KV.EE: Korterite pakkumishindade vesi on sogane

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 02.2025 pakkumisel keskmiselt 4471 Tallinna korterit. Pakkumiste arv on 50 korteri võrra suurem kui kuu tagasi, kuid väiksem kui varasematel kuudel. Oodata on pakkumiste arvu vähenemist ehk konkurentsi mõningat leevenemist kinnisvaramüüjate vahel, leiab kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna kui turutrende loova piirkonna korteripakkumine oli tipus mullu septembris-oktoobris, mil pakkumises oli ligikaudu 4900-5000 korterit.

“Novembrist alates nägime portaalis KV.EE pakkumise vähenemist. Pakkumine vähenes suure tehingute arvu ehk aktiivse korterituru tõttu – pakkumist osteti vähemaks. Tehinguaktiivsuse suurenemisele on paljus aidanud kaasa intressimäära vähenemine,” selgitas Tarvo Teslon.

Kinnisvaramüüjate jaoks ei ole koduostjate suurenenud ostuhuvi märkamata jäänud. Müüjad on korterite pakkumishindu pisut ehk mõne protsendi võrra kergitanud. Tallinna korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 3668 €/m²on aastatagusest 1,8% võrra enam.

“Hinnatõus on osalt näiline. Kinnisvaramüüjad tõstavad hindu, et ostjatele nende soovitud allahindlust pakkuda. Võib öelda, et korterihindade vesi on muutunud üksjagu sogasemaks ja läbipaistmatumaks. Samaväärse korteri tehinguhind püsib 6-8 kvartalit enam-vähem samal tasemel,” kommenteeris Tarvo Teslon.

Euribori jätkuv langus, kaua oodatud majanduskasvu tagasitulek ja loodetavasti ehk ühel hetkel paranema hakkav tarbijakindlus võiksid elamispindade turule tuua positiivsemat meeleolu.

“Keerulisemate aegade selja taha jätmise lootus ei tähenda uue kiire kasvutsükli algust. Loodame, et nii majanduse üldpilt kui kinnisvaraturg, ja elamispindade turg selle osana, saavad esmalt olulisel määral juurde selgust ja prognoositavust. See omakorda võiks turuosalistele andja juurde kindlustunnet ja julgust tehingute tegemisel,” prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

EIS: Viimase hetke torm: vooru sulgemine pani väikeelamute rekonstrueerijad tegutsema

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) lõpetas läinud nädalal väikeelamute rekonstrueerimise toetuse taotluste vastuvõtu. Info vooru sulgemise kohta äratas soikunud huvi taotlemise vastu ning ainuüksi viimase kuuga esitati taotlusi kogu ülejäänud eelarve ehk ligikaudu 10 miljoni euro ulatuses.

Kui veel veebruari algul oli rahastusotsuse saanud üle tuhande taotluse mahus ligi 18 miljonit eurot, siis praeguseks on esitatud taotlustega kaetud kogu vooru eelarve ehk ligikaudu 28 miljonit eurot. Et Euroopa Liidu rahastatavat toetust saaks välja maksta, peavad toetusega tehtavad eramu rekonstrueerimistööd valmima 31. detsembriks 2025.

„Veebruaris esitati meile ligi 700 taotlust, samas kui jaanuaris oli neid ainult napilt üle 50 ning samas suurusjärgus tuli taotlusi juba alates läinud aasta suvest,“ iseloomustas taotlemise dünaamikat EISi eluaseme ja energiatõhususe osakonna eraisikute toetuste juht Kersti Saar.

Saar lisas, et viimaste päevade huvi oli koguni nii suur, et ligi 200 taotlejat jäi n-ö joone alla ning nende projekte on võimalik rahastada ainult juhul, kui osa taotlusi ei vasta nõuetele, taotlejad ettenähtud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda ja eelarves vabaneb raha. Neile kõigile on tänaseks saadetud selle kohta teavitus ehk kes teavitust pole saanud, mahub oma taotlusega veel saadaoleva eelarve piiresse.

Lisaks palus Saar kõigil taotlejatel varuda kannatust, sest taotlusi tuli rohkem kui ühelgi teisel kuul ning võrreldes viimaste kuudega kümme korda suurema taotluste hulga läbivaatamine võtab oma aja. Taotluste läbivaatamine toimub laekumise järjekorras ning kui menetluse käigus selgub, et taotluse esitamisel on puudusi, siis antakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks. „Voor oli enne sulgemist lahti ligi aasta. Need, kes esitasid taotluse lõppenud kuul, peavad toetuse kasutamisel hoolikalt planeerima, millised tööd on võimalik toetuse kasutamise lõpptähtaega arvestades ellu viia,“ selgitas EISi eraisikute toetuste juht.

EIS avas väikeelamute rekonstrueerimise taotlusvooru läinud aasta 23. aprillil ja sulges selle käesoleva aasta 28. veebruaril. Rekonstrueerimistoetusega saavad väikeelamute omanikud ette võtta nii osalist kui ka terviklikku rekonstrueerimist, samuti paigaldada päikesepaneele ja akupanku. Toetus täidab riiklikku eesmärki parandada energiatõhusust – ehk ükskõik mis mahus elamuomanik töid ette võtab, peab toetuse saamiseks tõusma maja energiaklass.

Toetust rahastatakse Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) ning tegu on aegade suurima toetuseelarvega väikeelamute rekonstrueerimiseks.

Bigbank: kodulaenude näitajad tegid veebruaris väikese sammu tagasi

BigbankKodulaenulepingute ja ka taotluste arv langes veebruaris eelnenud kuuga võrreldes ligi viiendiku võrra, kuid iga tööpäeva kohta jääb kahanemine siiski 5% piiridesse, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli veebruaris neli tööpäeva vähem ning sestap on ka väiksem lepingute ja taotluste arv ootuspärane. “Eelmine sügis tegi müüginumbrites kiire kasvu, aga kuna mingist buumist me ju arusaadavalt ei räägi, siis ei ole aasta alguse paar nii-öelda hingetõmbekuud üllatuseks,” kommenteeris Pechter lisades, et kui uute taotluste poolest aktiivse jaanuariga võrdluses oli näha vähenemist viiendiku võrra, siis eelmise aasta veebruariga võrdluses oli kodulaenu taotlusi ikkagi kümnendiku võrra rohkem.

Keskmine kodulaenu summa oli veebruaris 129 346 eurot, mis jääb eelmistele kuudele ligi kümnendikuga alla, kuid on samas siiski rohkem kui 20% kõrgem aastatagusest tasemest.

“Esialgu on kõikumised pigem olnud tavapärastes aasta alguse kuudele iseloomulikes piirides,” kommenteeris Pechter kes usub, et värske euribori langetamise uudis võiks koduostjatele märtsis uuesti indu juurde anda.

Bigbanki juhi sõnul on viimastel nädalatel korduvalt spekuleeritud, kas ja millises mahus mõjutavad siinset kodulaenuturgu ärevad ajad maailmas. “Viimase viie aasta jooksul on meil kõigil tulnud harjuda mitmete ootamatustega ning selline elukorraldus on paraku muutumas omamoodi rutiiniks. Samas on üks asi, milles kõik on endiselt ühte meelt: oma kodu ostmiseks on alati õige aeg,” räägib Jonna Pechter, kelle arvates ei peaks keegi oma elu mingite kaugemate hirmude tõttu elamata jätma. “Kodul on väga tugev emotsionaalne väärtus. Minu kodu on minu kindlus, nagu öeldakse,” võtab pangajuht teema optimistlikult kokku.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: veebruar 2025

Arco VaraElamispindade turul on tehingute arv kasvanud kuus kuud järjest

Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul kokku 1528 ostu-müügitehingut, mida oli väiksema tööpäevade arvu tõttu 4,3% vähem kui jaanuaris, kuid siiski 1,6% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Tehingute arvu kasv püsis sealjuures võrreldes aastatagusega juba kuuendat kuud järjest, viidates üsna selgelt uue kasvutsükli püsivale algusele. Eluhoonetega hoonestatud maid (peamiselt üksikelamud ja suvilad) võõrandati samaaegselt üleriigiliselt kokku 298 ühikut, mida oli koguni 16% rohkem kui aasta tagasi. Ka eluhoonetega hoonestatud maade puhul on tehingute arv võrreldes aastatagusega suurenenud järjepidevalt juba 6 kuud järjest ning seda oluliselt jõulisemalt kui korteriturul, mille põhjuseks on suuresti Eesti demograafilised tegurid (suuresti laulva revolutsiooni perioodil sündinud isikud).

Suurenenud turuaktiivsuse taustal on pakkumismaht elamispindade turul endiselt laialdane, kuid see ei ole enam võrreldes aastatagusega kuigi märgatavalt suurenenud ning pakkumiste arvu üleüldine hiljutine tipptase peaks olema tänaseks jäänud juba 2024. aasta keskpaika. Piiratud edasine pakkumismahu kasvupotentsiaal viitab jätkuvalt asjaolule, et lähitulevikus asuvad elamispindade hinnad taas tõusma. Sellele on viidanud ka viimaste kuude pakkumishindade dünaamika, mille juures korterite pakkumishinnad olid veebruaris keskmiselt 1% ja üksikelamute puhul ligi 3% võrra kõrgemal kui möödunud aasta samal perioodil. Mida odavamaks muutub ettevaatavalt laenuraha ja mida positiivsemaks muutub üleüldine tarbijakäitumine seoses taaskordse majanduskasvu tsükliga, seda laialdasemaks peaks muutuma ostuhuvi ka kinnisvaraturul. Uut hinnatõusu tsüklit võiks tehinguhindade puhul prognoosida endiselt eeskätt 2025. aasta II poolest ning seda esmalt just järelturult, kus elamispinnad on laialdasemale ostjaskonnale rahaliselt kättesaadavamad.

Veebruaris andsid turul tooni uusehitised, seda nii korterite kui ka üksikelamute puhul

Tehtud tehingute hindade osas ei ole olulisi hinnadünaamika muutusi veel saanud siiski täheldada, mille juures Eesti korteriturul kasvas mediaankeskmine hinnatase tänavu veebruaris aastases võrdluses küll 6,5% võrra, kuid seda suuresti just uute korteritega tehtud tehingute laialdasema osakaalu tõttu. Sarnast trendi on olnud täheldada ka elamute turul, kus aritmeetiline keskmine tehinguhind tõusis veebruaris aastases võrdluses koguni 33% ulatuses ning sedagi laialdaselt just asjaolu pärast, et turul on märgatavas koguses müüdud just kõrgemahinnalisi varasid.

Tehtud tehingute struktuuri vaadates kipub tekkima arusaam justkui kahest erinevast Eestist, mille juures on suur hulk turuosalisi, kelle kindlustunne on nõrk ja võimekus kinnisvaraturul tehinguid teha üsna vähene, kuid paralleelselt on jällegi hulk inimesi, kes on asunud oma pikaldaselt edasilükatud ostuotsuseid taas realiseerima ning seda ka kõrgemahinnaliste varade lõikes nii korteri- kui ka üksikelamute turul. Viimane kajastub eriti hästi Eesti väikelinnade korteriturgudelt, kus viimase 6 kuu vältel on nii võla- kui ka asjaõiguslike lepingute raames saavutatud geograafiliselt erinevates piirkondades üha uusi hinnatasemete rekordeid just uusehitiste lõikes. Ehituslikult vanema elamufondi osas on siiski hinnad enamikes Eesti linnades mõne protsendi võrra madalamad kui veel 2024. aasta alul.

Edukaid arendusprojekte on üha enam esile kerkinud ka väljaspool Eesti suuremaid piirkondi

Olukorras, kus ehitushinnad perspektiivis jätkuvalt kallinevad, võib ettevaatavalt prognoosida uute korterite hinnatasemete edasist mõõdukat kasvu ning seda on kinnitanud ka erinevate Eesti linnade uute korterite pakkumishindade dünaamika. 2025. aastal on veel võimalus saada uute korterite osas küll piirkonniti endiselt üsna laialdasi soodustusi, kuid 2026. aasta vaates ei püsi tõenäoliselt olukord enam niivõrd ostjate poole kaldu. Geograafiliselt on olnud 2023. aastast märgata, et spekulatiivsel eesmärgil arendatud kinnisvara on laialdaselt esile kerkinud ka väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linna ja nende lähipiirkondi, kuid selle taustal siiski Tallinna üleüldine kasv püsib, viidates kehvema jätkusuutlikkusega turupiirkondade lõikes ääremaastumise jätkumisele. Arenduskruntide järgne ostuhuvi ning ehituslubade taotlemine aga ilmestab, et jätkusuutlikumate väikelinnade puhul aastatel 2025 – 2026 aktiivne arendustegevus jätkub. Riik on otsustanud asuda toetama paralleelselt küll näiteks arendustegevust Ida-Virumaal, kuid näib vähetõenäoline, et sealseid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme sellega niivõrd tegelikkuses lahendatakse.

Kinnisvaraarendajate vaheline konkurents püsib tihe ka turu täiendava paranemise korral

Kuigi pakkumismaht uute korterite osas püsib ka ettevaatavalt laialdane ning arendajate vaheline konkurents tihe, oodatakse siiski lähituleviku osas likviidsuse täiendavat paranemist ning see on kajastunud ka viimaste kvartalite ehitusaktiivsuse statistika lõikes. Ehituslubade arv korterelamute püstitamise osas taandus ka veel 2024. aasta IV kvartalis ning seda võrdlemisi jõuliselt, kuid sealjuures alustati siiski Eestis uute korterite ehitamist 2024. aastal tervikuna ligi kolmandiku võrra suuremas ulatuses kui 2023. aastal.

Turul on hulgaliselt arendusprojekte, millede osas on ettevalmistused ehitustöödega alustamiseks tehtud, kuid millede osas ei ole seni siiski ehitustöödega tegelikkuses alustatud, olgu selle põhjuseks siis üleüldine kindlustunne, puudulikud finantseerimisvõimalused või ka üleüldine vähene elamispindade järgne nõudlus. Taolisi projekte on turul siiski viimaste aastate madala turuaktiivsuse taustal üha kuhjunud ning enamikes turupiirkondades näib, et turukonjunktuuri võimaliku paranemise korral on 2021. aastaga analoogne uute elamispindade defitsiit äärmiselt vähetõenäoline. Kes otsib võimalusi spekulatiivsel eesmärgil näiteks võlaõiguslikke lepinguid edasimüügiks soetada, peaks aastatel 2025 – 2026 ehk pigem vaatama suurema riskiga, kuid paralleelselt väiksema konkurentsiga, turupiirkondade poole eeskätt Eesti väikelinnadega või ka Harju-, Tartu- ja Pärnumaal paiknevate alevikega.

Majandusliku olukorra paranemine ei pruugi elamispindade turuaktiivsust kuigi oluliselt tõsta

Arvestades, et 2024. aastal püsis Eestis elamispindade tehingute arv pikaajalise keskmise tasemel (-3,1%), samaaegselt kui turul üldiselt valitses endiselt sügisese perioodi alguseni püsinud majanduslanguse periood, on seega siiski lähituleviku vaates täiendava tugeva turuaktiivsuse kasvu realiseerumine üsna vähetõenäoline ning seda just järelturu lõikes. 2025. aasta toob täiendava intressimäärade alanemise ning taaskordse majanduskasvu tsükli alguse, mille kõrval võib oodata omakorda ka tööpuuduse mõningast vähenemist. Taolised muutused küll mõjuvad pikaajalises vaates elamispindade turule muidugi igati positiivselt, kuid arvestades, et kinnisvaraturu käekäik üldiselt oli ka majanduslanguse perioodi vältel hiljuti võrdlemisi edukas, ei too täiendavalt paranev majanduslik konjunktuur siiski lähikvartalitel veel kinnisvaraturule kuigi ulatuslikke positiivseid muutusi. Ettevõtete poolt edasi lükatud investeeringute taaskordset realiseerimist võib aga siiski oodata laialdasemalt, millele on viidanud ka 2024. aasta lõpust järsult kasvanud juriidiliste isikute poolne laenunõudlus.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2025

Luminori ökonomist: keskpank jätkab intresside langetamist, laenuvõtjad saavad leevendust

Luminor BankNii nagu oodatud, siis Euroopa Keskpank langetas taaskord oma kolme intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra. Keskpanga peamine laenuintress on nüüd 2,65%. Otsus oli oodatud, kuna see peegeldus ka kuue kuu euribori tasemelt, mis oli eile 2,35%. Kuna kuue kuu euribor ja keskpanga intress järgneva poolaasta jooksul peaksid keskmiselt jääma samasse suurusjärku, siis praegune keskpanga laenuintressist madalam kuue kuu euribor näitab, et keskpangalt oodatakse järgmise poolaasta jooksul intressimäärade jätkuvat langetamist.

Iga keskpanga 25 baaspunktisuurune intressimäära langetus toob praegusel ajal kaasa ka euribori languse. Kuigi euribori langus ei toimu just nendel päevadel, kui keskpank intressimäära langetab, sest otsused on oodatud, on suurusjärk kuue kuu euribori langusel sama suur nagu on keskpanga intressimäära langusel. See tähendab, et keskpanga intressilangetuse otsused toovad kodulaenuvõtjale leevendust laenumaksete suuruses.

Rusikareegli järgi võib öelda, et tänane otsus vähendab 100 000 eurose ja 20-aastase annuiteetgraafikuga kodulaenu makset 13 euro võrra kuus. Tiputasemelt 1,75 protsendipunkti võrra alla tulnud intressimäär on toonud või toomas aga 90 eurose leevenduse laenumakses.

Kuigi euroala aastane inflatsioon on jõudnud 2,4%-ni, mis on lähedal 2% inflatsioonieesmärgile, kasvavad alushinnad (ehk hinnad, millest on välja jäetud energia ja toiduained) ning teenuste hinnad endiselt märksa kiiremini. Seetõttu on intressimäärade langetamisel jätkuvalt ettevaatlik.

Reaalne intressimäär euroalal, ehk lahutades intressimäärast inflatsiooniootuse sama perioodi kohta, on jõudnud nulli. See teeb keskpanga intressi inflatsiooni mõttes juba praegu neutraalseks ehk praegune intressimäära tase ei ole inflatsiooni tugevalt tõstmas ega langetamas. Teadmatus inflatsiooni selle aasta arengutest on aga viimaste kuudega kasvanud, sest Trumpi kehtestatud tollimaksud ja sellele tehtavad vastusammud on muutmas maailmamajandust, vähendades tootlikkust ja tekitades hinnasurvet. Samas euroala majanduskasv on jätkuvalt habras ning keskpank näeb oma intressmäära langetustes rolli positiivse väljavaate hoidmisel.

6 ja 12 kuu euribori vahe on jõudnud nulli. See näitab, et praegu rahaturgudel ei usuta, et poole aasta pärast oleks kuue kuu rahaturu intress märkimisväärselt madalam selle praegusest tasemest. Sellegipoolest on enamus analüütikuid arvamusel, et aasta lõpuks võiks kuue kuu euribor välja jõuda 2%-ni. Arvestades kui kiirelt on aasta alguses intressimäär langenud, tähendab see euribori languse tempo kahanemist. Kuna aga teadmatus tuleviku osas on kasvanud, siis on suurenenud ka võimalus, et intressimäär võiks veelgi alaneda. Teisalt on kasvava inflatsiooni tingimustes võimalik, et keskpank peab oma praegustest intressimäära kärbete plaanidest aasta keskel loobuma.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond müüb Meraki Business Home büroohoone Vilniuses, Leedus

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond teatas hiljuti struktureeritud protsessist, mille eesmärk on võõrandada teatud kinnisvara, mille puhul fond ei näe lühiajaliselt olulisi võimalusi edasiseks väärtuse optimeerimiseks.

Täna allkirjastas Vilniuses asuva Meraki Business Home omanik BH Meraki UAB, Baltic Horizon Fondi SPV, kinnisvara ostu-müügilepingu Groa Capitali poolt valitsetava fondi Groa Real Estate Opportunity Fund UAB-ga, et müüa Vilniuses, Leedus asuv kinnisvara Meraki Business Home.

Meraki büroohoone arendus algas 2019. aastal ja esimene torn valmis 2022. aasta augustis. Projekt hõlmas teise torni ehitust, mis ei ole tänaseks realiseerunud. Arendust mõjutas nii COVID-19 kui ka kõrge inflatsioonitase.

„Hoolimata keerulistest tingimustest oleme suutnud saavutada hoone ligi 90%-lise täitumuse taseme. Täna on Meraki jätkuvalt üks piirkonna kaasaegsemaid hooneid, mida kinnitab ka BREEAM Excellent New Construction sertifikaat,“ kommenteeris fondijuht Tarmo Karotam.

„Meil on hea meel Meraki büroohoone ostu üle, sest omandamine võimaldab Groa Capitalil veelgi kasvatada oma kvaliteetsete büroohoonete portfelli. Usume, et see annab Groa Capitalile ka atraktiivse võimaluse ehitada teine Meraki torn umbes 8500 m2 suuruses,“ kommenteeris Groa Capitali tegevjuht Nerijus Dagilis. „Alustame läbirääkimisi potentsiaalsete üürnikega kohe pärast tehingu sõlmimist,“ lisas Gora Capitali tegevjuht Nerijus Dagilis.

Vara müügihind on ligikaudu 16 miljonit eurot, mis on lähedane viimasele hindamisele. Tehingust vabastatud vahendid kasutatakse Baltic Horizon Fondi võlakirjade lunastamiseks 3 miljoni euro väärtuses ja Bigbankilt võetud laenu tagasimaksmiseks.

„Baltic Horizon Fond on vähendamas oma finantsvõimendust ning alates 2021. aastast on samuti vähendatud oma allokatsiooni B-klassi büroosegmendis. Tehingust vabanevate vahendite abil vähendab fond oma laene ja suurendab likviidsust oma edasiseks tegevuseks,“ lisas fondijuht Tarmo Karotam.

Tehingu lõpuleviimine peaks toimuma 2025. aasta märtsi keskpaigaks.

Eesti Pank: Palgakasv hoogustus, kuid tööjõunõudlus püsib nõrk

Eesti PankKiire palgakasv jätkus ja ulatus möödunud aasta neljandas kvartalis 8,3%ni. Avaliku sektori palgakasv aeglustub, kuid erasektoris oli see oodatust kiirem. Hoogsa palgakasvu põhjuseks võivad olla ajutised tegurid, kuid see võib viidata ka ohule, et tööd otsivad inimesed ei vasta hästi tööjõudu otsivate ettevõtete vajadustele.

Nõrk majanduskeskkond ja keskmisest suurem vaba tööjõu hulk töötavad tavaliselt väiksema palgasurve suunas, kuid ometi erasektori palgakasv 2024. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis hoogustus. Selline tavatu areng võib viidata probleemile, et vaba tööjõud ei vasta ettevõtete vajadustele, mis tähendab, et sobivate oskustega töötajatele makstakse rohkem palka. Samuti võivad selle taga olla ajutised asjaolud. Lühikeses plaanis võis palgakasvu mõjutada tulumaksumäära tõus, mistõttu võis osa palga-, preemia- ja puhkusemaksetest, mis muidu oleks välja makstud jaanuaris, nihkuda juba detsembri lõppu. Samuti võis rolli mängida töötundide arvu suurenemine majanduse taastumise taustal. Mõju võis avaldada seegi, et töötajad küsisid eelseisva käibemaksutõusu tõttu suuremat palgatõusu.

Tööpuudus oli möödunud aasta neljandas kvartalis 7,4% ehk jäi samaks nagu kolmandas kvartalis. Samal ajal on maksu- ja tolliameti andmetel palgasaajate arv endiselt vähenenud. Kui seni on avaliku sektori tegevusalade palgasaajate arv kasvanud, siis praegu see kasv raugeb. Erasektoris väheneb palgasaajate arv edasi, kuid see kahanemine on aeglustunud. Rõõmustavaid sõnumeid saab aga töötlevast tööstusest. See sektor kannatas majanduslanguse ajal tugevasti, möödunud aasta viimastes kuudes aga suurenes selle palgasaajate arv veidi. Ka on töötleva tööstuse tööandjad muutunud optimistlikumaks lähituleviku hõive osas.

Kuigi majanduslangus pidurdus juba 2024. aasta alguses ja neljandas kvartalis suurenes SKP aasta arvestuses 1,2%, pole tööjõunõudlus veel otsustavalt taastumise kursile pööranud. Siiski on hõive määr ajaloolises vaates kõrge, sest majanduslanguse ajal kärbiti töökohti vähem kui eelnevatel kordadel ning tööturule jõuavadki majandusaktiivsuse muutused hilinemisega.

Arco Vara: Arco Vara laiendab arendustegevust Kristiines

Arco VaraArco Vara tütarettevõte Kodulahe II OÜ ostis ehitusloaga kinnistud aadressile Spordi 3a ning 3b Kristiine Tallinn. Kahe maja kujul tuleb arendusele maa-aluse parklaga 7600 m2 elamukinnisvara (brutoehitusmaht). Hoonetes on kokku 56 korterit, millest mitmetel on rõdu või terrass. Spordi 3a ja 3b korterite eelmüük algab 2025. aasta teises kvartalis ning koduomanikud saavad võtmed kätte 2026. aasta lõpuks. Projekti koguinvesteering on 15 miljonit eurot. Hooned ehitab Arco Vara ehitusettevõte Arco Tarc OÜ.

Arco Vara AS-i tegevjuht Kristina Mustonen: “Otsisime projekti, kus saab ehitustegevusega koheselt alustada. Spordi 3a ja 3b näol on tegemist unikaalse arendusprojektiga, mis ühtib Arco Vara väärtustega. Arco Vara eesmärk on luua kvaliteetseid ja efektiivse planeeringuga kodusid, mis vastavad kliendi ootustele. Keskendume koduostja soovide mõistmisele ning oleme kaasaegse elustiili vajadustega arvestanud ka selle arenduse puhul.”

Tallinna uute korterite arendusturu oluline info: kevad 2025

Tõnu ToomparkKas tugined otsuste tegemisel faktidele või kõhutundele? Kas vajad kinnisvaraturu osas kiiret ja usaldusväärset infot? Aitan kokku panna süsteemse vaate, mis toimub arendusturu.

  • Mis suunas ja millise kiirusega liiguvad hinnad?
  • Kas pakkumine suureneb või väheneb?
  • Kas müüki tulevad projektid leiavad ostjad?
  • Kas mõnes turusegmendis on defitsiit? Või sootuks ülepakkumine?
  • Kas piirkonniti on neis tegurites olulisi erinevusi? Või korterite suuruse alusel?

Kogun juba üle 15 aasta regulaarselt kokku info kõikide Tallinna-Harjumaa uusarenduste kohta. See annab võimaluse saada hea pildi nii turu hetkeseisust kui selle liikumistest pikema perioodi vältel.

Siit saab teha häid järeldusi turu nii nõudluse kui pakkumise kohta. Näiteks:

  • millise suurusega kortereid pakutakse;
  • millise toalisusega kortereid pakutakse;
  • millises ruutmeetrite vahemikus on ühe-, kahe-, kolme- jne toalised korterid, mida pakutakse;
  • millises piirkonnas milliseid kortereid pakutakse;
  • millised korterid lähevad müügiks suuruse alusel;
  • millised korterid leiavad ostja hindade alusel;
  • millises suunas ja millise tempoga liiguvad korterite hinnad;

Aitan konkreetsete otsuste tegemiseks vajalikud andmed kokku panna. Samuti pakun abi andmete tõlgendamisel. Aitan eristada olulise ebaolulisest.

Kui leiad, et uusarenduste turu trendid võiksid sulle vajalikud olla, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooring // Tõnu Toompark

Swedbank: Energiaklass ei ole eluasemelaenude puhul määravaks

SwedbankEuroopa keskpanga aina karmimaks muutuvad reeglid seoses energiatõhususega on tekitanud küsimusi, kas laenude väljastamine hakkab sõltuma hoonete energiamärgisest. Kui rääkida eraisikute eluasemelaenudest, on vastus ei. Tõsi, energiamärgis võib mõjutada laenu hinda, kuid see on vaid üks aspekt mitmete teiste oluliste seas.

Vaadates eelmise aasta statistikat, siis pooled Swedbanki eluasemelaenud on väljastatud kodu ostmiseks, mis on ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat. See tähendab, et kui energiamärgis oleks kodulaenu andmise otsuse puhul määrav, jääksid vähemalt pooled laenud väljastamata ja kodud ostmata. Energiamärgise olemasolu võib olla kinnisvara ostul müügiargument, kuid laenuturu vaatest selle olemasolusse kinni jääda pole veel võimalik. Me valime ostmiseks ikka ise meile sobiva kinnisvara ja pank finantseerib selle ostu, määrates laenutingimused.

Energiamärgis võib mõjutada laenu hinda

Jah, energiamärgis on olulise tähtsusega ja mõjutab teataval määral laenuvõtja omafinantseeringu panust ja laenu hinda ja me räägime siin 0,1 – 0,5 protsendipunkti suurusest erinevusest. Eraisikute laenude puhul on endiselt olulised aspektid laenuvõtja sissetulek, kulude ja tulude tasakaal, varasem krediidikäitumine ja muud sellised laenuvõtjaga seotud tingimused. Pangana arvestame sellegagi, et inimesed soovivad soetada kodu, millel veel ei olegi energiamärgist, kuid mida plaanitakse energiatõhusamaks renoveerida ja siis märgis taotleda. Sellisel juhul tunneme huvi, kas renoveerimiseks vajalikud vahendid on olemas, vajadusel nõustame.

Pank loomulikult jälgib, millised on portfellis olevate varade energiamärgised, kuid omaette küsimus on nende andmete kättesaadavus. Energiamärgis, mis väljastatakse tarbimise alusel, kehtib kümme aastat. Kui tegemist on uue, äsja valminud varaga, millele on väljastatud arvutuste alususel tehtud energiamärgis, siis kehtib märgis kaks aastat kasutusloa väljastamises. Seega tuleb teada, et energiamärgis ei kehti piiramatult. Viimastel aastatel on energiatõhususe teema selgelt aktuaalsem ning sellel pööratakse tähelepanu nii kinnisvara ostes kui ka laenude väljastamisel. Saame kinnitada, et inimeste teadlikkus on energia säästmise osas kasvanud ja see on tegelikult kõige olulisem areng. Eriti on kasvanud teadlikkus kortermajade renoveerimise vajalikkusest.

Kuigi riik pakub kortermajade renoveerimiseks erinevaid toetusmeetmeid, siis vahendeid korraga kõigile ei jagu. Sellisel juhul ei tasu aga meelt heita, sest ka pangad pakuvad siin erinevaid võimalusi. Näiteks on võimalik hakata kortermaja renoveerima etapiviisiliselt, alustades näiteks katusest, seejärel võtta ette fassaad ja nii edasi, see kõik jääb juba korteriühistu otsustada. Oluline on aga selle kõigega võimalikult vara alustada, sest asjaajamised (projektid, load jm) võtavad aega.

KV.EE kinnisvara-podcast: maakleribüroo vaade Eesti elamispindadeturule

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 107. saates on külas LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Räägime elamispindade turust ja maakleribüroo vaatest sellele. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Esmalt raamistab Ingmar Saksing ära, mis on kõige olulisemad majandustegurid, mis on meie keskkonda hetkel mõjutamas. Samas on majanduskeskkond muutumises, kuid maakler peab tehinguid tegema sellele vaatamata.

Saate teises osas annab Ingmar Saksing hinnangu elamispindade turule 2024. a ja väljavaadetele 2025.-2026. a. Juttu tuleb nii tehingute arvust kui hindade liikumisest.

Vaatame lähemalt, milline on maakleri ja maakleribüroo juhi nägemus kinnisvaraturust ja selle trendidest läbi Ingmar Saksingu silmade. Uurime, mis on olnud viimase aja olulisemad mured ja rõõmud ning mis on suuremad väljakutsed 2025. aastal.

Saate lõpetuseks annab Ingmar Saksing turuosalistele pika nimekirja soovitusi ja nõuandeid, mida tasub silmas pidada ja arvesse võtta.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile ⁠klienditugi@kv.ee⁠.

Telli podcast enda podcast’i äppis või pane laik ja jälgi ⁠KV.EE Facebook⁠‘i lehte.

Vaata podcast’i videona ⁠KV.EE YouTube’i EE video⁠‘i kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO  või ⁠Spotify lehelt⁠.

Swedbank: Kodukulud – mida iga koduostja peaks teadma?

SwedbankKodukulud moodustavad sageli suurima osa meie igakuistest väljaminekutest. Seetõttu on kodu ostmise juures oluline peale kinnisvara hinna arvestada lisakuludega, mis omaniku eelarvet pikka aega mõjutavad. Jagan mõtteid, mida koduostu kavandades tähele panna.

1. Kinnisvara igakuised ülalpidamiskulud

Kodu ostes tasub lähtuda pere vajadustest – väiksem kodu tähendab üldiselt ka väiksemaid ülalpidamiskulusid. Kui soovid aimu saada, kui suured on tegelikud kommunaalkulud, palu kinnisvara müüjal näidata varasemaid suviseid ja talviseid arveid. Kehvasti soojustatud majas võib küte talvekuudel olla üllatavalt kallis.

Kui plaanid koduvahetust, tasuks arvestada võimalusega, et haldad mõnda aega kahte elamispinda. Näiteks võib juhtuda, et uus kodu pole veel valmis, samas kui vana on juba müüdud ja uued omanikud soovivad võimalikult kiiresti sisse kolida. Sellistes olukordades tuleb olla valmis lisakuludeks, nagu üüripind ja asjade hoiustamiseks laoruum.

2. Ühistu halduskulud ja remondifond

Uut kodu valides on tähtis uurida kortermaja seisukorda. Kas hoone on renoveeritud? Kas katust, torustikku või elektrisüsteemi on uuendatud? Samuti tasub vaadata, kas ühistul on lähiajal plaanis suuremaid remonditöid ning kuidas need kulud korteriomanike vahel jaotuvad. Kui tead ette, et kulud jagatakse korterite, mitte ruutmeetrite järgi, siis tead võimalikeks vaidlusteks valmis olla. Kui maja energiaklass on madal, võivad kommunaalkulud talvel olla palju suuremad, kui esialgu võiks arvata.

Tegus ühistu ja korrapäraselt hooldatud maja on kindel pluss. Pikemas plaanis aitavad renoveerimistööd vähendada energiakulu ja suurendada vara väärtust. Samas tuleb arvestada, et remondifondi maksed võivad mõjutada igakuiseid kulusid veel aastaid.

3. Ühekordsed tehingu- ja sisseelamise kulud

Koduost ei piirdu ainult müügihinna tasumisega. Kui ostad kodu laenuga, lisanduvad sellele ühekordsed kulud: hindamisakt, lepingu sõlmimise tasu, notaritasu ja riigilõiv. Sõltuvalt tehingu hinnast ja sellest, kas piisav tagatis on juba seatud, võivad tasud olla erinevad. Küsi julgelt ja aegsasti enne tehingut notaribüroost kulude suurusjärku, sellega ennetad üllatusi oma eelarves.

Uude koju sisse kolides on üsna tavapärane, et soovitakse värskendada siseviimistlust ja soetada uuemat sisustust. Hästi planeerides väldid ootamatuid või tagantjärele mõeldes mõttetuid väljaminekuid.

4. Laenuintresside mõju

Praegu on kodulaenude intressimääraga seotud euribor hakanud taas langema, kuid tulevik on ettearvamatu. Ökonomistid teevad lähituleviku prognoose, kodulaen võetakse aga keskmiselt 26 aastaks. Praegu ei oska keegi öelda, mis ootab ees 10 või 20 aasta pärast. Seda näitab ka minevik: paarkümmend aastat tagasi oli meil kõrge euribor, seejärel kukkus euribor ligi seitsemaks aastaks miinusesse, negatiivset euribori ei peetud enne seda aga võimalikuks. Nüüd on euribor taas plussis ja hakanud tippudest alla tulema. Seetõttu on oluline hinnata, kas laenumaksed jäävad taskukohaseks ka siis, kui intressimäär tõuseb. Näiteks isegi paariprotsendiline tõus võib suurendada igakuist makset märkimisväärselt.

Samuti on hea mõte luua säästupuhver, millega katta vähemalt kolme kuu igakuised kulud. Selline turvavõrk aitab ootamatuste korral paremini toime tulla.

5. Kindlustus – vajalik turvatunne

Kodu soetamiseks laenu võttes tuleb mõelda riskide maandamisele, kui midagi juhtub varaga või laenuvõtja endaga. Kindlustus on esimene valik nii vara kui ka elu kindlustamiseks. Korteri või maja kindlustamine kaitseb omanikku ja laenuandjat. Näiteks suure põlengu või uputuse tõttu võivad kindlustuseta pered jääda väga keerulisse olukorda. Õige kindlustuskaitse aitab aga kodu taastamiskulud katta.

Kindlustust valides mõtle alati sellele, millised kaitsed on vajalikud, ja lähtu sellest, mitte ainult kohustuslikust vaatest, mis tagab ainuüksi pangale tagatise.

Kokkuvõtteks

Kodu ostmine on suur ja kaalutletud otsus, mis vajab põhjalikku eeltööd. Lisaks müügihinnale on oluline arvestada igakuiseid ja ühekordseid kulusid, kodu energiatõhusust ning tulevikus ette tulla võivaid ootamatuid väljaminekuid. Mida põhjalikumalt ostu planeerid, seda kindlam on, et valitud kodu on sobiv ja pikaajaliselt jõukohane ning seal elamine pakub rõõmu.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja.

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja mittealkohoolsed joogid.

Toidukaupadest kallinesid veebruaris võrreldes jaanuariga enim ehk 7,3% toiduõlid. Kohv kallines 4,6% ja hommikusöögihelbed 3,9%. Kuu jooksul tõusid 5% ka siidrite ning 3,2% tubakatoodete hinnad, mida võib seostada aktsiisitõusuga. Odavnes värske või jahutatud kala (7%), samuti külmutatud puuviljad ja marjad ning kartul (mõlemad 1,3%).

Bensiin oli 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,3% ja diislikütus 0,9% odavam.

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates 2025. aasta jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2024. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2025

Kaubagrupp Kaubagrupi kaal indeksis 2024, ‰ Kaubagrupi kaal indeksis 2025, ‰  THI muutus, %
jaanuar 2025 –veebruar 2025, % veebruar 2024 – veebruar 2025, %

KOKKU

1000

1000

1,4

5,3

Toit ja mittealkohoolsed joogid

224

213,9

0,8

5,1

Alkohoolsed joogid ja tubakas

46,4

43,9

0,3

2,3

Riietus ja jalatsid

48,5

53,6

0,1

-1,3

Eluase

179,9

176,5

4,7

8

Majapidamine

65,2

54

0

2

Tervishoid

54,9

62,5

0

3,7

Transport

149,5

145,5

0,1

8

Side

43,6

39,6

-0,1

7,1

Vaba aeg

79

85,1

3,3

3,5

Haridus ja lasteasutused

10,7

10,5

0,1

7,2

Söömine väljaspool kodu, majutus

39,8

58,8

0,4

4,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

58,5

56,1

1,3

6,5

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Bigbank: Selle aasta intressilangetused võivad tulla isegi suuremad kui eelmise aasta lõpus eeldati

BigbankTäna alandas Euroopa Keskpank baasintressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra ja keskpangas hoiustamise määr on nüüd 2,5%. Turud ootasid seda langetust, sest euribor on jõudnud juba tasemele 2,34%, mis näitab, et oodatakse ka järgmisi langetusi.

Kui prognoose vaadata, siis peaks suveks meid ees ootama veel kaks langetust, vastavalt siis juunis ja aprillis. Juuliks võiks seega euribor langeda tasemele 1,7%, mis on hea uudis meie laenuvõtjatele, halb uudis pankadele. Madalam euribor peaks turgutama Saksamaa ja Eesti majandust, sest majandussurutisest väljatulek on vaevaline. Miks Saksamaa? Saksamaa majandus on tõsiste probleemide ees, sest pole enam odavat Vene gaasi ja Hiina konkurents on ka väga tugev. Kui sellele lisanduvad mingil hetkel veel USA tollid, siis võib ka sellel aastal oodata Saksamaal 0% kasvu.

Seega ei ole sugugi üllatav kui Keskpank otsustab intresse veel ka sügisel langetada, et odava raha hinnaga turgutada vinduvat Euroopa majandust.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 17.-25.03.2025

Kinnisvarakoolis toimub 17.-25.03.2025 esmakordselt koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC“. Koolitus tõstab osalejate professionaalsust ja enesekindlust klienditeeninduses, pakkudes praktilisi tööriistu paremaks suhtlemiseks ja keeruliste olukordade lahendamiseks. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitusele on oodatud:

  • juba töötavad klienditeenindajad – inimesed, kes töötavad igapäevaselt klientidega ja soovivad arendada oma oskusi;
  • alustavad klienditeenindajad– inimesed, kes alles alustavad tööd teeninduse valdkonnas ning vajavad baasteadmisi ja praktilisi tööriistu;
  • kliendihaldusega seotud spetsialistid – inimesed, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine või meeskonna juhtimine teeninduses ning kes soovivad süvendada oma teadmisi ja oskusi;
  • ettevõtjad ja väikeettevõtte omanikud – inimesed, kellele on oluline iseenda ja oma töötajate klienditeeninduse oskuste täiustamine, et pakkuda kvaliteetset teenust ja kasvatada oma äri.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 17.-25.03.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.03.2025 Korteriühistu juhtimine – seadusandlus ja raamatupidamine