Tallinn: Linn soovib anda Kotzebue 2 kinnistu kunstiakadeemiale uue loome- ja tegevuskeskuse rajamiseks

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule otsuse eelnõu, millega seatakse Eesti Kunstiakadeemia kasuks otsustuskorras hoonestusõigus Kotzebue 2 jagamisel tekkivale kinnistule. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on Kalamaja loome- ja tegevuskeskuse rajamine, mis toetab Tallinn 2035 arengustrateegia kultuurivaldkonna eesmärke.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Eesti Kunstiakadeemia kolimisel Kalamaja veerele tekkinud piirkonda oluline kunstielu professionaalide tihedus ning on suurepärane, kui ülikool soovib panustada ka piirkonna elavdamisse. „Eesti Kunstiakadeemia paiknemisega Kotzebue tänava hoonetes on praeguseks juba teatud sidusus piirkonna ja ülikooli vahele loodud. Tallinn jaoks on oluline, et üks Eesti viiest riiklikust avalik-õiguslikust ülikooli kampusest pakub ruumi ka kogukonnale ning võimalust aktiivsest kunstielust osa saada.”

Eesti Kunstiakadeemia soovib Kalamajja rajada professionaalse kunstivaldkonna loomekeskuse, mis pakub linlastele ja külastajatele loovtegevusi ning toetab Tallinna arengustrateegias kirjeldatud kunsti- ja disainivaldkonna arengut. See on kooskõlas ka ülikooli eesmärkidega tutvustada ja pakkuda linlastele loovtegevusi. Kalamaja loome- ja tegevuskeskus saab olema Tallinna kultuurielu oluline lisandus, mis avab uued võimalused loovtegevuseks, hariduseks ja kogukondlikuks koostööks.

Loomekeskuses saavad kunstiakadeemia õppejõudude juhendamisel kokku tudengid, linlased, eakad ning ka riskirühma kuuluvad noored, kellele suunatud tegevused on Tallinna arengukava üks fookusi. Keskus elavdab Kalamaja linnaruumi, tugevdab Põhja-Tallinna kogukonda ning suunab turiste ülekoormatud vanalinnast uutele avastamist väärivatele aladele.

Vastavalt eelnõule seatakse hoonestusõigus 50 aastaks, selle aastatasu on 2% maa maksustamishinnast. Hoonestusõigus seatakse esmalt sõlmitakse võlaõigusliku lepinguga, misjärel tuleb alale koostada detailplaneeringu. Asjaõigusleping sõlmitakse pärast detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu jagamist.

Otsustuskorras hoonestusõiguse seadmise peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Riik alustab koostöös erasektoriga kortermajade ehitamist Ida-Virumaal

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumSelleks, et inimesed jääksid ja tuleksid elama ka väljapoole Tallinna ja Tartu kasvupiirkondi, tuleb tagada kaasaegsed elamispinnad. Ida-Virumaale on viimaste aastatega liikunud palju õpetajaid, samuti luuakse uusi töökohti õiglase ülemineku fondi toetusel. Seetõttu avab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pilootprojekti kinnisvaraarendajatele uute korterelamute ehitamiseks just Ida-Virumaal. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 300 000 eurot.

Inimeste meelitamiseks väljapoole Tallinna ja Tartut on olulise tähtsusega kaasaegne elamufond. Samas ei ole kinnisvaraarendajad motiveeritud nendesse kohtadesse investeerima kaasnevate riskide tõttu. Nii on uued elamud kerkinud peamiselt vaid kasvupiirkondadesse.

Pilootprojektiga soovitakse leevendada Ida-Virumaa kinnisvara turutõrget, et motiveerida arendajaid rajama sinna uusi elamispindu. Pikemas vaates soovitakse jõuda piirkonna hoonefondi kaasajastamisel lahenduseni, kus erasektor oleks valmis ise algatama uusi elamuarendusi.

Ida-Virumaa on rahvaarvult Eesti suuruselt kolmas maakond, kus tänu õiglase ülemineku fondi investeeringutele kasvab lähiaastatel ka keskmisest kõrgema palgaga töökohtade arv. Samas ei ole kohapealsel turul pakkuda potentsiaalsetele töötajatele uusi elamispindu. See pärsib erialaspetsialistide maakonda tööle asumist ja elama jäämist, mõjutades omakorda ettevõtete kindlustunnet investeeringuid teha.

„Minu eesmärk on tagada, et kõikjal Eestis oleks hea elada ning tingimused arenguks oleksid ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Tihti pärsib kaugemate piirkondade arengut just kaasaegse elamufondi puudumine. Alustame pilootprojektiga, et leida hea lahendus, kuidas koostöös erasektoriga sellistesse piirkondadesse uusi kortermaju rajada,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

„Projekt stardib just Ida-Virumaal, sest siia luuakse Euroopa Liidu fondide najal uusi töökohti. Samuti on tulnud haridusreformi tõttu maakonda palju värskeid õpetajaid. Kohalikul kinnisvaraturul ei ole aga saadaval uusi kortereid ning piirkonna madalad kinnisvarahinnad on teinud arendajad ettevaatlikuks. Raskeks teeb uute eluasemete rajamise ka see, et arendajatel on keeruline saada pankadelt kinnisvaraarendusteks vajalikku laenu. Seetõttu oleme Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga kokku leppinud, et riik tuleb appi tugimeetmega, et toetada esimeste uute korterelamute rajamist maakonda,“ ütles Hartman.

Toetuse abil maandatakse esimeste uute korterelamute rajajate riske. Ministeerium loodab pilootprojektiga saada ka parema ülevaate sellest, milline on uusarenduste nõudluse ja pakkumise suhe maakonnas. See info on oluline kõigile arendajatele ja rahastajatele, et teha maakonnas algust uute kinnisvaraprojektidega, seda ka ilma toetuseta.

„Ida-Virumaa elamuarenduse pilootprojekt on hea näide koostööst riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, et arendada maakonna elamufondi. Idee saime kohalikelt omavalitsustelt, ministeerium töötas välja pilootprojekti. Toetus annab ettevõtjatele kindlustunde Ida-Virumaale esimeste uute elamute loomiseks,“ lisas Hartman.

Pilootprojektist saab toetust taotleda ettevõtja, kes soovib rajada uue, vähemalt kaheksa korteriga elamu mõnda Ida-Viru maakonna suuremasse linnalisse piirkonda: Kiviõli, Püssi-Lüganuse piirkond, Kohtla-Järve Ahtme ja Järve linnaosa, Jõhvi piirkond, Toila-Voka piirkond, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva. Toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina ettevõtjale ning toetus taotleja kohta on kuni 300 000 eurot.

Taotlusvooru korraldab ja sellest avanemisest teavitab Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Ida-Virumaa elamuarenduse toetusmeedet rahastatakse Ida-Viru programmi eelarvest. Programmi eesmärk on elavdada maakonna majandust ja suurendada piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada nooremaealiste väljavoolu ning piirkonna eelisarendamise kaudu vähendada selle mahajäämust teistest Eesti regioonidest. Viimase kuue aasta jooksul on Ida-Virumaa programmi kaudu suunatud piirkonna arendamiseks ligi 11 miljonit eurot.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas omanik võib ilma üürniku loata üüripinnale siseneda?

Kas pole sage olukord, kus omanik tahaks vaikselt üle vaadata, kas üürnik suhtub temale kasutamiseks antud eluruumi heaperemehelikult? Ikka jääb üks võtmete komplekt ka omanikule ja nii ta kipub arvama, et tal on õigus igal ajal käia oma vara üle vaatamas. Võis siis müüb üüripinda ja vaja on seda näidata potentsiaalsele ostjale või uuele üürnikule.

Kui eluruum on antud üürnikule üle, siis muutub üürnik asja otseseks valdajaks ja üüripind tema koduks, mis on põhiseaduse kohaselt püha ja puutumatu. Ja valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

Asjaõigusseadus sätestab, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta.

Lisaks on riigikohus selgitanud, et „üürileandja sisenedes üüritud elamusse üürniku äraolekul üürnikku sellest enne informeerimata ja temalt luba saamata, rikkus poolte sõlmitud üürilepingut ega austanud kostja õigust kodu puutumatusele (Põhiseaduse § 33) ning seda saab lugeda mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 mõttes, mille puhul oli kostja õigustatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema. Kolleegiumi hinnangul ei välista seda õigust ka rikkumise ühekordsus.“

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Tartu: Ropka-Teguri ruumilist visiooni hakkab koostama Kolm Koma Arhitektid

Linnavalitsus tunnistas Ropka-Teguri ruumilise visiooni koostamise riigihankel edukaks Kolm Koma Arhitektid OÜ pakkumuse kogumaksumusega 60 000 eurot.

Tartu linna üldplaneering määrab Ropka ja Teguri tänavate läheduses asuva piirkonna arengualana. Selleks et leida arengualale terviklik ja kvaliteetse elukeskkonna loomist toetav ruumiline lahendus, viis Tartu linnavalitsus 2024. aasta lõpus läbi Ropka-Teguri arenguala planeeringuvõistluse. Planeeringuvõistluse võitis töö „Roni“, mille autorid on Kolm Koma Arhitektid OÜ, Hendrikson ja Ko OÜ ning Roadplan OÜ. Pärast planeeringuvõistluse võitja väljaselgitamist korraldati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange, mille võitis Kolm Koma Arhitektid OÜ.

Ropka-Teguri arenguala ruumilise visiooni koostatakse selleks, et piirkonnas moodustuks tulevikus ühtne terviklik tänavavõrk ja avalik ruum. Arenguala hoonestus, haljastus ja vertikaalplaneering peavad tagama toimiva linnaruumi. Arenguala sees peab olema ruumi nii töökohtade, elukohtade kui ka teenuste tekkimiseks. Ruumilise visiooni osaks on tervikliku liikuvusskeemi koostamine, kus on arvestatud kõikide liiklejagruppidega ja üldplaneeringus toodud liiklejate hierarhiaga. Tänavavõrk peab moodustama terviku arenguala ümbritseva linnaruumi ja tänavavõrguga.

Täpsem info Ropka-Teguri ruumilise visiooni kohta lisatakse edaspidi Tartu kodulehele.

Ruumilise visiooni esitamise tähtaeg on üheksa kuud lepingu allkirjastamisest.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

Hea kinnisvarahuviline!

Käesolevaga ootame Teid Nordic Real Estate Forum 2025, mis toimub 20. märts 2025, Kultuurikatlas!

Registreerimine lõppeb 10. märtsil, palun kasutage juhust ning registreerige ennast foorumile juba täna!

Foorumi üldteema on: „New Normal in Real Estate“.

Pea 60 esinejat ootavad Teid ning annavad endast parima, et jagada Teile oma mõtteid ja ideid, mis aitavad Teil oma igapäevatöös edukamad olla!

Registreerida saab foorumi kodulehel www.nordicreforum.com
Videot foorumi kohta näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=vzTfg3HP_Rc

NREF 2025 peaesinejad on:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec
  • Andres Sevtsuk, Associate Professor of Urban Science and Planning, MIT, United States
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

Kohtumiseni Baltikumi suurimal ja esinduslikumal kinnisvarasektori üritusel, 20. märtsil, Tallinnas, Kultuurikatlas!

Parimate koostöösoovidega,

Meelis Kopli
Tegevjuht
Corpore Konverensid OÜ

Bigbank: Statistika toob häid uudiseid eelmise aasta SKP kohta ning halbu selle aasta hinnatõusu kohta

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed eelmise aasta viimase kvartali SKP kohta. Kui esialgsed andmed (kiirhinnang) näitasid, et majandus langes 2024. aasta neljandas kvartalis -0,1%, siis täpsustatud andmetel kasvas majandus siiski 1,2% võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Natuke tekitab küsimusi nii suur erinevus kiirhinnangu ja täna avaldatud tulemuste vahel, mille kohta oleks võinud olla väike kommentaar ameti pressiteates. Samas on positiivne see, et majandus pöördus neljandas kvartalis kasvule, kui nüüd tõesti rohkem enam mingeid korrektsioone ei tule.

Aasta kokkuvõttes oli Eesti majanduslangus 2024. aastal siiski -0,3%, mis on enam vähem samal tasemel kui Lätis (-0,4%). Selleks aastaks prognoositakse Eesti majanduskasvu vahemikus 1%-1,5%. Reaalkasvu pidurdab tänavu kindlasti suhteliselt kiire hinnatõus – erinevad hinnangud jäävad selles osas 4,5% ümbrusesse. Paraku ei ole täna avaldatud veebruari inflatsiooni kiirhinnang eriti julgustav – veebruaris kasvasid hinnad võrreldes jaanuariga 1,3%. See on väga kiire kuine inflatsioon, aasta võrdluses kasvasid hinnad kiirhinnangu järgi 5%, mis on rohkem kui senised prognoosid seda on oodanud. Hinnatõusu omakorda lükkab aasta teises pooles tagant juuli algusesse planeeritav aktsiiside ning käibemaksu tõus.

Eesti on väike ja avatud majandus ehk väga oluline on see, kuidas läheb meie kaubanduspartneritel. Läti seis on sama, mis meil ning ka Soome eelmise aasta majanduskasv oli kergelt miinuses (-0,2%), kusjuures IV kvartali majanduskasv oli aasta võrdluses sama, mis meil (1,2%). Rootsi seis oli natuke parem, IV kvartalis kasvas majandus 2,4% ning kogu aasta võrdluses 1%. Selle aasta prognoos on rootslastel suhteliselt optimistlik. Kõige paremini läheb aga naabritest leedulastel, kelle neljanda kvartali majanduskasv oli Leedu Statistikaameti andmetel koguni 3,7% (aasta võrdluses) ning kogu 2024 aasta majanduskasv 2,7%. Ka selle aasta prognoosid on optimistlikud. Nii Rootsi kui Leedu optimismi võivad varjutada Saksa majanduse probleemid, sest Saksamaa on nende jaoks kõige olulisem väliskaubanduspartner. Leedu jaoks jagab Saksamaa esimest kohta koos Poolaga, kes omakorda on väliskaubanduses sõltuv Saksmaast. Saksamaa majandus vaevleb struktuursete probleemide käes, mida omakorda võimendavad Trumpi poolt kavandatavad tollid EL ekspordile.

Eesti Pank: rahulikumad aastad kinnisvaraturul aitasid suurendada konkurentsi laenuturul

Eesti PankKuigi kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud rahulikum, kasvab pankade kodulaenuportfell üpris hoogsalt. Sellele on ühelt poolt kaasa aidanud majanduse madalseisu ajal tugevana püsinud tööturg, alanenud intressimäärad, aga ka pankadevaheline konkurents olemasolevate klientide enda poole meelitamiseks. See on toonud alla näiteks keskmise eluasemelaenu marginaali, samuti on klientidele pakutud soodsamaid võimalusi liikuda ühest pangast teise. Majandusolude paranedes võib laenukasvu jätkumist näha ka ettevaates, kuid laenuturu konkurentsi suurendamiseks on võimalik veel kaasa aidata.

Kinnisvaraturg on paar viimast aastat olnud vähikäigul. Muljetavaldavate müüginumbritega silma paistnud 2021. ja 2022. aastale on järgnenud märksa tagasihoidlikum periood. Majanduslanguse tõttu suurenenud ebakindluse ja intressimäärade kõrgema taseme tõttu ei ole eluaseme soetamine olnud vahepeal ei eriti atraktiivne ega ka jõukohane. Kuigi 2024. aasta teisel poolel oli korteritega tehtud tehinguid pisut rohkem kui aasta varem, siis aasta kokkuvõttes jäi tehingute arv mullu 2023. aastale siiski pisut alla (vt joonis 1).

Tagasihoidlikum käive kinnisvaraturul on pankadele toonud juurde vähem uusi laenukliente ja see on ajendanud neid otsima võimalusi, kuidas turu madalseisu ajal kliendibaasi kasvatada. Nii on osa panku pööranud rohkem tähelepanu klientide enda juurde meelitamisele. Kuivõrd laenude liigutamisega ühest pangast teise kaasnevad kliendi jaoks mitmed tasud, pakkusid mõned pangad näiteks, et kannavad laenude ületoomise ja hüpoteegi ümbervormistamisega seotud kulud kliendi eest ise. Nii oli näha, et viimastel aastatel kiirema kasvuga silma paistnud pangad kasvatasid klientide arvu, samas kui teiste, peamiselt suuremate pankade eluasemelaenuklientide hulk vähenes (vt joonis 2).[1]

Konkurentsi tõttu on langenud ka intressimarginaalid. Kui enne pandeemiat püsis eluasemelaenude intressimarginaal aastaid väga stabiilselt üle 2%, siis pandeemiajärgselt, kinnisvaraturu kiire taastumise käigus hakkasid marginaalid allapoole liikuma (vt joonis 3).

Selles oli oluline osa toona eluasemelaenuturul väiksemat rolli mänginud pankadel, kes asusid aktiivsemalt turuosa kasvatama ja hiljem ka teisest pankadest kliente üle meelitama. 2022. aastal, kui Euroopa Keskpanga baasintressimäärad tõusma hakkasid, saadi täiendav võimalus marginaali vähemalt ajutiselt allapoole tuua, kuivõrd pankade intressitulud kasvasid palju kiiremini ja rohkem kui intressikulud. Selle tuules tulid mõned suuremad pangad 2023. aastal välja pakkumistega energiatõhusate (siis valdavalt uute) eluasemete tagatisel võetud laenudele, kus pakuti laenuperioodi alguses kindlaksmääratud ajaks nullmarginaali.[2] Energiatõhusate eluasemete tagatisel antud laenude osakaalu kasvatamise läbi saavad pangad muidugi ka oma laenuportfelli nn rohelisemaks muuta – asi, mille peale pangad üha enam peavad mõtlema. Möödunud aasta jooksul tiksus seda kõike arvesse võttes keskmine turu marginaal üha allapoole ning 2024. aasta neljandas kvartalis välja antud uute eluasemelaenude keskmiseks marginaaliks kujunes juba 1,5%. Hoolimata rahulikumast ajast kinnisvaraturul on pankade kodulaenuportfelli kasv olnud üpris tugev. 2023. aastal laenukasv küll aeglustus märkimisväärselt, kuid pole viimastel aastatel palju alla 6% langenud ning hakkas möödunud aasta teisel poolel taas tasapisi hoogu koguma. Selle taga on tõenäoliselt mitme erineva teguri koosmõju. Esiteks paisutasid kinnisvaraturu tehingumahtu 2021.-2022. aastal omakapitali arvelt laenurahata tehtud investeeringud. Neid tehinguid on vähemaks jäänud ja nii kasutatakse laenuraha suurema osa tehingute puhul kui toona. Samuti on kinnisvaratagatisega väljastatud uue eluasemelaenu keskmine summa väikeste hingetõmbepausidega ajas pidevalt ülespoole rühkinud, küündides möödunud aasta viimases kvartalis 135 000 euroni (vt joonis 4).

Prognooside järgi on majanduses käesolevaks aastaks oodata väikest kasvu, mis lükkaks hoogu ka kinnisvaraturule. Kiiret taastumist 2021.-2022. aasta tasemetele tehingute arvu või hinnakasvu mõttes aga ei tasu eeldada. Kuigi intressimäärad on võtnud suuna allapoole ja see lisab kindlustunnet, elame siiski ebakindlal ajal ja kahjuks tundub, et see jääb mõneks ajaks nii. Seetõttu ei torma inimesed uisapäisa pikaajalisi investeeringuid tegema või rahalisi kohustusi võtma. Samuti tõusid eluasemehinnad Eestis juba enne pandeemiat, eriti aga kriisidevahelisel ajal, sissetulekute suhtes küllaltki kõrgele tasemele ning pole sealt ka viimase kahe aasta jooksul märgatavalt allapoole liikunud. Kõrgemate hindade juures on aga eluaseme soetamine jõukohane paratamatult väiksema hulga koduostjate jaoks.

Hoolimata rahulikumast ajast kinnisvaraturul on pankade kodulaenuportfelli kasv olnud üpris tugev. 2023. aastal laenukasv küll aeglustus märkimisväärselt, kuid pole viimastel aastatel palju alla 6% langenud ning hakkas möödunud aasta teisel poolel taas tasapisi hoogu koguma.
Kuigi viimaste aastate rahulikum kinnisvaraturg on pannud pankasid klientide enda juurde meelitamisega üle vaatama ka tehingutasusid ning intressimarginaale, on võimalik laenuturu toimimist ja pankadevahelist konkurentsi veelgi parandada. Eesti Pank avaldas koostöös Finantsinspektsiooniga 2024. aasta veebruaris analüüsi pankadevahelisest konkurentsist laenuturul. Selle raames tehti rida ettepanekuid, mille elluviimine aitaks laenude üleviimist ühest pangast teise või lepingute muutmist kliendi jaoks lihtsamaks ja soodsamaks muuta. See omakorda aitaks konkurentsi laenuturul suurendada ja laenamisega seotud kulusid ühiskonna jaoks tervikuna vähendada.

[1] Tuleb arvestada, et suuremad pangad on oma portfelli üldjuhul pikema aja jooksul kasvatanud, mistõttu on neil ka rohkem lõpptähtajani jõudvaid laenulepinguid.

[2] Nullmarginaal kehtib antud pakkumiste puhul siiski üksnes lühikese aja jooksul laenuperioodi alguses, mistõttu kujuneb nende laenude keskmine intressimarginaal kogu laenuperioodi kohta siiski nullist kõrgemaks ning uute eluasemelaenude turu keskmine intressimarginaal on statistikas seetõttu mõnevõrra allahinnatud.

Infortar: Aktsiaselts Infortari tütarühingu arendusprojekt logistikakeskuse rajamiseks Laagris

InfortarAktsiaseltsile Infortar kuulub 90% osalus äriühingus OÜ INF Saue, millele kuulub Laagris, Saue tee 10 asuv kinnistu suurusega 76 879 m2.

OÜ INF Saue on üürileandjana kinnistu suhtes sõlminud pikaajalise üürilepingu Rimi Eesti Foods AS-ga, mille kohaselt on kinnistule rajatud logistikakeskus netopinnaga 24 745 ruutmeetrit. Hoone ehitas OÜ INF Ehitus ja arendas Aktsiaselts Infortar. Hoone on tänaseks üle antud üürnikule Rimi Eesti Foods AS.

Infortar tegutseb seitsmes riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on meretransport, energeetika ja kinnisvara. Infortar omab 68,5 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Elenger Grupp ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 141 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 110 ettevõtet: 101 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6228 inimesele.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Ministeerium suunab avalike hoonete energiatõhustamisse ja ehitamisse üle 70 miljoni euro

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumKaasaegsed energiatõhusad avalikud hooned tõstavad piirkondade elukvaliteeti ja suurendavad omavalitsuste energiatõhusust. Eeldatavasti saab toetuse abil uue ilme üle 20 õppeasutuse, hooldekodu, kultuurikeskuse ja muu hoone ning juurde ehitatakse vähemalt üheksa avalikku liginullenergiahoonet.

Muudetud tingimustel avatakse kohalikele omavalitsusele taas kaks toetusmeedet. Üks neist on ette nähtud hoonete energiatõhustamiseks, teine liginullenergiahoonete ehitamiseks amortiseerunud ja rekonstrueerimiseks sobimatute hoonete asemele.

Peamine eesmärk on suurendada energiasäästlike hoonete arvu. „Kohalikele omavalitsustele tekitavad külmad ja suurte ülalpidamiskuludega hooned arvestatavaid väljaminekuid. Selle asemel, et pakkuda elanikele rohkem kultuuri või haridust, kulub raha hoopis välisõhu kütmisele,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Väljastatavad toetussummad turgutavad kohalikku majandust, ettevõtlust ja tööhõivet. Samuti aitavad toetused parandada elukeskkonda.

„See on hea näide sellest, kuidas süsinikukaubandusest saavad kasu Eesti kohalikud kogukonnad. Heas korras koolimaja või lasteaed, spordihoone või hooldekodu on rõõmuks igale kasutajale ja aitab omavalitsusel ka kulusid kokku hoida. Enda ümber soovime ikka näha ilu ja tunda soojust. Lagunenud ja külmad avalikud hooned seda ei paku ja peletavad inimesi pigem eemale,“ ütles Hartman.

Toetust saav hoone peab olema kasutuses omavalitsusülesannete täitmiseks, muid piiranguid hoonete kasutusele seatud ei ole. Taotlusvoorud avatakse juba selle aasta märtsis.

Suure energiakuluga hoonete lammutamise ja nende asemele liginullenergiahoonete ehitamise toetuse tänavune eelarve on 25 miljonit eurot, mis jaguneb kogu Eesti peale. Iga omavalitsus saab esitada vooru ühe taotluse.

Olemasolevate hoonete energiatõhusustööde toetuse tänavune eelarve on 45 miljonit eurot, mis on jagatud piirkondliku tasakaalu tagamiseks regionaalselt. Kuna eelarve on suurem, saab iga omavalitsus esitada vooru vähemalt kaks taotlust, enama kui 8000 elanikuga omavalitsused kolm taotlust.

Toetusmäär on mõlemas meetmes vahemikus 50%–70%, sõltuvalt omavalitsuse keskmisest tulust elaniku kohta. Meetmetega toetatakse kokku hinnanguliselt 30 hoone rajamist ja renoveerimist.

Taotlusvoore korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teavitab kohalikke omavalitsusi voorude avamisest ja taotluste esitamise tähtpäevast.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalik raha tuleb Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise aastate 2021–2030 tuludest. Prognoositult laekuvast rahast u 350 miljonit eurot suunatakse aastatel 2021–2028 riigi eelarvestrateegia kohaselt kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusaks muutmisesse. Sellest on praeguseks toetusotsuseid tehtud 66 miljoni euro ulatuses.

Eelmine Euroopa Liidu lubatud kasvuhoonegaaside ühikute kauplemisperiood kestis aastatel 2013–2020. Sel ajal ühikute müügist laekunud tuludest toetati samasisuliste meetmetega kokku 111 kohalikele omavalitsustele kuuluvat ja avalikke teenuseid pakkuvat hoonet, näiteks Rapla uue muusikakooli rajamist ja Hiiumaa Palade spordihoone renoveerimist. Eesti kohalikel omavalitsustel on kokku umbes kuus miljonit ruutmeetrit hoonepinda.

Liven AS-i rohevõlakirjade avaliku pakkumise teade

LivenLiven AS (registrikood 12619609, aadress Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Eesti; Liven) kuulutab käesolevaga välja oma võlakirjaprogrammi (Programm) raames II seeria rohevõlakirjade avaliku pakkumise (Pakkumine). Pakkumine viiakse läbi Liveni poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 6. mail 2024 kinnitatud põhiprospekti ning 3. märtsil 2025 kinnitatud prospekti lisa nr 1 alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Liveni ja FI veebilehekülgedel (edaspidi põhiprospekt ja prospekti lisa nr 1 ühiselt Prospekt). Pakkumine hõlmab avalikku pakkumist jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis.

Liven korraldab 6. märtsil 2025 kell 18:00 koostöös Äripäeva investor Toomase investeerimisklubiga ettevõtet ja pakkumist tutvustava ürituse. Ürituse ülekannet, ja hiljem järelvaadatavat salvestust, on võimalik vaadata www.aripaev.ee lehel.

Pakkumise peamised tingimused


Pakkumise raames pakub Liven kuni 4 000 tagamata võlakirja „EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029” nimiväärtusega 1 000 EUR, lunastustähtpäevaga 19.03.2029 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 9,0% aastas. Pakkumise ülemärkimise korral on Livenil õigus suurendada pakutavate võlakirjade mahtu kuni 7 000 võlakirjani. Samuti on Livenil õigus tühistada Pakkumine ulatuses, mida ei märgita. Võlakirju pakutakse hinnaga EUR 1 000 ühe võlakirja kohta.

Võlakirjad lastakse välja dematerialiseeritud kujul ja registreeritakse Nasdaq CSD SE-s ISIN koodi EE0000000354 all.

Võlakirjade märkimisperiood algab 4. märtsil 2025 kell 10.00 ja lõpeb 13. märtsil 2025 kell 16.00. Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis.

Võlakirjade näol on tegemist Liveni tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjadest tulenevad kohustused on vähemalt samal järjekohal Liveni kõigi muude tagamata võlakohustustega.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava on järgmine:

Pakkumisperioodi algus 4. märts 2025 kell 10:00
Pakkumisperioodi lõpp 13. märts 2025 kell 16.00
Pakkumise tulemuste avalikustamine 17. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus 19. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev Börsil 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev


Märkimiskorralduste esitamine


Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (Nasdaq CSD) kontohalduri juures.

Investor, kes soovib võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik: investori nimi
Väärtpaberikonto: investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur: investori kontohalduri nimi
Väärtpaber: EUR 9,0% Liven rohevõlakiri 25-2029
ISIN kood: EE0000000354
Väärtpaberite arv: Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta): 1 000 eurot
Tehingu summa: Võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna Hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool: Liven AS
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto: 99112753984
Tehingu vastaspoole kontohaldur: AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev: 19. märts 2025
Tehingu liik: „märkimiskorraldus“ või „ost“


Rohevõlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine


Nasdaq Tallinn AS kiitis 10. mail 2024 heaks Liveni taotluse noteerida ja võtta kauplemisele kõik kuni 30 000 Programmi raames emiteeritavat võlakirja Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Liven esitab Nasdaq Tallinn AS-ile taotluse ka Pakkumise raames emiteeritavate võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Eeldatav kauplemisele võtmise kuupäev on 20. märts 2025 või sellele lähedane kuupäev.

Kuigi Liven teeb kõik jõupingutused võlakirjade kauplemisele võtmiseks, ei saa Liven võlakirjade kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus


Prospekt koos Prospekti kokkuvõttega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Liveni veebilehel aadressil https://www.liven.ee/investor ja FI veebilehel aadressil https://www.fi.ee. Lisaks eelnevale on Prospekt koos Prospekti kokkuvõttega kättesaadav Börsi infosüsteemi kaudu. Liveni võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Liveni veebilehel aadressil https://www.liven.ee/investor.

Enne võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti ja pakkumise tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Prospekti kokkuvote 2. seeria

Pohiprospekt

Loplikud tingimused 2. seeria

Rahandusministeerium: Eesti majandus on kasvama hakanud

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kinnitavad Statistikaameti viimased andmed, et Eesti majandus on taastumas:

„Uudis kinnitab, et majanduskasv on taastunud. Sõjaga kaotatud turge ja kaupu on asendatud, inflatsiooniga on kohanetud ja tarbija on julgemaks muutunud. Kui ei tule rahvusvahelist tagasilööki, siis majanduskasv tänavu jätkub. Võime arvestada kohanemiste ja laenamise odavnemisega, nii nagu seni pidime leppima kõrge Euriboriga, mille mõju meile suhteliselt suurem on olnud.“

Pikemalt kommenteerib andmeid fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta jooksul majanduse maht tasapisi, olles viimases kvartalis 1,2% suurem kui aasta varem. Sissetulekud palgatööst ja sotsiaalsiiretest kasvasid kiiremini kui tarbijahinnad.

Statistikaameti täpsustatud andmetel oli Eesti majanduse seis eelmisel aastal parem, kui esialgu prognoositi. Kvartalite võrdluses kasvas majanduse maht kogu aasta jooksul ning neljandas kvartalis kiirenes kasv 0,7%ni võrreldes kolmanda kvartaliga. Töötajate jaoks oli 2024. aasta tervikuna soodsam kui ettevõtjatele, kuid aasta lõpus taastus ka kasumite kasv. Kapitalitulu osakaalu vähenemine majanduses on laiem pikaajaline trend kogu Balti riikides, kuid Eesti ettevõtete kasumlikkus on püsinud lõunanaabritega võrreldes suhteliselt hea.

Maksujärgne palgatulu kasvas aasta lõikes 4,2%, ületades 3,5% suuruse hinnatõusu. Pensionitõus, mis sõltub eelneva aasta sotsiaalmaksu laekumisest ja hinnatõusust, oli palgatõusust kaks korda kiirem. Samal ajal suurenesid elanike laenuintressimaksed, kuid kokkuvõttes paranes palga- ja pensionitulust saadav ostujõud.

Eesti tarbijad olid 2024. aastal ettevaatlikud ning tarbimiskulutuste kasv jäi sissetulekute kasvule alla. Eratarbimine aasta kokkuvõttes siiski vähenes, kuid viimases kvartalis pöördus taas kasvule.

Eksportiva tööstuse keskpärast olukorda on viimastel aastatel mõjutanud Soome ja Rootsi majanduse nõrkus. Kuigi põhjanaabrite taastumine on viibinud, paranes siiski Eesti töötleva tööstuse kindlustunne kogu eelmise aasta jooksul. Aasta teisel poolel avaldus see ka ekspordi kasvus kaugematele turgudele, mis näitab, et Eesti ettevõtted on vähendanud sõltuvust Põhjamaade majandusolukorrast.

Eesti majanduse seis on praegu selgelt parem kui aasta tagasi ning lähiturgude kosumine peaks väljavaateid veelgi parandama. Samuti võivad majanduse olukorrale soodsalt mõjuda riiklikud tellimused kaitsetööstusele.

Eesti Pank: Majanduskasv oli üle pika aja oodatust kiirem

Eesti PankMullu neljandas kvartalis kasvas Eesti SKP aastatagusega võrreldes 1,2% ja võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7%. Kvartalivõrdluses oli see tugevaim majanduskasv pärast 2021. aasta lõppu. Samuti oli majanduskasv märksa kiirem, kui näitas viimati avaldatud SKP kiirhinnang ning veidi kiirem Eesti Panga viimases majandusprognoosis oodatust.

Kuine statistika on osutanud majanduskasvu tugevnemisele juba mõnda aega. Tööstussektori eksport tugevnes eelmise aasta teises pooles kuises võrdluses ja kui esialgu oli seda näha eeskätt ekspordist euroala riikidesse, siis neljandas kvartalis tugevnes ka eksport väljapoole euroala. Samuti on järk-järgult paranenud ettevõtete ootused lähikuude kasvule.

Samas ei saa statistikast veel välja lugeda, et majanduses toimuks järsk paranemine. Ettevõtete ootused on selle aasta alguses küll tugevnenud ja ennustavad kasvu, kuid mitte kiiret tagasipõrget. Samas on esimese kvartali algul märgatavalt paranenud ettevõtete hinnangud tsüklilistele näitajatele: tööjõupuudust tunnetatakse taas tugevamana. See näitab, et ettevõtetel on taas laienemisplaanid ja vabu töötajaid ei jätku enam kõigi jaoks – nagu harilikult olema peabki. Võrreldes mineviku keskmisega on ettevõtete hinnang äritsükli seisule siiski veel tagasihoidlikum kui minevikus keskmiselt. Teisisõnu on majanduse olukord küll paranenud, kuid endisele tasemele jääme ikka alla.

Majandusstatistikat iseloomustab jätkuvalt vastuolu erinevate näitajate vahel. Tööstussektori lisandväärtuse kasv oli seekord märksa parem, kui võis järeldada tööstustoodangu mahust.

Eratarbimine ja eksport suurenesid, kuid investeeringute langus oli seekord sügav. Lohutavalt saab aga öelda, et investeeringute languse taga polnud valdavalt mitte ettevõtete investeeringute kahanemine, vaid valitsuse investeeringute vähenemine. Tõenäoliselt lükkus mõni aasta lõppu planeeritud riigiinvesteering edasi, sest valitsuse investeeringuid oli prognoosis arvestatust oluliselt vähem.

Üsna tugeva eratarbimise taga oli muu hulgas alates 2025. aastast kehtiva automaksu ootuses toimunud autode ostmine 2024. aasta lõpus. Selle mõju majanduskasvule oli aga tõenäoliselt üsna väike, sest autosid me ise ei tooda. Suurem autodest tingitud tarbimine kajastus eeskätt autode impordi kasvus.

Kuigi majandus on kasvule pöördunud, iseloomustab edasist arengut suur ebakindlus. Tollimaksude ja kaubanduspiirangute seadmise võimalus ei tule väikesele avatud majandusele kasuks, rääkimata geopoliitilisest ebakindlusest. On võimalik, et ettevõtted hakkavad tariifide ootuses arvestama tulevasi makse hindadesse ja see kahjustab maailmakaubandust ka siis, kui tariife ei kehtestatagi.

1Partner: Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus edenes veebruaris hoogsalt

Möödunud kuul tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 897 ostu-müügitehingut, mis muutis veebruari 47 tehinguga iga tööpäeva kohta tehinguaktiivsuselt võrreldavaks eelmise aasta tugevamate kuudega, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

“Turuaktiivsus sai pärast vaiksemat jaanuari kenasti jälle hoo sisse. Hoolimata sellest, et veebruar oli lühike kuu, ületas nii kinnisvaratehingute arv kui ka nende koguväärtus aasta esimest kuud,” rääkis Martin Vahter. Kokku toimus Tallinnas veebruaris 897 ostu-müügitehingut, mis on veidi enam kui jaanuaris (883 tehingut) ja märkimisväärselt rohkem kui eelmise aasta veebruaris, mil toimus vaid 795 tehingut. Võrreldes eelmise aasta veebruariga tõusis korterituru tehinguaktiivsus ligi 13% ning tehingute koguväärtus kasvas aastaga lausa 20%.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind veebruaris 2947 eurot (jaanuaris 3017€) ning mediaanhind 2765 eurot ruutmeetri kohta (jaanuaris 2813€). “Turgu teebki tehingute arvukus, sest keskmine hind on juba kuude viisi püsinud samal tasemel. Kuna aga ees ootab suvine käibemaksutõus, siis võib see survestada kinnisvaraarendajaid hindu tõstma,” kommenteeris Vahter

Eelmise aasta kahe esimese kuuga võrreldes on sel aastal tehinguid tehtud juba üle 20% rohkem, kuid Vahteri sõnul ei tohi unustada, milline oli toonane madalseis. “Tehinguaktiivsuselt oleme tänaseks tagasi jõudnud kuhugi 2015. aastasse, aga kuna trend on õiges suunas, siis tuleb sellest ainult rõõmu tunda,” lisas 1Partneri juht.

Veebruari jooksul müüdi pealinnas 691 korterit, millest kalleim vahetas omanikku 900 000 euroga. Lisaks müüdi Tallinnas kuu jooksul ka 29 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 8 elamumaa krunti, kalleim kinnistu müüdi 1 450 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

EfTEN: EfTEN United Property Fund 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

EfTEN United Property FundEfTEN Capital AS juhatus kiitis heaks EfTEN United Property Fund 2024. aasta auditeeritud majandustulemused. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 4. veebruaril 2025 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN United Property Fund teenis 2024. aastal 1,821 miljonit eurot tulusid (2023 aastal: 60 tuhat eurot) ning tegevusajaloo suurima aastase puhaskasumi 1,623 miljonit eurot (2023 aastal: 179 tuhat eurot puhaskahjumit).

EfTEN United Property Fund 2024. majandusaasta auditeeritud aruanne on lisatud teatele ja leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

EfTEN United Property Fund 2024 EST

Merko: Allveelaeva 2 arendusprojekti käivitamine Noblessneri sadamalinnakus

OÜ Merko Kodud ja ASi BLRT Grupi ühisettevõte Kodusadam OÜ on otsustanud käivitada Noblessneri sadamalinnakus arendusprojekti aadressil Allveelaeva 2 (merko.ee/allveelaeva). Kortermaja 83 korteri ja 6 äripinnaga valmib 2027. aasta alguses.

A-energiaklassiga hoones paiknevate korterite suurused jäävad vahemikku 42–161 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 4200 eurost. Parkimiskohad asuvad hoone esimesel ja maa-alusel korrusel, haljastatud sisehoovis on puhke- ja mängualad. Hoone arhitektuurilahenduse autor on Arhitektuuribüroo PLUSS.

Väärika ajalooga Noblessner (noblessner.ee) on kujundatud kaasaegseks elukeskkonnaks, kus hoonete ümber on terviklik linnaruum väljakute, pargialade, mereäärse promenaadi ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega. Merko ja BLRT koostöös on Noblessneris valminud neli kortermaja Staapli tänaval, viis kortermaja Vesilennuki tänaval ja üks kortermaja Allveelaeva tänaval.

Noblessneri uuselamute projekte arendab 2014. aastal loodud ühisettevõte Kodusadam OÜ, millest OÜ Merko Kodud ning AS BLRT Grupp omavad kumbki 50%.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.