Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üüri maksmise kohustus kuni lepingu lõppemiseni

Sageli tuleb ette, et üürnik, olles sõlminud tähtajalise üürilepingu, otsustab ilma mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist üüritud eluruumist lahkuda ja üüri enam mitte maksta. Kas nii saab?

VÕS § 296 lg 3 kohaselt peab üürnik üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu. Asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud, ei vabasta teda üüri maksmise kohustusest.

Igal juhul on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kokkulepitud üüri kuni lepingu tähtaja lõppemiseni või kuni uute üürnike leidmiseni. Seejuures, võib üürileandja nõuda kuni lepingu kehtivuse lõpuni kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva üüri ja uue üürnikuga sõlmitud lepingust tuleneva üüri vahe tasumist, kui uus üürnik maksab sõlmitud üürilepingu alusel madalamat üüri, kui üürileandja oleks saanud endise üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel.

Kui üürnik jätab üüri maksmata, saab omanik nõuda võlgnetava üüri maksmist ja jätkata üürisuhet või lepingu üles öelda. Lepingu ülesütlemine ei välista üürileandja nõudeid üürilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Üüri maksmata jätmise tõttu lepingu ülesütlemise järel saab omanik nõuda üürnikult üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamist.

Seega, kui te ei ole kindlad, et suudate üürilepingut täita kuni tähtaja lõpuni, sõlmige pigem tähtajatu lepingu, mille saab kumbki pool üles öelda kolme kuulise ette teatamisega.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 04.2025

Tõnu ToomparkTallinna korterite üüripakkumine liigub kindlalt alla. Kahe kuu tagusega võrreldes on aktiivseid üüripakkumisi portaalis KV.EE ligi 200 vähem. Kuu ajaga on pakkumine vähenenud ~100 korteri võrra.

Pakkumise vähenemise trend näitab, et üüriturg hakkab stagnatsioonist virguma ja on jälle jalgu alla saamas.

See siiski ei tähenda, et üürileandjaid ootab lust ja lillepidu. Olukord liigub staatuse “väga keeruline” suunast staatuse “keeruline” poole.

Endiselt on üürileandja jaoks tähtsad küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringutega otsesemalt või kaudsemalt seotud koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Eesti Pank: TÖÖTURU ÜLEVAADE. Ebakindlus majanduses kandub ka tööturule

Eesti tööturg jäi 2024. aastal üldjoontes stabiilseks. See, et majanduslanguse ajal töötajate arv tööjõu-uuringu järgi ei vähenenud, viitab võimalusele, et majanduse taastudes saavad ettevõtted kahanenud tootmismahtu suurendada sisemist tööjõureservi kasutades. Tööjõu tõhusam rakendamine ja tootlikkuse parandamine on oluline ka ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks ja palgakasvust lähtuva inflatsioonisurve vähendamiseks. Ettevaates on olulisemad tööturgu puudutavad riskid seotud kaubandussõja ja sellest tuleneva suurema ebakindlusega, sest nõudlus tööjõu järele sõltub otseselt ettevõtete käekäigust.

2024. aasta kokkuvõttes tööhõive registriandmete järgi kahanes. Kui erasektoris palgasaajate arv enam endise kiirusega ei kahanenud, siis avalikus sektoris see enam endise kiirusega ei kasvanud. Majanduslanguse tõttu kõige kiirema ja tugevama löögi saanud töötlevas tööstuses, kus hõive kahanes kokku ligi 7%, pööras töötajate arv aasta lõpukuudel majandusaktiivsuse ja ekspordi taastumise toel väikesele kasvule. Siiski kahanes hõive edasi mitmel teisel erasektori tegevusalal, sealhulgas ehituses ja kaubanduses. Avaliku sektori tegevusaladest ei suurenenud palgasaajate arv endise hooga avalikus halduses ja hariduses. Tervishoius seevastu suurenes nõudlus tööjõu järele edasi. Ka teistes Euroopa riikides on viimastel aastatel hõive kasvu toetanud avalik sektor ja teenuste sektor, kuid tööstussektoril on samal ajal läinud kehvemini. Siiski on tööjõu-uuringu andmetel Eesti avaliku sektori hõive osakaal teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmiste seas, isegi kui see on viimastel aastatel kasvanud.

2024. aasta suurem töötute arv võrreldes tunamullusega oli tingitud suures osas aktiivsemast tööotsingust ja vähem töökohtade kadumisest. See näitab ühelt poolt tööturu vastupidavust, aga ka seda, et nõudlus töökäte järele oli liiga nõrk, et luua tööotsijate kasvuga samas tempos uusi töökohti. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jõudnud kõrgema töötuse tasemega riikide sekka, nii nagu ka mitu meie olulist kaubanduspartnerit: Soome, Rootsi, Leedu ja Läti.

Keskmise palga kasv 2024. aastal esialgu 2023. aastaga võrreldes aeglustus, kuid kiirenes aasta lõpus uuesti. Sellesse panustas mõningal määral palgamaksete ajastamine nii, et palk makstaks välja aasta lõpus enne tulumaksutõusu, kuid see ei selgita palgakasvu kiirenemist täielikult. Enim kiirenes palgakasv erasektoris, kus koos majanduse taastumisega võis töötajate töökoormus veidi suureneda. Töötajate palganõudmisi võis kergitada maksutõusudele eelnev soov kompenseerida ostujõu vähenemist, mille hinnakasv võib kaasa tuua. Samuti on võimalik, et rolli võis mängida vajalike oskustega töötajate nappus, millele viitab see, et palgakasv kiirenes olukorras, kus tööotsijaid on keskmisest rohkem. Palga ostujõud kasvas möödunud aasta jooksul hoogsalt ning ületab praegu isegi oma languseelset tippu. Eesti Panga prognoosi järgi pidurdavad maksutõusud ja kiirem hinnakasv sel aastal majapidamiste ostujõu kasvu ajutiselt – 2026. aastal on taas oodata ostujõu märgatavat paranemist tänu tulumaksuküüru kaotamisele.

Muinsuskaitseamet: UNESCO nõustus Estonia ooperiteatri pärandimõju hinnangu järeldustega

MuinsuskaitseametUNESCOt nõustav organisatsioon ICOMOS teatas tagasisides Estonia juurdeehituse pärandimõju hinnangule, et nõustub hinnangu peamiste järeldustega: ooperiteatri soovitud mahus juurdeehitus praeguses asukohas mõjuks pärandinimekirja objektile ehk Tallinna vanalinnale negatiivselt ning kui rahvusooperil ei ole võimalik oma eesmärke saavutada muinsuskaitseameti eritingimuste raamides, mis nägi ette kuni 33% laiendamist, tuleks kaaluda teist asukohta.

UNESCO Eesti esindusele saabunud tagasisides märgiti, et pärandimõju hinnang on igakülgselt professionaalselt koostatud dokument, millele ICOMOSil parandusettepanekuid ei olnud. Samuti kinnitati, et hinnang koostati õigeaegselt, sest tuleb kaaluda mahuka projekti teostatavust tundlikus asukohas; mõjuhindamine peab toetama otsustusprotsessi ning see tuleb viia läbi võimalikult varases staadiumis.

Vastavalt UNESCO juhistele koostatud Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangus analüüsitakse võimaliku arendustegevuse mõju maailmapärandi objekti ehk Tallinna vanalinna väärtusele ning antakse soovitusi võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. Hinnatakse nii Rahvusooper Estonia esitatud juurdeehituse eskiislahendust kui ka kahte alternatiivset lahendust, samuti olemasoleva olukorra säilitamise varianti.

Estonia ooperiteatri juurdeehituse pärandimõju hinnangu koostas muinsuskaitseameti tellimusel arhitektuuriajaloolane ja pärandiekspert Triin Ojari. Hinnangu esialgne versioon sai valmis 2024. aasta oktoobris ning saadeti kaasatud osapooltele arvamuse avaldamiseks. Esimesele versioonile andis tagasisidet 22 asjasse puutuvat asutust ja organisatsiooni ning neile lisaks veel kolm muusikavaldkonna organisatsiooni, kellele saadeti dokument tänavu veebruaris vastavalt Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekule. Kõik tagasiside käigus esitatud küsimused said dokumendi lisana toodud tabelis vastuse ning asjakohaste paranduste puhul täiendati ka pärandimõju hinnangu teksti.

Arupärimistest pikemad koosnesid rohkem kui 20 punktist ning puudutasid nii juriidilist kui ka sisulist poolt: milline on antud juhul avaliku huvi määratlus, kuidas sisustada eriplaneeringu mõistet, milline on UNESCO konventsiooni kui välislepingu koht Eesti õigusruumis. Samuti küsiti korduvalt nii hinnangu koostamise nõude vajalikkuse kui ka kaasatuse ja dokumendi koostamist nõustanud ekspertkomisjoni meelsuse kohta.

Korduvalt tuli tagasiside andmisel rõhutada sedagi, et tegu on eelkõige muinsuskaitse aspektist koostatud dokumendiga, mille metodoloogia lähtub UNESCO juhistest ning see ei analüüsi kavandatava juurdeehituse mõju kohalikule muusikakultuurile või loomemajandusele, ega näiteks ka juurdeehitise võimalikku süsiniku jalajälge.

Mõjuhinnangu esitamise järel menetles seda UNESCOt nõustava organisatsiooni ICOMOS rahvusvaheline komitee.

UNESCO konventsiooni rakendusjuhised ja pärandimõju hindamise juhis näevad ette, et UNESCO analüüsi läbinud pärandimõju hinnangu tulemustega tuleb arvestada kogu planeerimise- ja otsustusprotsessis, sh arhitektuurikonkursi tingimuste koostamisel, ning seetõttu tuleb see koostada ja esitada võimalikult varases staadiumis.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta märtsi seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta märtsi lõpu seisuga langes 0,6769 euroni osaku kohta (28. veebruar 2025: 0,6826). Fondi kogu puhasväärtus on 97,2 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 98,0 eurot). EPRA NRV 2025. aasta märtsi lõpu seisuga on 0,7209 eurot osaku kohta.

2025. aasta märtsis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta märtsi lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 12,8 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 8,3 miljonit eurot).

31. märts 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 243,2 miljonit eurot (28. veebruar 2025: 255,0 miljonit eurot).

13. märtsil 2025 müüs Fond Meraki büroohoone. Tehingust saadud tulu kasutati BH Meraki UAB võetud laenu tagasimaksmiseks summas 10,3 miljonit eurot ja Fondi võlakirjade lunastamiseks 3 miljoni euro väärtuses. Ülejäänud summa kasutatakse investeeringuteks olemasolevatesse kinnisvaradesse.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i dividendimakse ex-päev

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i (väärtpaberi lühinimi EFT1T, ISIN kood EE3100127242) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 22.04.2025 väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev 21.04.2025, kuid arvestades Nasdaq Tallinna börsi kauplemispühasid on faktiline väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 17.04.2025. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2024. majandusaasta eest.

EfTEN Real Estate Fund AS maksab aktsionäridele dividendi 1,11 eurot aktsia kohta 30.04.2025.

EfTEN: Dividend payment ex-date of EfTEN Real Estate Fund AS

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS (trading code EFT1T, ISIN kood EE3100127242) will fix the list of shareholders for dividend distribution on 22.04.2025 at the end of of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities. Proceeding from the above, the date of change of rights related to the securities is 21.04.2025 but considering the trading holidays of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange, the actual date of change of rights related to the securities (ex-date) is 17.04.2025. As of this date, the new owner of the shares is not entitled to dividends for the year 2024.

EfTEN Real Estate Fund AS will distribute dividends in the amount of 1,11 euro per share on 30.04.2025.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for March 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) decreased to EUR 0.6769 at the end of March 2025 (0.6826 as of 28 February 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.2 million (EUR 98.0 million as of 28 February 2025). The EPRA NRV as of 31 March 2025 stood at EUR 0.7209 per unit.

In March 2025, the consolidated net rental income of the Fund remained at the same level, amounting to EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in February 2025).

At the end of March 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 12.8 million (28 February 2025: EUR 8.3 million).

As of 31 March 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 243.2 million (28 February 2025: EUR 255.0 million).

On 13 March 2025 the Fund sold Meraki office building. Disposal proceeds were used to repay the outstanding BH Meraki UAB loan amounting to EUR 10.3 million and to repay early part of the bonds in the amount of EUR 3 million. The remaining amount will be used for investments into existing properties.

Luminor: Kodu ostmine: kas ja milles tuleb järele anda?

Luminor BankUue kodu otsimine võib olla põnev, kuid samas aeganõudev ja stressirohke protsess. Kuidas aga leida endale ideaalne kinnisvara ja ületada koduotsinguga kaasnevad väljakutsed juba teekonna alguses? Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane jagab praktilisi soovitusi, mis aitavad viia eduka tehinguni.

Sobiva kinnisvara leidmine ei pruugi olla sugugi nii lihtne, kui esialgu tunduda võib. „Paljudel koduotsijatel on väga selged eelistused – nagu kinnitab ka Luminori tellitud uuring, peab kaks kolmandikku eestlastest kõige olulisemaks, et kodus oleks piisavalt tube. Samuti väärtustavad ligi pooled vastanuist energiatõhusust ja head heliisolatsiooni ning kõige selle juures on määrav ka hind ja asukoht. Kõik need ootused mõjutavad nii otsingute ulatust kui ka selle keerukust,“ selgitas Rebane.

Tema sõnul seataksegi kõige sagedamini piiranguid just hinnataseme, tubade arvu, infrastruktuuri ja asukoha osas. Mida konkreetsemad ja rangemad on nõudmised, seda keerulisem on leida kodu, mis kõigile seatud ootustele vastaks – eriti kui soovid ei lähe kokku reaalse turuolukorraga. Seetõttu soovitab ta koduotsingut alustades oma prioriteedid läbi mõelda ja vajadusel olla valmis paindlikkuseks.

Ole realistlik ja kaalu oma võimalusi

Kui ideaalne kodu ei taha otsides kuidagi välja ilmuda, tasub oma soovid ja võimalused uuesti kriitilise pilguga üle vaadata. „Tuleb hinnata, kas eelarve lubab leida sellise elamise, mis vastab kõikidele seatud tingimustele,“ sõnas Rebane. Nutikamate valikute tegemiseks soovitab ta kaaluda, kas kõik kriteeriumid on tingimata hädavajalikud või saab millestki loobuda. Näiteks kas aktsepteeritakse väiksemat magamistuba, kui elutuba on avar ja planeering hästi läbi mõeldud. Nii võid sobiva kinnisvara kiiremini leida.

Sea prioriteedid paika

Asukoht, korteri suurus, planeering, energiaklass – milline neist on sulle kõige olulisem? Tanel Rebane soovitab need tegurid tähtsuse järjekorda seada ja mõelda, millised tingimused on hädavajalikud ning milliste punktide osas võiksid vajadusel kompromissi teha. „Kui kõik nõudmised ei saa täidetud, aga leiad variandi, mis on väga lähedal sinu ideaalsele kodule, siis tasub taolist varianti ikkagi tõsisemalt kaaluda.“

Loomulikult tasub koduvalikut hinnata ka kodulaenu tingimuste perspektiivis, sest teatud kinnisvaraobjekte on võimalik osta soodsamate tingimustega. „Näiteks pakume Luminoris uue energiasäästliku kodu ostjatele eripakkumisena teatud tingimustel lausa 0,99%-st kodulaenu marginaali,“ lisas Rebane.

Viivitamise asemel tegutse

Kui sobiv pakkumine on leitud, ei tasu kõhklema jääda. „Heale kinnisvarale on tavaliselt mitu huvilist, seega tasub maakleri või müüjaga võimalikult kiiresti ühendust võtta. Samas tasub vaadata ka laiemat pilti – kui samas piirkonnas on mitmeid sarnaseid pakkumisi ja pakkumine ületab nõudlust, võib olla võimalik hinnas läbi rääkida ja soodsamalt osta,“ soovitas Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht.

Kui aga uue kodu otsimine tundub keeruline või valikuid on liiga palju, tasub nõu küsida kinnisvaraturu spetsialistilt või usaldusväärselt tuttavalt, kes oskab hetkeolukorda realistlikult hinnata. Samuti pakub tuge Luminori koduostu abiliin, kust saab personaalset nõu ja vastuseid küsimustele, mis tekivad koduostu planeerides – olgu need seotud sobiva kodu leidmise, kodulaenu võimaluste või järgmiste sammude kavandamisega.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 22.–30.04.2025

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 22.–30.04.2025. Neljapäevase koolituse jooksul annavad ülevaate kinnisvaraõigusest, rahapesu tõkestamisest, kinnisvara andmebaasidest ja registritest, kindlustamisest, kinnisvaraturust, detailplaneeringutest ning maakleritegevusest järgmised valdkonna eksperdid: Evi Hindpere, Darja Sudarinen, Andres Teder, Liina Laks, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle, kui:

  • soovid arendada oma seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
  • soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikule aspektile;
  • soovid pakkuda oma klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
  • soovid saada veel paremaks maakleriks;
  • soovid läbida maakleri kutseeksami.

Koolitus toimub hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas õppida kontaktõppes klassiruumis või liituda koolitusega veebis.

Koolituskoht: Kinnisvarakooli koolitusklass, Tulika 19, Tallinn (Flora Maja, B-korpus, I korrus).

Veebiosalejatele saadetakse enne koolituse algust personaalne ligipääsulink Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2024. a tehti elamispindade tehinguid 2602 eurot inimese kohta

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a elamispindade tehingute rahaline käive ühe Eesti elaniku kohta oli 2602 eurot. Aasta varasem elamispindade käive inimese kohta oli 2554 eurot.

Suurim rahaline käive inimese kohta on selgelt piirkondades, kus kinnisvara on kallim ja tehingu koguhind suurem. 

Tallinna tehingute rahaline käive inimese kohta oli 2024. a 3770 eurot. Harjumaa ilma Tallinnata käive ületas Tallinna linna näitu ja oli 4135 eurot.

Harjumaa käive oli suurem, sest väljaspool Tallinna on valdavalt suuremad elamispinnad. Tallinnas tehakse tehinguid valdavalt korteritega, väljaspool Tallinna on tehingute seas märksa enam ühepereelamuid ja paaris- ning ridaelamukortereid, millede tehingute koguhind on suurem.

Kõige tagasihoidlikum oli elamispindade tehingute käive Valgamaal. Valgamaal tehti 2024. a käivet 369 eurot inimese kohta.

Andmed on kombineeritud maa- ja ruumiameti ning statistikaameti andmete alusel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Everaus Kinnisvara kaasas Estateguru investoritelt ligi miljon eurot arendusmaa ostuks

EstateguruKinnisvaraarendaja Everaus Kinnisvara kaasas Rae valda rajatava elamukvartali kinnistute ostuks Estateguru platvormi investoritelt 954 000 eurot, kusjuures 4218 erinevat investorit märkisid laenumahu täis vaid kolme tööpäevaga.

“Selline laenumahu täismärkimise kiirus näitab meie investorite kõrget usaldustaset Everaus Kinnisvara projektide suhtes, mis on välja teenitud viimaste aastate edukate projektidega,” kommenteerib Estateguru juht Mihkel Stamm.

Kokku 18 kuuks väljastatud laenu oodatav tootlus Estateguru investoritele on 11,5% aasta baasil ning saadud rahaga finantseerib Everaus Kinnisvara 90% kinnistute ostutehingust. Arendaja soetab Rae valda planeeritava elamukvartali jaoks 60 000 ruutmeetri suuruse maa-ala, kuhu kuulub kokku 26 elamumaa kinnistut ning transpordimaad. Tallinna kesklinnast 7,5 kilomeetri kaugusele rajatava elamukvartali detailplaneering on juba kinnitatud ning piirkonda on plaanis ehitada nii üksik- ja paarismaju kui ka ridaelamuid.

“Meie investorid on varem finantseerinud nii Everaus Kinnisvara maaoste, taristu kui ärimajade ehitust, aga ka aidanud vabastada kapitali juba valmis korterite alt, et arendaja saaks suunata raha uutesse projektidesse,” toob Stamm näiteid senisest koostööst ning lisab, et nende projektide jooksul on arendaja tagastanud platvormi investoritele ligi 12 miljonit eurot põhiosana ja 1,2 miljonit eurot intressidena.

“Meil on olnud hea meel näha investorite aktiivset osalust meie projektides Estateguru platvormi kaudu. Ühisrahastusplatvorm on võimaldanud meil kaasata laiemat investorbaasi, kes jagavad meie visiooni ja usuvad meie projektidesse,” kommenteerib Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik. “Ühisrahastusplatvorm võimaldab meil rahastada projekte ka neis etappides, mida pangad ei finantseeri – nagu näiteks maaost ja infrastruktuuri ehitus, mistõttu on Estateguru näol tegemist väärtusliku partneriga. Meie kasvustrateegiat arvestades teeme kindlasti koostööd ka edaspidi,” lisab ta.

Eelmisel aastal rahastasid Estateguru platvormi investorid 341 erinevat kinnisvaraprojekti kokku enam kui 80 miljoni euroga ning teenisid aasta jooksul 12,6 miljonit eurot intressitulu.

Estateguru on Euroopa juhtiv kinnisvaralaenude platvorm, mis pakub kinnisvaraga tagatud laene väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning atraktiivset tootlust tuhandetele investoritele nende laenude rahastamisel.

Tänu arendajate ja investorite kokku toomisele saavad reaalsuseks projektid, mis muudavad meie elukeskkonda kaasaegsemaks, energiatõhusamaks ja nägusamaks.

Estateguru on aidanud ellu viia üle 7000 kinnisvaraprojekti, rahastades neid kokku rohkem kui 850 miljoni euroga. Platvormiga on liitunud üle 160 000 investori enam kui 100 riigist ning keskmine ajalooline tootlus investoritele on olnud 10,17%.

Estategurul on Euroopa ühisrahastusteenuse tegevusluba.

Hepsor: Hepsor ja EfTEN arendavad koostöös Lasnamäele ligi 300 korterit

HepsorHepsor AS alustab koostööd EfTEN Capitali hallatava usaldusfondiga EfTEN Special Opportunities Fund, et alustada Lasnamäel ühise arendusprojekti elluviimist.

Hepsor AS-i tütarettevõte Hepsor Finance OÜ sõlmis osanike lepingu, mille alusel müüdi 50% suurune osalus Hepsor SOF OÜ-s EfTEN Capitali hallatavale usaldusfondile EfTEN Special Opportunities Fund. Hepsor SOF OÜ osaluse müügiga loodi alus Lasnamäel asuva arendusprojekti ühiseks elluviimiseks.

10. aprillil 2025 sõlmiti Hepsor SOF OÜ osanikevaheline leping, mille alusel Hepsor SOF OÜ omandab Hepsori kontserni ettevõtetelt järgmised kinnistud kogumaksumusgea 9,0 miljonit eurot (lisandub käibemaks):

Hepsor Fortuuna OÜ ja Hepsor SOF OÜ vahel sõlmiti asjaõigusleping, mille alusel võõrandati kinnistud aadressidel Paevälja pst 5, 7 ja 9, Tallinn. Tehingu maksumus on 2,7 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Hepsor N450 OÜ ja Hepsor SOF OÜ vahel sõlmiti võlaõiguslik ostu-müügileping, mille alusel võõrandatakse kinnistud aadressidel Narva mnt 150 ja 150a, Tallinn. Tehingu maksumus on 6,3 miljonit eurot (lisandub käibemaks). Asjaõigustehing leiab aset lähikuudel peale nimetatud kinnistute detailplaneeringu kehtestamist.

Kinnistute omandamise lepingud allkirjastati 11. aprillil. Hepsori aktsionärid teenivad nimetatud tehingutest kokku ligikaudu 3,7 miljonit eurot kasumit, millest 1,9 miljonit realiseerub 2025. aastal. Vabanev kapital suunatakse Hepsori kontserni teistesse arendusprojektidesse tänastel koduturgudel.

Hepsori ja EfTENi koostööprojekt Lasnamäel hõlmab kokku ligikaudu 300 korteri ning väiksemas mahus äripindade rajamist. Arendus viiakse ellu kolmes etapis, igas etapis on ligikaudu 100 uut kodu. Esimese etapi ehitusega planeeritakse alustada 2026 aastal. Samale arendusalale on Hepsor juba rajanud 100 uue koduga Paevälja hoovimajade nimelise arendusprojekti (valmis aastal 2023). Arendusalale tervikuna rajab Hepsor erinevates etappides kokku 500 uut kodu.

Lasnamäe linnaosa on rahvaarvult võrreldav Tartu linnaga ning moodustab ühe tihedama asustusega elamupiirkonna Eestis. Arenduskonkurents piirkonnas on madal, mis muudab projekti Hepsori jaoks strateegiliselt oluliseks ja äriliselt atraktiivseks.

„Koostöö EfTENiga võimaldab meil tuua Lasnamäele uue kvaliteediga elukeskonna. EfTEN on usaldusväärne ja professionaalne partner, kelle pikaajaline kogemus kinnisvarainvesteeringute vallas lisab projektile ka strateegilist kaalu,“ selgitas Hepsori juhatuse esimees Henri Laks.

Luminori uuring: eestlased tahavad tube, mitte ruutmeetreid

Luminor BankLuminori tellitud uuringust selgus kolm omadust, mida Eesti inimesed kodu valikul kõige olulisemaks peavad. Esmapilgul võib tulemus tunduda ootuspärane, kuid nende eelistuste taga peituvad trendid, mis on märgatavalt muutnud uusarenduste planeeringuid ja korterite suurust. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas analüüsib, miks uued kodud on jäänud väiksemaks – ja mida see inimeste ootuste kohta räägib.

Norstati läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti inimeste jaoks kõige olulisemaks kodu omaduseks piisav tubade arv – nii vastas ligi kaks kolmandikku küsitluses osalenutest.

„Vaadates, mida meie kliendid ostavad ning kuidas uusarendusi planeeritakse, näeme jätkuvalt suunda, et köök ja elutuba on enamasti ühendatud ning nendesse soovitakse võimalikult palju avarust. Samal ajal on magamistoad muutunud väiksemaks – neid kasutatakse valdavalt vaid magamiseks ning kõrge ruutmeetrihind paneb koduostjaid eelistama kompaktsust,“ selgitas Kikas.

Tema sõnul on tubade arvu tähtsus viinud selleni, et teised ruumid on ajas muutunud väiksemaks. „Kui nõukogudeaegsetes paneelmajades olid kolmetoalised korterid enamasti 60–70 ruutmeetrit, siis 2000ndatel hakati ehitama sama suurusega kahetoalisi. Tänastes uusarendustes näeme, et samade ruutmeetrite peale mahutatakse taas kolm tuba,“ tõdes Kikas.

Kuigi ruumide pindala on vähenenud, on planeeringutesse lisandunud nutikust. „Tänapäevastes korterites ei raisata pinda pikkadele koridoridele, sahvrid asuvad n-ö keldris ja iga ruutmeeter on targalt läbi mõeldud,“ lisas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Samas ei usu Kikas, et korterid lähiajal veelgi väiksemaks muutuvad. „Elutoa avarusest ei soovi inimesed loobuda ning magamistubade pealt on juba peaaegu maksimum välja pigistatud – keskmine magamistoa suurus uusarendustes on umbes 10 ruutmeetrit. Arvestades, et seadusest tulenevalt ei saa magamistuba olla väiksem kui 8 ruutmeetrit, ei ole siit enam palju võtta. Sellest väiksemad toad liigituvad abiruumideks,“ sõnas ta.

Uuringust selgus ka, et teiseks olulisemaks teguriks on hoone energiatõhusus, mille tõi välja 47% vastanutest. Helina Kikase sõnul aitab energiatõhus kodu hoida igakuised kulud kontrolli all ning on keskkonnasõbralikum valik.

Kolmandal kohal on uuringu järgi hea heliisolatsioon, mida hindas 45% vastanutest. „Korterit ostes soovitan kindlasti testida, kui mürakindel on maja. Võimalusel paluge arendajalt luba minna kõrvalkorterisse – las kaaslane teeb seal võimalikult kõva lärmi. Samuti tasub tal lasta liftiga sõita ja kuulata, kui palju heli tuppa kostub. See annab hea aimduse, kas müratase võib elukvaliteeti hakata häirima või mitte,“ soovitas Kikas.

Luminori tellitud uuring viidi läbi märtsis koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Muinsuskaitseamet: Muinsuskaitseamet toetab mälestiste restaureerimist 3 miljoni euroga

MuinsuskaitseametMuinsuskaitseamet toetab tagastatud ehitismälestiste restaureerimist omandireformi reservfondi voorust kokku kolme miljoni euroga. Ühtekokku laekus 2025. aasta taotlusvooru 90 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 7,7 miljonit eurot.

„Muinsuskaitseameti toetuste eesmärk on abistada omanikke Eesti ehituspärandi väärtuslikuima osa ehk mälestiste säilimisel, millele aitab kõige paremini kaasa nende aktiivne kasutamine, regulaarne hooldamine ja restaureerimine. Tagastatud ehitismälestiste omanikel, nende õigusjärglastel ja mälestiste tänastel valdajatel tuleb siiamaani tegeleda okupatsiooniaastatel sündinud kahju tagajärgedega, kui ehitised heaperemehelikku hoolitsust enamasti ei saanud,“ sõnas muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Toetatavate objektide hulgas olid kirikud, vesiveskid, elamud, mõisa pea- ja kõrvalhooned ning üks tuulik. Peamiselt toetati katuste ja fassaadide ning kirikutornide restaureerimist. Minimaalne toetussumma on 30 000 ning maksimaalne 200 000 eurot, toetatavad tööd tuleb ära teha järgmise ehk 2026. aasta lõpuks.

Toetussummast 76% eraldati kogudustele ning 24% teistele taotlejatele, kelle seas oli nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Toetuste eelarveline jaotus on proportsioonis esitatud taotlustega – kuna erasektori ning kohaliku omavalitsuse esitatud taotluste arv oli 24% kõigist nõuetele vastavatest taotlustest, siis on ka rahuldatud taotluste osakaal sellele vastav.

Tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks mõeldud omandireformi reservfondi taotlusvoor oli avatud 2. detsembrist 2024. aastal 31. jaanuarini 2025. aastal. Toetuse taotluste pingeread ja eraldatud toetussummad leiab muinsuskaitseameti koduleheküljelt eraldatud toetuste alt.