1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaraturg oli stabiilne, kevadine osturalli märtsis veel ei alanud

02.04.2025

Märtsi jooksul tehti Tallinnas kinnisvaraga 910 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine hind püsis eelnevate kuudega sarnase 2 946 euro juures ruutmeetri kohta, tehinguaktiivsus on aastaga kasvanud enam kui viiendiku võrra, kommenteeris 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Kokku toimus Tallinnas märtsi jooksul 910 ostu-müügitehingut, mis on sarnasel tasemel eelmiste kuudega, kuid märkimisväärselt kõrgem kui aasta tagasi, mil tehingute arv ulatus vaid 727-ni. “Juba teist aastat järjest on esimese kvartali tehingutest kadunud sesoonsus ning kõik kolm kuud on omavahel pea äravahetamiseni sarnased. Küll aga on eelmise aastaga võrreldes selle aasta esimesed kolm kuud tehingute arvukuselt olnud enam kui 20% aktiivsemad,” rääkis Martin Vahter.

Igakevadine tehinguaktiivsuse tõus Vahteri sõnul märtsis veel ei alanud, kuid suvel saabuv käibemaksutõus toob tema hinnangul lähikuudel kaasa surve uusarenduste tehinguaktiivsuse kasvule. “Nagu nägime automaksu näitel, siis kauplemisaktiivsus kasvas hüppeliselt alles vahetult enne maksu jõustumist ning sarnane efekt võib tekkida ka kinnisvaraturul,” selgitas 1Partneri juht.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind oli möödunud kuul 2 946 eurot (veebruaris 2 943€) ning mediaanhind 2 785 eurot ruutmeetri kohta (veebruaris 2 759€). 1Partner Kinnisvara juht märgib, et kuigi korterite keskmine ruutmeetrihind on püsinud juba pikemat aega kolme tuhande euro läheduses, on soodsama hinnaklassiga korterid juba veidi kallinenud. “Vaadates, kuidas ümberringi kogu muu elu kallineb, on vaid aja küsimus, millal see jõuab ka kõrgema hinnaklassiga varadesse,” nentis Vahter.

Märtsi jooksul müüdi pealinnas 700 korterit, millest kalleim vahetas omanikku 585 000 euroga. Lisaks müüdi Tallinnas möödunud kuul 26 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 6 elamumaa krunti, kalleima kinnistu hind ulatus 4 270 000 euroni.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Bigbank: Hinnatõus vaibumise hoogu ei näita

02.04.2025

BigbankTäna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksi kiirhinnang näitab, et märtsis tõusid hinnad aastases võrdluses 4,3% ja märtsi hinnaindeks oli praktiliselt sama suur kui veebruari oma ehk hindade muutus oli -0,3%. Need tulemused näitavad, et Eesti Panga prognoos selle aasta inflatsiooni kohta on igati õigustatud, sest aasta teises pooles ootavad meid ees maksutõusud, mis samuti hinnatõusule kaasa aitavad. Tuletan meelde, et Eesti Pank prognoosis selle aasta inflatsiooniks 6% ning toidukaupade hinnatõusuks 7%.

Hindade nii kiire kasv avaldab kahtlemata survet ka palga kasvule, sest töötajad ei soovi, et nende palga reaalne ostujõud väheneks. Sisuliselt oleme me täna juba käivitanud palgad-hinnad kasvuspiraali, mis tähendab, et peab olema valmis pikemaajaliseks hinnatõusuks, mis kindlasti ei piirdu ainult selle aastaga. Pikemaajalisele hinnakasvule aitab kaasa ka rahvusvaheline keskkond, sest Euroopa suuremahuliste kaitsetööstuse investeeringute ja majandusarengu erutamise programmide rahastamiseks peab Euroopa Keskpank varem või hiljem hakkama uuesti raha juurde trükkima. Raha juurde trükkimine tähendab inflatsiooni kiirendamist.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Suuline üürileping

02.04.2025

Vahel tuleb ette, et omanik annab eluruumi üürniku kasutusse üürilepingut sõlmimata. Kas on siis tegemist usaldusega, sooviga varjata üüritulu vms. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid vähesed teavad, mis sellega kaasneb.

Kui üürilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, on tegemist suulise lepinguga. Võlaõigusseadus sätestab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult.

Reeglina saab tähtajatut üürilepingut kumbki pool korraliselt üles öelda kolme kuulise ette teatamisega, siis suulise lepingu korral ei või lepingut üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Seega saab suulise lepingu korral üürnik olla mureta, et omanik ütleb lepingu üles enne aasta möödumist. Siiski jääb ka suulise lepingu korral omanikule õigus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürnik jääb võlgu rohkem kui kahe kuu eest või rikub muul moel üürilepingu tingimusi.

Samuti ei vabasta suuline üürileping omanikku kohustusest üüritulu deklareerida ja maksta kasumi pealt tulumaksu.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

 Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Swedbank: Hinnakasv püsib tugev, kuid intressimäärade langus jätkub

02.04.2025

SwedbankTarbijahinnad tõusid euroalal märtsikuus 2,2 protsenti, mis vastas Bloombergi ökonomistide paneeli ootustele. Energiahinnad langesid, tööstuskaupade aastane hinnakasv on püsinud madalal ja teenuste hinnakasv, mis märtsis ulatus küll veel 3,4 protsendini, on aeglustumas. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 2,3 protsendist hinnakasvu. Inflatsioon aeglustub ja euroala keskmine hinnakasv peaks liikuma keskpanga eesmärgiks seatud kahe protsendi suunas.

Erinevalt euroala keskmisest, tuleb Eesti hinnakasv aga sel aastal tõenäoliselt mullusest kiirem. Kuigi Eesti harmoneeritud tarbijahinnad vähenesid märtsis veebruariga võrreldes 0,3 protsenti, oli tõus aastases võrdluses (4,3 protsenti) ikkagi tugev. Ühes Horvaatia ja Slovakkiaga oli tegu euroala kiireima inflatsiooniga. Samas on ka Lätis ja Leedus inflatsioon sel aastal kiirenenud – seal kasvasid hinnad aastases võrdluses 3,6 protsenti.

Eesti selle aastasest hinnakasvust kolmandik tuleb maksutõusudest

Märtsikuuks olid Eesti harmoneeritud tarbijahinnad aasta algusest tõusnud juba kaks protsenti. Statistikaameti andmetel tõusid peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnad. Vaid rõivaste ja jalanõude hinnad vähenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,6 protsenti. Ka veebruaris oli see kaubagrupp ainus, mille hinnad allapoole liikusid. Rõivad ja jalanõud möödutavad kuus protsenti tarbimiskorvist, mistõttu nende mõju kogu inflatsioonile ei ole väga suur (märtsis -0,2 protsendipunkti).

Eelmise aasta teisest poolest tõusma hakanud majapidamiste hinnakasvuootused küll leevenesid veidi veebruaris ja märtsis, kuid on endiselt üle pikaajalise keskmise. Sel aastal on kiire inflatsiooni taga peamiselt toidukaupade ja teenuste hinnakasv, mida omakorda mõjutavad maksutõusud. Maksutõusud annavad sel aastal ligi kolmandiku kogu inflatsioonist.

Toiduainete hinnad kasvavad maailmaturul eelmisel aastal kerkinud toormehindade tõttu. Kuigi toidutoormete hinnakasv on pidurdunud, avaldab nende varasem tõus veel mõnda aega mõju Eesti toiduainete hindadele. Teenuste hinnakasvu lükkavad tagant nii maksutõusud kui ka senine kiire palgakasv. Samas on palgakasv aeglustumas, eriti avalikus sektoris. Toiduained ja teenused moodustavad kokku üle poole keskmisest tarbimiskorvist, mistõttu nende hinnamuutuse mõju kogu inflatsioonile on tugev. Tööstuskaupade hinnakasv on nõrgema nõudluse tõttu vaoshoitud.

Elektri börsihind oli märtsis madalam kui veebruaris, kuid siiski kõrgem kui aasta tagasi. Samas olid nii toornaftahind maailmaturul kui ka bensiinihind Eestis eelmise aasta märtsiga võrreldes madalamad. Olgugi et soojemate ilmade saabumise ning kütteperioodi lõppemisega võivad energiahinnad allapoole liikuda, jääb nende hinnatase sel aastal võrdlemisi kõrgeks.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionide tõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal langeda ei tohiks. Vaatamata inflatsiooni kiirenemisele aasta esimestel kuudel, jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv isegi kiirenes.

Intressimäärade langus euroalal peaks jätkuma, kuid ebakindlus on suur

Kolme kuu euribori futuurid selle aasta lõpus on püsinud kahe protsendi lähedal juba pikemat aega, mis näitab, et euribori paneeli kuuluvate pankade hinnangul inflatsiooni aeglustumine ja juba varem prognoositud keskpanga intressimäärade kärpimine jätkub. Samas, kui veel hiljuti pidasid turud Euroopa Keskpanga intressimäära veerandi protsendipunkti kärpe tõenäosuseks aprillikuisel kohtumisel 85 protsenti, siis nüüd on see langenud 70 protsendini.

Suurimaks ebakindluse põhjustajaks on USA kaubanduspoliitika ja võimalikud Euroopa Liidu vastu suunatud tollitariifid, mille president Donald Trump on lubanud avaldada 2. aprillil. Laiaulatuslikud tollitariifid ja Euroopa Liidu vastus nendele pärsiksid Euroopa Keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu esimesel aastal 0,3 protsendipunkti, kuid nende mõju inflatsioonile ei ole veel kindel.

Euroopa on lõdvendanud eelarvereegleid, EL kaitsekulutused kasvavad ning Saksamaa suurendab veel oluliselt oma taristuinvesteeringuid. Need otsused võivad inflatsioonile survet avaldada. Samas peaks nende suurem mõju avalduma järgmisel aastal. See kõik mõjutab keskpanga intressiotsuseid.

Kui praegune keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,5 protsenti, siis euroala neutraalne intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu ja mis hoiab inflatsiooni stabiilsena, peaks olema kahe protsendi lähedal. Tõenäoliselt ei taha keskpank sellest intressimäärast allapoole minna, kuid kui euroala majandus jääb liiga nõrgaks, võib keskpank meie hinnangul oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viia aasta lõpuks ka 1,75 protsendini.

Tallinn: Arsenali keskuse kõrvale kavandatakse elu- ja ärihooneid

02.04.2025

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Erika 12 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Põhja-Tallinnas. Planeeringu eesmärk on muuta senise äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu äri- ja elamumaaks ning anda ehitusõigus kuue kuni viiekorruselise äriruumidega korterelamu rajamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et endine kinnine Arsenali tööstusala on kujunemas Karjamaa asumi uueks keskusalaks ning see annab võimaluse kavandada sinna ka täiendavaid eluruume. „Planeeringulahendus näeb ette uute äriruumidega kortermajade rajamise ning avaliku ruumi arendamise, millega paraneb oluliselt ligipääsetavus, samuti istutatakse täiendavat kõrghaljastust. Keskusala saab senisest oluliselt elavam ja rohelisem.”

Lippuse sõnul on Põhja-Tallinna arengu üheks peamiseks küsimuseks täiendavate lasteaia- ja koolikohtade kavandamine. „Karjamaa keskusala arengut toetab ka 2025. aasta sügisel seal samas kõrval aadressil Karjamaa 18 tööd alustav uus Põhjatähe põhikool ning 2027. aastal valmiv Manufaktuuri lasteaed.”

Planeeritav 1,47 hektari suurune maa-ala asub Arsenali keskuse kõrval. Koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringu tööversioonis on see ala samuti määratud korterelamute piirkonnaks, kus lisaks eluasemetele võivad paikneda ka kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud asutused.

Kruntidele on kavandatud kuus kaasaegset äriruumidega korterelamut, mis pakuvad kvaliteetseid elamispindu ning tänavaäärseid äripindu. Perimetraalne hoonestus seob uued majad paremini kõrvaoleva kvartaliga ning asendab amortiseerunud tööstushooned kaasaegsema ja linnaehituslikult sobivama lahendusega.

Kesklinna läheduses asuva hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega ala tihendamine on põhjendatud, arvestades Põhja-Tallinnas toimunud suuremahulise tootmise väljakolimist ajaloolistest tehasepiirkondadest. Planeeritud äri- ja elamufunktsioon parandab piirkonna elukvaliteeti ning toob juurde uusi elanikke ja töökohti.

Varasem, 2007. aastal kehtestatud detailplaneering nägi ette olemasolevate tootmishoonete rekonstrueerimise ja laiendamise, kuid seda pole ellu viidud. Korterelamute kõrvale elamute kavandamine on otstarbekam kui tööstusettevõtete rajamine. Seetõttu on uus planeering sobivam, sest arvestab paremini ümbritsevat linnaruumi, naaberkruntidel paiknevaid korterelamuid ning merele lähedase ala otstarbekamat kasutust. Samuti suureneb uue lahendusega haljastuse osakaal.

Alale viidi koostöös Tallinna linnaplaneerimise ametiga läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja omandas kinnistu Nõmme Südamekodu hooldekodu rajamiseks

02.04.2025

EfTEN Real Estate Fund31.03.2025. a viis EfTEN Hiiu OÜ lõpule tehingu, millega omandas Südamekodud AS-ilt Tallinnas, Hiiu tn 42 kinnistu.

Varasemalt (20.02.2025) on fond teatanud börsile võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisest, milles kokkulepitud omandi üleandmise ja asjaõiguslepingu sõlmimise eeldused on nüüdseks täidetud.

Osaliselt jätkab kinnistu kasutamist kehtiva üürilepingu alusel sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Ülejäänud osas sõlmiti pikaajaline (10 + 10 aastat) üürileping Südamekodud AS-i tütarettevõtte Hiiu Südamekodu OÜ-ga. Koostöös üürniku ja Südamekodud AS-iga ehitatakse hoone osaliselt ümber „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis hakkab tulevikus mahutama kuni 170 Südamekodu klienti.

EfTEN: Subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS acquired a registered immovable for construction of the Nõmme Südamekodu elderly care home

02.04.2025

EfTEN Real Estate FundOn 31.03.2025, EfTEN Hiiu OÜ finalized the transaction by which the subsidiary of the fund acquired the property located at Hiiu 42, Tallinn from the Südamekodu AS.

Previously (20.02.2025), the fund has notified the stock exchange of the conclusion of a contract of sale under the law of obligations. All the agreed preconditions for the transfer of ownership and the conclusion of a real right contract have as of now been met.

The North Estonia Medical Centre will continue to use the part of the property under a valid lease agreement. For the remaining part, a long-term (10 + 10 years) lease agreement was signed with Hiiu Südamekodu OÜ, a subsidiary of Südamekodud AS. In cooperation with the lessee and Südamekodud AS, the building will be partially rebuilt into an elderly care home “Nõmme Südamekodu”, which will accommodate up to 170 Südamekodu clients in the future.

Tallinna Sadam sõlmis Eesti Vabariigiga maade võõrandamise lepingu Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamiseks

01.04.2025

AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) sõlmis 31.03.2025 lepingu Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Kliimaministeeriumiga Rail Baltica Muuga raudteejaama rajamisega seotud maade võõrandamiseks. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti pakkumisele ja poolte kokkuleppele on tehingu kogusumma 4 884 711 eurot, mis sisaldab kinnisasjade tasu, motivatsioonitasu ja tehingu ettevalmistamisega seotud kulude hüvitamist. Riigile võõrandatakse 8 eri suurusega kinnisasja, kokku ligi 165 tuhat m2. Maade võõrandamine avaldab positiivset mõju Tallinna Sadama 2025. aasta majandustulemustele.

Rail Baltica on Eestile oluline projekt, mis parandab reisijate- ja kaubaveoühendusi Euroopa raudteevõrguga, toetab majandusarengut ja suurendab julgeolekut. Tallinna Sadama jaoks tähendab Rail Baltica potentsiaalselt suurenenud kaubavoo juhtimist sadamatesse, kuna raudteetransport võimaldab kiiremat, keskkonnasõbralikumat ja efektiivsemat ühendust Läänemere sadamate ja Kesk-Euroopa vahel. Lisaks võib projekt suurendada Tallinna Sadama atraktiivsust logistikakeskusena ning parandada kaupade eksporti ja importi läbi Eesti. Arvestades võõrandatud maade asukohta ja kinnistute kuju, on vähe tõenäoline, et need kinnistud oleksid toonud alternatiivse kasutusena olulist müügitulu pikemas ajaperspektiivis.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta konsolideeritud auditeeritud finantstulemused

01.04.2025

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (fond) 2024. aasta auditeeritud majandustulemused. Finantstulemused jäid samaks, võrreldes esialgse avalikustamisega 17. veebruaril 2025.

Meie strateegilised püüdlused

2024. aastal tegi Fondi juhtkond strateegilise otsuse võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad, et tegevuse tulemuslikkust tõhusalt mõõta ja jälgida. See otsus tuleneb tõdemusest, et ilma selgete ja mõõdetavate võrdlusalusteta ei saa hinnata Fondi edusamme seatud eesmärkide poole liikumisel. Konkreetsete peamiste tulemusnäitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning parandada otsustusprotsesse.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

  • saavutada portfelli vähemalt 90% tegelik täitumus 2025. aasta lõpuks;
  • viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle;
  • kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
  • selge parenduste ja üürnike strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 130 EUR/m2.

2024. aasta eesmärke kokku võttes on meil hea meel teatada järgmistest saavutustest:

  • Oleme edukalt saavutanud portfelli 100% BREEAM sertifitseerimise.
  • Hoolimata sellest, et saime 2024. aastal GRESB-i 3 tärni hinnangu, analüüsisime hindamistulemusi põhjalikult ja töötasime välja tegevuskava, et saavutada 2025. aastal GRESB-i 4 tärni hinnang.
  • Kuigi me ei saavutanud 2024. aasta lõpuks oma eesmärki saavutada portfelli 90% täitumus, tegime märkimisväärseid edusamme, saavutades 86,5% täitumuse rendilepingute sõlmimise kuupäeva alusel, mille järel on oodata ka tegeliku täitumuse suurenemist, kui üürnikud on sisse kolinud.
  • Avaldasime hiljuti teatud objektide võõrandamiste plaanid, et vähendada laenu ja väärtuse suhet. 2025. aasta veebruari seisuga on alanud mõned võõrandamisprotsessid, kusjuures võimalik tehingute lõpuleviimine on kavandatud aasta jooksul hiljem.
  • Jätkame 2025. aastal sama kindla strateegia ja eesmärkidega, mis stabiliseerivad Fondi finantsseisundit ja maksimeerivad portfelli potentsiaali.

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et vastata rentnike nõudmistele ja turutingimustele. Meie peamised eesmärgid on portfelli mahu suurendamine ning laenu ja väärtuse suhte vähendamine võlakirjade osalise tagasimaksmise kaudu.

Fondi juhtkond võtnud ennetavaid meetmeid finantsstabiilsuse suurendamiseks, vähendades finantsvõimendust võlakirjade osalise tagasimaksmise kaudu. Selle strateegia eesmärk on leevendada finantssurvet, võimaldades Fondil saavutada kestlikumaid finantstulemusi.

2025. aastal jätkame sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. 2024. aasta lõpuks saavutasime kogu portfellis 98% roheliste rendilepingute eesmärgi. Soovime seda osakaalu järgmisel aastal veelgi suurendada.

Samal ajal on Fond oma finantsseisundi tugevdamiseks võtnud kohustuse parandada võla teenindamise suhtarvu ning vähendada laenu ja väärtuse suhet. Keskendudes täitumuse määra suurendamisele ja kinnisvarakontseptsioonide optimeerimisele, püüame parandada varade tootlust ja maksimeerida puhast äritulu. Peamisteks prioriteetideks jäävad kohandatavad rendistrateegiad, varade ümberpositsioneerimine ja sihtotstarbelised investeeringud suure nõudlusega segmentidesse. Nende algatuste eesmärk on luua investorite jaoks pikaajalist väärtust, tagades samal ajal Fondi vastupanuvõime dünaamilises turukeskkonnas.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

2024. aastal sai Baltic Horizon oma esimese BREEAM-i suurepärase sertifikaadi ning Meraki ärikeskus sai lõpliku sertifikaadi. 2025. aastal keskendub Fond asjaomaste sertifikaatide uuendamisele, et 100% sertifitseerimine säilitada.

GRESB-i hindamine

2024. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 3 tärni. Fond suurendas oma punktisummat juhtimismoodulis 27 punktilt 29 punktini (30-st), kuid tulemuslikkuse mooduli punktisumma vähenes 55 punktilt 50 punktini (70-st), kuna puudusid andmed aruandeperioodil müüdud kinnisvara kohta ja väline isik ei vaadanud andmeid üle. 2024. aastal rakendas Fond GRESB-i täiustamiskava ja kavatseb 2025. aastal saada taas 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2024. aasta puhaskahjum oli 16,8 miljonit eurot (2023: puhaskahjum 23,0 miljonit eurot). Tulemust mõjutas peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kahjum. 2024. aasta kahjum osaku kohta oli 0,13 eurot (2023: 0,19 eurot).

Kontsern teenis 2024. aastal 11,6 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (2023: 14,6 miljonit). 2023. aasta tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete viie kuu puhas renditulu summas 1,2 miljonit eurot.

Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu oli 2024. aastal 11,8% väiksem kui 2023. aastal. Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga ja S27 keskus vabanes 100%, samuti väiksem renditulu Europas, mis oli tingitud sellest, et uus ankurrentnik IKI sisustas oma ruume ja avas märtsis.

2024. aasta puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: kaubandus 53,3% (2023: 43,6%), büroo 41,7 % (2023: 50,9%) ja vaba aja veetmine 5,0% (2023: 5,5%).

Südalinnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrs) renditulu moodustas 42,2% Fondi portfelli 2024. aasta puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2024. aasta puhta renditulu osakaal oli 11,1%.

Fondi 2024. aasta puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 44,4% (2023: 41,8%), Leedu 22,8% (2023: 31,1%) ja Eesti 32,8 % (2023: 27,1%).

Kinnisvarainvesteeringud

2024. aasta lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2024. aasta detsembri lõpus 241,2 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 250,4 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 118,3 tuhat m². Portfelli väärtuse muutuse peamised põhjused olid projektidest väljumise kapitalisatsioonimäärade muutused ja kaalutud keskmise kapitalihinna (WACC) ülespoole korrigeerimine. 2024. aastal oli kontserni investeeringute kogusumma 6,0 miljonit eurot, mis kulus pindade kohandamisele rentnike vajadustega.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 31. detsembri 2024. aasta seisuga 256,0 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 261,1 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli peamiselt seotud Fondi kinnisvarainvesteeringute negatiivse ümberhindamisega ligikaudu 15,6 miljoni euro võrra ning selle korvas osaliselt uute osakute suunatud pakkumine, mis toimus septembris ja mille tulemusel suurenes raha ligikaudu 6,29 miljoni euro võrra.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 31. detsembri 2024. aasta seisuga 98,1 miljonit eurot (31. detsembril 2023: 109,5 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindamisest. 2024. aasta septembri lõpus emiteeriti 23 927 085 uut osakut, mille tulemuseks oli ligikaudu 6,29 miljonit eurot uusi omavahendeid. Seisuga 31. detsember 2024 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6833 euroni (31. detsember 2023: 0,9156 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7267 eurot (31. detsember 2023: 0,9546 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6797 eurot (31. detsember 2023: 0,9122 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 31. detsember 2024 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 149,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 143,5 miljonit eurot). Aastane laenuamortisatsioon moodustas 1,5% kogu tasumata laenujäägist. 2024. aasta juulis allkirjastas Fond Bigbankiga Meraki laenu kogusummas 10,3 miljonit eurot. Suurem osa laenust kasutati lühiajaliste võlakirjade tagasimaksmiseks summas 8,0 miljonit eurot, mille tähtaeg oli 2024. aasta juulis. 31. detsembri 2024. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,1 miljonit eurot (31. detsembri 2023. aasta seisuga 6,2 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2024. aastal 9,9 miljonit eurot (2023. aastal raha laekumine 11,4 miljoni euro ulatuses). Põhitegevusest tulenev rahavoog vähenes peamiselt Duetto ja Domus Pro kinnisvara müügi tõttu 2023. aasta esimesel poolaastal ning suurema hulga vabade pindade tõttu, peamiselt S27-s ja Upmalas Birojis. Investeerimistegevusest tulenev raha rahavoog oli negatiivne: 7,0 miljonit eurot (2023. aastal positiivne rahavoog 19,9 miljonit eurot), mis tuleneb investeeringutest olemasolevasse kinnisvarasse ja tehingukuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne summas 1,0 miljonit eurot (2023: negatiivne summas 30,5 miljonit eurot). 2024. aasta neljandas kvartalis tegi Fond 2,7 miljoni euro ulatuses laenude ettemakseid ning maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarset amortisatsiooni ja intressi.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes 2024 2023 Muutus
Puhas renditulu 11 588 14 617 -20,7%
Halduskulud -2 373 -2 617 -9,3%
Muu äritulu/-kulu (neto) 18 44 -59,1%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -863 -4 047 -78,7%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -15 581 -21 876 -28,8%
Ärikasum/-kahjum -7 211 -13 879 -48,0%
Finantskulud (neto) -10 344 -9 750 6,1%
Maksueelne kasum/kahjum -17 555 -23 629 -25,7%
Tulumaks 774 656 18,0%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -16 781 -22 973 -27,0%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 126 303 633 119 635 429 5,6%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,13 -0,19 -31,6%

 

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2023 Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 241 158 250 385 -3,7%
Varade brutoväärtus (GAV) 256 048 261 138 -1,9%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 148 989 143 487 3,8%
Kohustised kokku 157 953 151 606 4,2%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 98 095 109 532 -10,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 104 333 114 205 -8,6%
Ringluses olevate osakute arv 143 562 514 119 635 429 20,0%
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,6833 0,9156 -25,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,7267 0,9546 -23,9%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 61,8% 57,3% –
Keskmine sisemine intressimäär (%) 6,7% 5,2% –

 

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2024

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) 20242 20243
Vilnius, Leedu
Europa Kaubandus 35 946 17 092 2,3% 2,8% 80,6%
North Star Büroo 19 548 10 734 6,5% 7,0% 91,8%
Meraki Büroo 16 3804 7 833 1,2% 1,5% 86,3%
Vilniuses kokku   71 874 35 659 3,0% 3,6% 85,2%
Riia, Läti
Upmalas Biroji Büroo 19 224 11 203 3,7% 4,2% 64,1%
Vainodes I Büroo 15 900 8 128 8,8% 8,8% 100,0%
LNK Centre Büroo 11 360 7 303 -0,6% -0,9% –
Sky Kaubandus 4 900 3 260 8,6% 8,5% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 60 020 19 423 3,2% 4,1% 84,7%
Riias kokku   111 404 49 317 3,7% 4,5% 71,0%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 21 800 9 232 3,7% 6,7% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 190 7 869 4,8% 4,3% 97,7%
Lincona Büroo 13 100 10 767 6,4% 7,4% 88,5%
Pirita Kaubandus 9 790 5 425 6,7% 9,2% 97,1%
Tallinnas kokku   57 880 33 293 4,9% 6,7% 95,3%
Portfell kokku   241 158 118 269 3,8% 4,7% 82,1%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, kajastatud kasutusõiguse varadel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
  4. Meraki väärtuse aluseks on müügihind. Turuväärtus sõltumatu hindaja Newseci hinnangul on 17 490 000 eurot.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

EUR ‘000 01.01.2024 01.01.2023
– 31.12.2024 – 31.12.2023
Renditulu 15 136 17 743
Teenustasutulu 4 744 6 008
Renditegevuse kulud -8 292 -9 134
 Puhas renditulu 11 588 14 617
Halduskulud -2 373 -2 617
Muu äritulu 18 44
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -863 -4 047
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum -15 581 -21 876
Ärikasum/-kahjum -7 211 -13 879
Finantstulud 196 104
Finantskulud -10 540 -9 854
Finantstulud ja -kulud kokku -10 344 -9 750
Maksueelne kasum/kahjum -17 555 -23 629
Tulumaks 774 656
Perioodi kasum/kahjum -16 781 -22 973
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
 Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum -1 003 -1 273
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks 52 123
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku -951 -1 150
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku -17 732 -24 123
     
Tavakahjum osaku kohta (eurodes) -0,13 -0,19
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes) -0,12 –

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 241 158 250 385
Immateriaalsed põhivarad 4 11
Materiaalsed põhivarad 5 4
Tuletisinstrumendid 1 295
Muud põhivarad 1 225 647
Põhivarad kokku 242 393 251 342
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 800 2 591
Ettemaksed 802 402
Tuletisinstrumendid – 621
Raha ja raha ekvivalendid 10 053 6 182
Käibevarad kokku 13 655 9 796
Varad kokku 256 048 261 138
Omakapital
Sissemakstud kapital 151 495 145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv -420 531
Jaotamata kahjum -52 980 -36 199
Omakapital kokku 98 095 109 532
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 98 491 64 158
Edasilükkunud tulumaksukohustised 1 898 2 774
Muud pikaajalised kohustised 1 446 1 079
Pikaajalised kohustised kokku 101 835 68 011
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 50 736 79 584
Võlad tarnijatele ja muud võlad 4 473 3 343
Tulumaksukohustis 14 6
Muud lühiajalised kohustised 895 662
Lühiajalised kohustised kokku 56 118 83 595
Kohustised kokku 157 953 151 606
Omakapital ja kohustised kokku 256 048 261 138

BHF Annual Report_2024_ET

EIS: Valgas toimub 17. aprillil renoveerimismess

01.04.2025

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Valga vallavalitsus ja Valgamaa Arenguagentuur korraldavad 17. aprillil Valgas renoveerimismessi, kus korteriühistud saavad tasuta nõu kortermaja renoveerimise teemal.

“Mess on hea võimalus eeskätt kõigile Lõuna-Eesti kortermajade elanikele saada päevaga ülevaade rekonstrueerimise tehnilistest lahendustest ja finantseerimisvõimalustest, samuti kuulata ühistute kogemusi ning suhelda renoveerimisvaldkonna ettevõtetega,” ütles EISi kortermajade toetuste juht Taniel Vain.

Läinud aasta 28. oktoobril avatud korteriühistute rekonstrueerimistoetuse voorus on veel eelarvet kahe Lõuna-Eesti maakonna rekonstrueerimisprojektidele. “Seetõttu on messile eriti oodatud Valga- ja Põlvamaa ühistute esindajad, kes on rekonstrueerimise suhtes veel kõhkleval seisukohal,“ sõnas Vain.

Mess leiab aset 17. aprillil Valga kultuurikeskuses Kesk tänav 1. Messiala on avatud kell 10.00–17.00. Üritus toimub eesti keeles ja osalemine on tasuta. Messi raames toimuvad mitmed ettekanded ja teemad hõlmavad praktilisi küsimusi, millega puutub kokku iga ühistu, kes rekonstrueerimise ette võtab.

Finantseerimisest ja asjaajamisest käsitletakse riiklike meetmete võimalusi, pangalaenu taotlemist ning ühistu üldkoosoleku korraldamist.

Ehitusteemadest tutvustatakse lähemalt tehaselise rekonstrueerimise võimalusi, rekonstrueerimisprojekti tellimist, vigade vältimist ehituse jooksul, tehnilise konsultandi ja ehitusspetsialisti rolli ning korteriühistute juhtide kogemusi rekonstrueerimisprojektides.

Messialal on lisaks korraldajatele esindatud järgmised ettevõtted ja asutused: A.K.Montage, Baltsafe Baltic, Coop Pank, Eesti Puitmajaliit, EhEST, ERLEKS Ehitus, K&M Projektbüroo, Miridon, Puistemees, SEMT, Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA), Termopilt, Valmap Grupp.

EIS on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Harjumaalasi oodatakse tagasisidet andma eskiislahendusele, millega määratakse maakonnas riikliku huviga kaevandamisalad

01.04.2025

Valminud on Harju maavarade teemaplaneeringu ja mõjude hindamise eelnõud. Teemaplaneeringuga määratakse riikliku huviga võimalikud alad, kus ehitusmaavarasid uurida või kaevandada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab materjalidega tutvuma, esitama oma tagasisidet ning osalema teemaplaneeringu avalikel aruteludel.

„Teemaplaneeringuga soovime koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega kaardistada ning leppida kokku alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute nõunik Agnes Lihtsa. „Tänu planeeringule saab inimestel olema selgem ülevaade, kus on riikliku huviga kaevandamiseks sobilikud alad ning kus on suurem tõenäosus uute karjääride rajamiseks või olemasolevate laiendamiseks. Samuti paneme kirja tingimused, kuidas kaevandamisega seotud tegevuste võimalikke mõjusid leevendada ja karjääre korrastada. Lisaks aitab teemaplaneering ennetavalt läbi mõelda, kuidas tagada ehitusmaavarade varustuskindlus aastani 2050. Võtmetähtsusega on siin aga leida tasakaal, kuidas kaevandustegevus ei kahjustaks karjääride lähedusse jäävate inimeste kodupaiku ega sealset keskkonda. Seetõttu on meie jaoks kohalike inimeste ja omavalitsuste kaasamine kogu planeerimisprotsessi vältel väga oluline,” selgitas Lihtsa.

Teemaplaneering ei sea kinnisomandile kitsendusi ega anna kaevandamisõigust, vaid määratleb riigi huviga alad, kus on võimalik kaevandamis- või uuringulube taotleda. Konkreetses kohas kaevandamiseks tuleb luba taotleda Keskkonnaametilt, kes kaevandamisloa andmise võimalikkuse üle otsustab. Loa menetlusse kaasatakse kohalik omavalitsus ja sealsed elanikud. Kohalik omavalitsus saab loa menetluse käigus kaasa rääkida ja täiendavaid tingimusi seada.

Teemaplaneeringu lahendus keskendub peamiselt kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamisele. Eelmise aasta sügisel tutvustati avalikkusele esmaseid potentsiaalseid kaevandamiseks sobilikke alasid, mida oli lubjakivi osas metoodika alusel välja joonistunud üle 2500 hektari. Praeguseks on sellest alles jäänud ligikaudu 1000 hektarit, mis on seatud kasutuselevõtu ajalise järjekorra alusel kolme gruppi.

  • Kõrge prioriteediga alade kasutusele võtmisega saab tõenäoliselt tagada kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse lähimaks 15 aastaks.
  • Keskmise prioriteediga alasid ei ole võimalik kasutusele võtta lähiajal, kuid need panustavad varustuskindluse tagamisse perioodil 15+ aastat.
  • Madala prioriteedi said alad, kus täna ei ole võimalik kitsendustest tulenevalt kaevandamistegevust kavandada, kuid need piirangud võivad tulevikus muutuda.

Liiva puhul on määratud piirkonnad, kus on riigi huvi strateegiliselt kaevandamistegevust suunata ja nende puhul prioriteete ei seata. Kruusa kaevandamiseks on seatud üldised põhimõtted, millest lähtuda, ent nende puhul konkreetseid alasid planeeringuga ei määrata.
Teemaplaneeringu koostamisega samal ajal viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ja asjakohaste sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. KSH eelnõu kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ei kaasne.

Lisaks viidi eraldi läbi rohevõrgustiku analüüs ning kliimamõjude analüüs. Viimasega hinnati teemaplaneeringus määratud kaevandamisalade kasutuselevõtust tekkivaid heitkoguseid ning pakuti lahendusi nende vältimiseks ja leevendamiseks.

Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda, kuhu kuulub 16 omavalitsust – Keila, Loksa, Maardu ja Tallinna linnad ning Anija, Harku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Viimsi, Saue, Saku, Rae, Lääne-Harju, Kuusalu ja Raasiku vallad. Teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat Harju maakonnaplaneeringut kogu Harju maakonna ulatuses.

Riigi huviga kaevandamiseks sobilikke alasid ei ole planeeritud Viimsi, Kose, Raasiku, Kiili valda ega Keila, Maardu ja Loksa linna.

Pärast kevadist eelnõude avalikku tutvustamist ja arutelusid jätkatakse suvel põhilahenduse koostamisega ning mõjude hindamise täiendamisega, millele järgneb kooskõlastamise etapp. Sügise alguses täiendatakse lahendust viimaste muudatusettepanekutega ning prognoositavalt kesksügisel on teemaplaneering vastuvõtmiseks valmis. Sellele järgneb aasta viimastel kuudel lõpplahenduse avalikustamine ning oodatavalt 2026. aasta alguses jõutakse Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestamiseni.

Materjalide avalik väljapanek ning avalikud arutelud

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimub 14.04.-14.05.2025.
Materjalid on kättesaadavad alates 14.04.2025 https://riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering. Paberkandjal planeeringumaterjalid on tööaegadel tutvumiseks saadaval ministeeriumide ühishoone fuajees (Suur-Ameerika 1, Tallinn).

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid tutvustav avalik arutelu toimub 17.04.2025 kell 18.00 veebis, millega liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid hiljemalt 14.05.2025 aadressile Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või info@mkm.ee. Lisainfo: Agnes Lihtsa, 5819 0538,

Seejärel toimuvad juunikuus kohalikes omavalitsustes avalikud arutelud, kus tutvustatakse teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamise tulemusi:

  • 05.06.2025 algusega kell 18.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae 38, Paldiski)
  • 09.06.2025 algusega kell 18.30 Tabasalu Kooli algklasside majas (Kooli 7, Tabasalu)
  • 11.06.2025 algusega kell 18.00 Kostivere Kultuurimõisas (Mõista tee 2, Kostivere)
  • 12.06.2025 algusega kell 18.00 Hüüru mõisas (Jõe tee 2, Hüüru)
  • 16.06.2025 algusega kell 18.00 Kuusalu Rahvamajas (Keskväljak 10, Kuusalu)
  • 17.06.2025 algusega kell 18.00 Nõmme maja saalis (Valdeku 13, Tallinn)
  • 19.06.2025 algusega kell 18.00 veebis (aruteluga liitumise link lisatakse planeeringu veebilehele arutelule eelneval päeval)

EfTEN: Laagri „Hortese“ üürilepingu lõpetamine ja Rikets Aianduskeskus OÜ-ga uue üürilepingu sõlmimine

01.04.2025

EfTEN Real Estate FundFondi tütarettevõte EfTEN Seljaku OÜ kui üürileandja ja aktsiaselts Hortes (pankrotis) kui üürniku vahel sõlmiti 24.05.2017 üürileping, mille alusel aktsiaselts Hortes (pankrotis) kasutas Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Seljaku 4b ja 2a kinnistuid, sh hoonet koos tehnosüsteemide ja rajatistega.

07.03.2025 kohtumäärusega kuulutati välja aktsiaseltsi Hortes (pankrotis) pankrot. Sellega seoses nõudis EfTEN Seljaku OÜ üürnikult tulevase üüri, kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude maksmise tagatist ning teavitas tagatise esitamata jätmisel üürilepingu ülesütlemisest. Aktsiaselts Hortes (pankrotis) tagatist ei esitanud ning üürileping lõppes 31.03.2025.a.

Alates 01.04.2025. a asub uue üürilepingu alusel hoones tegutsema Rikets Aianduskeskus OÜ, kes jätkab Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Seljaku 4b ja 2a kinnistute üürimist fondi tütarettevõttelt.

Rikets Aianduskeskus OÜ kuulub Riketsi ettevõtete gruppi, millel on 30-aastane jaekaubanduse kogemus. Tänaseks kuulub Riketsi ketti 20 lillekauplust Eesti suuremates kaubanduskeskustes, jaotuskeskus Lagedil ning aiand Vana-Aespal, kus kasvatatakse suurt hulka kvaliteetseid lõike- ja potililli. Rikets aiand on üks neljast suurimast suvelillede kasvatajast Eestis. Ettevõte annab tööd 96 inimesele.

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid märtsis 0,3%

01.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3%, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3%.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. „Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6% odavamad,“ ütles Veski.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025

01.04.2025

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 08.04.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated audited results for 2024

01.04.2025

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2024. The financial results remained unchanged compared to the preliminary disclosure on 17 February 2025.

Executing our strategy

In 2024, the Fund’s management team made the strategic decision to implement key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance. This decision stems from the recognition that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and facilitate decision-making processes.

The focus of the Fund management team will be on these major objectives:

  • Actual portfolio occupancy of at least 90% by end of 2025;
  • Loan-to-Value target at 50% or lower;
  • To consider disposing of non-strategic assets over the next 12 months;
  • Clear ESG and refurbishment strategy for the next 1-2 years with an aim to reach the portfolio’s NOI potential of 130 EUR/sq.m. by 2027.

As we recap our goals for 2024, we are pleased to report the following achievements:

  • We have successfully achieved 100% portfolio BREEAM certification.
  • Despite receiving a 3-star GRESB rating in 2024, we have thoroughly analysed the assessment results and developed an action plan to achieve a 4-star GRESB rating in 2025.
  • Although we did not reach our target of 90% portfolio occupancy by the end of 2024, we made significant progress, achieving an 86.5% occupancy rate based on lease signing date with actual occupancy subsequently increasing as tenants move in.
  • We have recently announced our disposal strategy to reduce LTV levels. Some disposal processes have commenced as of February 2025, with the possible closing of transactions planned for later in the year.
  • Looking ahead to 2025, we will continue with the same solid strategy and goals that will stabilize the Fund’s financial position and maximize the potential of its portfolio.

Outlook

In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions. Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by way of repaying part of the bonds.

The Fund’s management has taken proactive measures to enhance financial stability by reducing leverage through partial bond repayment. This strategy aims to alleviate financial pressure, positioning the Fund for more sustainable financial performance.

In 2025, we will continue advancing our social and environmental commitments. We achieved 98% green leases across our portfolio, with a target to further increase this share in the coming year.

Simultaneously, to reinforce its financial position, the Fund is committed to improving its debt service ratio and reducing loan-to-value levels. By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. Adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring the Fund remains resilient in a dynamic market environment.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

During 2024, Baltic Horizon achieved its first BREEAM Excellent certificate, when Meraki business center received its final certification. During 2025 the Fund will focus on renewals of the relevant certifications to maintain 100 % of certification coverage.

GRESB benchmarking

In 2024 the Fund received a 3-star GRESB rating. The Fund increased its scoring in the management section from 27 points to 29 points (out of 30) but the score in the performance section decreased from 55 points to 50 points (out of 70) due to lack of data from the properties that were sold during the reporting period and the review of data by an external party. During 2024, the Fund has implemented a GRESB improvement plan and aims to receive 4-stars again in the year 2025.

Net result and net rental income

In 2024, the Group recorded a net loss of EUR 16.8 million compared with a net loss of EUR 23.0 million for 2023. The result was mainly driven by the property valuation loss. Earnings per unit for 2024 were negative at EUR 0.13 (2023: negative at EUR 0.19).

The Group earned consolidated net rental income of EUR 11.6 million in 2024 (2023: 14.6 million). The results for 2023 include two months’ net rental income of the Domus Pro Retail and Office property (EUR 0.3 million) and five months’ net rental income of the Duetto properties (EUR 1.2 million), which were sold in February and May 2023, respectively.

On an EPRA like-for-like basis, the portfolio net rental income in 2024 was 11.8% lower than in 2023, mainly due to vacancies in office properties in Latvia due to the expiry of the agreement with the main tenant in Upmalas Biroji BC and 100% vacancy of S27, as well as lower rental income in Europa due to the new anchor tenant IKI equipping the premises and opening in March.

Portfolio properties in the retail segment contributed 53.3% (like-for-like 2023: 43.6%) of net rental income in 2024, followed by the office segment with 41.7% (like-for-like 2023: 50.9%) and the leisure segment with 5.0% (2023: 5.5%).

Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 42.2% of total portfolio net rental income in 2024. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres was 11.1% in 2024.

In 2024, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 44.4% (like-for-like 2023: 41.8%) and 22.8% (like-for-like 2023: 31.1%) of net rental income, respectively, while investment properties in Estonia contributed 32.8% (like-for-like 2023: 27.1%).

Investment properties

At the end of 2024, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 12 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 241.2 million at the end of December 2024 (31 December 2023: EUR 250.4 million) and incorporated a total net leasable area of 118.3 thousand sq. m. The change in portfolio value was mainly driven by the changes in exit yields and upward adjustments of the weighted average cost of capital (WACC). During 2024 the Group invested approximately EUR 6.0 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s GAV was EUR 256.0 million (31 December 2023: EUR 261.1 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the negative revaluation of the Fund’s investment properties of approx. EUR 15.6 million and was partly offset by the private placement of new units which took place in September and resulted in a cash increase of approx. EUR 6.29 million.

Net Asset Value (NAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s NAV was EUR 98.1 million (31 December 2023: EUR 109.5 million). The NAV decrease was mainly due to the revaluation of investment properties. At the end of September 2024 23,927,085 new units were issued resulting in approx. EUR 6.29 million of new equity. As of 31 December 2024, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6833 (31 December 2023: EUR 0.9156), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7267 per unit (31 December 2023: EUR 0.9546). EPRA net disposal value was EUR 0.6797 per unit (31 December 2023: EUR 0.9122).

Interest-bearing loans and bonds

As of 31 December 2024, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 149.0 million (31 December 2023: EUR 143.5 million). Annual loan amortisation accounted for 1.5% of total debt outstanding. In July 2024, the Fund successfully signed the Meraki loan with Bigbank for a total amount of EUR 10.3 million. A major part of the loan was used to repay short term bonds in the amount of EUR 8.0 million maturing in July 2024. As of 31 December 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.1 million (31 December 2023: EUR 6.2 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in 2024 amounted to EUR 9.9 million (2023: cash inflow of EUR 11.4 million). Cash inflow from core operating activities decreased mainly due to the sale of Duetto and Domus Pro properties in H1 2023 and higher vacancies, mostly in S27 and Upmalas Biroji. Cash outflow from investing activities was EUR 7.0 million (2023: cash inflow of EUR 19.9 million) due to investments in existing properties and transaction costs. Cash inflow from financing activities was EUR 1.0 million (2023: cash outflow of EUR 30.5 million). In Q4 2024, the Fund prepaid loans in the amount of EUR 2.7 million and paid regular amortisation and interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures

EUR ‘000 2024 2023 Change (%)
Net rental income 11,588 14,617 (20.7%)
Administrative expenses (2,373) (2,617) (9.3%)
Net other operating income 18 44 (59.1%)
Losses on disposal of investment properties (863) (4,047) (78.7%)
Valuation gains (losses) on investment properties (15,581) (21,876) (28.8%)
Operating profit (loss) (7,211) (13,879) (48.0%)
Net financial expenses (10,344) (9,750) 6.1%
Profit (loss) before tax (17,555) (23,629) (25.7%)
Income tax 774 656 18.0%
Net profit (loss) for the period (16,781) (22,973) (27.0%)
Weighted average number of units outstanding (units) 126,303,633 119,635,429 5.6%
Earnings per unit (EUR) (0.13) (0.19) (31.6%)

 

Key financial position figures

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023 Change (%)
Investment properties 241,158 250,385 (3.7%)
Gross asset value (GAV) 256,048 261,138 (1.9%)
Interest-bearing loans and bonds 148,989 143,487 3.8%
Total liabilities 157,953 151,606 4.2%
IFRS NAV 98,095 109,532 (10.4%)
EPRA NRV 104,333 114,205 (8.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
IFRS NAV per unit (EUR) 0.6833 0.9156 (25.4%)
EPRA NRV per unit (EUR) 0.7267 0.9546 (23.9%)
Loan-to-Value ratio (%) 61.8% 57.3% –
Average effective interest rate (%) 6.7% 5.2% –

 

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 December 2024

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) 20242 20243
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 35,946 17,092 2.3% 2.8% 80.6%
North Star Office 19,548 10,734 6.5% 7.0% 91.8%
Meraki Office 16,3804 7,833 1.2% 1.5% 86.3%
Total Vilnius   71,874 35,659 3.0% 3.6% 85.2%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,224 11,203 3.7% 4.2% 64.1%
Vainodes I Office 15,900 8,128 8.8% 8.8% 100.0%
S27 Office 11,360 7,303 (0.6%) (0.9%) –
Sky SC Retail 4,900 3,260 8.6% 8.5% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,020 19,423 3.2% 4.1% 84.7%
Total Riga   111,404 49,317 3.7% 4.5% 71.0%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,800 9,232 3.7% 6.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,190 7,869 4.8% 4.3% 97.7%
Lincona Office 13,100 10,767 6.4% 7.4% 88.5%
Pirita SC Retail 9,790 5,425 6.7% 9.2% 97.1%
Total Tallinn   57,880 33,293 4.9% 6.7% 95.3%
Total active portfolio   241,158 118,269 3.8% 4.7% 82.1%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.
  4. Meraki value measured at disposal price. Market value according to independent property valuators Newsec is EUR 17,490,000.

Consolidated statement of profit or loss and other comprehensive income

EUR ‘000 01.01.2024 01.01.2023
– 31.12.2024 – 31.12.2023
Rental income 15,136 17,743
Service charge income 4,744 6,008
Cost of rental activities (8,292) (9,134)
Net rental income 11,588 14,617
Administrative expenses (2,373) (2,617)
Other operating income (expenses) 18 44
Losses on disposal of investment properties (863) (4,047)
 Valuation losses on investment properties (15,581) (21,876)
Operating profit (loss) (7,211) (13,879)
Financial income 196 104
Financial expenses (10,540) (9,854)
Net financial expenses (10,344) (9,750)
   
Profit (loss) before tax (17,555) (23,629)
Income tax charge 774 656
Profit (loss) for the period (16,781) (22,973)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (1,003) (1,273)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges 52 123
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (951) (1,150)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (17,732) (24,123)
     
Basic earnings per unit (EUR) (0.13) (0.19)
Diluted earnings per unit (EUR) (0.12) –

Consolidated statement of financial position

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023
Non-current assets
Investment properties 241,158 250,385
Intangible assets 4 11
Property, plant and equipment 5 4
Derivative financial instruments 1 295
Other non-current assets 1,225 647
Total non-current assets 242,393 251,342
Current assets
Trade and other receivables 2,800 2,591
Prepayments 802 402
Derivative financial instruments – 621
Cash and cash equivalents 10,053 6,182
Total current assets 13,655 9,796
Total assets 256,048 261,138
Equity
Paid in capital 151,495 145,200
Cash flow hedge reserve (420) 531
Retained earnings (52,980) (36,199)
Total equity 98,095 109,532
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 98,491 64,158
Deferred tax liabilities 1,898 2,774
Other non-current liabilities 1,446 1,079
Total non-current liabilities 101,835 68,011
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 50,736 79,584
Trade and other payables 4,473 3,343
Income tax payable 14 6
Other current liabilities 895 662
Total current liabilities 56,118 83,595
Total liabilities 157,953 151,606
Total equity and liabilities 256,048 261,138

BHF Annual Report_2024_EN

1 2 3 … 8 9 10 … 1,548 1,549 1,550