Uus Maa: Tallinna ümbruses hakkavad vabad krundid otsa saama

Eesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme Igor Habali sõnul kasvas kinnisvaratehingute arv eramajadega mullu enam kui 10%. Tallinna lähiümbruse populaarsemate piirkondade Viimsi, Kakumäe ja Peetri vabad krundid on suuresti otsa saanud ning inimesed on sunnitud järjest kaugemale kolima.

Igor Habali kinnitusel viimane majanduslangus kruntide hinda alla ei toonud, pigem vastupidi. „Krundid ja eramud on korteritest vähem likviidsed ning majanduskriis tabab neid sektoreid tavaliselt valusamalt. Kui 2007. aasta kriisiga võis krundi väärtus julgelt poole võrra kukkuda, siis seekord seda ei toimunud. Korterite hind on kaks viimast aastat samal tasemel püsinud, aga kruntidel hoopis tõusnud. Hea asukohaga elamukrundid on täis ehitatud või muutunud oluliselt defitsiitsemaks. Seetõttu on Tallinna lähiümbruse kruntide ja majade turg praegu päris heas seisus,“ ütles Habal.

„Maja ehitamiseks otsitakse krunti Tallinnast kõige rohkem 15-20 kilomeetri kaugusele piirkondadesse, kus on tiheasustus ning valmis lasteaiad-koolid-trennid. Oluline on ka kiire ühendus Tallinnaga, sest inimesed ju tegelikult käivad ikkagi pealinnas tööl,“ ütles Habal.

„Populaarseimate piirkondade nagu Kakumäe, Peetri ja Viimsi paremad kohad on täis ehitatud ning saada on vaid üksikud krundid. Viimsis mõjutavad ehitamist lisaks ka arenduspiirangud. Merevaatega Haabneeme või Miiduranna krundi eest võidakse küsida miljon eurot, sest konkurents puudub. Ka odavamad räämas krundid on hakanud otsa saama ning Viimsis, Meriväljal või Mähel on uusehituseks sisuliselt ainus võimalus vana suvila või maja ostmine,“ rääkis Habal.

„Kui populaarsemad ja logistiliselt paremad kohad on täis, siis liigub arendamine pealinnast eemale – mida kaugemal, seda rohkem on ruumi ja saab sama raha eest ka suurema krundi lubada,“ ütles Habal.

„Soodsam ja rohkem valikut on kohtades, kuhu pole viimaste kümnenditega veel suurt mahtu peale ehitatud. Peetri, Uuesalu ja Järveküla asemel vaadatakse krunti näiteks Raekülla, Vaskjalasse, Lagedile või Kiili valda. Suures plaanis on lähiaastate kindlad kasvajad ka Jõelähtme ja Kuusalu vald, kus ka omavalitsused on arendajate ja ehitajate suhtes koostööaltimad,“ lisas Habal.

KV.EE: Maakonnakeskustes on maju müügis aastatagusest 17% rohkem, kuid hinnad püsivad

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 03.2025 müügiks 4757 maja üle Eesti. Majade müügipakkumistest 1368 asusid maakonnakeskustes. Eesti keskmine majade eest küsitav hind oli 1726 €/m².

Aastatagusega võrreldes suurenes majade müügipakkumine 17%. Majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE kasvas aastaga kõikides maakonnakeskustes peale Kuressaare linna.

Märgatav pakkumise kasv ei ole hindu alla surunud. Majade müügipakkumiste keskmine hind oli 2% suurem, kui aasta varasemalt. Hindade osas oli erinevates keskustes tõuse ja languseid. Allapoole tulid hinnad eelkõige piirkondades, kus on vähe pakkumisi ehk kus iga üksik pakkumine on keskmist hinnanäitu enam mõjutamas.

Maakonnakeskustest kõige enam müügipakkumisi oli Tallinnas. Tallinnale järgnesid Pärnu ja Tartu. Neis kolmes linnas oli 03.2025 kinnisvaraportaalis KV.EE vastavalt 630, 233 ja 182 maja müügipakkumist. Tallinna kui suurima majade müügipakkumiste piirkonna keskmine hind 2283 €/m² oli marginaalse 6 euro võrra ehk 0,2% aastatagusest allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
03.2024 03.2025 Muutus, % 03.2024 03.2025 Muutus, %
Tallinn 579 630 9% 2 289 2 283 0%
Narva 27 40 48% 655 545 -17%
Jõgeva linn 11 #N/A 1 000 #N/A
Paide 19 27 42% 752 700 -7%
Haapsalu 57 61 7% 1 455 1 461 0%
Rakvere 41 44 7% 1 309 1 218 -7%
Pärnu 232 233 0% 1 555 1 677 8%
Rapla linn 19 22 16% 1 528 1 678 10%
Kuressaare linn 22 20 -9% 1 529 1 705 12%
Tartu 151 182 21% 1 588 1 732 9%
Valga linn 20 26 30% 447 418 -7%
Viljandi 39 50 28% 1 007 1 112 11%
Võru 20 22 10% 922 667 -28%
Eesti 4 081 4 757 17% 1 699 1 726 2%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Statistikaamet: Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta veebruaris Eesti majutusettevõtteid 110 000 välis- ja 120 000 siseturisti. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 3% ning jõudis 2019. aasta veebruarikuu tasemele. Vahetult kriisile eelnenud 2020. aasta veebruaris peatus majutusettevõtetes siiski 10 000 välisturisti (8%) rohkem kui käesoleva aasta veebruaris,“ täpsustas Laurmaa.

Siseturiste oli veebruaris mullu sama ajaga võrreldes 2% rohkem. Laurmaa tõi välja, et võrreldes kriisieelse 2020. aasta veebruariga oli siseturiste majutusettevõtetes 8000 võrra (7%) rohkem.

Soomest reisis Eestisse ligi 48 000 turisti ehk nad moodustasid 43% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 18 000 (17%), Suurbritannia turiste ligi 4500 (4%), Leedu turiste üle 4100 (4%), Saksamaa turiste ligi 3800 (3%) ja Rootsi turiste 2900 (3%). Majutusettevõtetes peatunud naaberriigi Soome turiste oli aastases võrdluses 3% vähem ja Läti turiste 6% rohkem. Suurbritannia, Saksamaa ja Rootsi turiste reisis Eestisse rohkem kui aasta varem veebruaris.

78% majutatud välisturistidest olid veebruaris Eestis puhkusereisil ning 17% tööreisil. Välisturistidest 78% eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu- (11%) ja Tartumaa (6%). Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Saare-, Valga- ja Võrumaal peatus igaühes 1% välisturistidest.

Majutuskohtades ööbinud siseturistidest olid 72% puhkuse- ja 18% tööreisil. Kõige enam peatus siseturiste Harjumaal (31%), järgnesid Pärnumaa (15%), Ida-Virumaa (11%), Tartumaa (10%) ja Valgamaa (8%).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 407 000 ööks, neist 208 000 olid välisturistide ja 199 000 siseturistide ööbimised.

Veebruaris said külastajad peatuda 903 majutuskohas. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 45 eurot inimese kohta, mis oli 4% kallim kui 2024. aasta veebruaris ning 32% kallim kui 2020. aasta samas kuus. Harjumaal maksis ööpäev 47 eurot inimese kohta, Ida-Virumaal ja Valgamaal 44, Tartumaal 43 ning Pärnumaal 40 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Tallinn: Tallinn algatab Põhja-Tallinna endisel tööstusalal kaks uut detailplaneeringut

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule algatamiseks kaks Põhja-Tallinnas kõrvuti asuvat planeeringut: Sepa tänav 16 ning Sepa tänav 22 ja 22a detailplaneeringud. Mõlema planeeringu keskne eesmärk on anda uus elu endistele tootmis- ja ärimaadele, võimaldades nende arendamist elamualadena.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse rõhutas, et Tallinn on merelinn, mille merepiiri pikkus on Põhja-Tallinnas 20 kilomeetrit ning koos selle avamisega on eesmärk mitmekesistada elukeskkonda. „Paralleelselt Põhja-Tallinna sadamaalade arendustega on oluline siduda mereääres üheks tervikuks kokku vana ja uus. Kaht detailplaneeringut ühendab mereni viiv tugeva iseloomuga Sepa tänava siht, mille paremal küljel on uued kõrgemad korterelamud ja vastasküljel Kopli liinide rekonstrueeritud hoonestus,“ rääkis Lippus.

„Planeeringutega kavandatavad korruselamud moodustavad loogilise ülemineku veel olemasolevalt tootmisalalt Kopli liinide miljööväärtuslikule elamupiirkonnale. Uus lahendus arvestab kvaliteetse linnaruumi kavandamise põhimõtetega, kus keskkonda saastava tööstuse osakaal väheneb ning hoonete vahele jäävad uued haljasalad ja läbikäiguteed panustavad nii linnaosa sini-rohevõrgustiku toimivusse kui mugavatesse ühendustesse,“ selgitas abilinnapea.

Sepa 16 paikneb elamupiirkonna ja tööstusala piiril. Läänes asuvad elavad ja tihenevad elamukvartalid ning idas renoveerimist ootavad tööstusalad. Sepa tänav on oluline ruumiline telg, mis ühendab ala Kopli liinidega ning viib mereni.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada 0,41 hektari suurune maa-ala kaheks: moodustatakse üks 100% elamumaa sihtotstarbega krunti, kuhu on võimalik ehitada kuni viiekordne korterelamu ning teine krunt jääb tänavamaa rajamiseks. Planeeringuala senine kasutus on Tallinna üldplaneeringu järgi määratletud kui teenindusettevõtete ja ladude ala. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata, kuna tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Sepa 22 ja 22a planeeringuala suurus on 0,56 hektarit. Planeeringu eesmärgiks on liita praegu ärimaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid üheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks. Uuele elamumaale määratakse õigus kahe kuni viiekorruselise korterelamu püstitamiseks. Praegu asuvad Sepa 22 kinnistul lao- ja tootmishooned, Sepa 22a on hoonestamata.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris: Sepa 16 materjalid on https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046660 ning Sepa 22 ja Sepa 22a materjalid https://www.tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046680.

Merko: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2024

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Lugupeetud aktsionärid, head lugejad

Merkole rekordilise käibe ja kasumi toonud 2024. aasta on statistikaks saanud. Detailitäpse ülevaate numbritest ja eduka aasta tegemistest annab käesolev aruanne. Head tulemused ei ole juhus. Peatselt 35-aastaseks saav Merko on oma meisterlike töötajatega läbi aastate edukas olnud ja  kasvanud selgelt rahvusvaheliseks ettevõtteks. 2024. aastal väljusime Norra turult ning jätkame tegutsemist Eestis, Lätis ja Leedus.

2024. aasta näitas ilmekalt, et sõltumata geograafilisest lähedusest, võivad meie koduturgudel valitsevad meeleolud ja turu käitumine olla diametraalselt erinevad. Samuti on võimalused ja riskid me tegutsemisriikides väga erinevad. Hea meel on tõdeda, et oleme siiani osanud leida tasakaalu riskide ja võimaluste vahel tänu oma kohalikele tugevatele ja professionaalsetele meeskondadele, kes on teinud õigeid valikuid ja otsuseid ning kvaliteetset tööd. Meie Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetel on selge väärtus ka suuremasse Merko perekonda kuulumisest – on see siis hea nõu ja kogemuse jagamine, teiste vigadest õppimine, finantstugi, referentsidega toetamine või mitmes riigis tegutsevate klientide teenindamine.

Merko on nii tugev, kui on meie meeskonnad. Ja meie meeskonnad on tugevad. Suur tänu, head merkokad, suurepärase 2024. aasta eest! Samuti kummardus ja tänu ehitusteenuste tellijatele ja koduostjatele, kes väärtustavad meie kvaliteeti. Tänud investoritele, kes usuvad Merkosse.

Lisaks tulemustele kinnitavad 2024. aasta saavutusi erinevad tunnustused, mille oleme 2024. aastal pälvinud ettevõttena, oma rajatud ja arendatud objektidega ning meie kolleegid Eestis, Lätis ja Leedus. Jätkuvalt peame oluliseks anda oma panus ühiskonda laiemalt. Kõigest sellest saab pikemalt lugeda aruandes. Merko kuulub väheste Eesti ettevõtete sekka, kelle 2024. aasta  aruanne sisaldab esmakordselt kestlikkusaruannet. Sellest tulenevalt on aruanne oluliselt mahukam, seega soovitame lugeda seda elektrooniliselt ning võimalusel vältida väljaprintimist, säästmaks väärtuslikke loodusressursse.

2025. aasta on alanud märkimisväärsete raputustega maailma poliitikas ja majanduses. Sõltuvalt arengutest ja uutest tasakaalupunktidest võib oodata ehitus- ja kinnisvaraturult kõike – nii kohatist jätkuvat vindumist kui ka mahtude taastumist ja fookuse muutumist.

Ajad on turbulentsed ning tulevikustsenaariumite ennustamine on tänamatu tegevus. Üks on kindel – Merko oma kohanemisvõime, tugeva meeskonna ja usaldusväärse bilansiga saab kenasti hakkama 2025. aastal ja ka edaspidi.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

2024 2023
Müügitulu 539 049 466 304
Müüdud toodangu kulu (443 162) (401 267)
Brutokasum 95 887 65 037
Turustuskulud (5 030) (4 312)
Üldhalduskulud (21 908) (19 423)
Muud äritulud 5 724 4 171
Muud ärikulud (2 190) (991)
Ärikasum 72 483 44 482
Finantstulud 2 017 297
Finantskulud (2 950) (3 017)
Kahjum investeeringutelt tütarettevõttesse (5 087)
Kasum ühisettevõtetelt 9 951 10 220
Kasum enne maksustamist 76 414 51 982
Tulumaksukulu (11 820) (6 081)
Perioodi puhaskasum 64 594 45 901
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 64 668 46 048
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (74) (147)
Muu koondkasum (-kahjum), mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 105 (41)
Perioodi koondkasum 64 699 45 860
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 64 764 45 993
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (65) (133)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 3,65 2,60

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

31.12.2024 31.12.2023
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 91 879 77 330
Lühiajalised deposiidid 10 000
Nõuded ja ettemaksed 51 419 68 754
Ettemakstud tulumaks 270 2
Varud 196 521 195 435
350 089 341 521
Põhivara
Ühisettevõtte aktsiad või osad 21 571 21 915
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 40 196 24 490
Edasilükkunud tulumaksuvara 5 056 3 298
Kinnisvarainvesteeringud 12 606 16 823
Materiaalne põhivara 17 147 16 613
Immateriaalne põhivara 350 520
97 006 83 739
VARAD KOKKU 447 095 425 260
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 21 303 19 673
Võlad ja ettemaksed 129 786 133 898
Tulumaksukohustus 7 101 4 260
Lühiajalised eraldised 7 678 10 451
165 868 168 282
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 12 102 35 142
Edasilükkunud tulumaksukohustus 6 148 4 441
Muud pikaajalised võlad 8 719 5 495
26 969 45 078
KOHUSTUSED KOKKU 192 837 213 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (155)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793
Realiseerimata kursivahed (41) (838)
Jaotamata kasum 245 577 204 171
254 258 212 055
OMAKAPITAL KOKKU 254 258 211 900
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 447 095 425 260

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2024. aasta majandusaasta aruanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel.

2024 Merko Ehitus aastaaruanne

2024 aasta kokkuvote

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2025 I kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund redeemed early part of the bonds

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fund announced on 20 March 2025 via stock exchange announcement a plan to redeem partially the bonds issued on 8 May 2023 (ISIN code EE3300003235) on 10 April 2025.

Baltic Horizon Fund hereby announces that it has today, on 10 April 2025 redeemed early bonds in the amount of EUR 3,000,001.20. The total nominal amount of the bonds before the redemption was EUR 21,999,999 and after the redemption is EUR 18,999,997.8. The partial redemption of the bonds entailed a change in the nominal value, the new nominal value being EUR 45,238.09 per bond.

Merko: Audited annual report 2024

STATEMENT OF THE CHAIRMAN OF THE MANAGEMENT BOARD

Dear shareholders and readers,

2024, a year of record turnover and profit for Merko, is now in the books. This report gives an overview of the figures as well as the activities during these successful 12 months. The solid results are not just the product of chance. Now on the cusp of its 35th anniversary, Merko has been successful for years on the strength of its masterful workforce and has grown to be a clearly international company. In 2024, we did exit the Norwegian market, but we continue operations in Estonia, Latvia and Lithuania.

2024 brought a clear indication that despite their geographic proximity to each other, sentiment and market behaviour on our home markets can be diametrically opposite. The opportunities and risks are also very different in every company we operate in. It is a pleasure to note that we have so far been able to find a balance between risks and opportunities thanks to our local strong and professional teams, who have made the right choices and decisions and perform high-quality work. Our Estonian, Latvian and Lithuanian companies see clear value in being part of a larger Merko family – be it dispensing good advice, sharing experience, learning from others’ mistakes, financial support, providing references or servicing clients operating across borders.

Merko is as strong as its teams. And our teams are strong. Many thanks, dear people of Merko, for an excellent 2024. A deep bow of gratitude to our construction service customers and home buyers who put value on our quality. And thank you to investors who believe in Merko.

Besides our results, various awards and honours attest to our achievements in 2024 – some were bestowed on the company as a whole, some for projects we established and developed, and others were awarded to our colleagues in Estonia, Latvia and Lithuania. We continue to consider it important to give back to society. All this, too, is covered in the report. Merko is one of the few Estonian companies whose 2024 report includes, for the first time, an ESG report. That makes the annual report a far thicker volume when printed out, so we urge you to read it in electronic form to avoid using natural resources.

2025 has started with noteworthy tumult on the political scene and markets around the world. Depending on the developments and new equilibrium, nothing can be ruled out on the construction and real estate markets – we may see sporadic sluggishness continue, or we could witness a recovery of volumes and a shift in focus.

These are turbulent times, and predicting future scenarios is a thankless endeavour. One thing is certain – Merko is poised to thrive in 2025 and beyond, thanks to its adaptability, strong team and trustworthy balance sheet.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

in thousand euros

2024 2023
Revenue 539,049 466,304
Cost of goods sold (443,162) (401,267)
Gross profit 95,887 65,037
Marketing expenses (5,030) (4,312)
General and administrative expenses (21,908) (19,423)
Other operating income 5,724 4,171
Other operating expenses (2,190) (991)
Operating profit 72,483 44,482
Finance income 2,017 297
Finance costs (2,950) (3,017)
Loss from investments in subsidiaries (5,087)
Profit from joint ventures 9,951 10,220
Profit before tax 76,414 51,982
Corporate income tax expense (11,820) (6,081)
Net profit for financial year 64,594 45,901
incl.    net profit attributable to equity holders of the parent 64,668 46,048
net profit attributable to non-controlling interest (74) (147)
Other comprehensive income (loss), which can subsequently be classified in the income statement
Currency translation differences of foreign entities 105 (41)
Comprehensive income for the period 64,699 45,860
incl.    attributable to equity holders of the parent 64,764 45,993
attributable to non-controlling interest (65) (133)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 3.65 2.60

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

in thousand euros

31.12.2024 31.12.2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 91,879 77,330
Short-term deposits 10,000
Trade and other receivables 51,419 68,754
Prepaid corporate income tax 270 2
Inventories 196,521 195,435
350,089 341,521
Non-current assets
Investments in joint ventures 21,571 21,915
Other shares and securities 80 80
Other long-term loans and receivables 40,196 24,490
Deferred income tax assets 5,056 3,298
Investment property 12,606 16,823
Property, plant and equipment 17,147 16,613
Intangible assets 350 520
97,006 83,739
TOTAL ASSETS 447,095 425,260
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 21,303 19,673
Payables and prepayments 129,786 133,898
Income tax liability 7,101 4,260
Short-term provisions 7,678 10,451
165,868 168,282
Non-current liabilities
Long-term borrowings 12,102 35,142
Deferred income tax liability 6,148 4,441
Other long-term payables 8,719 5,495
26,969 45,078
TOTAL LIABILITIES 192,837 213,360
EQUITY
Non-controlling interests (155)
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793
Currency translation differences (41) (838)
Retained earnings 245,577 204,171
254,258 212,055
TOTAL EQUITY 254,258 211,900
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 447,095 425,260

A copy of AS Merko Ehitus audited annual report for 2024 is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee). The ESEF-compliant machine-readable annual report is generated only in Estonian language.

2024 Executive Summary

2024 Merko Ehitus annual report

Stardiprogramm alustavale kinnisvaramaaklerile – kindel vundament eduks

KinnisvarakoolKinnisvarakool pakub põhjalikku ettevalmistust kinnisvaramaakleri tööks. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koosneb koolitustest, mis käsitlevad erinevaid kinnisvarasektori teemasid.

Stardiprogrammiga liitudes võtad osa järgmistest koolitustest:

Kõik koolitustel osalejad saavad pärast õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osalejal on võimalus valida, kas osaleda kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Kinnisvarakool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner.

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogrammi koolituste läbimise kohta väljastatud tõendid on heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Kinnisvarakoolil on koostöölepped mitme Eesti juhtiva kinnisvarabürooga, kes on valmis pakkuma töövõimalusi koolitustel osalenutele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Notice on convening the Annual General Meeting of shareholders of AS Merko Ehitus

The Management Board of AS Merko Ehitus, registry code 11520257, seated at Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, will convene the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus on Thursday, 15 May 2025 at 10.00 at Nordic Hotel Forum conference centre (Viru square 3, Tallinn).

The set of shareholders, entitled for the participation in the general meeting, will be determined 7 days before the general meeting of shareholders is held, i.e. on 7 May 2025 at close of the business of the settlement system. Registration of participants of the meeting will be opened on 15 May 2025 at 9.30.
The total number of shares and voting rights attached to the shares on the day of publication of the AGM convening notice is 17,700,000.

To advance sustainability, it is practical to vote on draft decisions electronically before the general meeting and to avoid traveling to and from the meeting.

In order to vote using electronic means the shareholders are to fill in a voting ballot – the ballot is attached to the notice on convening the general meeting both on Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). The filled-in ballot shall be signed digitally and sent to the Management Board by e-mail at group@merko.ee by no later than on 14 May 2025 at 16:00. The exact procedure of the organisation of the electronic voting is also attached to the notice on convening the general meeting on the aforementioned websites.

AS Riverito, the majority shareholder of AS Merko Ehitus, has let the Management Board know of their intention to vote in favour of the draft resolutions prepared in respect to the items on the agenda.

Agenda of the general meeting and proposals of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus regarding the agenda items:

  1. Approval of the annual report of the year 2024

The Supervisory Board proposes to approve the annual report of the financial year 2024 of AS Merko Ehitus.

  1. Distribution of profits

The Supervisory Board proposes to:

  1. approve the net profit for the financial year 2024 as EUR 64,667,471;
  2. to pay a total of 33,630,000 euros as dividends from the net profit of previous periods, which is 1.90 euros per share or 52% of net profit and is in line with the long-term dividend policy of paying dividends of 50-70% of the previous year’s net profit;

– shareholders entered into the share register of AS Merko Ehitus as of the close of the business of the settlement system on 30 May 2025 will be entitled to dividends;
– respectively, the date of the change of the rights attached to the shares (ex-date) is set to 28 May 2025; from that date onwards, the person acquiring the shares is not entitled to receive dividends for the financial year 2024;
– dividends will be paid to shareholders on 2 June 2025 by transferring the respective amount to a current account linked to the shareholder’s securities account;

  1. leave the rest of the net profit undistributed.
  1. Election of the members of the Supervisory Board

The Supervisory Board proposes to:

  1. to approve the number of members of the Supervisory Board as 3 (three) until 06.05.2026;
  2. to elect Kristina Siimar as the member of the Supervisory Board, for a term of office until 16 May 2028 (inclusive), i.e. for three years.

  
Organisational issues
Please provide the following for the registration of participants of the general meeting:

  • Passport or identity card (ID-card) as identity document for natural person-shareholders; a suitably prepared power of attorney is also required for representatives.
  • Representatives of a legal person-shareholders are required to provide an excerpt from an appropriate (business) register where the legal person is registered, which identifies the individual’s right to represent the shareholder (legal representation), and passport or identity card (ID-card) of the representative; if the type of representation is other than legal representation, a suitably prepared power of attorney must also be provided (authorities granted by transaction), as well as the representative’s passport or identity card (ID-card). Please legalise the registration documents of a legal person, registered in a foreign country (with the exception of unattested power of attorney), or have them apostilled, if not provided otherwise by an international treaty. AS Merko Ehitus may also register shareholders, who are legal persons registered in a foreign country, as participants of general meeting, when all the required information on the legal person and the representative concerned are given in a notarised power of attorney, issued to the representative in a foreign country, and the power of attorney is recognised in Estonia.

A shareholder may notify AS Merko Ehitus of appointing a representative and having withdrawn a power of attorney before the general meeting, by supplying a digitally signed power of attorney and other required documents by e-mail to the following address: group@merko.ee; or delivering the written and signed power of attorney and other required documents on paper to the office of AS Merko Ehitus, at Pärnu mnt 141, Tallinn (on working days from 10:00 through 16:00) by no later than 14 May 2025 at 16:00, using the forms attached to the notice on convening the general meeting both on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange (https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news) as well as of Merko Ehitus website (https://group.merko.ee/en/investors/). It is possible to vote at the general meeting using electronic means prior to the general meeting in accordance with the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board. It is not possible to vote at the general meeting by mail.

The annual report of AS Merko Ehitus for the financial year 2024 and the auditor’s reports are available on the Merko Ehitus page of the website of Nasdaq Baltic stock exchange at https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/instrument/EE3100098328/news and the group’s website at https://group.merko.ee/en/investors/.

Documents related to the annual general meeting of shareholders of AS Merko Ehitus, including draft resolutions, annual report for the financial year 2024, auditor’s reports, proposal for distribution of profit, report on the activities of the Supervisory Board in the financial year 2024, and the procedure of the organisation of the electronic voting as determined by the Management Board, are available starting from 14 April 2025 at the website of AS Merko Ehitus at https://group.merko.ee/en/investors/. Questions concerning the agenda of the annual general meeting can be sent to the e-mail address group@merko.ee. The questions and answers will be disclosed on the website of AS Merko Ehitus (https://group.merko.ee/en/investors/).

The shareholders have the right to receive information on the activities of AS Merko Ehitus from the Management Board at the general meeting. The Management Board may refuse to give information, if there is a basis to presume that this may cause significant damage to the interests of the company. Should the Management Board refuse to provide the information, the shareholder may demand that the general meeting decide on the legality of the shareholder’s request, or file, within two weeks after the general meeting, a petition to a court by way of proceedings on petition in order to obligate the Management Board to give information.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may submit a draft resolution of each item on the agenda to the company no later than 3 days prior to the general meeting, that is, until 12 May 2025, submitting it in writing to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

Shareholders whose shares represent at least one-twentieth of the share capital of AS Merko Ehitus, may demand the inclusion of additional issues on the agenda of the general meeting if the respective demand has been submitted no later than 15 days before the general meeting is held, that is, until 30 April 2025, to the following address: AS Merko Ehitus, Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn.

2024 Merko Ehitus annual report

Merko Ehitus supervisory Board_decisions for the AGM and 2024 report

Merko Ehitus_Draft decisions of the 2025 AGM

2025 procedure for electronic voting

2025 Power of Attorney

2025 Notice on withdrawal of power of attorney

2025 Ballot form

Kutse 7. mail 2025 toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Hea kinnisvaraturu osaline!

7. mail 2025. a ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank sind taas Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4, Tallinn) toimuvale traditsioonilisele kevadkonverentsile „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

Makropilt pankuri pilgu läbi

  • Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Kas äripindade sektor „ajab üle ääre“?

  • Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
  • Diskussioonpaneelis Liina Tettermann, Guido Pärnits, Gert Jostov

Kinnisvarasektor pärast Ukraina sõja lõppu

  • Raivo Vare, majandusvaatleja

Kinnisvara turundamine 2025 – kuidas tabada ära erinevate põlvkondade unistused?

  • Moderaator Kärt Tomp, Turundajate Liidu kommunikatsiooni projektijuht
  • Diskussioonpaneelis Kristel Laud, Ann Hiiemaa, Triin Leibock

Kuidas parandada eluruumide kättesaadavust?

  • Tõnu Toompark, Adaur Grupp juhatuse liige

Kas 15-minuti linn on vaid ilus muinasjutt?

  • Moderaator Urmas Vaino, endine ajakirjanik
  • Diskussioonpaneelis Reigo Randmets, Indrek Hääl, Kent Märjamaa

Elukondlik kinnisvara uue buumi koidikul?

  • Moderaator Igor Habal, Kinnisvarabüroo Uus Maa meediajuht, juhatuse liige
  • Diskussioonpaneelis Kristina Mustonen, Andero Laur, Kristjan Tamla

Kinnisvarategu 2024 laureaadi väljakuulutamine

Osavõtutasu 240+km, EKFLi liikmetele 180+km

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Konverentsile registreerimine hiljemalt 2. maiks 2025. a või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

KV.EE: Üürihinnad asuvad peatselt kerkima

Tallinna suur üürikorterite ülepakkumine liigub vähenemise suunas. 2025. a märtsis oli kinnisvaraportaalis KV.EE üüripakkumises keskmiselt 1502 Tallinna korterit. Aprillis oleme juba näinud, et pakkumiste arv on käinud allpool 1400 piiri. Pakkumise ja hinna poolest üürnike poole kaldu olnud üürituru pendel liigub üsna kindlameelselt teises suunas, kirjeldas olukorda kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Aasta tagasi oli märtsikuine aktiivsete üüripakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE üle 1800. Üüripakkumine on aastaga vähenenud 17%, kuid ajaloolisest keskmisest ~1100 pakkumisest on täna üürikortereid endiselt 38% rohkem.

„Üüripakkumine on väga suur, sest finantsvabadust ja suurt rikkust ihkavad väikeinvestorid tõid 2020. aastast 2022. a alguseni kestnud kinnisvaraosturalli käigus turule hulka värskeid üürikortereid. Tänast portaali KV.EE üüripakkumiste mahtu vaadates võib anda selge hinnangu, et üüriturul on jätkuvalt ülepakkumine, kuid üürikorterite üleküllus on liikumas vähenemise suunas,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Suur üürikorterite pakkumine, ammugi siis ülepakkumine on üürihinnad alla surunud. 2025. a märtsi Tallinna üürikorterite keskmine pakkumiste hind oli 13,9 €/m². See on 2,2% võrra rohkem, kui aastatagune eriti suure ülepakkumise aegne üürihind 13,6 €/m². Sama palju ehk 13,6 €/m² oli portaalis KV.EE korterite üüripakkumiste hind ka kaks aastat tagasi 2023. a märtsis.

„Üürikorterite keskmine hind on kriiside ajal liikunud väga paindlikult. Üüripakkumiste hind kerkis kiiresti, kui 2022. a Ukraina sõjapõgenikud üürinõudlust üle öö kasvatasid. Üürihind kinnisvaraportaalis KV.EE liikus vilkalt allapoole, kuid ostubuumis soetatud uued korterid ehituslikult valmis said ja 2023. a suurema lainena pakkumisse jõudsid,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üüripakkumise vähenemise suunas liikumine võiks anda tunnusmärgi, et üürihindadel on peatselt võimekust ülespoole ronima hakata. Arvestades portaali KV.EE suurt üüripakkumiste mahtu ei pruugi üürihinna kerkimise tempo olla kiire.

„Pikalt madalal püsinud üürihind tähendab, et üürileandjate teenitav üüritootlus on väga madal. Madal üüritootlus vähendab üürileandjate motivatsiooni vähetasuva üüriäriga tegeleda. Nii on üürileandjatel tugev tahe üürihindu ülespoole suruda. Vähenev pakkumine annab selle jaoks võimaluse. Üks hooajalisuse määratud aeg hinnatõusuks on juuli-august, mil üürinõudlus hakkab õppeaasta ja ärihooaja alguse tõttu suurenema,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Luminor: Kinnisvara ostmine: miks pank ütleb ei – ja kuidas saada jah?

Luminor BankKuigi enamjaolt saab pank kodulaenu taotlejatele edastada rõõmusõnumi, siis paraku tuleb ette ka neid olukordi, kus laenutaotlus jääb positiivse otsuseta. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on viimasel pooleteisel aastal peamiseks takistuseks osutunud klientide maksevõime.

Rebase sõnul on rahuldamata kodulaenutaotluste põhjused erinevad, kuid kõige sagedasem seisneb taotleja maksevõimes. Kuigi keskmiselt rahuldatakse Luminori näitel rohkem kui pooled laenutaotlused, siis ebapiisava maksevõime tõttu jääb rahuldamata pea iga viies taotlus. „Eestlased soovivad osta üpris suurt ja kallist kinnisvara ning on igati mõistetav, et soovitakse koheselt kolida just unistuste kodusse. Kuna aga kinnisvarahinnad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, siis ei ole inimesed veel täielikult kohanenud, et enda seniste sissetulekute juures on ruutmeetrite ostujõudlus muutunud.“

Tanel Rebane selgitas, et kümne aasta eest olid näiteks uued Tallinna kesklinna või selle lähistel asuvad korterid kättesaadavad oluliselt suuremale hulgale inimestele kui täna. „Sellele avaldas mõju nii nullintresside ajastu kui ka soodsamad kinnisvara hinnad. Paraku on aga tänane olukord teistsugune ning tuleb rohkem ette olukordi, kus oma maksevõimet hinnatakse üle,“ ütles Rebane.

Rusikareegel esimese kodu hinna määramiseks

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi soovituse kohaselt võiks rusikareegli järgi eluaseme maksumus jääda samasse suurusjärku taotleja või taotlejate viie aasta sissetulekutega. „See tähendab, et näiteks 50 000 eurot aastas teenivale leibkonnale võiks eluaseme maksumus olla kuni 250 000 eurot. Kui sellist laenu taotleksid elukaaslased koos, siis peaksid nad kokku teenima kahekordset Eesti keskmist palka. Keskmine palk möödunud aasta neljandas kvartalis oli natuke alla 2100 euro,“ märkis ta.

Rebane nentis, et hea võimalus, kuidas mõõta, kas laenukoormusega ka päriselt hakkama saadakse on proovida laenule kuluv rahasumma mõned kuud kõrvale panna ning hinnata, kuidas see toimetulekut päriselt mõjutab. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi sõnul on selliselt võimalik kõige täpsemini mõista, kas ollakse tegelikult planeeritud suurusjärgus kodulaenu ja sellega kaasnevate kuumaksete jaoks valmis või mitte.

„Isegi kui täna ei leidu veel seda päris unistuste kodu, mille hind oleks samaväärne viie aasta sissetulekuga, tasub siiski esimene samm astuda. Oma kodu on oma kodu – ja sageli tuntakse selle üle rõõmu ka siis, kui see pole veel ideaalne. Esimese kodu laenumakseid võibki mõtestada kui investeeringut tulevikku ja samm-sammult unistuste kodu poole liikumist. Üürikodus elades toetad oma kuumaksetega küll üürileandja unistusi, aga samal ajal tammud ise teatud mõttes paigal,“ selgitas ta.

Bigbank: Kodulaenud tegid märtsis enam kui 30% suuruse hüppe

BigbankKodulaenulepingute arv ja rahaline kogumaht kasvasid märtsis eelmise kuuga võrreldes enam kui 30% võrra ning keskmine laenusumma oli 127 603 eurot, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul oli märtsikuu kodulaenulepingute kogusumma veebruariga võrreldes 31% ning eelmise aasta märtsiga võrreldes koguni 47% võrra suurem. “Kodulaenusegmendi kasvu me küll prognoosisime, kuid ligi kolmandiku suurune hüpe on ka meie jaoks meeldiv üllatus. Loodetavasti on tegemist ka märgiga, et Eesti tarbijate kindlustunne võiks vaikselt tugevamaks muutuda,” kommenteeris Pechter ning lisas, et ka uute taotluste arv kasvas 25% võrra, mis annab lootust, et ka aprill võiks kodulaenuturul tulla vähemalt sama aktiivne.

Bigbanki juhi sõnul on märtsi kodulaenude kasv ka vastus spekulatsioonidele, kuidas mõjuvad turule erinevad rahvusvahelise majanduse- ja poliitikauudised, mis oma vastukäivuses võivad inimestes peamiselt segadust tekitada. “Numbrid kinnitavad samas, et oma kodu on oma kodu ning uue kodu ostu inimesed vajaduse tekkides ja võimaluse avanedes edasi lükkama ei hakka,” ütles Pechter lisades, et täna soosib uue kodu ostmist nii intressikeskkond, palkade kasv kui ka fakt, et kinnisvarahinnad on juba mitu aastat püsinud samal tasemel. “Oludes, kus kõik muu on ümberringi läinud omajagu kallimaks, on uue kodu soetamine muude kuludega võrreldes suhteliselt soodsam. Iseasi, kas pere eelarve kõigi kasvanud igapäevakulude juures ka uue mahuka laenu välja kannab,” kirjeldas Jonna Pechter tänast kodulaenuturgu enim mõjutavaid komponente.

Keskmine kodulaenu lepingu summa oli märtsis 127 603 eurot, mis väljendab Bigbanki juhi sõnul üpris täpselt ka keskmise ostujõu muutumist ajas. “Võrreldes viimase paari aastaga on tõus olnud enam kui viiendiku võrra. Kui nüüd käibemaksu tõusu ootuses peaks suurenema uusarenduste kodudega tehtavate lepingute osakaal, siis on oodata ka keskmise laenusumma kasvu,” kommenteeris Pechter.

Mainor Ülemiste uueks juhiks saab Sten Pärnits

AS Mainor Ülemiste nõukogu nimetas alates 1. maist 2025 ettevõtte uueks juhatuse esimeheks Sten Pärnitsa (34), kes on Ülemiste City pikaajaline arendaja. Tal on laiapõhjaline haridus ja kogemus linnaku strateegilises juhtimises.

„Steni võimekus arendada mitmekesist 24/7 linnakut, juhtida nii innovatsiooni kui teenuste ja kogukonna arendusi, on kahtlemata tema tugevus,“ ütles AS Mainor Ülemiste ja AS Mainori nõukogu esimees Guido Pärnits. „Tema senine töö Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste müügi- ja kliendikogemuse tiimide ühendamisel, digisüsteemide rakendamisel ning kogukonnafondi arendamisel on olnud väga tugev näide sellest, kuidas ühendatakse visioon ja praktiline teostus.“

„Eesti suurima kinnisvaraettevõtte uue, suurt pilti mõistva tiimi ühise eesmärgi nimel tööle innustamine eeldab selget visiooni, ühtset sõnumit ning tugevaid kommunikatsioonioskusi nii ettevõtte sees kui väljaspool. Just nende omadustega paistab Sten silma ning on seetõttu väga sobiv valik sellele vastutusrikkale positsioonile,“ lisas Guido Pärnits.

Ärilinnaku uue juhi sõnul saab tema tööpõld olema parajalt lai. “Lisaks kolmanda Tervisemaja ja Viktor Masingu maja alustamisele ootab ees elukondlike arenduste algatamine ning Euroopa pargi ja sellega seonduva kõrghoone kui ka järgmiste oluliste objektide arendamine,” sõnas Sten Pärnits. “Prioriteetseks ülesandeks saab ka tiimi tugevdamine, kes suudab ellu viia Ülemiste City visiooni, arendada andme- ja tehnoloogiapõhist teenuseloomet ning kasvatada sidet innovatsiooni ja igapäevase linnakuelu vahel.“

Sten Pärnits alustas oma teekonda Ülemiste Citys juba 2008. aastal Ülo Pärnitsa sekretärina. Ta on töötanud nii AS Mainor Ülemiste nõukogus (2017–2023) kui AS Mainori nõukogus (2013 – tänaseni) ning olnud juhtivas rollis mitmete suuremahuliste projektide juures – sealhulgas kõigi Tervisemajade arenduses ning müügi- ja kliendihalduse valdkonna eest vastutajana alates 2023. aastast.

Sten Pärnits lõpetas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kuldmedaliga, omandas magistrikraadi arstiteaduses Tartu Ülikoolis ning täna on tal lõpetamisel ärirahanduse õpe TalTechis.

Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak ning Eesti kolmas majanduslinn, kus töötab, õpib ja elab üle 18 000 inimese ning kus tegutseb ligi 400 ettevõtet. Ülemiste Citys on ligikaudu 200 000 m² üüritavat pinda ja 500 000 m² ehitusõigust ning seni on linnakusse tehtud investeeringuid 450 miljoni euro ulatuses. 45% Ülemiste City lisandväärtusest loovad IKT-ettevõtted ning kolmandik Eesti IKT-teenuste ekspordist saab alguse just Ülemistelt.