Kinnisvaramaaklerite töös tuleb ette, et klient soovib müüa oma vara, siis aga selgub, et see on saadud päranduseks, kuid pärimistoimingud on lõpule viimata, ja müügitehing jääbki katki.
Kuna pärandus ei tähenda alati kasu, vaid võib kaasa tuua hoopis suured väljaminekud, tasub igal inimesel pärimisseaduse põhireeglid endale selgeks teha.
Juba neljandat aastat kehtib pärimise puhul loobumissüsteem: kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Paraku kipuvad inimesed arvama, et kui nad midagi ei tee, ei juhtu midagi. “Aga juhtub küll, kui ei loobuta näiteks pärandist, millel on suured võlad,” rääkis Domus Kinnisvara kutseline maakler Jana Lootus.
Tänapäeval on tavaline, et noorematel inimestel on suured pangalaenud ja nende surres jäävad laenud suguvõsa, eelkõige pere kanda. “Lõpuks võivad pärijad jääda ilma isiklikust varast, kuna maksavad kinni pärandaja võlgu,” hoiatas Lootus.
Ükskõik, kas te tahate päranduse vastu võtta või sellest loobuda, tuleb pöörduda notari poole. Kui pärija pole kolme kuu vältel pärandusest loobumiseks avaldust teinud, ei saa pärandist enam loobuda. Isegi see, kui inimene väidab, et ei teadnud oma pärijastaatusest, ei vabasta teda pärandist.
PÄRIMISSEADUS
- Pärimisasju lahendatakse siiani kolme seaduse alusel sõltuvalt pärandaja surmaajast.
- 1996. aasta 31. detsembrini surnud isikute pärimisasju lahendatakse tsiviilkoodeksi alusel.
- 1.01.1997 – 31.12.2008 surnud inimeste pärimisasju lahendatakse 2008. aastani kehtinud pärimisseaduse alusel.
- Alates 2009. aastast surnud isikute pärimisasju lahendatakse 2009. aastal jõustunud pärimisseaduse alusel.
- 2008. aasta lõpuni kehtis pärimise puhul vastuvõtusüsteem: pärijaks saamiseks tuli pärand hiljemalt kümne aasta jooksul arvates pärandaja surmast vastu võtta.
- 2009. aastast kehtib loobumissüsteem: kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
