Tallinnas on korterite pakkumiste arv tohutu kiirusega langenud, mis hakkab 2013. aastal ilmselt hindadele olulist mõju avaldama.
Veel 2012. aasta alguses oli Tallinnas enam kui 9000 erinevat korteripakkumist. Tänaseks on see langenud ca 6500-ni. Kuna Tallinnas tehti mullu 7055 korteriomandi tehingut, siis tähendab see, et uute objektide mitte lisandumisel müüdaks olemasolev jääk maha vähem kui aastaga- selline olukord oli viimati 2007. aastal.
„Kõik viitab sellele, et pakkumiste vähenemise jätkumisel tõuseb surve hindadele tänavu oluliselt,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. Ta ei soovinud täpselt prognoosida, kui suureks hinnatõus kujuneda võib, ent nentis, et see võib olla hüppeline. „Kui võlakriisi lahtumine jätkub, euribor jääb jätkuvalt madalaks ning ka siseriiklik elukvaliteet paraneb, siis me räägime aastase perioodi puhul ikkagi kahekohalisest tõusuprotsendist,“ ütles analüütik.
Pindi analüütik: järgmisena avaneb maade ja majade turg
Kui 2012. aastal kasvas Tallinnas tehingute arv korteriomanditega 23% võrra, siis 2013. aastal on oodata ka aktiveerumist maade-majade turul.
„Harjumaa eramute ja elamumaade tehingute arvus märkimisväärset muutust mullu aset ei leidnud, küll aga annab suurenenud huvi kasv ning kiirelt kerkinud tehingute arv korteritega tunnistust, et lähiajal aktiveerub ka eramuturg,“ sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. „Mõnevõrra rahulikumalt kasvab tehingute maht elamumaadega, kuna ise eramu ehitamine ei ole tänases turu seisus alati parim valik, sest häid eramupakkumisi on veel piisavalt,“ ütles ta.
2011. aastal tehti Harjumaal hoonestatud elamumaadega 1146 ja hoonestatud elamumaade ehk eramutega 589 tehingut. Mullu olid numbrid vastavalt 1224 ja 554.
„Tehingute arvu kasv 10-15% võrra on täiesti reaalne, iseasi, kas see ka kohe hinnamuutuses kajastub,“ lausus Simson.
Väikelinnades taastub kinnisvaraturg raskelt
Väiksemate maakonnakeskuste korteriturg on äärmiselt loid ja murettekitav ning kolimine suurematesse keskustesse ja välismaale viib meid mingi aja pärast olukorda, kus osa eluruume hoonest seisavad omanikuta.
„Väikelinnade tööpuudus ning seetõttu neist väljaränne mõjuvad kinnisvaraturule laastavalt,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.
„Enam kui 10 000 elanikuga linnades tehakse kuus vaid üksikud ostu-müügitehingud, samas on müüki pandud varade hulk muljetavaldavalt suur, seetõttu on ka surve hindade langusele jätkuv,“ sõnas analüütik. „Kardetavasti näeme väikelinnades juba harjumuspärast passiivsust ka 2013. aastal, teatav eelis on linnadel, millel on ka teistest linnadest tulijate silmis suurem väärtus, näiteks Haapsalu,“ lausus Simson.
Ettevõtjad ootavad uusi büroohooneid
Ettevõtjate vajadus suuremate ja moodsamate büroopindade vastu on tekitanud olukorra, kus büroopindade hinnad on pidevalt tõusuteel ning uutes hoonetes broneeritakse pindu juba aasta enne maja valmimist.
„Büroopindade hinnad on viimase kahe aasta jooksul kasvanud 20-30% võrra, kuid nõudluse lõppu veel ei paista,“ sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. „Ettevõtjad on mitu aastat kulusid kokku hoidnud ning püsinud pindadel, mis ammu enam nende vajadustele ei vasta. Nüüdseks on piisavalt puhvrit kogutud, et võtta alati endas väikseid riske kätkev büroovahetus ette,“ sõnas Simson.
Uute korterite hinnad kerkisid aastaga viiendiku võrra
Eelmise aasta algusest on Tallinna uute korterite hinnad kasvanud 19,4 %, mis on märksa rohkem, kui turu keskmine.
Tallinna linna uute korterite esmamüügi keskmine tehinguhind eluruumi suletud netopinna kohta langes võrreldes eelmise kuuga -3,7% ehk 1651 eurole ruutmeetri kohta. Kui vaadata käesoleva aasta algusega võrreldes, on keskmine hind kasvanud 19,4 %.
Tehinguaktiivsus on 2012.a 11 kuu jooksul olnud keskmiselt 97 eluruumi kuus, viimase kuul (november) oli antud näitaja 74 eluruumi. Kõige aktiivsemad on Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosad. Tallinna linnas on detsembri lõpu seisuga kliendil võimalik valida 129 arendusprojekti vahel, milledes on vaba ca 1600 eluruumi.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et nõudlus uute korterite järgi ületab pakkumist, kui peamiseks pakkumise puuduse põhjuseks on ostjate hinnatundlikkus, mis ei võimalda arendajatel uut vara peale toota. „Hetkel on nokk kinni, saba lahti olukord,“ lisas ta.
Pindi Indeks tõusis aastaga 7,4%, tehingute arv +22,9%
Võrreldes 2011. aasta lõpuga on Pindi Indeks 7,4% kõrgemal tasemel, tehingute arv tõusis aga 2012. ja 2011. aasta võrdluses märkimisväärsed 22,9%.
2011. aasta detsembris oli indeks 834 eur/m², 2012. aastal oli 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 896 eurot ruutmeetri kohta. Kui aga 2011. aastal tehti Eesti suuremates linnades vaid 9356 korteriomandi tehingut, siis mullu tõusis see 11 499 tehinguni.
Detsembris langes Pindi Indeks 1,2% võrra. Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 36 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 43,6 protsendi võrra kõrgemal.
Kui 2012. aasta novembris tehti antud linnades 1051 korteriomandi tehingut, siis detsembris aktiivsus langes, jäädes 815 tehinguni. Mullu detsembris sooritati indeksilinnades kokku aga 942 tehingut.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.
