajalised võlad 8 150 5 342 8 719
29 691 45 713 26 969
     
KOHUSTUSED KOKKU 169 005 209 724 192 837
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus – (191) –
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (100) (739) (41)
Jaotamata kasum 256 037 208 598 245 577
264 659 216 581 254 258
OMAKAPITAL KOKKU 264 659 216 390 254 258
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 433 664 426 114 447 095

Merko_Ehitus_2025_3k_vahearuanne

Nõustamine ja info kinnisvaraäri finantseerijatele: suvi 2025

16.05.2025

Tõnu ToomparkKinnisvaratehingute, arendamise ja -äri finantseerija vajab spetsiifilist pilku kinnisvaraturu arengutele. Kas pakkumine on suurenemas või vähenemas, kas nõudlust tuleb juurde või jääb vähemaks? Kas tehinguid toimub rohkem või vähem? Mida teevad hinnad? Milline on erinevate liikumiste suund ja kiirus?

Panen kokku turuülevaateid ja analüüse, mis võtavad arvesse finantseerimisvaldkonna spetsiifilisi soove.

  • Aitan aru saada, mis on elamispindade turu lühemad ja pikemad trendid.
  • Vaatame, millised turgu mõjutavad tegurid on olulised ja mis tuleks kõrvale jätta.
  • Paneme paika, millised ootused kinnisvaraturu osas on realistlikud ja millised mitte.
  • Seon elamispindade turu nõudluse, pakkumise ja tehingud finantseerimisturuga.
  • Teeme järeldused kinnisvaraturu arengute osas ja põhjendame neid asjakohaste numbritega.

Helista ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Arco Vara: Kinnisvaraturu ülevaade 2025 I kvartal

16.05.2025

Arco Vara2024. aastal tehti Eesti kinnisvaraturul kokku 40 711 ostu-müügitehingut, mida oli pelgalt 0,2% võrra enam kui 2023. aastal. Turuaktiivsuse langus püsis veel 2023. aastal teist aastat järjest, mille juures ka 2024. aastal veel justkui kuigi olulisi muutusi turul aset ei leidnud. 2025. aasta vaates võib aga oodata aktiivsuse täiendavat suurenemist, mille juures tehingute arvu kasv peaks tugevamalt esile kerkima hakkama just aasta II poolest. 2024. aastal oli struktuurselt siiski tehingute arvu kasv juba üsna laiapõhjaline, mille juures 2023. aastaga võrreldes üsna analoogset tehingute arvu taset turul tervikuna hoidis pelgalt asjaolu, et korteriturul ja ka hoonestusõiguste turul aktiivsuse langus endiselt teatava ajalise viitega püsis.

Kunagine buumi periood sai küll 2021. aastal tehingute koguväärtuse osas ületatud, kuid jäi tehingute arvu osas jätkuvalt ületamata ning selle ületamist ei ole ka lähiaastatel oodata. Turu laiapõhjalisemat kasvu on pikemat aega tagasi hoidnud 2008. aasta majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega ja arengupotentsiaaliga Eesti, kus kinnisvaraturgu on vedanud põhiliselt suuremad keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on jäädavalt maha jäänud. 2020. aasta koroonakriisi mõju piirdus majanduslikult eeskätt teenindussektoriga, mistõttu ei olnud veel tollastel sündmustel Eesti väikeasumitele kuigi olulist negatiivset mõju, kuid 2022. aastast halvenenud tööturu ja kallinenud laenuraha taustal on ääremaastumine piirkonniti taaskordselt võimendunud, millele viitab ka Harju maakonnas tehtud kinnisvaratehingute osakaalu laialdane hiljaaegne suurenemine.

Kinnisvara ostu-müügitehingute arvu madalseis jäi 2024. aasta I kvartalisse

2024. aasta I kvartalis tehti Eestis nii kinnisasjadega, korteriomanditega kui ka hoonestusõigustega kokku pelgalt 8462 ostu-müügitehingut, mis oli viimaste aastate madalaim tase. Hooajaliste tegurite mõjul aga 2024. aasta II kvartalis turuaktiivsus taas ootuspäraselt suurenes, püsides 10 374 tehingu tasemel, mida oli siiski 7,0% vähem kui veel 2023. aasta II kvartalis. III kvartalis tehti seejärel 10 338 ostu-müügitehingut, mida oli samuti veel 0,7% vähem kui aasta varasemalt. IV kvartalis suurenes seejärel aga turuaktiivsus 11 537 ostu-müügitehingu juures võrreldes aastatagusega koguni 13% võrra, viidates langustsükli üsna selgele lõppemisele. Turuaktiivsuse üldine kulg on seni järginud võrdlemisi tugevalt makromajanduslikke muutusi, mille juures majanduskasvu osas on oodata 2025. aastal taaskordseid positiivsemaid trende, mida võiks järgida ka kinnisvaraturg, viidates lähikvartalitel tehingute arvu püsivamale võimalikule suurenemisele.

2025. aasta I kvartalis teostati Eesti kinnisvaraturul ostu-müügitehinguid kokku 8978 ühiku ulatuses, mida oli küll hooajaliselt 22% vähem kui 2024. aasta IV kvartalis, kuid siiski 6,0% enam kui aasta tagasi. Turuaktiivsuse kasv püsis siinkohal ootuspäraselt juba teist kvartalit järjest. Tänavu I kvartalis tehti kinnisvaraturul ostu-müügitehinguid kokku ligi 1,12 miljardi euro väärtuses, mida oli küll 34% vähem kui eelmises kvartalis, kuid siiski 16% rohkem kui 2024. aasta I kvartalis. Tehingute rahalise käibe suurenemist on hiljaaegu toetanud suuresti ärikinnisvaraturu põhjast taastuma asumine, mille juures turul on taaskordselt tehtud üksikuid suuremamahulisi ostu-müügitehinguid. 2022. aastast kuni 2024. aasta I pooleni oli turuaktiivsuse langedes andnud kõige suurema negatiivse panuse tehingute koguväärtuse languse osas just elamispindade turg, kuid 2024. aasta II poolest on olnud täheldada elamispindade turul järjekordset aktiveerumist ning tehingute arvus on see suuresti kajastunud nii üksikelamute turul kui ka korterite järelturul.

Laenuraha odavnemine küll ettevaatavalt ka 2025. aastal püsib, kuid laenutooted jäävad endiselt oluliselt kallimaks kui enne 2023. aastat, mis jääb tugevalt mõjutama ka lähituleviku tehingute arvu taset. 2022. aastast püsinud langustsüklist väljumine aga 2025. aastal jätkub, mille juures segmenditi on siiski eelolevatel kvartalitel turuaktiivsuse kasvuvõimalused üsna piiratud ning seda just turusegmentide lõikes, mis näitasid ka 2024. aastal kõige laialdasemat suurenemist. Kuna elamispindade turul oli üksikelamute ja ka korterite järelturutehingute tase pikaajalise keskmisega võrreldes ja valitsenud majanduskeskkonda arvestades pigem kõrge, on seetõttu ka elamispindade turu osas 2025. aasta vaates edasised kasvuvõimalused piiratud. 2025. aastal siiski majanduskeskkonna lõikes turukonjunktuuri paranemine püsib, viidates pakkumismahu osas tipu saavutamisele juba 2024. aasta keskpaigas, millele omakorda teatava ajalise viitega jätkub 2025. aasta II poolest ka mitmete turusektorite ja -segmentide lõikes arvatav taaskordne pikemaajalisem mõõdukas hinnatõus.

Ostu-müügitehingute tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eestis perioodil 2010 – 2025

* 2025. aasta andmed on toodud aprilli seisuga.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Elamispindade turul olid 2024. aastal selged viited olukorra paranemisest

2024. aastal tehti Eesti korteriturul kokku 22 962 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 20 614 ja mitteeluruumidega 2348 tehingut. Korteriomandite tehingute arv vähenes võrreldes aastatagusega küll 2,8%, kuid seda pelgalt eluruumide lõikes, millede turuaktiivsus vähenes 3,5% ulatuses. Korteritehingute arvu vähenemise põhjuseks on suuresti olnud uute korterite asjaõiguslepingute arvu vähenemine, mis on omakorda aga seotud peamiselt aastate 2022 – 2024 uute korterite vähese ettemüügiga. Viimase tõttu on ka veel 2025. aastal oodata vähest uute korterite asjaõiguslepingute taset, kuid kuna võlaõiguslike lepingute hulk juba 2024. aastal taas suurenes, siis on üldine uute korterite turuaktiivsuse langustsükkel pöördunud. Viimasele eelnes 2024. aastal juba korterite järelturul avaldunud laialdane tehingute arvu tõus ja seda eeskätt Tallinnas, mille juures hulk järelturukortereid soetati asjaolude tõttu, et uute elamispindade kättesaadavus on endiselt väga kehv ning viimastel aastatel edasilükatud elamispindade ostuotsuseid realiseeriti laialdaste valikuvõimaluste tõttu just järelturul. Seetõttu on ka 2025. aasta vaates korterite järelturul edasise püsiva turuaktiivsuse kasvu ootused üsnagi küsitavad, samaaegselt kui uute korterite asjaõiguslepingute arv aga taaskordselt viitajaga suureneb.

Eesti väikelinnade lõikes on siserändesaldo jätkuvalt Harjumaa kasuks negatiivne, iive on samuti negatiivne ning neid saadab omakorda rahvastiku pidev vananemine ja vähene uusehituse aktiivsus. Keskmise leibkonna suurus püsib Eestis senisel madalal tasemel ning vanema elanikkonna osas maalt linna kolimine püsib aktuaalne veel pikema perioodi vältel, hoides likviidsena just optimaalse suurusega keskküttega madalama korruse korterid. Mitmete väikelinnade osas jõuti aastatel 2021 – 2024 hulgaliselt arendusprojekte edukalt läbi viia, mida võis nii pakkumise struktuuri paranemise, elamufondi vananemise aeglustumise kui ka üldise piirkondliku tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tõstmise osas pidada igati positiivseks nähtuseks. Aktiivseimate Eesti väikelinnade osas võib lähiperspektiivis oodata kohalike omavalitsuste laenukoormuse kasvu, mille taustal viiakse ellu üha enam erinevate teemaplaneeringute raames kavandatud avalikku kasutusse suunatud infrastruktuuriprojekte. Niinimetatud turutõrgete likvideerimise tõttu peavad munitsipaalüksused aga järjest rohkem leidma viise, kuidas erasektori arendustegevust oma administratiivpiirkonnas soodustada.

2025. aasta I kvartalis tehti Eestis korteriomanditega kokku 5481 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 4888 ja mitteeluruumidega 593 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2024. aasta IV kvartaliga alanes eluruumide tehingute arv hooajaliselt 15%, suurenedes siiski võrreldes aastatagusega 12% ulatuses, mille juures aastatagusega võrreldes püsis aktiivsuse kasv juba kolmandat kvartalit järjest. Potentsiaalsete ostjate kindlustunne asus 2024. aastal paranema, mis väljendus peamiselt järelturuaktiivsuse suurenemises. Hinnatõusu sealjuures veel siiski 2024. aasta II pooles otseselt esile ei kerkinud, kuid taaskordselt vähenema asunud müügipakkumine viitab, et 2025. aastal avaldub pakkumis- kui ka tehinguhindade lõikes järjekordne võimalik kasvutsükkel ning see saab esmalt alguse Tallinnast ja selle lähiümbrusest. 2023. aasta keskpaigast on elamispinna kättesaadavus mõnevõrra paranenud, kuid see ei suuda lähiajal veel kompenseerida eelnevate aastate tugeva kinnisvarade hinnatõusu ja ulatusliku laenuraha kallinemise komponenti.

Elamuturu taastumist toetavad suuresti Eesti demograafilised tegurid

2024. aastal tehti eluhoonetega hoonestatud maadega Eestis 5082 ostu-müügitehingut, mida oli 4,3% enam kui varasemal aastal. Keskmiseks elamutehingu hinnaks kujunes sealjuures 147 900 eurot, mida oli jätkuvalt laialdase uusehitiste müügi tõttu koguni 19% enam kui 2023. aastal. Elamuturg on siinkohal väljunud langustsüklist varasemalt kui korteriturg, mille juures on potentsiaalseid ostjaid elamuturule lisandunud üha enam nn laulva revolutsiooni põlvkonnast, kus kolmekümnendates tarbijad on kortereid üksikelamute vastu välja vahetamas. Võib eeldada, et taoline trend püsib ka veel lähiaastatel, kuid siiski 2021. aasta tasemest mõõdukama tehingute arvu juures.

Laialdase uusehitiste järgse nõudluse tõttu võib eeldada, et elamuehituse lõikes asub ehitusaktiivsus 2025. aastal taas suurenema ning sellega üheskoos ka spekulatiivne pakkumismaht. Kehv elamispinna kättesaadavuse keskkond ning ehituslikult uuemate ja vanemate elamute laialdane hinnadiferents aga püsib, mida osaliselt mõjutab ka 2025. aasta II poolest arvatavalt taaskordselt avalduv ehitushinna tõus. Eesti elamuturust moodustavad valdava osa eelmisel sajandil ehitatud hooned, mis on tänaseks võrdlemisi kehvas seisukorras. Kõrge moraalse kui ka füüsilise kulumiga elamuid on pakkumisel suurel hulgal, mis on üksikelamu eelistamist korterile peale 2000ndate finantskriisi tagasi hoidnud. Eesti elamuturu tugevamat kasvu hoiab arvestataval määral tagasi väike keskmise leibkonna suurus, mistõttu on nõudlus tänapäeval seega pigem väiksemate elamute järele, mida turul aga püsivalt napib.

2025. aasta I kvartalis tehti Eestis eluhoonetega hoonestatud maadega kokku 1027 ostu-müügitehingut. Võrreldes eelmise kvartaliga vähenes tehingute arv hooajalistel põhjustel 25%, püsides aastatagusega võrreldes siiski 22% võrra kõrgemal. Üldplaanis võis 2022. aastal märgata, et tempokas hinnakasv leidis aset kuni aasta keskpaigani ning III kvartalist ei saanud seejärel enam ei elamute ega ka korterite turul üldiselt võrredes II kvartaliga olulisi hinnadünaamika muutusi täheldada, mille juures ka üldplaanis 2024. aasta vältel sarnased hinnatasemed jätkuvalt püsisid. 2025. aasta I kvartalis tehtud ostu-müügitehingute puhul kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 178 900 eurot, mida oli 9,2% enam kui eelmises kvartalis ning ühtlasi koguni 28% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil, mille juures statistilist hinnatõusu on aga jällegi toetanud muutunud tehingute struktuur ja suurenenud Harju maakonna osakaal, mitte veel turul laiapõhjaliselt aset leidnud hinnatasemete tõus.

Prognoosid

Eesti kinnisvaraturu aktiivsust jääb elukondliku kinnisvara osas hoidma lähitulevikus 1990ndate I pooles sündinud tarbijaskond, kuid nende mõju on võrreldes möödunud kasvutsükli vältel turgu kujundanud 1980ndate II pooles sündinud ostjaskonnaga oluliselt marginaalsem. Laulva revolutsiooni perioodil sündis Eestis kõige enam inimesi, kes lähitulevikus on pigem siirdumas korteriturult edasi elamuturule ning mistõttu saab likviidsuse osas lähitulevikus üha enam probleemsemaks just nõukogudeaegsete korterite turg eesotsas Eesti väikeasumitega. Aktiivne eluasemelaenuturul osalemine on viimaste aastate halvenenud elamispinna kättesaadavuse taustal vanuse osas veidi kaugemale nihkunud, kuid üldplaanis jäävad turgu jätkuvalt mõjutama eeskätt 30ndates isikud. Aktiivseimateks piirkondadeks jäävad ennekõike juba väljakujunenud suuremad keskused eesotsas Tallinnaga ja selle lähiümbrusega, mis jätkavad kasvamist ka seniste volatiilsete perioodide möödudes. Kui 2008 – 2009 aastate sündmustest taastumist toetas kinnisvaraturul 1980ndate kõrge sündimus, siis eelolevad aastad on demograafilistele teguritele tuginevalt tunduvalt keerukamad lisaks ostu-müügitehingute turule ka üüriturul. Siiski, rändesaldo on Eestis olnud alates 2015. aastast positiivne ning Ukrainaga seoses on Eestisse saabunud hulgaliselt sõjapõgenikke, kes keskpikas perspektiivis siinset kinnisvaraturgu nii ostu-müügitehingute- kui ka üürituru lõikes toetavad. Tallinna ja selle lähiümbruse pideva kasvuga kaasneb küll Eestis madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumise püsiv jätkumine, kuid ka Tallinna elanike arvu kasv on olnud 2024. aastast marginaalne.

Arvestades Eesti elukondliku kinnisvaraturu edasisi arengutrende, võib 2025. aastaks prognoosida 2024. aastaga võrreldes mõnevõrra kõrgemat turuaktiivsust, mille juures oli siiski 2024. aastal juba eeskätt korterite järelturul tehingute arv võrdlemisi laialdane, viidates 2025. aastal edasise kasvupotentsiaali üsna piiratud olemusele. Hinnatasemete osas on kasv 2022. aasta II poolest laiapõhjaliselt lõppenud, mille juures surve hinnatasemete langetamiseks on aga 2024. aastast leevenenud, viidates suurenenud turuaktiivsuse taustal 2025. aastal avalduvale taaskordsele hinnatõusu tsüklile nii pakkumis- kui ka tehinguhindade lõikes. Jätkuvalt alanevad intressimäärad, paranev majanduskeskkond kui ka elanikkonna kindlustunne viitab 2025. aasta lõikes olukorrale, kus müügipakkumine enam täiendavalt ei suurene ning müügiperioodid võiksid asuda taas mõnevõrra lühenema ja seda eeskätt II kvartalist alates.

KV.EE kinnisvara-podcast: üüriinvesteeringute kulude haldamine

16.05.2025

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 112. osas on külas ettevõtja ja üüriinvestor Risto Eelmaa, kes räägib oma praktilistest kogemustest, kuidas juhtida üüriinvesteeringute haldamisega seonduvaid tegevusi ja kulusid. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Alustuseks annab Risto Eelmaa raamid, kui suurt üüriportfelli ta oma muude ettevõtlusega seonduvate tegemiste kõrvalt haldab. Seejärel käime ükshaaval läbi üüriportfelli haldamisega seotud nii ajalised kui rahalised tegevused, mis lõppkokkuvõttes tootluse moodustavad.

Risto Eelmaa räägib, millised on olnud tema valikud investeerimisobjektide valikul nii korteri vanuse ja asukoha lõikes. Jutuks tuleb, kuidas on korraldatud ühistu tegemistega kursis olemine ja koosolekutel osalemine.

Võtame kõne alla üürikorteri sisustamisega seonduva ja investeeringu finantseerimisega seonduva. Täiendavalt räägime, kui palju Risto Eelmaa pühendab aega ja energiat üürnike otsimisele ja muudele üürileandmisega seonduvatele jooksvatele tegevustele.

Lõpetuseks annab Risto Eelmaa kuulajatele-vaatajatele mõne konkreetse oma mõtte, mille üüriinvestor võiks saatest endaga kaasa võtta.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Bigbank: Täna avaldatud töötutute arvu kasvu ei toeta registreeritud töötuse näitajad

16.05.2025

BigbankStatistikaameti poolt täna avaldatud töötute arv on tööjõu uuringute andmetel viimase 12 aasta kõrgeim, ulatudes 64 200 inimeseni, mis annab töötuse määraks 8,6%.

Ma ei dramatiseeriks seda näitajat siiski üle, sest kui kirjutasin mõni aeg tagasi, et avaliku sektori töötajate arv on aastaga tuhandetes kasvanud, siis kommenteeris Statistikaamet seda kui eksitavat infot, väites, et kvartaalsed andmed ei ole piisavalt usaldusväärsed. Seal on väga suured kõikumised ning tõepärasemat infot saab registriandmetest.

Tegelikult kehtib täpselt sama järeldus ka töötute arvu kohta. Näiteks 2023. aasta IV kvartalis oli meil töötute arv 46,6 tuhat, mis kvartal varem oli 8000 inimese võrra kõrgem ning kvartal hiljem koguni 12 000 võrra kõrgem. Vaata ka lisatud tabel. Eelmisel aastal töötus järkjärguliselt langes, jõudes aasta lõpus 55,3 tuhandeni. Ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks oleks pidanud töötus ühe kvartaliga äkki 9000 inimese võrra kasvama.

Töötute puhul on samuti võimalus võtta kõrvale registrite andmed. Kui me vaatame töötukassa jooksvat statistikat, siis näeme, et registreeritud töötute arv on keskmiselt umbes 5000 inimese võrra madalam, kui oli eelmise aasta alguses.

Mai alguse seisuga oli Töötukassa andmetel suurusjärgus 47 000 töötut, mis on oluliselt madalam uuringuga leitud näitajast. Aasta alguse registreeritud töötute keskmine arv jääb alla 50 000. Seega paanikaks põhjust ei ole.

I kvartalis traditsiooniliselt töötus kasvab, aga praegusel juhul on kasv ilmselgelt liiga suur, arvestades ka muid makromajanduslikke näitajaid. Kõik viitab sellele, et majandus on kasvule pööranud. Majanduse elavnemisega ei kaasne töötuse kiire kasv. Täna ma usaldaksin kindlasti rohkem registreeritud töötuse numbreid.

Töötute arv (tuhandetes)

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta aprilli seisuga

16.05.2025

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta aprilli lõpu seisuga langes 0,6740 euroni osaku kohta (31. märts 2025: 0,6769). Fondi kogu puhasväärtus on 96,8 miljonit eurot (31. märts 2025: 97,2 eurot). NAVi väike langus tulenes tuletisinstrumentide õiglase väärtuse vähenemisest ning võlakirjade ennetähtaegse osalise lunastamisega seotud kuludest. EPRA NRV 2025. aasta aprilli lõpu seisuga on 0,7200 eurot osaku kohta.

2025. aasta aprillis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (31. märts 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta aprilli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,2 miljonit eurot (31. märts 2025: 12,8 miljonit eurot). 30. aprill 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 239,0 miljonit eurot (31. märts 2025: 243,2 miljonit eurot). Vähenemine on peamiselt seotud võlakirjade ennetähtaegse osalise lunastamisega 10. aprillil 2025 summas 3 miljonit eurot.

Merko: Merko Ehituse esimese kvartali müügitulu oli 85,2 miljonit eurot

16.05.2025

Merko Ehituse 2025. aasta esimese kvartali müügitulu oli 85,2 miljonit eurot ning puhaskasum oli 10,5 miljonit eurot. Kontserni esimese kvartali müügitulust 30% moodustas kinnisvaraarendus, mille müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle kahe korra.

„Merko esimese kvartali tulemusi iseloomustavad eeskätt Leedus aktiveerunud kinnisvaraturg ja kinnisvaraarenduse müügitulu kasv ning tugeva ehitusteenuste portfelli realiseerimisega jätkamine ja osa objektide tööde teostamine ennaktempos,“ kommenteeris tulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov.

“Kinnisvaraturg on eelmise aastaga võrreldes selgelt paranenud Leedus ning kuigi Eestis ei ole uute korterite müük oluliselt kasvanud, oleme siin kasvatanud oma turuosa. Kui 2024. aasta esimeses kvartalis oli kinnisvaraarenduse osakaal kontserni müügitulust 16%, siis tänavu esimeses kvartalis andis see meie käibest ligi 30%. Mõistagi tuleb silmas pidada madalat võrdlusbaasi 2024. aasta müügimahtude näol. Korteriostjad eelistavad täna osta valmis või lähiajal valmivaid kortereid, märkimisväärselt vähem ollakse valmis sõlmima lepinguid korterite ostuks ehitusega veel mitte alustatud projektides. Sellest tulenevalt hoiame korterite jääki varasemate aastatega võrreldes veidi kõrgemal tasemel,“ kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaraarenduse valdkonda.

„Esimeses kvartalis sõlmisime eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suuremas mahus uusi ehituslepinguid. Kuigi teostamata tööde jääk on väiksem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, on me portfell tugev ja samas suurusjärgus 2022. aasta mahuga. Suurimad töös olevad objektid on Leedus erinevate tuuleparkide taristurajatiste ja riigikaitselised projektid, Lätis Vārme päikesepark ning Tallinnas City Plaza 2 büroohoone ja sisetööd Arteri kvartali 28-korruselises hoones, kuhu kolib Swedbanki peakontor. Oleme viimastel kuudel esitanud nii mõnelgi suurel hankel parima või edukaks tunnistatud pakkumise, kuid objektide keerukusest tulenevalt ei ole tellijad veel jõudnud lõplike otsusteni,“ kommenteeris Ivo Volkov. Merko kontsern sõlmis 2025. aasta esimeses kvartalis uusi ehituslepinguid 50,6 miljoni euro väärtuses võrreldes 10,5 miljoni euroga 2024. aasta samal perioodil. Kontserni teostamata tööde jääk oli kvartali lõpu seisuga 332 miljonit eurot.

Merko andis 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 121 korterit ja ühe äripinna võrreldes 59 korteri ja 7 äripinnaga eelmise aasta esimeses kvartalis. Kinnisvaraarenduse müügitulu oli 2025. aasta esimeses kvartalis 26 miljonit eurot võrreldes 2024. aasta esimese kvartali 13 miljoni euroga. 2025. aasta esimeses kvartalis on Merko käivitanud Tallinnas Allveelaeva 2 ning Vilniuses Šnipiškių Urban arendusprojekti. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2025. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Hyatt hotellihoone, Arteri kvartal, büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica põhitrassi neljas etapp. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses päikeseelektripark Vārme vallas ja tudengihotell Riias.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 02.-05.06.2025

16.05.2025

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 02.-05.06.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonnast baasteadmised Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 02.-05.06.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
1 2 3 4 … 1,560 1,561 1,562