Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12.03.2025

04.03.2025

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub Kinnisvarakoolis 12.03.2025. Koolitusel annavad Andrus Väärtnõu, Kristjan Lood ja Kaisa Marissa Aduson ülevaate kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 12.03.2025 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Liven: Notice on Public Offering of Green Bonds of Liven AS

04.03.2025

LivenLiven AS (register code 12619609, address Telliskivi tn 60/5, 10412, Tallinn, Estonia; hereinafter Liven) hereby announces a public offering of Liven’s II series green bonds under the existing bond programme (Programme) (hereinafter the Offering). The Offering is conducted on the basis of the base prospectus approved by the Estonian Financial Supervision Authority (hereinafter the FSA) on 6 May 2024 and the prospectus supplement no 1 approved on 3 March 2025 that have been published on the date of this announcement on the web pages of Liven and the FSA (hereinafter base prospectus and prospectus supplement no 1 together Prospectus). The Offering includes a public offering to retail and institutional investors in Estonia.

Liven, in cooperation with the investor Toomas investment club of Äripäev, will host an event on 6 March 2025 at 18:00 to introduce the company and its offer (in Estonian). The event will be broadcast on www.aripaev.ee and the recording will also be available for later viewing.

Main terms of the Offering


Liven offers publicly up to 4,000 unsecured bonds of Liven with the name “EUR 9,0% Liven green bond 25-2029”, with the nominal value of EUR 1,000 each, the maturity date 19 March 2029 and fixed interest rate of 9,0% per annum, payable quarterly. In case of oversubscription, Liven has the right to increase the volume of the Offering up to 7,000 bonds. Liven has also the right to cancel the Offering in the volume not subscribed. The unsecured bonds are offered with the price of EUR 1,000 per one bond.

The unsecured bonds are registered in Nasdaq CSD SE under ISIN code EE0000000354.

The subscription period for the bonds will start on 4 March 2025 at 10:00 and will end on 13 March 2025 at 16:00. The Offering will be targeted to retail and institutional investors in Estonia.

The bond represents an unsecured debt obligation of Liven before the investor. The obligations arising from the bonds rank at least pari passu with all other unsubordinated and unsecured debt obligations of Liven.

Detailed information is available in the Prospectus and in the summary of the Prospectus.

The indicative timetable of the Offering is the following:

Subscription period starts 4 March 2025 at 10:00
Subscription period ends 13 March 2025 at 16:00
Announcement of Offering results on or about 17 March 2025
Settlement of Offering on or about 19 March 2025
First trading day on or about 20 March 2025


Submitting subscription undertakings


In order to subscribe for the bonds during the Offering, an investor must have a securities account with a Nasdaq CSD SE Estonian branch (hereinafter Nasdaq CSD) account operator.

An investor wishing to subscribe for the bonds should contact their securities account custodian and submit the subscription undertaking during the offering period in the form indicated below. By submitting the subscription undertaking, an investor authorises the custodian who operates the investor’s current account connected to its securities account to immediately block the whole transaction amount on the investor’s current account until the settlement is completed or funds are released in accordance with the terms set out in the Prospectus.

Owner of the securities account: Name of the investor who submitted the subscription undertaking
Securities account: Number of the investor’s securities account
Custodian: Name of the investor’s custodian
Security: EUR 9,0% Liven green bond 25-2029
ISIN code: EE0000000354
Amount of securities: The number of bonds determined by the investor
Price (per bond): EUR 1,000
Transaction amount: The total amount of the transaction (the number of bonds determined by the investor multiplied by Price per one bond)
Counterparty: Liven AS
Securities account of counterparty: 99112753984
Custodian of the counterparty: AS LHV Pank
Value date of the transaction: 19 March 2025
Type of transaction: „subscription“ or “purchase”


Listing and admission to trading of green bonds


On 10 May 2024 Nasdaq Tallinn AS approved Liven’s application for the listing and admission to trading of all up to 30 000 bonds within the Programme. Liven will submit an application to Nasdaq Tallinn AS for the admission to trading of the bonds issued within the Offering on the Baltic Bond List of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The expected date of admission to trading is on or about 20 March 2025.

While every effort will be made and due care will be taken in order to ensure the admission to trading of the bonds, Liven cannot ensure that the bonds will be admitted to trading.

Availability of the Prospectus and bond terms


The Prospectus and the summary of the Prospectus have been published and can be obtained in electronic format from Liven’s website https://www.liven.ee/investor and the website of the FSA https://www.fi.ee. In addition to the above, the Prospectus and the summary of the Prospectus are available through the information system of the Stock Exchange. The bond terms of Liven’s bonds have been published and can be obtained in electronic format from Liven’s website https://www.liven.ee/investor.

Before investing into the bonds we ask you to acquaint yourself with the Prospectus, the bond terms and the terms of the Offering in full and if necessary, consult with an expert.

Prospekti kokkuvote 2. seeria

Pohiprospekt

Loplikud tingimused 2. seeria

Merko: Launch of a new residential development project Allveelaeva 2 in Noblessner seafront quarter (Tallinn, Estonia)

04.03.2025

Kodusadam OÜ, a joint venture of OÜ Merko Kodud and AS BLRT Grupp, has decided to launch a real estate development project at Allveelaeva 2 (merko.ee/allveelaeva) in the Noblessner harbour district. The apartment building with 83 apartments and 6 commercial units will be completed in the beginning of 2027.

The apartments in the energy class A building range in size from 42 to 161 square metres and the price per square metre starts from 4,200 euros. Parking spaces are located on the ground and underground floors of the building, while the landscaped courtyard has recreation and play areas. The architectural design of the building is by Arhitektuuribüroo PLUSS.

Noblessner (noblessner.ee), a city district with a dignified history, has been designed to a contemporary living environment, where the residential buildings are surrounded by integrated urban space with squares, park areas, a seaside promenade and high quality recreational facilities. In cooperation between Merko and BLRT, four apartment buildings on Staapli Street, five apartment buildings on Vesilennuki Street and one apartment building on Allveelaeva Street have been completed in Noblessner.

Residential projects in Noblessner are being developed by Kodusadam OÜ, a joint venture, established in December 2014. AS Merko Ehitus Eesti and BLRT Grupp AS both own 50% of the company.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

EfTEN: EfTEN United Property Fund 2024 audited annual report

04.03.2025

EfTEN United Property FundThe Management Board of the EfTEN Capital AS approved the audited financial results of the EfTEN United Property Fund for 2024. In the audited report, the fund’s financial results have not changed compared to the preliminary financial results published on February 4, 2025.

In 2024 the EfTEN United Property Fund earned 1.821 million euros in revenue (60 thousand euros in 2023) and the largest annual net profit in history of 1.623 million euros (179 thousand euros net loss in 2023).

The EfTEN United Property Fund 2024 audited report is attached to the notice and can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EfTEN United Property Fund 2024 ENG

Statistika: 10 aastaga kasvasid kõige enam Järva maakonna korteritehingute hinnad

04.03.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a Eesti korteritehingute keskmine hind oli Maa- ja Ruumiameti andmetel 2040 €/m². 10 aastaga on keskmise korteritehingu ruutmeetrihind kerkinud 118%.

Maakondade põhiselt on 10 aastaga korteritehingute hind kasvanud kõige rohkem Järvamaal. Jõgeva maakonna 2024. a korteritehingu keskmine hind 548 €/m² on 10 aastaga paisunud 254%.

Kõige napimat hinnatõusu on 10 aastaga näinud Ida-Viru maakond, kus 10 aasta hinnatõus on olnud ainult 31%, mille käigus keskmine korteritehingu hind on kasvanud 372 € peale.

Maakonnakeskustest on suurim hinnatõus olnud Jõgeval, kus 10 aastaga suurenes korteritehingute hind 210%. Suurimale hinnatõusule vaatamata on Jõgeva linna 2024. a keskmine korteritehingute hind 556 €/m² maakonnakeskuste odavamast otsast võetuna Valga 336-eurose ruutmeetrihinna järel teine.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%

03.03.2025

StatistikaametStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab statistikaamet 7. märtsil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 18. märtsil.

Maa- ja Ruumiamet: Eestis anti välja esimene BIM-ehitusluba

03.03.2025

Tallinna linn andis esmakordselt välja ehitusloa, mille menetlemisel kasutati Ehitisregistri välja arendatud BIM-põhist menetlust. Tegemist on olulise verstapostiga ehitussektori digitaliseerimisel.

BIM (Building Information Model) võimaldab automatiseerida ehitusloa menetlemisega seotud toiminguid nagu ehitise vastavuse kontrollimine või vormide täitmine. Nii lihtsustab Ehitisregistri BIM-põhine menetlus menetleja tööd, muutes selle kiiremaks ja läbipaistvamaks. „BIM-põhine protsess on oluline samm ehitussektori tootlikkuse tõstmiseks. Mudeleid saab kasutada paremaks kaasamiseks, sest need on oluliselt lihtsamini mõistetavad kui erinevate värvidega viirutatud pdf-dokumendid, mis kahjuks tänapäeval veel domineerivad. See, et Eesti jõudis esimesena riiklikul tasandil integreeritud loamenetluse ja esimese loani, on mõistagi väga uhke,“ sõnas Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet, mis juhib linnas ehituslubade menetlemise teenust, seab uuele BIM menetluse tööriistale suured lootused, sest see võimaldab tõsta menetlusse antavate projektide kvaliteeti. „Ehitisregistri BIM-menetluse suureks väärtuseks on kontrollide teostamine juba taotluse koostamise vältel enne menetlusse edastamist, mistõttu on paljud lohakusvead menetlusse jõudes juba parandatud. Et tegemist on täiesti uue tehnoloogiaga, peab arvestama lubasid menetlevate spetsialistide kohanemisajaga ning linn palub sektorilt selle kasutuselevõtmisel avatud koostööd, et menetlusaeg ja -koormus oleksid võimalikult väikesed ja sellest võidaksid mõlemad osapooled. Tuleb rõhutada, et kuigi ootused tulevikule on kõrged, on tegemist siiski BIM-menetluse tööriista esimese versiooniga, mistõttu ootab linn Maa- ja Ruumiametilt teenuse aktiivset edasiarendust ja linna kui olulise osapoole sisulist kaasamist,“ ütles Tallinna Strateegiakeskuse digitaalehituse valdkonna juht Christopher-Robin Raitviir.

Eesti esimene BIM-põhine ehitusluba anti KOKO arhitektidele koostöös Tallinna Sadamaga, et ehitada Tallinna Sadama alale kruiisiterminali lähedale Eesti suurim alajaam. „Me oleme olnud üks BIM-projekteerimise eestvedajaid Eestis ning antud projektis tuli esmakordselt lahendada lisaks hoonele ka kogu välisvõrkude osa BIM-mudelis. BIM-põhise ehitusloa menetluse vajadus tekkis juba protsessi alguses, kuna hoonele seatud ühtsed BIM nõuded sisaldavad kõiki vajalikke parameetreid, mistõttu ei olnud tarvis mudeli ettevalmistamisel täiendavat andmesisestust ega lisatööd. Meie jaoks oli BIM-põhine ehitusluba loomulik osa protsessist,“ rääkis KOKO arhitektide projektijuht Kristo Rämson.

Uus süsteem võimaldab:

  • Kuvada ehitusprojekte kolmemõõtmeliselt kaardil,
  • Automaatselt täita EHR-i vorme mudelis oleva info põhjal,
  • Kontrollida seaduse nõuetele vastavust automaatselt,
  • Parandada menetluse sujuvust, sidudes kommentaarid konkreetsete ehitiselementidega mudelil.

Eesti on esimene riik, kus BIM-ehitusloa menetlus on riiklikul tasandil täielikult integreeritud ja kõigile osapooltele kättesaadav. BIM on juba laialt kasutusel koolide, ärihoonete ja taristuprojektide juures ning selle roll kasvab veelgi.

Statistikaamet: Majandus kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis 1,2%

03.03.2025

StatistikaametStatistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga 1,2%. Eesti SKP vähenes 2024. aastal kokku 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP möödunud aasta viimases kvartalis 10,6 miljardit eurot ja 2024. aastal kokku 39,5 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja.

Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas Müürsepp.

Negatiivse mõjuga paistis välja ehitussektor, mille lisandväärtus vähenes 12,9%. Sellele järgnesid veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused.

Lisandväärtus ja eratarbimine hakkasid aasta lõpus kasvama

Maksulaekumise mõju SKP-le muutus positiivseks juba 2023. aasta neljandas kvartalis, lisandväärtus aga kasvas lõppenud kvartalis esimest korda pärast 2022. aasta kolmandat kvartalit. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud.

Oluline muutus toimus eelkõige ettevõtlussektori lisandväärtuses, kus varasem vähenemine lõppes ja lisandväärtus jäi püsima 2023. aasta neljanda kvartali tasemele. Valitsemis- ja mittetulundussektorite lisandväärtused jätkasid kasvu, suurenedes vastavalt 2,1% ja 3,1%. Maksulaekumise kasvu vedasid käibemaks ja kütuseaktsiis.

Positiivne pööre toimus ka eratarbimises, mis suurenes SKP-ga samas tempos – 1,2%. Kasvu näitas suurem osa kulugruppe. Enim kasvasid kulutused kindlustus- ja finantsteenustele, transpordile, infole ja sidele. Märgatavalt vähenesid kulutused rõivastele ja jalatsitele. Vähest kahanemist näitasid kulutused toidule, eluasemele ning muudele kaupadele ja teenustele.

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused hakkasid aga kahanema, vähenedes 1,1%. Mittetulundussektori lõpptarbimine jätkas kasvu, suurenedes 3,1%.

Investeeringud vähenesid, väliskaubandus hakkas aga kasvama

Sarnaselt kolmandale kvartalile jätkus neljandas kvartalis investeeringute vähenemine (-10,3%). Eelkõige mõjutasid seda valitsemissektor (-19,3%) ja kodumajapidamised (-18,1%). Valitsemissektoris olid suurema mõjuga investeeringute kahanemine muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-24,4%) ning masinatesse ja seadmetesse (-26,3%). Kodumajapidamistes vähenesid oluliselt investeeringud eluruumidesse (-19,2%), investeeringud transpordivahenditesse aga kasvasid 71,9%.

Majanduse paremat käekäiku peegeldas ka väliskaubandus, sest neljandas kvartalis oli taas näha kasvu. Kaupade ja teenuste eksport kokku suurenes 3,2% ja import 3,5%. Kaupade väljavedu suurenes 4,9%, seda eelkõige puidutoodete ja metallitoodete ekspordi tõttu. Metallitoodete ja sõidukite sisseveo toel kasvas kaupade import 6,7%. Teenuste väliskaubandus jäi neljandas kvartalis veidi tagasihoidlikumaks. Teenuste eksport kasvas vaid 0,5% ja import vähenes 3,2%. Positiivse poole pealt paistsid silma reisijatevedu õhutranspordis, arvutiteenused ja muud äriteenused. Pidurdavat mõju avaldasid ehitusteenused ja kaubaveoteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,1%.

2024. aastal vähenes SKP kokku 0,3%

Eelmise aasta läbivaks jooneks oli majanduse paranemine kvartalist kvartalisse. Enim paranesid ettevõtluse lisandväärtus ja väliskaubandus. Aasta kokkuvõttes näitasid mõlemad küll kahanemist (-1,1%), aga aasta alguse kukkumised jõudsid aasta lõpuks muutuda juba kasvudeks. Trend oli läbivalt paremuse poole.

Tegevusaladest olid 2024. aastal suurema positiivse panusega kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning põllumajandus. Majandust pidurdasid enim suuremad tegevusalad, nagu näiteks ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus.

Eratarbimine ja investeeringud olid heitliku käekäiguga. Eratarbimine lõpetas aasta positiivselt, investeeringud aga aasta teises pooles vähenesid. Viimane oli suuresti tingitud 2023. aasta kõrgest võrdlusbaasist.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Invego: algas 31 miljonit maksva Luccaranna elurajooni viimase etapi ehitus

03.03.2025

InvegoKinnisvaraarendaja Invego loodavasse 254 koduga Luccaranna elurajooni kerkib viimases etapis neli maja ehk 30 uut kodu ning 5 äripinda. Kokku 31 miljonit eurot maksev elurajoon valmib lõplikult 2026. aasta esimeses pooles.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul  on  kümnel hektaril laiuv Luccaranna arendus ja ka müük liikunud jõudsalt ka viimasel paaril rahulikumal aastal. “Luccaranna saab lõplikult valmis aasta pärast, kuid juba praeguseks on ligikaudu kolmveerand kodudest müüdud ja enam kui pooltesse on ka elanikud tänaseks sisse kolinud,” kinnitab Vähi, kelle sõnul on Luccaranna koos lähedalasuva, juba eelmisel aastal lõplikult valminud ja samuti Invego poolt rajatud Tiskreoja elurajooniga muutnud just selle Haabersti ja Tabasalu vahelise ala viimase viie aasta kõige kiiremini arenenud piirkonnaks. “Rahulik elukeskkond, mere lähedus, korralik kaasaegne taristu ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused muudavad just selle piirkonna atraktiivseks,” selgitab Vähi.

“Tegime Luccaranna puhul üldlevinust oluliselt suurema investeeringu nii arhitektuuri kui ehitusse, et nii hooned kui neid ümbritsevad õuealad lahendada ühtse nauditava tervikuna. See tõstab ennekõike muidugi elukvaliteeti, kuid aastate jooksul ka iga koduomaniku kinnisvara väärtust,” rõhutab Vähi lisades, et kõik koduostjad saavad Invego poolt viieaastase ehitusgarantii, mis tagab kindlustunde ja võimaldab muretult uude koju sisse elada.

Luccaranna eristuvaks tugevuseks on Vähi hinnangul arhitektuurne lahendus, mille autoriteks valiti konkursi teel KUU arhitektid ja Kino maastikuarhitektid. “Elurajooni keskmes olev lineaarpark koos jalutusteedega ühendab kodud loodusliku taimestikuga alade ja rannaga. Samas tagab autovaba puhkeala majade vahel koduomanikele rohkelt rahu ja privaatsust,“ kirjeldab Vähi tuues veel esile, et tänu suurtele akendele ja kõrgetele lagedele jõuab tubadesse ohtralt päevavalgust ja paljudel kodudel on ka kenad merevaated.

2026. aastal lõplikult valmiv elurajoon koosneb 20 kortermajast ja 11 kolmikvillast ning ehitustöid teostab NOBE. Kokku valmib mereäärsesse elurajooni 254 uut kodu. KUU arhitektide ja Kino maastikuarhitektide visiooni kohaselt saab Luccarannast põhjalikult läbimõeldud arhitektuurne tervik. Luccarannas on valgusküllased, rõdude ja terrassidega kodud, kvartali servadesse viidud parkimine ja majadevahelised autovabad alad, kus heakorrastatud ja organiseeritud piirkonnad ning sillutatud kõnniteed vahelduvad omakorda looduslike aladega.

Luccaranna asub Tallinna linnas, Tiskre asumi mereäärses osas Tabasalu panga kõrval.  See oli 19. sajandil populaarne peenema rahva suvituspaigana. Luccaranna piirkond oli koos Kadriorus asunud Georg Witte supelsalongiga üks riigi populaarsemaid rannakuurorte nii Tallinna kui Peterburi kõrgseltskonna seas. Lucca ja Tiskre kuurorte külastasid omal ajal nii luuletaja Puškini perekond kui ka tema sõbrad ning kuulus ajaloolane ja kirjanik Karamzin.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Eelmisel suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva villarajooni Silves Hills arendusega.

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

03.03.2025

Tõnu ToomparkHaabersti kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Haabersti linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

ECB preview – A cut this week will be followed by little forward guidance

03.03.2025

Swedbank

  • Inflation eased to 2.4% in February, while overall economic growth remained weak.
  • The ECB is likely to provide little forward guidance and reiterate data dependence.

In February, headline inflation declined to 2.4% while core inflation eased to 2.6%, the lowest level in three years. Manufacturing PMIs have strengthened somewhat in major euro area economies but remained in a contractionary territory. There was larger divergence in services sectors, where PMIs remained above 50 on average in euro area, but declined sharply in France. With increasing purchasing power, household consumption is likely to start recover in most euro area economies this year.

This week the ECB staff will revise its macroeconomic projections, which will provide clues if the ECB is more worried about the pace of disinflation or growth risks. Currently the ECB expects GDP and consumer prices this year to grow by 1.1% and 2.1%, respectively. ECB wage tracker points to sharp slowdown, suggesting that services inflation will also ease going forward. However, energy and food prices may provide some temporary headwinds for the disinflation. We forecast that headline inflation will continue declining and will fall to 2% in the final quarter of this year (slightly later than previously expected).

Another 25-basis point cut this Thursday is almost fully priced in, making surprises unlikely this week. However, some Governing Council members have recently suggested that the ECB might need to pause rate cuts. The divisions on how quickly the ECB should reduce interest rates to 2%—a perceived neutral level—are likely to become more pronounced during upcoming meetings, posing a more challenging task for Christine Lagarde in terms of communication. Markets remain unconvinced that the ECB will need to pause soon, with nearly three full cuts priced in for the next three Governing Council meetings. We still see more downside than upside risks to growth and inflation, not least because of erratic US policy. Consequently, we maintain our forecast that the deposit rate will be cut to 1.75% in September and 1.5% by February 2026.

Swedbank: Economy surprised on the upside at the end of the year

03.03.2025

Swedbank

  • In the fourth quarter of 2024, Estonian GDP rose by 1.2% y/y in real terms (seasonally non-adjusted) and 0.7% compared to the previous quarter (seasonally and working day adjusted), according to the updated estimate of Statistics Estonia. The growth was stronger than expected. Statical Office also revised up previous quarters in 2024.
  • In 2024, Estonian economy contracted 0.3% y/y in real terms, while increased 3.5% in nominal terms.
  • Despite still very weak consumer confidence, private consumption turned to growth at the end of the year increasing by 1.2% y/y. Strong growth in private consumption was largely supported by car purchases at the end of last year due to the car tax from 2025. Tax increases are hampering households’ purchasing power. However, falling interest rates continue to alleviate obligations for households with loans. Swedbank card payments suggest that private consumption continued to increase in January.
  • Export of goods turned to growth after eight consecutive quarters of decline as foreign demand is improving. In the fourth quarter, export of goods increased by 4.9% y/y, while export of services rose by 0.5% y/y. Imports increased by 3.5% y/y making net exports to contribute negatively to the GDP growth.
  • Large negative contribution to the GDP came from investments as non-financial corporations’, government and also household investments declined.
  • While government fiscal consolidation will hold back economic expansion this year, growth will be supported by falling interest rates. Foreign demand will continue to improve, but risks have recently increased. We forecast 1.5% GDP growth in 2025.

Luminor: Pank selgitab, kas ettevõtjana on kodulaenu saamine keerulisem kui palgatöötajana

28.02.2025

Luminor BankKodu soetamisel on üks olulisim samm tihtipeale kodulaenu taotlemine, kuid kui taotleja on ettevõtja ja ühtlasi iseenda tööandja, võib kogu protsess tekitada hulga lisaküsimusi. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase sõnul ei erine ettevõtjana kodulaenu taotlemine tavapärasest protsessist, aga tasub meeles pidada, et pank pöörab otsust tehes tähelepanu nii sissetulekute jätkusuutlikkusele kui ka ettevõtte finantsidele.

Ettevõtlusega tegelemine on viimase viie aasta jooksul järk-järgult kasvanud. Paljud inimesed kasutavad oma oskusi lisasissetuleku teenimiseks, pakkudes näiteks nõustamisteenuseid või müües valmistatud käsitööd. Nii juhtubki sageli, et hobi muutub sissetulekuallikaks ja tekib vajadus ettevõtte loomiseks.

„Peamine sõnum on, et ettevõtjana kodulaenu taotlemine ei ole midagi teistsugust ning pank ei suhtu selle valdkonna klientidesse kuidagi erinevalt. Kodulaenu taotlevate ettevõtjate seas on nii suurettevõtete omanikke, kelle peamine sissetulek on nende enda ettevõttest, kui ka neid, kes teenivad lisatulu oma põhitöö kõrvalt. Küll aga on meie kohustus veenduda, et laenu antakse vastutustundlikult,“ selgitas Kikas.

Pank analüüsib laenutaotleja sissetulekute jätkusuutlikkust ja kui need tulevad tema enda ettevõttest, siis pööratakse suuremat tähelepanu ka ettevõtte senisele käekäigule. „Ettevõtjana otsustab inimene ise oma palga ja muude tasude suuruse. Mõnikord on need minimaalsed maksude optimeerimise eesmärgil, aga on ka juhtumeid, kus palk on ettevõtte kasumit ja mahtusid arvestades ebamõistlikult kõrge. Sellisel juhul hindab pank, milline on tegelik jätkusuutlik sissetulek ja arvestab seda kodulaenu väljastamisel,“ sõnas ta.

Peamine sissetulek, mida kodulaenu taotlemisel arvestatakse, on töötasu. Selleks võib ettevõtja puhul olla kas palk või juhatuseliikme tasu. Kui palgatöötajate puhul on oluline, et töötasu laekumine pangakontole oleks stabiilne, siis sama kehtib ka ettevõtjatele. Pank kontrollib viimase 6–12 kuu palgalaekumisi ja hindab, kas selline muster on jätkusuutlik ka tulevikus.

Lisaks on paljudel ettevõtjatel dividenditulud, mida pank samuti hindab, kuid nende puhul võetakse aluseks pikema perioodi andmed. Helina Kikase sõnul ollakse dividendide analüüsimisel pigem ettevaatlikud, sest need sõltuvad teenitud kasumist ja võivad olla esimesed sissetulekud, mis vähenevad.

„Dividendide puhul vaatame tavaliselt viimase kahe aasta makseid ning üldiselt arvestab pank sellist tulu umbes 50% ulatuses. See tähendab, et kui ettevõtja maksab endale 30 000 eurot dividende aastas, võetakse arvesse 15 000 eurot ning see jaotatakse kuude lõikes, et saada keskmine lisa kuusissetulekule.“

Ekspert rõhutas, et usaldusväärne klient on see, kes oskab oma rahavooge planeerida ja seda ka dokumentidega tõestada. Nõuded kodulaenu taotlemisel on tavapärased, kuid ettevõtja puhul on lisaks vaja esitada ettevõtte finantsandmed, mis aitavad pangal paremini hinnata sissetuleku allikat. Enamasti soovib pank tutvuda viimase kahe aasta finantsaruannetega, peamiste partnerite ja klientidega ning teeb kindlaks, kas laekuvad sissetulekud on regulaarsed ja jätkusuutlikud. „Kui taotlusprotsessi vältel tekib küsimusi, siis pank on alati olemas, et aidata ja selgitada, kuidas kodulaenu protsess ettevõtjatele sujuvamalt kulgeks,“ julgustas Kikas.

Citadele: Uuring: vaid 13% inimestest usub, et nende rahaline seis paraneb

28.02.2025

Citadele BankCitadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud Eesti inimeste finantsküsitlusest selgub, et ligi pool ehk 46% Eesti elanikkonnast usub, et nende rahaline seis muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks ning seda peamiselt aina kallinevate toiduainete hindade tõttu. Rahalise seisu paranemist usub vaid 13% vastanutest.

Citadele pank soovis inimestelt teada saada, milliseks ennustavad nad enda rahalist seisu järgmise kolme kuu jooksul ning 32% uskus, et see halveneb veidi, 14% aga uskus, et nende rahaline olukord muutub märkimisväärselt halvemaks. Kolmest Balti riigist on Eesti elanikud eluga hakkama saamisesse selgelt kõige negatiivsema suhtumisega – Lätis usub rahalise olukorra halvenemist 27% ja Leedus 31% elanikest.

„Baltikumi tarbijate hinnangul mõjutab nende finantsolukorda enim inflatsioon, mis nõrgendab ostujõudu ja võtab ära ka võimaliku palgatõusu positiivse mõju. Seetõttu jäävad tarbijad oma finantsperspektiivi suhtes üsna ettevaatlikuks kõigis kolmes riigis,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Eesti elanike pessimismi põhjuseks on Eesti nõrgem majandustsükkel, mida pidurdab peamiselt Baltikumi kõrgeim erasektori võlg. Tuleb aga arvestada, et siia hinnangusse pole veel üldse sisse arvestatud suvel Eestis tõusvaid makse. Kaks protsendipunkti tõusev käibemaks omab olulist mõju kõikidele hindadele.“

Kõigis kolmes Balti riigis näevad inimesed, et nende rahaline seis halveneb peamiselt toiduainete ja muude eluks vajalike esmatarbekaupade hindade kallinemise tõttu, mis toob ostujõu aina madalamale.

Seda, et nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul märkimisväärselt paraneb, usub ainult 2% Eesti elanikest, mõningast paranemist usub 11%. Lätis usub finantsseisu paranemist kokku 22% vastanutest ning Leedus 19%.

„Prognooside kohaselt kasvab 2025. aastal Läti SKP 2,2% ning Leedu SKP 2,9%. Samuti on selge, et Eesti majandustsükkel jääb jätkuvalt Leedu ja Läti omast maha. Nõrgema majandustsükli tõttu on Eesti tarbijate ootused ka palkadele Balti riikide seas kõige nõrgemad,“ kommenteeris Rebane.

Kõige enam usuvad oma finantsseisu kehvenemist järgneva kolme kuu jooksul Hiiumaa elanikud (lausa 84% vastanutest), järgnevad Läänemaa (59%) ning Ida-Virumaa (57%).

„Kirde- ja Lääne-Eesti piirkonnad on jätkuvalt kohad, kus inimesed ei usu enda rahalise seisu paranemisse. Rahalise seisu paranemise lootus on seotud ikkagi peamiselt Tallinna ja Harjumaaga, kus 16% inimestest usub, et nende finantsseis muutub veel enne suve paremaks,“ ütles Rebane.

Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris ka küsitles 1000 inimest.

EIS: Riigi abikäsi kortermajade renoveerimisel: üle 30 000 inimese kodud saavad korda

28.02.2025

Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Praeguseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud sellest summast rahastusotsuseid mahus 227 miljonit eurot. See toob elamistingimuste olulise paranemise hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele.

„Viimased aastad on tõestanud, et Eesti inimeste tahe oma kodud korda teha on suur ning isegi kasvutrendis. Hea meel on tõdeda, et eraldi tähelepanu Ida-​Virumaale on tõstnud seal renoveerimisaktiivsust. Loodan, et ka saartel saab renoveerimine peagi suurema hoo sisse, et ka seal oleks veelgi rohkematel inimestel energiat säästvad ja kaasaegsed kodud,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet. „See toetus panustab mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning tuhandetesse uutesse töökohtadesse – koos omaosalusega küündib investeeringute kogumaht 435 miljoni euroni.“

Kahe aasta jooksul on toimunud kaks üle-​eestilist ning kolm eraldi Ida-​Virumaale suunatud toetusvooru. EIS on teinud selle ajaga toetusotsuseid 365 ühistu rekonstrueerimisprojektide rahastamiseks. 2023. aasta üle-​eestilises voorus rahastati ligi 160 taotlust mahus 80 miljonit eurot. Sellest voorust on tänaseks valmis või lähiajal valmimas ligi 50 rekonstrueeritud kortermaja.

„Mullu oktoobris avanenud voor mahus 175 miljonit eurot on ajaloo suurim ning osa rahastusotsuseid on veel tulemas,“ selgitas EISi korteriühistuste toetuste juht Taniel Vain. Praeguseks on sellest voorust toetatud kokku 175 kortermaja rekonstrueerimist, sh enamik piirkondlikest eelarvetest, 17 korterelamut muinsus-​ ja miljööväärtuslike majade eelarvest, 4 kortermaja suurte majade (enam kui 100 korterit) eelarvest ning naabruskonnapõhiselt saab korda 25 korterelamut.

2024. aasta kahe Ida-​Virumaa vooru eelarve mahus 25 miljonit eurot on peaaegu ammendunud ning rahastatud on kokku 32 ühistu rekonstrueerimisprojekti.

Rahastatud korteriühistuid 2023–24 seisuga 20.02.2025:

Harjumaa 49
Tartumaa 46
Viljandimaa 36
Ida-​Virumaa 32
Lääne-​Virumaa 29
Pärnumaa 26
Võrumaa 24
Raplamaa 23
Põlvamaa 22
Valgamaa 20
Järvamaa 17
Läänemaa 17
Jõgevamaa 12
Hiiumaa 6
Saaremaa 6

Kuigi paljud läinud aasta üle-​eestilise taotlusvooru eelarvetest täitusid kiiresti, on veel eelarvemahtu ning EISile saab taotlusi esitada Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal, samuti suurte kortermajade rekonstrueerimiseks. Lisaks saavad selle aasta algul avanenud 10 miljoni euro suuruse vooru raames taotlusi esitada Ida-​Viru ühistud. Kõik need eelarved jäävad avatuks, kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobri lõpuni. Praegu teevad Kliimaministeerium ja EIS ettevalmistusi ka järgmise toetusvooru avamiseks.

“Euroopa Liidu erinevatest fondidest on meil hoonete renoveerimiseks alates 2023. aastast nelja aasta peale üle poole miljardi euro. Loodan, et selline stabiilsus korteriühistutele ja ehitusturule saab olema tagatud ka pikemas plaanis,” lisas minister Vladimir Svet.

Korterelamute toetuse kõrval teisigi võimalusi

Lisaks toetusele aitab EIS korterelamuid rekonstrueerida ka riikliku laenu abil, mis võimaldab elamistingimusi parandada ja energiat kokku hoida neil ühistutel, kelle renoveerimisprojekte pangad kas üldse ei rahasta või teeksid seda äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. “Kõige energiaefektiivsema tulemuse annab terviklik rekonstrueerimine ning seetõttu on ka riiklik toetus just selleks suunatud, laen annab aga ühistule võimaluse ära teha kõige pakilisemad tööd,” selgitas Taniel Vain.

Laen on olnud korteriühistutele saadaval alates 2020. aastast ja selle aja jooksul on laenu antud kõigis maakondades ligi 80 ühistule mahus 14 miljonit eurot. 2024. aastal kasutasid ühistud riiklikku laenu mahus ligi kaks miljonit eurot. Neli ühistut kombineerib seda toetusega terviklikuks rekonstrueerimiseks, kaks võtsid ette katusevahetuse. „Energiahinnad pigem tõusevad ning laenu abil saab teha palju – alates maja päästmisest ja lõpetades elukeskkonna parandamisega,“ julgustas Vain ühistuid EISi laenuvõimaluste kohta lisa uurima.

Samuti käendab EIS nende ühistute laene, kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Läinud aastal sõlmis EIS 36 käenduslepingut summas ligi 4 miljonit eurot, millega tagati laene ligi 12 miljoni euro väärtuses ning paremad elamistingimused saavad 36 kortermaja elanikud. Olulise muudatusena langetas EIS käesoleva aasta veebruarist käendustasusid ning seda lausa enam kui 30%. Lisaks korteriühistute toetamisele maksis EIS 2024. aastal välja ligi 2 miljonit eurot kodutoetust enam kui 500 lasterikka pere elutingimuste parandamiseks, samuti eraldati väikeelamute omanikele ligi 17 miljonit eurot toetust energiatõhususe parandamiseks ja ligi 6 miljonit eurot kütteseadmete uuendamiseks.

1 2 3 … 19 20 21 … 1,549 1,550 1,551