Viimastel aastatel tootlikkuse suurenemist oluliselt ületanud palgakasv näitab selgemaid aeglustumise märke, kuid on madala majanduskasvu kontekstis endiselt liiga kiire. Palgakasv kasumite arvel ei saa pikalt jätkuda, kuid seni ei ole sellega kaasnenud olulisi tagasilööke.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016. aasta kolmandas kvartalis 7,1 protsenti aastatagusega võrreldes, ulatudes 1119 euroni. Keskmine tunnipalk kasvas 5,4 protsenti ning täistööajaga töötajate arvu langus süvenes 2,1 protsendini eelmise kvartali 1,5 protsendilt. Samas maksuameti andmetel kolmandas kvartalis palgasaajate arv sisuliselt ei muutunud aastatagusega võrreldes, mis tähendab, et keskmine töökoormus on vähenenud.
Majandusharude lõikes palgaarengute erinevused püsisid, kuid aeglustumist näitavad valdavalt suurema töötajate hulgaga harud. Palgakasv oli kiirem valdavalt keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, kus tööjõu nappus ning viimasel neljal aastal ligikaudu 10 protsendi võrra aastas suurenenud miinimumpalga tõus survestab keskmisest kiiremini töötasusid tõstma. Samas välisturgudele rohkem avatud sektorites, nagu töötlevas tööstuses ning veonduses, püsisid tunnipalkade arengud mõõdukamad, mis on aidanud kaasa ettevõtete konkurentsivõime püsimisele.
Tööjõukulude kasv on majanduskasvu oluliselt ületanud alates 2015. aastast, vähendades ettevõtete kasumeid. Samas ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt normaliseerub tööturu olukord majanduskasvu kiirenemise kaudu, nii et tootlikkuse ja palga kasv ühtlustub.
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
