Swedbank: Energiaklass ei ole eluasemelaenude puhul määravaks

SwedbankEuroopa keskpanga aina karmimaks muutuvad reeglid seoses energiatõhususega on tekitanud küsimusi, kas laenude väljastamine hakkab sõltuma hoonete energiamärgisest. Kui rääkida eraisikute eluasemelaenudest, on vastus ei. Tõsi, energiamärgis võib mõjutada laenu hinda, kuid see on vaid üks aspekt mitmete teiste oluliste seas.

Vaadates eelmise aasta statistikat, siis pooled Swedbanki eluasemelaenud on väljastatud kodu ostmiseks, mis on ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat. See tähendab, et kui energiamärgis oleks kodulaenu andmise otsuse puhul määrav, jääksid vähemalt pooled laenud väljastamata ja kodud ostmata. Energiamärgise olemasolu võib olla kinnisvara ostul müügiargument, kuid laenuturu vaatest selle olemasolusse kinni jääda pole veel võimalik. Me valime ostmiseks ikka ise meile sobiva kinnisvara ja pank finantseerib selle ostu, määrates laenutingimused.

Energiamärgis võib mõjutada laenu hinda

Jah, energiamärgis on olulise tähtsusega ja mõjutab teataval määral laenuvõtja omafinantseeringu panust ja laenu hinda ja me räägime siin 0,1 – 0,5 protsendipunkti suurusest erinevusest. Eraisikute laenude puhul on endiselt olulised aspektid laenuvõtja sissetulek, kulude ja tulude tasakaal, varasem krediidikäitumine ja muud sellised laenuvõtjaga seotud tingimused. Pangana arvestame sellegagi, et inimesed soovivad soetada kodu, millel veel ei olegi energiamärgist, kuid mida plaanitakse energiatõhusamaks renoveerida ja siis märgis taotleda. Sellisel juhul tunneme huvi, kas renoveerimiseks vajalikud vahendid on olemas, vajadusel nõustame.

Pank loomulikult jälgib, millised on portfellis olevate varade energiamärgised, kuid omaette küsimus on nende andmete kättesaadavus. Energiamärgis, mis väljastatakse tarbimise alusel, kehtib kümme aastat. Kui tegemist on uue, äsja valminud varaga, millele on väljastatud arvutuste alususel tehtud energiamärgis, siis kehtib märgis kaks aastat kasutusloa väljastamises. Seega tuleb teada, et energiamärgis ei kehti piiramatult. Viimastel aastatel on energiatõhususe teema selgelt aktuaalsem ning sellel pööratakse tähelepanu nii kinnisvara ostes kui ka laenude väljastamisel. Saame kinnitada, et inimeste teadlikkus on energia säästmise osas kasvanud ja see on tegelikult kõige olulisem areng. Eriti on kasvanud teadlikkus kortermajade renoveerimise vajalikkusest.

Kuigi riik pakub kortermajade renoveerimiseks erinevaid toetusmeetmeid, siis vahendeid korraga kõigile ei jagu. Sellisel juhul ei tasu aga meelt heita, sest ka pangad pakuvad siin erinevaid võimalusi. Näiteks on võimalik hakata kortermaja renoveerima etapiviisiliselt, alustades näiteks katusest, seejärel võtta ette fassaad ja nii edasi, see kõik jääb juba korteriühistu otsustada. Oluline on aga selle kõigega võimalikult vara alustada, sest asjaajamised (projektid, load jm) võtavad aega.

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade Eesti elamispindadeturule

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 107. saates on külas LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Räägime elamispindade turust ja maakleribüroo vaatest sellele. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Esmalt raamistab Ingmar Saksing ära, mis on kõige olulisemad majandustegurid, mis on meie keskkonda hetkel mõjutamas. Samas on majanduskeskkond muutumises, kuid maakler peab tehinguid tegema sellele vaatamata.

Saate teises osas annab Ingmar Saksing hinnangu elamispindade turule 2024. a ja väljavaadetele 2025.-2026. a. Juttu tuleb nii tehingute arvust kui hindade liikumisest.

Vaatame lähemalt, milline on maakleri ja maakleribüroo juhi nägemus kinnisvaraturust ja selle trendidest läbi Ingmar Saksingu silmade. Uurime, mis on olnud viimase aja olulisemad mured ja rõõmud ning mis on suuremad väljakutsed 2025. aastal.

Saate lõpetuseks annab Ingmar Saksing turuosalistele pika nimekirja soovitusi ja nõuandeid, mida tasub silmas pidada ja arvesse võtta.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠’i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠’i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Swedbank: Kodukulud – mida iga koduostja peaks teadma?

SwedbankKodukulud moodustavad sageli suurima osa meie igakuistest väljaminekutest. Seetõttu on kodu ostmise juures oluline peale kinnisvara hinna arvestada lisakuludega, mis omaniku eelarvet pikka aega mõjutavad. Jagan mõtteid, mida koduostu kavandades tähele panna.

1. Kinnisvara igakuised ülalpidamiskulud

Kodu ostes tasub lähtuda pere vajadustest – väiksem kodu tähendab üldiselt ka väiksemaid ülalpidamiskulusid. Kui soovid aimu saada, kui suured on tegelikud kommunaalkulud, palu kinnisvara müüjal näidata varasemaid suviseid ja talviseid arveid. Kehvasti soojustatud majas võib küte talvekuudel olla üllatavalt kallis.

Kui plaanid koduvahetust, tasuks arvestada võimalusega, et haldad mõnda aega kahte elamispinda. Näiteks võib juhtuda, et uus kodu pole veel valmis, samas kui vana on juba müüdud ja uued omanikud soovivad võimalikult kiiresti sisse kolida. Sellistes olukordades tuleb olla valmis lisakuludeks, nagu üüripind ja asjade hoiustamiseks laoruum.

2. Ühistu halduskulud ja remondifond

Uut kodu valides on tähtis uurida kortermaja seisukorda. Kas hoone on renoveeritud? Kas katust, torustikku või elektrisüsteemi on uuendatud? Samuti tasub vaadata, kas ühistul on lähiajal plaanis suuremaid remonditöid ning kuidas need kulud korteriomanike vahel jaotuvad. Kui tead ette, et kulud jagatakse korterite, mitte ruutmeetrite järgi, siis tead võimalikeks vaidlusteks valmis olla. Kui maja energiaklass on madal, võivad kommunaalkulud talvel olla palju suuremad, kui esialgu võiks arvata.

Tegus ühistu ja korrapäraselt hooldatud maja on kindel pluss. Pikemas plaanis aitavad renoveerimistööd vähendada energiakulu ja suurendada vara väärtust. Samas tuleb arvestada, et remondifondi maksed võivad mõjutada igakuiseid kulusid veel aastaid.

3. Ühekordsed tehingu- ja sisseelamise kulud

Koduost ei piirdu ainult müügihinna tasumisega. Kui ostad kodu laenuga, lisanduvad sellele ühekordsed kulud: hindamisakt, lepingu sõlmimise tasu, notaritasu ja riigilõiv. Sõltuvalt tehingu hinnast ja sellest, kas piisav tagatis on juba seatud, võivad tasud olla erinevad. Küsi julgelt ja aegsasti enne tehingut notaribüroost kulude suurusjärku, sellega ennetad üllatusi oma eelarves.

Uude koju sisse kolides on üsna tavapärane, et soovitakse värskendada siseviimistlust ja soetada uuemat sisustust. Hästi planeerides väldid ootamatuid või tagantjärele mõeldes mõttetuid väljaminekuid.

4. Laenuintresside mõju

Praegu on kodulaenude intressimääraga seotud euribor hakanud taas langema, kuid tulevik on ettearvamatu. Ökonomistid teevad lähituleviku prognoose, kodulaen võetakse aga keskmiselt 26 aastaks. Praegu ei oska keegi öelda, mis ootab ees 10 või 20 aasta pärast. Seda näitab ka minevik: paarkümmend aastat tagasi oli meil kõrge euribor, seejärel kukkus euribor ligi seitsemaks aastaks miinusesse, negatiivset euribori ei peetud enne seda aga võimalikuks. Nüüd on euribor taas plussis ja hakanud tippudest alla tulema. Seetõttu on oluline hinnata, kas laenumaksed jäävad taskukohaseks ka siis, kui intressimäär tõuseb. Näiteks isegi paariprotsendiline tõus võib suurendada igakuist makset märkimisväärselt.

Samuti on hea mõte luua säästupuhver, millega katta vähemalt kolme kuu igakuised kulud. Selline turvavõrk aitab ootamatuste korral paremini toime tulla.

5. Kindlustus – vajalik turvatunne

Kodu soetamiseks laenu võttes tuleb mõelda riskide maandamisele, kui midagi juhtub varaga või laenuvõtja endaga. Kindlustus on esimene valik nii vara kui ka elu kindlustamiseks. Korteri või maja kindlustamine kaitseb omanikku ja laenuandjat. Näiteks suure põlengu või uputuse tõttu võivad kindlustuseta pered jääda väga keerulisse olukorda. Õige kindlustuskaitse aitab aga kodu taastamiskulud katta.

Kindlustust valides mõtle alati sellele, millised kaitsed on vajalikud, ja lähtu sellest, mitte ainult kohustuslikust vaatest, mis tagab ainuüksi pangale tagatise.

Kokkuvõtteks

Kodu ostmine on suur ja kaalutletud otsus, mis vajab põhjalikku eeltööd. Lisaks müügihinnale on oluline arvestada igakuiseid ja ühekordseid kulusid, kodu energiatõhusust ning tulevikus ette tulla võivaid ootamatuid väljaminekuid. Mida põhjalikumalt ostu planeerid, seda kindlam on, et valitud kodu on sobiv ja pikaajaliselt jõukohane ning seal elamine pakub rõõmu.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja.

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja mittealkohoolsed joogid.

Toidukaupadest kallinesid veebruaris võrreldes jaanuariga enim ehk 7,3% toiduõlid. Kohv kallines 4,6% ja hommikusöögihelbed 3,9%. Kuu jooksul tõusid 5% ka siidrite ning 3,2% tubakatoodete hinnad, mida võib seostada aktsiisitõusuga. Odavnes värske või jahutatud kala (7%), samuti külmutatud puuviljad ja marjad ning kartul (mõlemad 1,3%).

Bensiin oli 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,3% ja diislikütus 0,9% odavam.

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates 2025. aasta jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2024. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2025

Kaubagrupp Kaubagrupi kaal indeksis 2024, ‰ Kaubagrupi kaal indeksis 2025, ‰  THI muutus, %
jaanuar 2025 –veebruar 2025, % veebruar 2024 – veebruar 2025, %

KOKKU

1000

1000

1,4

5,3

Toit ja mittealkohoolsed joogid

224

213,9

0,8

5,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas

46,4

43,9

0,3

2,3

Riietus ja jalatsid

48,5

53,6

0,1

-1,3

Eluase

179,9

176,5

4,7

8

Majapidamine

65,2

54

0

2

Tervishoid

54,9

62,5

0

3,7

Transport

149,5

145,5

0,1

8

Side

43,6

39,6

-0,1

7,1

Vaba aeg

79

85,1

3,3

3,5

Haridus ja lasteasutused

10,7

10,5

0,1

7,2

Söömine väljaspool kodu, majutus

39,8

58,8

0,4

4,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

58,5

56,1

1,3

6,5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Bigbank: Selle aasta intressilangetused võivad tulla isegi suuremad kui eelmise aasta lõpus eeldati

BigbankTäna alandas Euroopa Keskpank baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra ja keskpangas hoiustamise määr on nüüd 2,5%. Turud ootasid seda langetust, sest euribor on jõudnud juba tasemele 2,34%, mis näitab, et oodatakse ka järgmisi langetusi.

Kui prognoose vaadata, siis peaks suveks meid ees ootama veel kaks langetust, vastavalt siis juunis ja aprillis. Juuliks võiks seega euribor langeda tasemele 1,7%, mis on hea uudis meie laenuvõtjatele, halb uudis pankadele. Madalam euribor peaks turgutama Saksamaa ja Eesti majandust, sest majandussurutisest väljatulek on vaevaline. Miks Saksamaa? Saksamaa majandus on tõsiste probleemide ees, sest pole enam odavat Vene gaasi ja Hiina konkurents on ka väga tugev. Kui sellele lisanduvad mingil hetkel veel USA tollid, siis võib ka sellel aastal oodata Saksamaal 0% kasvu.

Seega ei ole sugugi üllatav kui Keskpank otsustab intresse veel ka sügisel langetada, et odava raha hinnaga turgutada vinduvat Euroopa majandust.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 17.-25.03.2025

Kinnisvarakoolis toimub 17.-25.03.2025 esmakordselt koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC“. Koolitus tõstab osalejate professionaalsust ja enesekindlust klienditeeninduses, pakkudes praktilisi tööriistu paremaks suhtlemiseks ja keeruliste olukordade lahendamiseks. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitusele on oodatud:

  • juba töötavad klienditeenindajad – inimesed, kes töötavad igapäevaselt klientidega ja soovivad arendada oma oskusi;
  • alustavad klienditeenindajad– inimesed, kes alles alustavad tööd teeninduse valdkonnas ning vajavad baasteadmisi ja praktilisi tööriistu;
  • kliendihaldusega seotud spetsialistid – inimesed, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine või meeskonna juhtimine teeninduses ning kes soovivad süvendada oma teadmisi ja oskusi;
  • ettevõtjad ja väikeettevõtte omanikud – inimesed, kellele on oluline iseenda ja oma töötajate klienditeeninduse oskuste täiustamine, et pakkuda kvaliteetset teenust ja kasvatada oma äri.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 17.-25.03.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Arco Vara: Arco Vara is expanding its development activities in Kristiine

Arco VaraA subsidiary of Arco Vara, Aktsiaselts Kodulahe II OÜ, has purchased properties with a building permit at Spordi 3a and 3b Kristiine Tallinn. The development will consist of two buildings and 7,600 m2 of residential real estate (gross building area) with an underground parking lot. The buildings will have a total of 56 apartments, several of which have a balcony or terrace. Pre-sales of Spordi 3a and 3b apartments will begin in the second quarter of 2025, and homeowners will receive the keys by the end of 2026. The total investment in the project is 15 million euros. The buildings will be built by Arco Vara’s construction company Arco Tarc OÜ.

Kristina Mustonen, CEO of Arco Vara AS, “We were looking for a project where construction activities could start immediately. Spordi 3a and 3b are a unique development project that aligns with Arco Vara’s values. Arco Vara’s goal is to create high-quality and efficiently planned homes that meet customer expectations. We focus on understanding the desires of the homebuyer and have taken into account the needs of a modern lifestyle in this development as well.”

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund to sell Meraki Business Home in Vilnius, Lithuania

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund recently announced a structured process with the intention to dispose certain real estate assets, where the Fund does not see significant short-term opportunities for further value optimization.

Today, the owner of Meraki Business Home in Vilnius, BH Meraki UAB, an SPV of Baltic Horizon Fund, signed a real estate sale and purchase agreement with Groa Real Estate Opportunity Fund UAB, a fund managed by Groa Capital to sell Meraki Business Home in Vilnius, Lithuania.

The Meraki office building development commenced in 2019, and the first tower was completed in August 2022. The project included a second tower that has not been realized. The development was affected by COVID-19 as well as the high inflation rate levels.

“Despite difficult conditions, we have been able to achieve a close to 90% occupancy level for the property. Today, Meraki remains as one of the most modern buildings in the area, which is also confirmed by its BREEAM Excellent New Construction certification,” commented Fund manager Tarmo Karotam.

“We are pleased with the purchase of the Meraki office building as this acquisition will enable Groa Capital to further grow our portfolio of quality office buildings. We believe that this also presents an attractive opportunity for Groa Capital to build the second Meraki tower with around 8500 m2,” commented Nerijus Dagilis, CEO of Groa Capital. “We will start discussions with potential tenants immediately upon the closing of the transaction,” further added CEO of Groa Capital Nerijus Dagilis.

The sales price of the asset is approximately EUR 16 million, which is close to the latest valuation. The proceeds of the transaction will be used to redeem EUR 3 million of Baltic Horizon Fund bonds and repay the loan from Bigbank.

“Baltic Horizon Fund is in the process of deleveraging and has been decreasing its allocation in the B-class office segment since 2021. With the proceeds, the Fund plans to reduce its debt level and increase liquidity for its operations,” added fund manager Tarmo Karotam.

Closing of the transaction is expected to take place by mid March 2025.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2025

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine hind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Citadele: Euribori langus taastab inimeste ostujõudu, aga ollakse endiselt väga ettevaatlikud

Citadele BankHoolimata palgakasvust ja langevatest laenukuludest on Balti tarbijate seas märgata märkimisväärset ettevaatlikkust suuremate ostude tegemisel ning seda just eriti eestlaste seas. Järgnevatele kuudele ei planeeri suuremaid oste ligi pooled ehk 46% Eesti inimestest ning eriti vähe on neid, kes mõtlevad autoostu peale, selgub Citadele panga küsitlusest.

„Baltikumi inimesed on praegu küllaltki ettevaatlikud ning kõik suuremad ostud tehakse väga kaalutletult vaatamata sellele, et euribori langus on paljudele leibkondadele rohkem raha kätte jätmas. Tõusnud tulumaks, lisandunud muud maksud ja suvel kasvav käibemaks on Baltikumis enim mõjutanud just Eesti tarbijate kindlustunnet,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.

Citadele küsitluse järgi ei plaani järgmise kolme kuu jooksul suuremaid oste kokku 46 protsenti Eesti vastajatest. Lätis on see näitaja 32 protsenti ja Leedus 34 protsenti.

Rabene märkis, et positiivse märgina on märkimisväärne osa Balti riikide tarbijatest planeerimas kulutusi eluaseme remondile või parendamisele. Eestis 15 protsenti, Lätis 17 ja Leedus 19 protsenti. „See, et tarbijad on valmis raha renoveerimiseks kasutama näitab, et madalamad intressimäärad on siiski hakanud mingit mõju avaldama, sest ehitusmaterjalide sektor on suhteliselt intressitundlik. Samuti plaanitakse osta elektroonikat ja kodumasinaid, millele inimesed samuti intresside langedes ja palkade kasvades rohkem raha kulutavad,“ lausus Rebane.

Kodu remondi kõrval on suuremaks väljaminekuks reisimine. Seda planeerib Eestist 16 protsenti, Lätis 21 protsenti ja Leedus 20 protsenti vastanutest. „Ilmselt on siin suurteks mõjutajateks ka koolivaheajad, mis küsitluse ajale langesid,“ lisas Rebane.

Eesti tarbijate seas on eriti väike huvi sõiduvahendi ostmise vastu (Eesti – 3%, Läti- 4%, Leedu-7%), mis on Rebase sõnul ka väga loogiline, kuna Eesti puhul üritasid paljud automaksu valguses ajastada oma auto ostmise eelmise aasta lõppu.

Sama küsitlusega uuris Citadele ka inimeste hinnangut, kuidas nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul muutuda võiks ning sellest selgus, et finantsilise olukorra paranemist uskus vaid 13 protsenti. 46 protsenti Eesti inimestest arvas, et pigem muutub olukord kehvemaks. „Ilmselgelt on raske suuremaid oste planeerida, kui eelkõige püsib usk, et inimese finantsseisund muutub pigem kehvemaks,“ kommenteeris Rebane. „Eesti tarbijate meeleolu on hetkel madal, mis on ka peale pikemat majanduslangust ja kõrget inflatsiooni normaalne. Näeme aga, et Eesti majandus kasvas 2024. aasta viimases kvartalis 1,2 protsenti. Kui positiivsed muutused majanduses kestavad, siis tõenäoliselt hakkab tulevikus kasvama ka tarbijate kindlustunne ja meeleolu.“

Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris.

Statistikaamet: Keskmine palk tõusis mullu 8,1%

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik.

Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk.

Madalaim keskmine palk oli mullu majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1264 eurot). Suurim palgakasv toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (11,9%) ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal (9,8%).

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Nii keskmise kui mediaanpalga puhul on märgata viimastel aastatel palgakasvu, kuid 2024. aastal palgakasv aeglustus. „Mediaanpalk oli mullu 1628 eurot. Võrreldes 2023. aastaga, mil mediaanpalk oli 1501 eurot, oli palgakasv 8,5%,“ sõnas ta.

Kõige enam töötas 2024. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 101 400 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 90 000 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 000 töötajaga.

Mullu viimases kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot

2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui eelneval aastal samal ajal. Mediaanpalk oli mullu viimases kvartalis 1699 eurot.

Kõrgeim keskmine palk 2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas – 2407 eurot. „Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot,“ selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

KV.EE: Üüripakkumise suur maht surub hinda alla

Kinnisvaraportaali KV.EE 02.2025 pakkumisse lisatud Tallinna korterite keskmine üüripakkumiste hind oli 13,1 €/m². Seda on 0,1 €/m² võrra vähem kui kuu varasemalt.

Kõige kõrgemat hinda küsitakse ootuspäraselt ühetoaliste korterite eest. Portaali KV.EE Tallinnasse üüripakkumisse lisatud ühetoaliste korterite keskmine pakkumishind oli veebruaris 14,1 €/m².

Mõnevõrra üllatuslikult on üsna samal tasemel neljatoaliste korterite keskmine pakkumishind. Neljatoaliste korterite eest küsiti keskmiselt 13,9 €/m². Suurte korterite suure ruutmeetrihinna põhjendus on asjaolu, et paljus on tegemist uuemate ja kvaliteetsemate korteritega.

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel 02.2025 Tallinna üüripakkumisse lisandunud korterite hinnakõver liikus marginaalse languse suunas. Hindu on allapoole surunud suur pakkumine ehk tihe konkurents üürileandjate vahel.

Arvata võib, et kevadel hakkab mingi hulk üürikortereid majutusärisse minema. Samuti on üürileandjad ootel uute üüriinvesteeringute tegemisega ehk uute korterite üüripakkumisse toomisega. Nii on aasta alguse suur üüripakkumine üsna tõenäoliselt tüürimas languse suunas.

Võiks arvata, et juba märtsis-aprillis näeme pakkumise vähenemise mõju ka üürihindades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek – teade investoritele

Baltic Horizon FundOsakuomaniku taotlusel, kelle osakud esindavad rohkem kui 1/10 kõigist häältest, kutsub Northern Horizon Capital AS Baltic Horizon Fondi osakuomanikke ja Rootsi hoidmistunnistuse (edaspidi „SDR“) omanikke (edaspidi koos „investorid“) osalema Baltic Horizon Fondi erakorralisele üldkoosolekule, mis toimub 27. märtsil 2025.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi) Northern Horizon Capital ASi kontoris aadressil Roseni 7 (A-torn), 6.korrus, 10111 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:00. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.5, 10.6 ja 11.2 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143,562,514.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 27. märtsil 2025.a kell 14:00.

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_Cd4HF9QwQpaCuPaPa5etOA.

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Päevakord, nagu osakuomanik on välja pakkunud:

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  2. Otsus valida Milda Dargužaitė alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  3. Otsus valida Antanas Anskaitis alates 1. maist 2025 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
  4. Otsus maksta nõukogu esimehele tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.
  5. Otsus maksta nõukogu liikmetele, välja arvatud esimees, tasu nõukogu liikme kohustuste täitmise eest summas 11 000 eurot kalendriaasta kohta.
  6. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist, mille viimane tähtaeg on 30. aprill 2025.

Palume investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh.cap.com hiljemalt 20. märtsil 2025.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele koosolekul.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid või Euroclear Sweden AB registris SDR-e 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 17. märtsi 2025.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume investoritel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 24. märtsiks 2025.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanikele

OLULINE NÕUESDR omanikud, kelle hoidmistunnistused on registreeritud Euroclear Sweden AB registris panga või mõne muu esindajakonto kaudu, on kohustatud teavitama panka või esindajakonto pakkujat 17. märtsiks 2025, et pank või esindajakonto pakkuja lisaks ajutiselt isiku nime Euroclear Sweden AB omanike registrisse.

Palume SDR-ide omanikel teavitada oma üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 24. märtsil 2025.a kell 16:00 Eesti aja järgi. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka investori enda osalemist Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andnud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et iga välisriigis väljastatud volikiri (või juriidilise isiku registreerimistunnistuse tõestatud koopia) peab olema notariaalselt kinnitatud ja sellele peab olema lisatud apostill. Näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele.

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud SDR-ide omanike kohta kogutud teavet Üldkoosolekule registreerimiseks.

  1. Otsus valida Andrius Smaliukas uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Andrius Smaliukas uueks nõukogu liikmeks.

Dr. Smaliukas on Leedu advokaadibüroo MMSP juhtivpartner, mis on keskendunud ettevõtete strateegilisele nõustamisele ja vaidluste lahendamisele. Varem oli ta partner ühes juhtivas ülebaltilises büroos Valiunas Ellex ning tal on peaaegu 20-aastane kogemus vahekohtuniku ja rahvusvahelise vahekohtu juhtiva nõustajana. Dr. Smaliukas omandas doktorikraadi ja õigusteaduse magistrikraadi Vilniuse Ülikoolis, tegi kraadiõpinguid Oxfordis ning läbis Cambridge’i kohtunike ärikooli ja Harvardi õigusteaduskonna juhtimisprogrammid. Dr. Smaliukas on Staticus Groupi ja Kesko Senukai juhatuse liige, tal on ulatuslik nõustamiskogemus ärikinnisvara ühinemiste ja omandamiste ning investeeringute juhtimise valdkonnas kogu Baltikumis.

Andrius Smaliukas ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Milda Dargužaitė uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Milda Dargužaitė uueks nõukogu liikmeks.

Milda Dargužaitė on Northern Horizon Capital A/S, Northern Horizon Capital ASi aktsionäri, endine tegevjuht. Ta vastutas ettevõtte tegevuse ja strateegilise suuna juhtimise eest, sealhulgas uute fondide ja investeerimisvahendite arendamise eest. Mildal on märkimisväärne kogemus nii avalikus kui ka erasektoris, nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta liitus ettevõttega 2018. aastal pärast ametikohti Leedu peaministri büroo kantslerina, Invest Leedu tegevdirektorina ja Leedu majandusministri nõunikuna. Milda omab rikkalikku kogemust finants- ja portfellihalduse valdkonnas, mis pärineb tema tööajast Goldman Sachsis New Yorgis ja Barclaysis Londonis. Milda Dargužaitė oli Northern Horizon Capital ASi nõukogu liige alates 2018. aasta juulist kuni 2023. aasta septembrini.

Mildal on bakalaureusekraad matemaatikas ja majanduses Middlebury kolledžist ning magistrikraad operatsioonide uurimise ja finantstehnika alal Princetoni ülikoolist. Ta on olnud mitme Northern Horizon Groupi üksuse juhatuse liige.

Milda Dargužaitė ei oma ühtegi Baltic Horizon Fondi osakut.

  1. Otsus valida Antanas Anskaitis uueks Baltic Horizon Fondi nõukogu liikmeks

Vastavalt Baltic Horizon Fundi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Tehakse ettepanek valida Antanas Anskaitis  uueks nõukogu liikmeks.

Antanas Anskaitis on partner Grinvestis, mis on erainvesteeringute ettevõte, mis tegeleb kinnisvara ja transpordiga. Antanasil on üle 20 aasta kinnisvarainvesteeringute juhtimise kogemust (sellest 16 aastat Northern Horizon Capital grupis). Alates 2015. aastast kuni 2020. aastani juhtis Antanas Partners Groupi nimel edukat Balti-Poola investeerimisportfelli ning juhtis üle 30 ärikinnisvaratehingu Baltikumis ja Poolas, omades kogemust nii müügi- kui ka ostupoolel. Antanasil on magistrikraad juhtimises ja majanduses.

Grinvest on oma Eesti tütarettevõtja Gene Investments OÜ kaudu Baltic Horizon Fondi suurim osakuomanik (>25%) käesoleva teate esitamise ajal.

  1. Otsus maksta tasu nõukogu esimehele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul. Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.4 valivad nõukogu liikmed esimesel koosolekul pärast uue(te) liikme(te) valimist enda seast esimehe.

Ettepanekus välja toodud koosseisus kavatseb nõukogu töötada tihedas koostöös Northern Horizon Capital ASi allkomiteedega ja kohtub vähemalt kord kuus, kuni Baltic Horizon Fond on ümberkujundamisetapis. Seetõttu tehakse ettepanek maksta nõukogu esimehele tasu summas 36 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus tasude maksmise kohta nõukogu liikmetele

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 11.11 on nõukogu liikmetel õigus saada hüvitist oma töö eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava tasu suurus otsustatakse üldkoosolekul.

Kavandatav tasu on sama, mis praegustel nõukogu liikmetel. Osakuomanik teeb ettepaneku maksta igale nõukogu liikmele (v.a esimees, kellele makstakse tasu vastavalt punktile 4) 11 000 eurot kalendriaasta kohta.

  1. Otsus kutsuda tagasi Reimo Hammerberg, Monica Hammer ja David Bergendahl Baltic Horizon Fundi nõukogu liikme ametist

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.3.3 toimub üldkoosolekuga nõukogu liikmete tagasikutsumine.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)
2. Volikirja näidis üldkoosolekul investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.eng

Uus Maa veebruarikuu turuülevaade: maksufestival pole Tallinna kinnisvaraturult hoogu maha võtnud

Aasta alguse maksutõusud mõjutavad kõige enam just neid leibkondi, kelle sissetulek on madalam ning kes valdavalt elavad väljaspool Tallinna mõjusfääri, tõenäoliselt ei pruugi me sealsetel lokaalsetel kinnisvaraturgudel positiivseid mõjusid enne tänavuse aasta II poolt näha.

Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1510 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta juulist, ent veidi kõrgem aastataguse ajaga võrreldes. Tehingute mediaanhind püsib selles vahemikus, kus ta on viimased kaks aastat olnud, veebruaris oli mediaanhind 2137 €/m2.

Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on tehingute arv kasvanud 11%, mediaanhind 7% ja tehingute käive 23%. Endiselt näeb Eesti kinnisvaraturg välja nagu lapitekk – kui Tallinnas ja selle lähiümbruses seilab turg tõusulainel, siis mida kaugemale pealinna piirkonnast me läheme, seda vähem muutusi näeme.

Eesti korteriturg

Tallinna turg on sentimendi mõttes Eesti kinnisvaraturu teenäitaja; kui nii mõneski teises suures linnas oleme näinud ka tagasilööke, siis pealinna turg on alates eelmise aasta teisest poolest sammunud kindlalt mööda tõusutreppi. Veebruaris sõlmiti tehingustatistika põhjal ligi 700 tehingut, mida oli 14% rohkem kui aasta tagasi ning praktiliselt sama palju kui jaanuaris. Järelturul sõlmiti ligi 600 tehingut, uusarendustes tehti koguni 166 müüki, mis jäi viimase aasta lõikes alla vaid detsembrikuisele tulemusele. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on järelturul sõlmitud 10% rohkem tehinguid, samas kui uusarendustes on sõlmitud 58% rohkem müüke. Viimane tulemus on küll saavutatud väga madala võrdlusbaasi pealt, ent 20–30% suurune kasv uusarendusturul ei tundu enam väga utoopilisena. Tehingute mediaanhind oli veebruaris 2782 €/m2, aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 21%, samas kui mediaanhind on statistiliselt vähenenud ligi 4%.

Tartus sõlmiti veebruaris esialgsetel andmetel vaid 93 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta jaanuarist, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 23 tehingut vähem. Kui uusarendustes püsis müükide arv stabiilsena (35 müüki), siis järelturul sõlmiti vaid vähem kui 70 tehingut. Eelmise kuue kuu keskmine on olnud veidi üle 120 järelturutehingu, ühe kuu statistika põhjal on veel keeruline väita, kas langus on tulnud maksutõusude näol. Tehingute mediaanhind on püsinud stabiilsena, veebruaris oli mediaanhind 2245 €/m2, aasta esimese kahe kuuga on mediaanhind aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 3%. Tänu jaanuari tugevale tulemusele näitab ka tehingute arv samas võrdluses rasvast plussmärki (ligi 15%).

Pärnus on tänavuse aasta esimese kahe kuu tulemused olnud oodatult positiivsed, ehkki 2023. aasta näitajad jäävad veel kättesaamatuks. Aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 67%, mediaanhind 7%. Veebruaris sõlmiti 55 tehingut, mida oli ligi 20 võrra enam kui aasta tagasi ning ületati ka jaanuari 42 tehingu suurune tulemus. Mediaanhind on püsinud sarnaselt ülejäänud Eestiga suhteliselt stabiilne, veebruaris oli näitaja 1839 €/m2.

Kui mujal on kinnisvaraturg valdavalt plusskraadis, siis Narvas paugub endiselt pakane. Veebruaris sõlmiti vaid 47 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates 2023. aasta veebruarist. Viimase pitseri turu aktiivsusele on pannud kaugkütte piirhind, mis on kahe aastaga tõusnud rohkem kui kolm korda. Seetõttu ei maksa imestada, et tehingute mediaanhind on eelmise aasta sama ajaga kukkunud 12%. Veebruaris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2 ning see oli aastataguse ajaga võrreldes 20% madalam. Tehingute arv on eelmise aasta esimese kahe kuuga võrreldes langenud ligi 2%.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund General Meeting – notice to investors

Baltic Horizon FundAt the request of a unitholder whose units represent more than 1/10 of all the votes, Northern Horizon Capital AS invites Baltic Horizon Fund unit-holders and Swedish Depositary Receipt (hereinafter the “SDR”) holders (hereinafter together the “Investors”) to attend an extraordinary General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund on 27 March 2025 at 14:00 (local Estonian time) at the office of Northern Horizon Capital AS at Roseni 7 (A tower), 6th floor, 10111 Tallinn, Estonia. Registration for the meeting will begin at 13:00. The General Meeting will be held in English.

The meeting is convened in accordance with sections 10.3.3., 10.5, 10.6 and 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund and section 47-1 of the Investment Funds Act of Estonia.

The total number of units and votes in Baltic Horizon Fund amounts to 143,562,514 .

Investors may also join the webinar to view the General Meeting online on 27 March 2025 at 14:00.

To join the webinar, please register via the following link: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_Cd4HF9QwQpaCuPaPa5etOA.

You will be provided with the webinar link and instructions how to join successfully. The webinar will be recorded and available online for everyone at the company’s website on www.baltichorizon.com.

Agenda, as proposed by the unitholder:

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  2. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  3. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 May 2025 for a period of two years.
  4. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.
  5. Decision to pay remuneration to supervisory board members, other than  the chairman, for fulfilling obligations of the member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
  6. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund with the last date of the office being 30 April 2025.

Investors are invited to send questions and comments on the agenda to the Baltic Horizon fund manager at Tarmo.Karotam@nh-cap.com by 20 March 2025. Northern Horizon Capital AS will respond to the questions and comments at the meeting itself.

Participation – requirements and notice

Investors who are entered in the Baltic Horizon Fund registry of unit-holders maintained by Nasdaq CSD SE and holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system ten days before the date of the General Meeting, i.e. at the end of business of Nasdaq CSD SE on 17 March 2025, are entitled to participate in the meeting.

In order to facilitate the registration process, investors whose units are registered in their own name are invited to provide notice of their attendance by 24 March 2025 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the unit-holder of the right to participate at the meeting.

Instructions to holders of Baltic Horizon Fund SDRs registered with Euroclear Sweden AB in Sweden

IMPORTANT REQUIREMENT: SDR holders whose SDR-s are registered with Euroclear Sweden AB via a bank or other nominee are required to notify their bank or nominee account provider by 17 March 2025 to temporarily add their name on the Euroclear Sweden AB owner register.

Notice of participation should also be sent by 16:00 EET on 24 March 2025 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable, attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the Investor of the right to participate at the meeting.

Representation under a power of attorney

Investors whose representatives are acting under a power of attorney are requested to prepare a written power of attorney for the representative in Estonian or English (templates can be found at Annex 1).

A copy of the executed power of attorney should be sent to bhfmeeting@nh-cap.com together with the notice of participation. In case the power of attorney is issued by a legal person, a certified copy of the registration certificate (or equivalent certificate of authority) shall also be submitted together with, as applicable, the documents certifying the authority of the representative in case the power of attorney is signed by a person under a power of attorney.

Baltic Horizon Fund is registered in Estonia, which means that any power of attorney (or any certified copy of the registration certificate of a legal person) issued in a foreign country should be notarised and accompanied by an apostille. The apostille requirement applies, for example, to powers of attorney issued and notarised in Sweden or Finland.

Instructions for the day of the General Meeting

We kindly ask Investors to bring a personal identification document, and for their representatives also to present the original written power of attorney in English or Estonian. In case the Investor is a legal person, documentation in Estonian or English certifying the authority of the Investor’s representative or the signatory of the power of attorney will also be requested.

Data collected by Northern Horizon Capital AS from powers of attorney, the unitholders registry maintained by Nasdaq CSD SE, and the list of holders of SDRs registered in the Euroclear Sweden AB system will be used for the purpose of registration for the meeting.

  1. Decision to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The  proposal is to elect Andrius Smaliukas as a new member of the supervisory board.

Dr. Smaliukas is the Managing Partner at MMSP, a Lithuanian law firm focused on strategic corporate advisory and dispute resolution. He previously partnered at one of the leading Pan-Baltic firm, Valiunas Ellex, and holds nearly 20 years of experience as an arbitrator and international arbitration lead counsel. Dr. Smaliukas earned his Ph.D. and Master of Laws from Vilnius University, conducted postgraduate research at Oxford, and completed executive programs at Cambridge Judge Business School and Harvard Law School. Dr.Smaliukas serves on the boards of Staticus Group, Kesko Senukai, has extensive advisory experience in commercial real estate M&A and investment management across the Baltic countries.

Andrius Smaliukas does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Milda Dargužaitė as a new member of the supervisory board.

Milda Dargužaitė is the former CEO of Northern Horizon Capital A/S, the shareholder of Northern Horizon Capital AS. She was responsible for managing the company’s operations and strategic direction, including the development of new funds and investment vehicles. Milda has significant experience in both the public and private sectors, locally and internationally. She joined the company in 2018 after roles as the Chancellor at the Lithuanian Prime Minister’s Office, Managing Director of Invest Lithuania, and advisor to the Lithuanian Minister of Economy. Milda has a wealth of experience in finance and portfolio management from her time at Goldman Sachs in New York and Barclays in London. Milda Dargužaitė was the supervisory board member of Northern Horizon Capital AS from July 2018 until September 2023.

Milda holds a bachelor’s degree in Mathematics and Economics from Middlebury College and a master’s degree in Operations Research and Financial Engineering from Princeton University. She has served on the boards of several Northern Horizon Group entities.

Milda Dargužaitė does not hold any units of the Baltic Horizon Fund.

  1. Decision to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board of the Baltic Horizon Fund

According to section 11.2 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be appointed at the general meeting for a period of at least two years. The proposal is to elect Antanas Anskaitis as a new member of the supervisory board.

Antanas Anskaitis is a partner at Grinvest which is a private investment company with interests in real estate and transportation. Antanas has over 20 years of real estate investment management experience (out of which 16 within Northern Horizon Capital group). Since 2015 until 2020 Antanas managed a successful Baltic-Polish investment portfolio on behalf of Partners Group and lead over 30 commercial property transactions in the Baltics and Poland having experience both on sell and buy side. Antanas has MSc in Management and Economics.

Grinvest through its subsidiary in Estonia Gene Investments OÜ is the largest unitholder in Baltic Horizon Fund (>25%) at the time of this notice.

  1. Decision to pay remuneration to the chairman of the supervisory board

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting. According to section 11.4 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members elect a chairman from among themselves in the first meeting after election of any new member(s).

The supervisory board in this composition intends working in close liaison with Northern Horizon Capital AS in the subcommittees and meet at least once a month while Baltic Horizon Fund is in the turnaround phase. The proposal is therefore to pay remuneration to the chairman of the supervisory board in the amount of EUR 36,000 per calendar year.

  1. Decision to pay remuneration to supervisory board members

According to section 11.11 of the Rules of Baltic Horizon Fund, supervisory board members are entitled to remuneration for their service. The amount of remuneration payable to the chairman and members of the supervisory board shall be decided at the general meeting.

The proposed remuneration is the same as for the current members of the supervisory board. The unitholder proposes to remunerate each supervisory board member (except the chairman, who shall be remunerated in accordance with point 4 above) in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

  1. Decision to recall Reimo Hammerberg, Monica Hammer and David Bergendahl from the position of the supervisory board member of Baltic Horizon Fund

According to section 10.3.3 of the Rules of Baltic Horizon Fund the members of the supervisory board shall be recalled at the general meeting.

Annex 1:

Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in Estonian)

Form of power of attorney to appoint a representative for the general meeting (in English)

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-03-05.eng