Maa- ja Ruumiameti välja kuulutatud riigiarhitekti avalikul konkursil osales oodatust vähem kandidaate, mistõttu liigutakse täiendavate heade kandidaatide leidmiseks edasi sihtotsinguga.
Konkursile laekus kuus kandidaati. „Riigiarhitekti roll on uus ja väga vastutusrikas ning seda olulisem on leida õige inimene. Lootsime niivõrd kaalukale ametikohale rohkemaid kandidaate,“ selgitas Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. „Me täname kõiki kandideerijaid, kes riigiarhitekti konkursil osalesid. Konkursi lõppvooru jõudsid kaks väga heal tasemel kandidaati, kuid kuna tegemist on sedavõrd olulise ja laiapõhjalise ametikohaga, mis loob aluse riigiarhitekti rollile Eestis, liigume täiendavalt edasi sihtotsinguga laiendamaks kandideerijate ringi. Eesmärgiks on olla veendunud, et kõik potentsiaalsed head kandidaadid on riigiarhitekti konkursile kaasatud ning et me leiaksime tugevate kandidaatide seast just parima tulevase riigiarhitekti.“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev tõi välja ootuse, et MaRust kujuneb Eesti keskne ruumiloome kompetentsikeskus ja riigiarhitektil on selle visiooni elluviimisel kandev roll. „Meie strateegiline eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik ruumiloome, tark maakasutus ning tõhustada ja kiirendada planeeringuid. See tähendab väga konkreetsete ruumiliste olukordade lahendamist. Näiteks mõne olulise investeeringu jaoks sobiva asukoha leidmine, mõne kohaliku omavalitsuse abistamine arengusuundade lahti mõtestamisel või omavalitsustega koostöö riiklike objektide sujuvaks integreerimiseks kohalikku ruumilisse konteksti. Need on ehedad näited, kuidas mõjutada Eestis kvaliteetse ruumi loomist ja neid peab lahendama kompetentselt ning kõiki osapooli kaasates. See ongi riigiarhitekti roll – suurte strateegiliste eesmärkide ellu viimine praktilises ruumiloomes,“ rõhutas Sergejev.
Sihtotsingu käigus tehakse ettepanekud potentsiaalsetele kandidaatidele, kes omavad tipptasemel teadmisi arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juhtimisest ning kellel on võimekus viia ellu riiklikke ruumipoliitika eesmärke. Riigiarhitekti rolli teeb omakorda eriliseks see, et ta esindab muuhulgas riiki suure hulga maade omanikuna. Riigiarhitekti positsioon annab unikaalse võimaluse ehitada üles Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiloome valdkond, kujundada maa ja ruumiloome ning riigimaade strateegiline vaade ning vedada selle elluviimist.
„Ootame riigiarhitekti rolli visionääri ja juhti, kes aitab luua Eesti ruumilise arengu strateegia ning suudab selle ka edukalt ellu viia ning toob kvaliteetse ruumiloome igapäevase ruumiplaneerimise tasemele,” lisas Tamtik. Riigiarhitekti positsioon on selle aasta alguses alustanud Maa- ja Ruumiameti täiesti uus funktsioon ja suurepärane võimalus olla Eesti ruumilise arengu strateeg ning ruumiloome valdkonna juht. Riigiarhitekt asub juhtima Maa- ja Ruumiameti strateegilise ruumiplaneerimise teenistust ning saab oma ruumiloome meeskonna ise luua.
Sobiva kandidaadi hindamiseks moodustatakse komisjon Maa- ja Ruumiameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning arhitektuuri- ja planeerimisvaldkonna esindajatest.
Maa- ja Ruumiamet (MaRu) on selle aasta alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegevust alustanud riigiasutus. Amet loodi Maa-ameti baasil ning sinna liitusid maaparanduse valdkond Põllumajandus- ja Toiduametist, e-ehitus (sh Ehitisregister) Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded (sh planeeringute register) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Värske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga 1,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 5,3 protsenti. Euroalal ulatus esialgsel hinnangul veebruari aastane hinnakasv 2,4 protsendini. Kui möödunud aasta teisel poolel püsis teenuste hinnatõus euroalal üsna kõrge 4 protsendi juures, siis aasta algus on hakanud näitama aeglustumise märke. Märtsi alguses alanenud energiahinnad viitavad sellele, et aastane THI võib märtsis aeglustuda 4% lähedale.
Veebruaris tõusid statistikaameti andmetel tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%. Enamikus euroala riikides aastane hinnakasv aeglustus; kogu euroala hinnakasv oli veebruaris 2,4%.
Tööriistakasti abivahendid aitavad ruumi planeerijatel koostada paremini läbimõeldud lahendusi, kus on tähelepanu pööratud erinevatele valdkondadele, kaasnevatele mõjudele ning seeläbi tervikuna kvaliteetsema elukeskkonna loomisele.
Põhja-Tallinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Põhja-Tallinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.
Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 02.2025 pakkumisel keskmiselt 4471 Tallinna korterit. Pakkumiste arv on 50 korteri võrra suurem kui kuu tagasi, kuid väiksem kui varasematel kuudel. Oodata on pakkumiste arvu vähenemist ehk konkurentsi mõningat leevenemist kinnisvaramüüjate vahel, leiab 
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) lõpetas läinud nädalal väikeelamute rekonstrueerimise toetuse taotluste vastuvõtu. Info vooru sulgemise kohta äratas soikunud huvi taotlemise vastu ning ainuüksi viimase kuuga esitati taotlusi kogu ülejäänud eelarve ehk ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses.
Kodulaenulepingute ja ka taotluste arv langes veebruaris eelnenud kuuga võrreldes ligi viiendiku võrra, kuid iga tööpäeva kohta jääb kahanemine siiski 5% piiridesse, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Elamispindade turul on tehingute arv kasvanud kuus kuud järjest
Nii nagu oodatud, siis Euroopa Keskpank langetas taaskord oma kolme intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Keskpanga peamine laenuintress on nüüd 2,65%. Otsus oli oodatud, kuna see peegeldus ka kuue kuu euribori tasemelt, mis oli eile 2,35%. Kuna kuue kuu euribor ja keskpanga intress järgneva poolaasta jooksul peaksid keskmiselt jääma samasse suurusjärku, siis praegune keskpanga laenuintressist madalam kuue kuu euribor näitab, et keskpangalt oodatakse järgmise poolaasta jooksul intressimäärade jätkuvat langetamist.
Baltic Horizon Fond teatas hiljuti struktureeritud protsessist, mille eesmärk on võõrandada teatud kinnisvara, mille puhul fond ei näe lühiajaliselt olulisi võimalusi edasiseks väärtuse optimeerimiseks.
Kas tugined otsuste tegemisel faktidele või kõhutundele? Kas vajad kinnisvaraturu osas kiiret ja usaldusväärset infot? Aitan kokku panna süsteemse vaate, mis toimub arendusturu. 
