Swedbank kavatseb sellel aastal Baltimaades ligi 5 miljardi krooni eest kinnisvara kokku osta, ka SEB on kindel, et nende portfell tänavu kasvab.
Swedbanki esimese kvartali aruandest selgus, et panga probleemse kinnisvaraga tegelev tütarfirma Ektornet prognoosib, et aasta lõpuks kasvab varade maht viiekordseks. See tähendab, et firma käes oleks 6,4 miljardi krooni eest kinnisvara, sellest enam kui viie miljardi eest Balti riikides.
“See puudutab küll Eestit. Enamik objekte on juba töös. Need on projektid, mis erinevate pankrotiprotsesside kaudu jõuavad panga kätte,” sõnas Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke.
Enamik Ektorneti varadest on praegu Põhjalas, Eesti osa moodustab veerandi. “Arvan, et aasta lõpuks on Baltimaade osa sellest kolm neljandikku,” sõnas ta. “Kolmest neljandikust on ootuspäraselt Läti osa kõige suurem ja võib-olla Eesti ja Leedu osad on enam-vähem sama suured, aga seda ei ole veel täpsustanud,” lisas ta.
Ektornetil tööd jagub
Swedbanki tütarfirma Ektornet Residential Estonia OÜ juht Meelis Shokman lisas, et nad ostavad ainult kinnisvara ja osalevad vaid avalikel oksjonitel, mis toimuvad täitemenetluse või pankrotiprotsessi käigus. “Põhiliselt on tegu eluaseme arendusprojektidega,” lisas ta.
“31. märtsi seisuga oli Ektornetil Eestis hallatavaid varasid 288,6 miljonit krooni. Kui suur on Eesti osa Ektorneti varade mahust aasta lõpuks, on väga raske prognoosida, kuna me ostame reaalselt toimuvatelt oksjonitelt ja varad paneb müüki pankrotihaldur,” sõnas ta.
Shokman ütles, et pankrotiprotsessid on pikaajalised ega sõltu Ektronetist. “Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on Ektorneti Eestis hallatavad varad kasvanud 45,4 miljoni krooni võrra ning mõõdukat kasvu ennustame ka edaspidiseks. See aasta on meile ilmselt töömahukas ja osaleme oksjonitel aktiivselt,” rääkis ta.
Ka SEB kinnisvarafirma Estectuse juht Hannes Kuhlbach tõdes, et loomulikult nad jälgivad, mis toimub klientide tagatisvaradega. “Nende tagatisvarade hulgas on nii sel kui ka järgmisel aastal veel üsna palju varasid, mis lähevad sundrealiseerimisele.”
Suurt ostulainet veel pole
Kuhlbachi sõnul kavatseb pank oksjonitel kindlasti silma peal hoida ja nendel osaleda. “Estectuse portfell tänavu kasvab. Ma pole küll numbriliselt valmis ütlema, kui palju see kasvab, aga võin öelda, et me oleme alles omandamiste alguses. Kindlasti selle aasta suuremad omandamised rahalises mõttes on veel ees,” sõnas Kuhlbach.
Kuhlbach tõdes, et selle üle, millal ostetud varasid saab müüma hakata, on raske spekuleerida, kuna need on nii erinevad – osa võivad olla likviidsed alles kahe aasta pärast, mõningad pole seda ka veel kümne aasta pärast.
Esimesed varad omandas Estectus novembris 2009. Viimase kahe nädala jooksul osaletud neljast enampakkumisest võideti Kuhlbachi sõnul kolm ning enamik firma portfellist on maatükid, varade neto omandamisväärtus ulatub 60 miljoni kroonini.
ASi Eften Kinnisvarafond juhatuse liige Viljar Arakas ütles, et turuosalistele pole see uudis, et pangad hakkavad kinnisvara kokku ostma. “Pigem on ammu oodatud, et nad seda teeksid. See on positiivne signaal, see näitab, et nad on huvitatud kinnisvaraturule põhja ladumisest,” sõnas ta.
“Pangad näevad, et hinnad on adekvaatsed ja et pikaajaline kasv on võimalik. Ehk minu jaoks tähendab see seda, et Swedbank ja SEB usuvad, et kinnisvaraturg on põhja saavutanud,” märkis Arakas.
Tema sõnul on küsimus see, et mingeid varasid on juba ostetud, aga siiski seda suuremat lainet, mida palju turuosalised on oodanud, pole veel senini tulnud. “Minu arvamus on, et ega see tulemata jää,” lisas Arakas.
Arakase arvates on raske öelda, millised kinnisvaraprojektid võivad pankade kätte minna. “Kindlasti sellised projektid, kus likviidsus on praegu väga madal. Eks buumiajal on igasuguseid rumalaid ja väga rumalaid otsuseid tehtud. Igasugused põlluarendused või buumi tipu n-ö toodang, mis on kuhugi läbi mõtlemata ja kiirustades üles pandud. Või need krundid, kuhu pole midagi jõutud tegema hakatagi, mis on täitsa tühjad,” lisas ta.
Ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli leidis, et pankade kinnisvaraostud tähendavad, et teatud varade hinnalanguse põhi määratakse ära. “Kui pank hakkab oma tütarettevõtte nimel praeguse hinnatasemel Baltimaadest kinnisvara ostma, siis järelikult ka pank usub, et hullemad ajad võiks kinnisvaraturul möödas olla.”
Kommentaarid
Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara ASi tegevjuht
Õnneks või kahjuks ei ole sundmüüki paisatava vara hulk võrreldes tagatiseks või n-ö vabamüügis oleva varaga suur ja jääb kogu müügis oleva kinnisvara koguhulgast mõne protsendi piiresse.
Keegi ei tea täpselt, kui palju kinnisvara asub nn hallis tsoonis ehk kui palju on objekte, mis lähiperspektiivis võivad pankrottide ja sundmüükide kaudu turule tulla.
Ühelt poolt pankade soov osta kinnisvara oma tütarfirmadesse vähendab pakkumist turul ja peaks nõnda hindu hoidma, teiselt poolt jõuavad need objektid varem või hiljem lõpptarbijale suunatult kinnisvaraturule tagasi.
Pankade kätte võivad eelkõige minna ilma infrastruktuurita kõrvalises asukohas paiknevad nn põlluarendused, aga võib-olla ka kesklinnas paiknevad liiga kõrgete sisendhindadega arendusprojektid. Kuigi elamispindade turul võib täheldada teatud stabiliseerumist, siis äripindade puhul tõenäoliselt raskused süvenevad, kuna tarbimine on jätkuvalt madalseisus.
Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik
Hapuks läinud vara on võimalik osta sellel, kellel on likviidsust – eks need ole pangad. Pankade eesmärk ei ole kedagi üle pakkuda. Seetõttu mingit väga olulist lühiajalist mõju ei ole, aga teisest küljest peab arvestama, et ega pangad ei taha selle vara omanikuks jääda.
Mõned positiivsed momendid on ka – kui vara on müügis sundtäitmisel 10 miljoni krooniga, siis pank suudab selle osta, mitte ei lase hinna 3 miljoni krooni peale kukkuda.
Tasub teada
Suurpankadel oma kinnisvaraportfell
- Swedbank
- Tütarfirmale Ektornet Residentsial Estonia OÜ ja Ektornet Real Estate OÜ-le kuulub kinnisvara enam kui 280 mln krooni väärtuses.
- SEB
- SEB-le kuuluva Hollandis registreeritud Warehold B.V. koosseisu kuuluvale tütarfirmale Estectus OÜ kuulub 60 mln krooni eest kinnisvara.
- Sampo
- Ei halda kinnisvara eraldi firma kaudu. Kinnisvara ligikaudu 30 mln krooni eest.
Allikad: kinnistusraamat ja pangad
Artikli autor on Katre Pilvinski. Artikkel ilmus 30/04/2010 väljaandes Äripäev.
