Millerhawk tõi rootslaste kinnisvaraportfelli tagasi Eesti kapitali kätte

Eesti kapitalil põhinev investeerimisettevõte Millerhawk sõlmis eile lepingu neljast suuremast kaubandushoonest koosneva kinnisvaraportfelli omandamiseks, mis kuulus varasemalt Rootsi investorile. Kunagi eestlaste poolt arendatud kinnisvara jõudis nüüd, 15 aastat hiljem, taas kodumaise omaniku kätte.

Tegemist on 14 300 m² suuruse kogupinnaga portfelliga, mis hõlmab kolme Bauhofi kauplust Haapsalus, Kuressaares ja Võrus ning üht A1000 jaeketi hoonet Valgas. Kõik objektid on pikaajaliste rendilepingutega täielikult välja üüritud ning tagavad stabiilset rahavoogu.

“See portfell ei ole lihtsalt järjekordne investeering – see on osa meie kinnisvaraloo taastulekust,” sõnas Millerhawki juhatuse liige Marko Kull. “Eesti investorid arendasid need hooned, rootslased hoidsid neid 15 aastat ning nüüd toome need tagasi Eesti juhtimise alla. Meil on olemas kogu vajalik pädevus, et need hooned ajakohastada ja rohkem lisaväärtust luua.”

Tehingule lisab kaalu asjaolu, et Bauhofi kaubamärk kuulub Balti regiooni suurimale jaekaubandusgrupile Vilniaus Prekyba, millele kuulub ka Maxima kaubanduskett.

“Profiililt tugev portfell sobitub hästi meie pikaajalisse strateegiasse investeerida stabiilsetesse, tulu teenivatesse varadesse Balti riikides,” lisas Kull. “Elu ja äri ei arene vaid Harjumaal – tegemist on hoonetega, millel on selge arengupotentsiaal ja seda nii füüsiliselt kui ka kaubanduslikult.”

Ligi pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena omandas Millerhawk portfelli ettevõttelt Sõbra Ärikeskus OÜ. Tehingut nõustasid investeerimisnõustajad Colliers Baltics ning juriidiline nõustaja oli advokaadibüroo Walless partner Minni-Triin Park. Finantspartnerina kaasati Coop Pank. Tehingu hinda osapooled ei avalda.

Tehingu peamised faktid:

  • Asukohad: Haapsalu, Kuressaare ja Võru Bauhof. A1000 Valgas.
  • Kogupind: 14 300 m²
  • Renditulu: ca 1,2 miljonit eurot aastas
  • Üürnikud: Bauhof Group AS, A1M OÜ (A1000)
  • Keskmine rendilepingute pikkus: üle 8 aasta

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon. Investeerimisgrupil on mitmed arendused Tallinnas ja Maardus ning Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas.

Trigon Property Development: 2025. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

Trigon Property DevelopmentTrigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 31.03.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 31.03.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025. aasta esimese kvartali puhaskahjum 21 409 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta 0,00476 eurot.

Seisuga 31.03.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 875 897 eurot. Ühingu omakapital oli 1 833 366 eurot, mis moodustas 95,178% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR 31.03.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 338 369 370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 61 218 31 586
Varud 1 526 664 1 471 238
Käibevara kokku 1 926 252 1 873 680
AKTIVA KOKKU 1 926 252 1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad 92 886 18 906
Lühiajalised kohustused kokku 92 886 18 906
Kohustused kokku 92 886 18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses 449 906 449 906
Ülekurss 226 056 226 056
Kohustuslik reservkapital 287 542 287 542
Jaotamata kasum 869 861 891 270
Omakapital kokku 1 833 366 1 854 774
PASSIVA KOKKU 1 926 252 1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR I kv 2025 I kv 2024
Üldhalduskulud -24 855 -9 303
Ärikahjum -24 855 -9 303
Finantstulud 3 446 1 484
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM -21 409 -7 820
ARUANDEPERIOODI KOONDKAHJUM KOKKU -21 409 -7 820

2025 I kv vahearuanne EST

Swedbank: Vundament hakkab taas kandma: ehitusmaterjalide sektoris paistavad taastumise märgid

SwedbankEhitusmaterjalide sektori taastumine on alanud: Soome ja Rootsi ehitusturg näitavad põhjast välja tulemise märke ning see parandab ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate väljavaateid. Suurimaks proovikiviks on konkurentsivõime kasvatamine.

Swedbanki iga-aastasest mahukast tööstusuuringust selgub, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on alanud: tänavu prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad oma toodangumahu kasvu keskmiselt 6% ja müügitulu kasvu keskmiselt 5%.

„Viimased paar aastat on ehitusmaterjalide tootjatele olnud ehitusmahtude vähenemise pärast keerulised, kuid tänavuse Swedbanki tööstusuuringu tulemused näitavad, et ettevõtetel on jalad kindlalt maas ja nad on tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlikud. Tundub, et vundament hakkab taas kandma,“ märkis Swedbanki ehitusmaterjalide tootjate sektori juht Gerli Puusild.

Müügi- ja toodangumahu kasv terendab

Müügitulu suurenemist prognoosib 57% ja toodangumahu suurenemisega arvestab 69% ettevõtjaid. Keskmiselt prognoositakse müügitulu kasvu 5%, mullu olid ettevõtjad märksa ettevaatlikumad ja hindasid müügitulu kasvu 1% juurde.

„Ehitusmaterjalide tootjatel on eelseisvale aastale mõõdukalt positiivne ootus,“ sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Marina Vaganova. „Pärast keerulist ja ebastabiilset perioodi on näha esimesi märke tootmismahtude taastumisest ning müügi kasvust. Ootame stabiilset arengut, millele annavad hoogu koduturu elavnemine ja meie lähinaabrite tellimuste järkjärguline taastumine. Ehkki kasv ei pruugi olla kiire, usume, et suund on selgelt ülespoole.“

Soome ja Rootsi ehitusmaterjalide sektorite taastumine

Kolme peamise sihtturuna toovad ettevõtjad välja Soome, Läti ja Rootsi. „Swedbanki andmed näitavad, et Soomes on ehituslubade väljastamise vähenemine peatunud ning Rootsis on lubade väljastamine asunud suurenema, kuid hüppelist kasvu pole siiski oodata,“ sõnas Puusild.

„Meie hinnangul on turgude rahunemine Soomes ja Rootsis oluline märk sellest, et nõudlus asub pöörduma positiivsemaks. Need turud on Eesti tootjate jaoks olulise tähtsusega ning juba praegu näeme kasvavat huvi ja aktiivsust, mis annab kindlust vaadata tulevikku lootusrikkamalt,“ lisas Vaganova.

Uutele turgudele plaanib minna pea iga kolmas ettevõte, seejuures on 29% jaoks uus turg ka USA. „Kui tollid peaksid tõusma või turule pääs muutuma keerulisemaks, võib see mõjutada nii tooraine hinda kui ka meie ekspordivõimalusi. Eriti haavatavad on need tooted, mille valmistamine sõltub energia- või metallimahukatest sisenditest. Seetõttu peavad ettevõtted olema paindlikud, mitmekesistama tarneahelaid ja otsima võimalusi hinnakokkuleppeid pikemalt fikseerida, et tagada stabiilsus isegi keerulises rahvusvahelises keskkonnas,“ märkis Vaganova.

Konkurentsivõimelise omahinna tagamine on väljakutse

Vaatamata sellele, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on alanud, toovad ettevõtted endiselt esile tööjõupuuduse kui peamise murekoha. Ettevõtjate jaoks kujutab suurimat murekohta konkurentsivõimelise omahinna tagamine – selle tõi esile 83% ettevõtjatest. Sellest järgmine riskikoht on võtmetöötajate hoidmine ja värbamine, hindas 48% ettevõtjaid. Sektori keskmiseks palgakasvuks prognoositi 3%. Töötajate arv suureneb 13% ettevõtete hinnangul ja jääb 83% hinnangul samale tasemele. Peamiselt on sektoris puudus masinaoperaatoritest – nii hindab 52% ettevõtteid (2024. aastal 39%), värbamise põhimure on aga kandidaatidel vajaliku kvalifikatsiooni ja oskuste puudumine.

Automatiseeritud ja digitaliseeritud on üle 40% ettevõtteid, kuid automatiseerimisse ja digitaliseerimisse investeerimine on vähenenud. Uuringu andmetel suunavad ettevõtted veerandi kogu investeeringumahust automatiseerimisse ja digitaliseerimisse, aasta varem oli see näitaja 36%. „Digitaliseeritud ja automatiseeritud tööprotsessidega ettevõtete arv on aasta-aastalt kasvanud, aga investeerimisjulgus on väike ja suure mahuga investeeringuid ette ei võeta,“ tõdes Puusild. Investeeringute maht sektoris kahaneb mullusega võrreldes 3%. Tänavu tehtavate investeeringute eesmärk on aga üks ja ainus – efektiivsuse kasvatamine.

Kokkuvõttes annab nii siseturu kui välisturgude positiivne liikumine märku, et ehitusmaterjalide sektori taastumine on käimas, kuigi teel on ka mitmeid takistusi.

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, neist 23 on ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted.

Mainor Ülemiste: Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2024 majandusaasta aruanne

Mainor Ülemiste AS auditeeritud konsolideeritud 2024. a majandusaasta aruanne on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku otsusega 28.05.2024.

2024. aastal tegeles ettevõte jätkuvalt Ülemiste City büroolinnaku arendamisega, sh. uute hoonete ehitamise ja olemasolevate kaasajastamise, pindade väljaüürimise ning üürnikele vajalike teenuste osutamise ja arendamisega, uute kinnisvaraprojektide ettevalmistamisega.

2024. aastal sõlmis Mainor Ülemiste AS lepingu kõikide Technopolis Ülemiste AS aktsiate ostuks ning tehingu tulemusena sai Mainor Ülemiste Asist taas Ülemiste City ainuarendaja.

Mainor Ülemiste AS konsolideeritud käive moodustas 2024. aastal 52 453 tuhat eurot (2023: 18 142 tuhat eurot), muud äritulud 10 141 tuhat eurot (2023: 4 614 tuhat eurot) ja puhaskasum 51 884 tuhat eurot (2023: 7 937 tuhat eurot), millest kinnisvara ümberhindlus moodustas 7 615 tuhat eurot (2023: 4 584 tuhat eurot). Ettevõtte omakapital majandusaasta lõpu seisuga oli 233 170 tuhat eurot.

Kokku investeeriti 2024. aastal hoonete ehitusse ja seadmete parendamisse 22 166 tuhat eurot. Pangalaene võeti 2024. aastal 29 428 tuhat eurot ja tagastati laene 28 007 tuhat eurot.

Mainor Ülemiste ASi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on 447 835 tuhat eurot seisuga 31.12.2024, suurenedes võrreldes eelmise aruandeaastaga 241 383 tuhande euro võrra.

Mainor Ülemiste AS 2024. a auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruanne on kättesaadav Nasdaq Tallinn veebilehel.

Mainor Ulemiste AS auditeeritud konsolideeritud aruanne 2024

KV.EE: Tallinna korteripakkumiste eest küsitakse aastatagusest 3% rohkem

Kinnisvaraportaali KV.EE 04.2025 Tallinna korterite aktiivsete müügikuulutuste arv oli 4794, mis on aastatagusest 8% rohkem. Poole aasta tagusega võrreldes on korterite müügipakkumisi siiski 2% võrra vähemaks jäänud.

Aastaga on korterite müügipakkumiste arv suurenenud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Mustamäe. Haabersti korterite müügipakkumiste arvu 19-protsendilise vähenemise taga võib näha piirkonna uute korterite müügipakkumiste tagasihoidlikku tagasitõmbumist portaalis KV.EE.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2025 portaalis KV.EE oli 3680 €/m² ehk eelmisest aastast 3% rohkem. Mõõdukas hinnakasv on aset leidnud kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Vanalinna.

Haabersti 3% hinnalangus on taas põhjendatav uute korterite pakkumiste mõninga vähenemisega. Enamiku linnaosade hinnatõusu võib osalt pidada näiliseks. Hindu tõstetakse, et hinnaläbirääkimisse jõudmisel ostjatele allahindlust pakkuda ja ta seeläbi kiiremini tehingusse tõmmata. Korterite tehinguhinnad ei kinnita, et korterite hinnad oleksid sellisel määral kerkinud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
04.2024 04.2025 Muutus, % 04.2024 04.2025 Muutus, %
Haabersti 784 633 -19% 3 563 3 471 -3%
Kadriorg 89 145 63% 4 187 4 499 7%
Kesklinn 1 009 1 153 14% 4 216 4 327 3%
Kristiine 309 391 27% 3 561 3 808 7%
Lasnamäe 652 626 -4% 2 621 2 638 1%
Mustamäe 459 524 14% 2 900 2 928 1%
Nõmme 166 196 18% 3 002 3 072 2%
Pirita 143 150 5% 3 750 3 907 4%
Põhja-Tallinn 774 884 14% 3 972 4 166 5%
Vanalinn 70 92 31% 4 940 4 675 -5%
Tallinn 4 454 4 794 8% 3 561 3 680 3%
Eesti 9 693 10 557 9% 2 651 2 724 3%
Harjumaa 5 582 6 001 8% 3 333 3 436 3%
Narva 314 353 12% 757 713 -6%
Rakvere 99 113 14% 1 765 1 774 1%
Pärnu 723 837 16% 2 797 2 929 5%
Tartu 928 946 2% 2 618 2 807 7%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Tallinn: Tallinn tunnustas 2024. aasta silmapaistvaid restaureerimistöid

TallinnTallinna linnaplaneerimise amet tunnustas 27. mail eelmisel aastal eeskujulikult restaureeritud ja korrastatud ajalooliste hoonete omanikke, arhitekte ja ehitusettevõtteid. Tunnustused andsid üle abilinnapea Madle Lippus ja linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Leevi Laever.

Abilinnapea Madle Lippus rõhutas tunnustusüritusel peetud tänukõnes, et ajaloolise ehituspärandi korrastamine on alati keerukam ja ajamahukam kui tavaline ehitustegevus, mistõttu tuleb seda ka eriliselt väärtustada. „Ükski hoone või detail ei saa korda iseenest, selle taga on alati inimene, tema huvi pärandi vastu ning soov seda säilitada. Omavalitsuse ülesanne on võimalikult hästi kõiki pärandist hoolivaid omanikke toetada ning tunnustada. Seekordne eriti pikk tunnustatavate nimekiri teeb rõõmsaks, kuivõrd näitab ilmekalt, et koostöö linna ja omanike vahel toimib aina paremini,” lausus Lippus.

Linn tunnustas tänavu ligi 60 omanikku, arhitekti, ehitusettevõtet ja meistrit eelmisel aastal 33 objektil tehtud restaureerimistööde eest. Välja anti ka neli 1000-eurost preemiat. Preemia said Andrei Kovõlin (Scandinor OÜ) vanalinna uste ja akende restaureerimise, sh Kuninga tn 6 peaukse ja Rüütelkonna hoone aaderdatud uste restaureerimise eest, Isabel Aaso-Zahradnikova Hans Pawelsi kenotaafi kõrgetasemelise uurimise ja konserveerimise eest, Siim Randmäe (Ehitusekspertiisibüroo OÜ) Katariina kiriku katuse konstruktiivse lahenduse eest ja perekond Schimanski Valgevase tn 14 hoone heaperemeheliku hooldamise eest. Rahvalemmiku tiitli pälvis C. R. Jakobsoni tn 6 hoone restaureerimine.

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap tõdes, et sel aastal tunnustati rekordarvul restaureerimistöid – leidus nii suuremahulisi kui ka väiksemaid, ent kõik on tehtud pühendumuse ja armastusega. “Ühtki neist ei saa teisele eelistada, sest iga korrastatud detail rikastab meie linnaruumi. „Iga töö taga on inimesed, kelle hool ja oskused väärivad esiletõstmist. Meil kõigil on põhjust uhkust tunda – need hooned on meie linna ühine pärand ja uhkus,“ lisas Pihlap.

Tunnustuse saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad Tallinna linna esindajad muinsuskaitse ja miljööalade valdkonnast, abilinnapea büroost ja linnavolikogust ning ka riigi muinsuskaitseameti esindaja.

2024. aastal eeskuju andvate restaureerimistööde eest pälvisid tunnustuse:

  • Tallinna Linnateatri hoonete kompleksi tervikliku restaureerimisega seotult: Salto arhitektid OÜ; Urve Rukki; Tiina Linna; Ehitus5ECO OÜ; Tallinna Linnateater.
  • Terviklikult restaureeritud Kungla tn 3 eest Kungla tn 3 // 3a
    korteriühistu.
  • Terviklikult restaureeritud Graniidi tn 26 eest NORAL Arendus OÜ ja
    arhitektuurbüroo DIA Project Management OÜ.
  • Terviklikult restaureeritud Mooni tn 11 eest Mooni tn 11 korteriühistu ja
    arhitektiuuribüroo OÜ Visahing Designer Agency.
  • Terviklikult restaureeritud ajaloolise hoone Magdaleena tn 4 sobitamisel
    kaasaegse arhitektuuriga eest arendaja Liven AS ning OÜ Arhitektuuribüroo Eek & Mutso.
  • Eeskujuliku restaureerimistöö eest C. R. Jakobsoni tn 6 korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimistöö eest Nisu tn 6 korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimistöö eest Wismari tn 27 omanikud Otto Narusing ja
    Helena Kaisma.
  • Eeskujuliku restaureerimistöö ja miljöösse sobiva uusehituse projekteerimise
    ja püstitamise eest Toom-Kuninga tn 26/1 arendaja Neptuun OÜ ja arhitektid RAAM
    Arhitektid AI OÜ.
  • Eeskujuliku restaureerimistöö eest Pärnu mnt 268 omanikud Piret Kruuser
    ja Kristel Sildve.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Koidu tn 92 korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Kasvu tn 11 korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Paide tn 9a omanik Oskar Ander Oja.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Tööstuse tn 43 korteriühistu ja
    fassaaditöö tegijat OMA Fassaad OÜ.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Tööstuse tn 47 arendaja Endover OÜ.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Päikese pst 57 omanik Ivar Anton.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Harku tn 22 omanikud Maarja Linda Vaks
    ja Toomas Vaks.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Küti tn 15 korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest J. Kunderi tn 36 // Laulupeo tn 14
    korteriühistu.
  • Eeskujuliku restaureerimise eest Väikese Illimari 12 hoone omanik Eesti
    Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja projektijuht Janar Vilde.
  • Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
    Koidu tn 57 omanikud Jürgen Saks ja Jaan Saks.
  • Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
    Kopli tn 68a arendaja Invego OÜ ja arhitektid Martin Aunin, Annika Puust, Margid Saar ja Margit Remi.
  • Restaureerimise ja hea tunnetusega laiendamise eest ajaloolises keskkonnas
    A. Adamsoni tn 17 omanikud Meelis Asi ja Lemme Asi, meisterlik plekksepp Taavi Ratnik Katuse Service OÜ-st ning arhitekt Ainar Luik Arhitektuuribüroost Emil Urbel OÜ.
  • Rüütelkonna hoonekompleksi tervikliku ja eeskujuliku restaureerimise eest
    Riigikantselei ja töö tegijat AS Oma Ehitaja.
  • Meisterlikud restauraatorid Rüütelkonna hoone aadlivappide
    restaureerimisel Elis Otti, Siiri Pank ja Jaak Rand Sihtasutusest Eesti Vabaõhumuuseum Kanut.
  • Rataskaevu tn 5 ja Rataskaevu tn 7 hoonekompleksi tervikliku
    rekonstrueerimise ja tänavaruumi korrastamise eest Bombay Group OÜ.
  • Tunnustus ja rahaline preemia vanalinna uste ja akende
    restaureerimise, sh Kuninga tn 6 peaukse ja Rüütelkonna hoone aaderdatud uste
    restaureerimise eest Andrei Kovõlin (Scandinor OÜ).
  • Tunnustus ja rahaline preemia Hans Pawelsi kenotaafi
    kõrgetasemelise uurimise ja konserveerimise eest Isabel Aaso-Zahradnikova.
  • Tunnustus ja rahaline preemia Katariina kiriku katuse konstruktiivse
    lahenduse eest Siim Randmäe (Ehitusekspertiisibüroo OÜ).
  • Pirita kloostrikirikute varemete restaureerimist korraldanud projektijuht Viktor
    Kutšma (OÜ Aruna-Ehitus).
  • Katariina kiriku katuse taastamise projektijuht Uku Villems (OMA Katused
    OÜ).
  • Heaperemeheliku hooldamise eest ja rahaline preemia Valgevase tn 14 omanik Anneli Schimanski.
  • Toomkiriku edelakabeli ja harjatorni pieteeditundelise ja eeskujuliku restaureerimise eest Tallinna Piiskopliku Toomkiriku Sihtasutus.

Domus Kinnisvara: Kinnisvara on muutunud ostjatele taskukohasemaks – turul on tunda stabiilsuse märke

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara värskest kinnisvara ülevaatest selgub, et Harjumaa elukondlik kinnisvaraturg näitab stabiilsuse märke, mida veab peamiselt järelturg. Kuigi majanduskeskkond on aeglane taastuma ning mõjutatud maksutõusudest ja kõrgetest laenukuludest, on turul toimunud mitmeid positiivseid arenguid, mis annavad alust mõõdukale optimismile.

Domus Kinnisvara kutselise hindaja Martin Metsma sõnul on euribori langus ja palgakasv suurendanud ostjate kindlustunnet, samal ajal kui stabiilsena püsinud hinnatase on kaasa aidanud turuosaliste usalduse taastumisele. “Tänavuse aasta algus on Tallinna korteriturul olnud tehingute poolest aktiivsem võrreldes 2023. ja 2024. aasta esimeste kvartalitega ning korterite keskmine ruutmeetrihind on püsinud viimastel aastatel stabiilselt ligikaudu 3000 euro tasemel.”

LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel toob esile, et jätkumas on möödunud aasta üheks suurimaks muutuseks kujunenud kodulaenude refinantseerimine, mis tõi pangandusturule elavama konkurentsi ning seeläbi võidu klientidele. “Näiteks jõudis eelmisel aastal meie juurde teiste pankade kodulaene ligi 160 miljoni euro väärtuses. Kuigi üldine turg oli pigem aeglustunud, suutsime uute kodude ostuks mõeldud laenude mahus näidata koguni 65% kasvu võrreldes aasta varasemaga,” selgitas ta.

Korteriturg – ostjate turg jätkub

2024. aastal ja tänavu esimeses kvartalis kasvas tasapisi tehingute arv vanema elamufondi osas Tallinnas, näiteks Mustamäel, Lasnamäel, Põhja-Tallinnas ja Kristiines. Hinnad on püsinud stabiilsed, kuid ostjatele pakutakse piirkonniti ka soodustusi. “Pakkumiste rohkus ja ostjate kaalutletud otsustusprotsess viitavad jätkuvale ostjate turule, kus vara ei soetata kiirustades ilmajäämise hirmus nagu veel mõned aastad tagasi, rääkis Metsma.

Uusarendused on ettevaatlikult naasmas turule – peamiselt Tallinna piires ning arendajad valmistuvad ehitustegevuseks, mida toetab ehitushindade stabiliseerumine. Samas on ostjate huvi suunatud ka A-energiaklassiga, heas seisukorras ja dokumenteeritud kinnisvarale. “Hea uudis on kindlasti see, et kinnisvara on eelmise aasta teisest poolest ostjatele taskukohasemaks muutunud ja stabiliseerunud hinnad ning intressimäärade langus julgustab ostjaid ka kindlamalt ostuotsust langetama,” selgitas Metsma.

Väljaspool Tallinna on tehingute arvu kasv küll aeglasem, kuid seejuures on valik sageli taskukohasem. Populaarsemad piirkonnad on Viimsi, Rae, Harku ja Saue vallad, mis jäävad pealinnale mugavalt lähedale.

Catlin Vatsel julgustab kodulaenu taotlejaid küsima pakkumisi mitmest pangast. “Tänane pankade vaheline konkurents on nii tihe, et lisaks intressimäärale tasub kindlasti uurida ka muid hüvesid – näiteks tasub LHV refinantseerimise korral notaritasu kliendi eest, LHV sisene hindamine on tasuta ja lepingutasu puudub. Samuti on laenu ennetähtaegne tagastamine tasuta, mis tähendab, et puudub etteteatamise nõue ning sellega kaasnevate intresside tasumine,” lisab Vatsel

Elamuturg – hinnatakse kaasaegset elamut

Tallinna lähipiirkondades nagu Viimsi, Saue, Saku ja Harku, on elamuturg püsinud aktiivsena. Eelistatakse peamiselt 10–15 aasta vanuseid või hiljuti ehitatud väiksemaid ja energiatõhusaid maju. Kuigi hinnatase on jäänud stabiilseks, takistab madal majapidamiste kindlustunne uute elamute ehitamise alustamist. Üha sagedamini võib täheldada, et krundi ostu ja ehituse alustamise vaheline periood on pikenenud võrreldes varasemate aastatega.

Tallinnas jäävad uuemate ja põhjalikult renoveeritud eramute hinnad valdavalt vahemikku 500 000–850 000 eurot. Kinnisvara, mille hind ületab 900 000 eurot, kuulub pigem eksklusiivsemasse kategooriasse. Ostuotsus võtab sageli aega, kuna paljudel tuleb enne ostu sooritamist müüa oma senine kinnisvara.

Üüriturg

Üüriturg on taastumas – tehingute arv kasvab ja hinnad on stabiilsed. “Üürikinnisvarasse investeeringuid pidurdab madal tootlus ja kõrge ostuhind, eriti 2021–2023 ostetud varade puhul. Samas on näha, et mõned vanemad äripinnad on ümber ehitatud külaliskorteriteks, sest nii on majanduslikult otstarbekam” märkis Metsma.

“Näeme ka, et kogenud üüriinvestorid keskenduvad oma portfelli kvaliteedi parandamisele – näiteks vahetatakse äärelinna vanema elamufondi kortereid välja kallimate kesklinna korterite vastu. Samuti mõeldakse rohkem korterite toalisuse ja sellest tuleneva üüripotentsiaali ning sihtgrupi sobivuse peale. Näiteks kaalutakse suuremate, 3–4-toaliste korterite müüki, kui nende üürimine hea tootlusega on keerulisem ning eelistatakse nende asemel 1–2-toalisi, mis on turul nõutumad,” lisas Metsma, kelle sõnul on ka vähem kuulda Hispaaniasse investeerimisest ning vaadatakse enam ka Eesti väikelinnade poole.

Domus Kinnisvara ülevaatest selgub ka, et kogenumad investorid tegelevad aktiivselt korterite “flippimisega” ehk väärtuse kasvatamisega läbi planeeringu ja kvaliteedi tõstmise.

Tallinn: Endise kohtumaja asemele kavandatakse 12-korruselist hoonet

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis võimaldab Liivalaia tänava äärde, endise kohtumaja asemele ehitada kuni 12-korruselise elu- ja ärihoone või üksnes ärihoone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et riigile kuuluv aastaid tühjana seisev kohtumaja kahjuks tulevikus sama otstarvet ei täida ja seetõttu on juba pikemalt olnud menetluses planeering, mis lubab selle lammutada ja asemele ehitada elu- ja ärihooned. „Mitmetasandilise hoone planeeringulahendus lubab Liivalaia tänava äärde kavandada kuni 12-korruselise saleda hoone, mis toimib muu hulgas müratõkkeseinana. Planeeringu juurdepääsutee asukoha lahendus täpsustub aga Liivalaia tänava projekteerimise käigus, kuid eeldus on, et trammitee rajamisega seal ka müra väheneb.”

Planeering hõlmab Liivalaia 24 kinnistut ja selle ümbrust. Planeeringuala suurus on 0,8 hektarit ning see paikneb kesklinnas Veerenni asumis Liivalaia tänava ja Uus-Tatari tänava nurgal.

Detailplaneeringu eesmärk on korrastada ja tihendada linna keskust, kavandada uushoonestus viisil, mis järgib olemasolevat ehitusjoont ja loob Liivalaia tänava äärde ühtse tänavaseina . Samuti on kavas parandada kergliiklejate liikumisvõimalusi ning rajada Tatari ja Uus-Tatari tänavate ristmiku lähedusse kompaktne haljasala või linnaväljak.

Esialgse arhitektuurse visiooni töötasid välja arhitektid M. Aunin ja A. Aasma 2015. aastal. Planeeringu koostamise käigus on hoonestuslahendust täpsustatud: 8-korruseliste hooneosade kõrgust on vähendatud 5-korruseliseks ning Liivalaia tänava äärsed 12-korruselised hooneosad on muudetud lühemaks, et need mõjuksid visuaalselt saledamana.

Kavandatav uushoonestus arvestab Liivalaia tänava iseloomu ning järgib kõrguselt ja mahult tänava hoonestusstruktuuri. Uushoonete tänavapoolsed fassaadid loovad järjepideva tänavaseina ja järgivad Liivalaia tänavale omast vahelduvat kõrgusrütmi. Uus-Tatari tänava madalama hoonestusega ala poole on planeeritud kuni 4-korruselised hooneosad, mis tagavad sujuva ülemineku ümbritsevatele 2-4-korruselistele elamutele.

Hoonestusala piirid on määratud korrastatud linnaruumi ilme loomiseks vastavalt tänavate väljakujunenud ehitusjoonele. Hoonestusala krundil on määratud lubatud ehitusalusest pindalast suurem, et võimaldada hoonete projekteerimiseks paindlikku lahendust.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus avaliku väljapaneku.

Planeeringu koostas ConArte OÜ, selle materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP041590.

Swedbank: Hinnad kerkivad sel aastal rohkem kui palgad

SwedbankStatistikaameti värskelt avaldatud andmetele tuginedes saab väita, et palgatõus on hakanud hoogu maha võtma. Nii keskmine kui ka mediaanpalk tõusid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6%. Esimese kvartali palgastatistika vastas ootustele. Swedbank prognoosib selleks aastaks keskmise brutopalga 6% kasvu.

Aasta esimeses kvartalis kasvas keskmine netopalk vaid 2%, samas kui hinnad kerkisid 4,5%. Keskmine netopalk kasvas viimati nii aeglaselt 2020. aastal, kui paljud ettevõtted töötasid koroona leviku tõttu väiksema koormusega või olid sootuks suletud.

Keskmise netopalga ostujõud väheneb sel aastal 3%, kuna palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ning maksutõusud võtavad täiendava tüki tarbija rahakotist.

Järgmisel aastal kerkib keskmise netopalga ostujõud aga 9%. Netopalk tõuseb oluliselt, sest maksuvaba tulu laieneb ka keskmise palga saajale. Sissetulekute kiirem kasv peaks tarbimist hoogustama ja kaupmehi rõõmustama.

Palgatõus oli aasta esimeses kvartalis erinevate tegevusalade ja tasemete lõikes sarnane. Ka era- ja avalikus sektoris tõusid palgad samas tempos. Avaliku sektori sees tõusevad palgad poliitiliste valikute tõttu kiiremini tervishoius ja hariduses ning aeglasemalt avalikus halduses.

Keskmine pension suurenes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 11%. Pensionid on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Keskmine netopalk jõuab hindadele järele 2026. aastal, juhul kui hinnad kerkivad edaspidi mõõdukamas tempos.

Everaus: Balti investorid märkisid Everaus Kinnisvara võlakirjad enam kui kolm korda üle

Everaus Kinnisvara esimene avalik võlakirjapakkumine pälvis investorite seas märkimisväärset tähelepanu: 3 miljoni euro suuruse baasmahuga pakkumine märgiti 3,16 kordselt üle, mistõttu otsustas kinnisvaaarendaja suurendada pakkumise mahtu 5 miljoni euroni.

Teisipäeval, 27. mail 2025, lõppes Everaus Kinnisvara esimene võlakirjade avalik pakkumine. Tegemist oli Everaus Kinnisvara võlakirjade programmi esimese seeriaga, kus märkimisest võttis osa 1601 investorit Eestist, Lätist ja Leedust. Investorid märkisid võlakirju kokku 9 474 000 euro eest. Seega märgiti emissiooni baasmaht summas 3 miljonit eurot 3,16 kordselt üle. Võlakirju märgiti summavahemikus 1000 kuni 500 000 eurot.

Võlakirjade jaotamisel otsustati eelistada Everaus Kinnisvara töötajaid, koduostjaid, varasemaid ja institutsionaalseid investoreid, kes saavad kõik oma märgitud võlakirjad kätte täies mahus. Ülejäänud investoritele jaotati vähemalt 40% märgitud kogusest ning mitte vähem kui 1 võlakiri investori kohta. Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 4. juuni 2025 või sellele lähedasel kuupäeval. Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi alternatiivturul First North on 5. juuni 2025.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik kommenteerib: „Oleme igati rahul meie esimese võlakirjaemissiooni pakkumist enam kui kolm korda ületava tulemusega. Rõõm on tõdeda, et üheaegselt usaldavad meid nii varasemad investorid kui suur hulk uusi investoreid. Head meelt valmistab ka see, et märkijate hulgas oli nii Everaus Kinnisvara kliente kui töötajaid ning pakkumist pidasid atraktiivseks ka institutsionaalsed investorid. Meeldiv oli ka näha Läti investorite suurt osalust. Märkimistulemus kinnitab, et investorid usaldavad meie arenguperspektiive ja strateegiat arendada kvaliteetset ja jätkusuutlikku elu- ja ärikeskkonda. Naaberriigi investorite usaldus julgustab tempokalt jätkama ka portfellis oleva Riia kortermaja arendamisega,“ lisades, et „Emissiooni mahu suurendamine 5 miljoni euroni toetab oluliselt planeeritud tegevuste tõhusamalt elluviimist. Täname kõiki avalikus pakkumises osalenud investoreid usalduse eest. Usaldus on kõrgeim tunnustus.“

Redgate Capital AS partner Valeria Kiisk kommenteerib: „Everaus Kinnisvara edukalt lõppenud pakkumine kinnitab, et Balti investoritele pakuvad kinnisvaraarendajate võlakirjad suurt huvi. Antud juhul on tegemist mitmekesise portfelliga emitendiga, kelle senised arendused on keskendunud terviklike elukeskkondade loomisele ning saanud seetõttu ulatuslikku tunnustust. Sisenemine kapitaliturgudele annab emitendile täiendavaid võimalusi ambitsioonikate plaanide elluviimiseks, luues uusi elu- ja töökeskkondi.”

Everaus Kinnisvarast

Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas kinnisvaraarendaja, kes tähistab tänavu oma kümnendat tegevusaastat. Ettevõttel on aastatepikkune kogemus loomaks kvaliteetseid ja jätkusuutlikke elu- ja ärikeskkondi. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, nii büroohooned kui lao- ja stock-office-pinnad ning minilaod. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ning jäetakse ettevõtte enda omandisse.

Everaus Kinnisvara arendusportfellis on 70 ha arendusmaid. Emissiooniga kaasatud kapitali kasutatakse ehitusjärku jõudnud kinnisvaraarendusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Nimetatud elamu- ja äriprojektide ehitus on juba alanud või peagi algamas.

Pakkumisest

Pakkumise raames pakkus Everaus Kinnisvara kuni 3000 tagamata võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, lunastustähtajaga 4. juuni 2028 ja kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 11% aastas (esimene intressimakse tehakse 4. septembril 2025). Pakkumise ülemärkimise korral oli Everaus Kinnisvaral õigus pakkumise mahtu kuni 2000 võlakirja võrra suurendada. Avalik pakkumine toimus Eestis, Lätis ja Leedus.

Märkimistulemuste kokkuvõte:

  • Kokku märgiti: 9474 võlakirja (9 474 000 eurot)
  • Emissiooni baasmaht: 3000 võlakirja (3 miljonit eurot)
  • Ülemärkimise määr võrreldes baasmahuga: 3,16 korda
  • Lõplik emissiooni maht: 5000 võlakirja (5 miljonit eurot)
  • Investorite koguarv: 1601 unikaalset märkijat
  • Keskmine märkimissumma: 5918 eurot investori kohta
  • Märkimine riigiti: Eesti investorid osalesid 84,19%, Läti investorid 12,70%, Leedu investorid 3,11% osakaaluga märgitud kogumahust

Avaliku pakkumise korraldamist nõustasid Redgate Capital AS ja advokaadibüroo TRINITI.

Otsid koolitusruumi? Kinnisvarakooli koolitusklass ootab sind

KinnisvarakoolKui oled korraldamas seminari, koolitust, koosolekut või õpituba, siis Kinnisvarakooli koolitusklass on just see koht, mida vajad. Meie kaasaegne ja mugav ruum pakub suurepärast keskkonda nii kontakt- kui ka hübriidürituste läbiviimiseks – osalejad saavad valida, kas olla kohapeal või liituda veebi teel.

  • Asukoht: Tulika 19, Tallinn (Kristiine linnaosa), Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138. Sissepääs sisehoovist.
  • Parkimine: Sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta parkimine.
  • Ligipääsetavus: Juurdepääs erivajadustega inimestele olemas.

Ruum ja võimalused:

  • Suurus 51 m²
  • Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat
  • Teatristiilis kuni 36 osalejat
  • Konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
  • Pabertahvel markeritega
  • Veeautomaat kuuma ja külma veega

Broneerimine ja lisainfo:
Telefon: +372 525 6655 (Margot Toompark)
E-post: kool@kinnisvarakool.ee

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, mis ühendab mugavuse, tehnilise varustatuse ja hea ligipääsetavuse.

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the first quarter of 2025

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.03.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 March 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first quarter of 2025 of AS Trigon Property Development is 21,409 euros and the earnings per share is 0.00476 EUR.

As of 31 March 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,875,897 euros. The equity of the company was 1,833,366 euros, corresponding to 95.178 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 31.03.2025 31.12.2024
Cash and cash equivalents 338,369 370,856
Trade and other receivables 61,218 31,586
Inventories 1,526,664 1,471,238
Total current assets 1,926,252 1,873,680
TOTAL ASSETS 1,926,252 1,873,680
Trade and other payables 92,886 18,906
Total current liabilities 92,886 18,906
Total liabilities 92,886 18,906
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 869,861 891,270
Total equity 1,833,366 1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,926,252 1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR I Q 2025 I Q 2024
Administrative and general expenses -24,855 -9,303
Operating loss -24,855 -9,303
Financial income 3,446 1,484
NET LOSS FOR THE PERIOD -21,409 -7,820
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD -21,409 -7,820

2025 I Q interim ENG

Tallinn: Paevälja asumisse tuleb uus kvartal korterelamute ja äripindadega

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Lasnamäele, kesklinna piiril asuvasse Paevälja asumisse Narva maanteele kavandatava Tallinna Haigla vastu rajada uusi elukohti ning ärisid.

Ala paikneb Narva maantee ja Vana-Kuuli tänava vahele jäävas kvartalis ning on oluline täiendus selle lahendamiseks linnaruumilise tervikuna. Planeering hõlmab 5,53 hektari suurust maa-ala, mis asub Narva mnt 150, 150a ja 150b ning Alvari tänav 1, 1a, 3 ja 5 kinnistutel, millest moodustatakse 14 krunti, mille sihtotstarve jaguneb elamu- ja ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa ja transpordimaa vahel. Planeeringuga antakse ehitusõigus kuni 16 hoone rajamiseks, mille kõrgus varieerub kolmest kuni kaheksa korruseni. Sh piirneb ala lõuna poolt Paevälja pst 5, 7 ja 9 kinnistutel asuvate endise lennuvälja teenindushoonetega hoonestatud alaga, kus on hiljuti kehtestatud detailplaneering elamute ja ärihoonete ehitamiseks.

Abilinnapea Madle Lippuse kirjeldas, et Paevälja piirkond asub kesklinna ja Lasnamäe piiril, on teenustega hästi kaetud ning on kesklinnaga hästi ühendatud. „See planeering täiendab ja tihendab Lasnamäe olemasolevat kvartaalset struktuuri, kuid säilitab ja rekonstrueerib ka ühe ajaloolise hoone, juurde tuleb uusi eluasemeid, aga ka kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooneid. Sealhulgas tuleb kõikidesse hoonetesse kavandada varjendid,“ selgitas Lippus.

Planeeringuala paikneb väljakujunevas piirkonnas. Detailplaneeringu lahendus täiendab olemasolevat linnaruumi ja Lasnamäe kvartaalset struktuuri. Kõrgemad, 7- ja 8-korruselised hoonemahud on ette nähtud Narva maantee äärde. Kavandatavate majade võimalikud kasutusotstarbed on korterelamud, ühiskondlikud hooned, kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned.

Uue hoonestuse kavandamisel on arvestatud tänapäevaseid vajadusi ning ala arhitektuuri ja funktsionaalsuse mitmekesistamiseks on kehtestatud konkreetsed nõuded. Samuti on määratud tingimused hoonete kõrguslikuks liigendamiseks ning fassaadide mitmekesistamiseks, et vältida monotoonsust. Avalikus ruumis on rõhku pandud sidusale välialale ja kompaktsetele haljasaladele. Planeeritud kergliiklusteed seotakse mugavalt tänavavõrguga, et parandada jalakäijate ja ratturite liikuvust. Piirdeid ei ole lubatud ning tänavate äärde rajatakse haljastus.

Planeeringualal on hea juurdepääs ühistranspordile – Narva maantee bussipeatused võimaldavad kesklinna jõuda 10–15 minutiga, ühendused on ka Ülemiste City ning Mustamäe ja Õismäega. Läheduses asuvad mitmed koolid, lasteaiad ja kultuuriasutused, kaubanduskeskustest Smuuli Maxima.

Planeeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042060.

Eesti Pank: Majanduse taastumine jõuab tööturule hilinemisega

Käesoleva aasta esimeses kvartalis aeglustus keskmise palga kasv 6,1%ni. Aeglasem palgakasv oli ootuspärane, sest majanduskeskkond on küll paranenud, kuid endiselt nõrk ja tööturul on rohkem vaba tööjõudu. Palgakasvu pidurdumist võis näha nii avalikus kui ka erasektoris. Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitlusandmete põhjal kasvas töötus esimeses kvartalis järsult, ulatudes 8,6%ni.

Keskmise palga kasv aeglustus aasta alguses 6,1%ni, võrreldes eelneva kvartali 8,3%ga. Tuleb arvestada, et möödunud aasta viimases kvartalis kiirendasid palgakasvu mõnevõrra ka ühekordsed tegurid, nt tulumaksumäära tõus, mis pani osa eraettevõtteid palga-, preemia- ja puhkusemakseid varasemaks tooma, et maksta madalamat maksu. Esimeses kvartalis see mõju taandus ja jaanuarikuu palgad võisid teatud puhkudel ka ettemaksete tõttu väiksemad olla. Palgakasv aeglustus esimeses kvartalis ka avalikus sektoris, kus me näeme selle trendi jätkumist ka eelseisvates kvartalites, kui mõju avaldavad tagasihoidlikud palgakokkulepped hariduses ja tervishoius. Aeglasem palgakasv aasta alguses on ootuspärane, sest majanduskeskkond on endiselt nõrk ning tööturul keskmisest rohkem vaba tööjõudu.

Mõnevõrra ootamatult suurenes tööpuudus Statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse järgi selle aasta esimeses kvartalis 8,6%ni, ületades isegi koroonapandeemia aegset taset. Viimati oli töötus sedavõrd suur 2013. aastal, kui Eesti tööturg veel taastus suurest finantskriisist. Suurema töötuse põhjuseks oli hõive kahanemine. Ka maksu- ja tolliameti registriandmetel palgasaajate arv väheneb endiselt. Kui varem on tööjõu-uuring näidanud hõivest pigem positiivsemat pilti kui registrid, siis seekord oli vastupidi: erinevalt küsitlustulemustest on registriandmete põhjal palgasaajate arvu kahanemine pigem pidurdumas, välja arvatud erandlik jaanuarikuu, mida mõjutas maksumuudatus. Juba pikemat aega kahaneb registreeritud töötute arv. Samas tuleb arvestada, et Eestis ei ole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta ja motivatsioon seda teha võib kahaneda, kui õigus töötushüvitistele on lõppenud. Seetõttu võib registreeritud töötuse määr anda tööturu olukorrast veidi parema mulje.

Ettevaates võib majanduse taastumise mõjul oodata hõive languse pidurdumist ja tööjõu tootlikkuse paranemist. Selle aasta esimene kvartal on juba toonud positiivseid uudiseid mitmest majandussektorist, näiteks väliskaubandus, tööstus, jaekaubandus ja ehitus. Prognoosi järgi jätkab Eesti majandus kasvukursil hoolimata kaubandussõjast põhjustatud tagasilöökidest.

Tartu: Holmi kvartali planeeringuvõistlus jõudis teise vooru

Holmi kvartali planeeringuvõistluse esimesse vooru esitati kolm pakkumist, mis sisaldasid osalejate porfooliot seni tehtud analoogsete töödega ja meeskonna koosseisu. Kõik pakkumise teinud ettevõtted pääsevad võistluse teise vooru ja saavad luua Holmi kvartalile ruumilise eskiisi.

Kolm pakkujat olid Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektid, Hendrikson & Ko ja Kolm Pluss Üks Arhitektid ning K-Projekt ja Kadarik Tüür Arhitektid.

Kolme töö seast valib ˛ürii parima lahenduse, võitja kuulutatakse välja augustis 2025. Võistluse auhinnafond on 22 500 eurot.

Võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal.

Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.