Kuuldused BRECi pankrotistumisest lisavad punkti tegevuse lõpetanud kinnisvaraettevõtete kurba nimekirja. Huvipakkuv on, et tegemist on ühe suhteliselt tuntud kaubamärki kandva ettevõttega. Paraku peab tõdema, et räägitud mõne teisegi ettevõtte raskustest, kuid eks aeg annab siin arutust, mis arengud neid tabavad.
Ma ei usu, et tegemist on kinnisvarafirmade pankrotilaine avalöögiga. Laiemat pilti vaadates ei ole kinnisvaraettevõtete arvu vähenemises midagi üllatavat. Pankrotilaine ja tegevuse lõpetamiste laine algas juba 2007. aastast, mil kinnisvaratehingute arv hakkas jõuliselt vähenema.
Kui ikkagi turg märkimisväärselt langeb, siis on selge, et paljud ettevõtted, kes ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust või kes on teinud väärotsuseid, peavad uksed sulgema. Võib öelda, et enamus kinnisvaraettevõtete raskustest on tingitud eelkõige sellest, et ei suudetud turu sellist pöördumist ette näha.
Turul on kümneid ja kümneid kinnisvaravahendajaid, kelledest me midagi kuulnud pole ja kelle tegevuse lõpetamine meile märkamatuks jääb. Enamasti on tegemist buumi ajal asutatud ühemehefirmadega, kus tõusval turul loodeti suurt tulu teenida. Seetõttu on siseinfot valdamata BRECi kui staažika ja suurema tegija pankrotistumine üllatav.
Kriis kinnisvaraturul mõjub maaklertegevusele korrastavalt. Täna lõpetavad tegevust enamuses maaklerid, kes ei suuda teha tehinguid. Tehingud jäävad tegemata põhjusel, et ei suudeta klientidele lisaväärtust luua. Nii võime eeldada, et turult lahkuvad väiksema professionaalsuse tasemega maaklerid ja alles jäävad paremad. Teisisõnu – maaklerteenuse keskmine kvaliteet tõuseb.
Teine trend, mida tänane kinnisvaraturu olukord soosib, on maaklerettevõtete koondumine. Momendil on turg killustunud sadade vahendajate vahel. Rasketel aegadel pisemad ühepäevaliblikad surevad. Suurematel ettevõtetel on seevastu võimalus turuosa kasvatada nii konkurentsi vähenemise läbi, kui ka uute maaklerite kaasamise abil. Nii oleks väga imelik, kui BRECi tegijamatele maakleritele praegu aktiivselt tööpakkumisi ei tehtaks.
