Pärnu linnavalitsus ootab Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete ja riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste omanikke taotlema restaureerimistoetust. Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus hiljemalt 15. aprillil 2021.
Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on riigi kaitse all olev kinnismälestis või muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuv hoone. Siia alla käivad ka pühakojad.
Kuigi Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, saavad toetust küsida osavaldades asuvate kirikuhoonete ja riikliku kaitse all olevate kinnismälestiste omanikud. Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks.
Hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks pole antud toetus mõeldud.
Pärnu linnavalitsuse arhitekti Kadri Karjuse sõnul küsitakse kõige enam toetust just uste ja akende restaureerimiseks või siis uute paigaldamiseks või ka näiteks plastakende asendamiseks korralike ajastutruude puitakendega. „Linna antavat toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuuluvate elementide nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks,“ ütleb Karjus.
Tasub meeles pidada, et kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba ja/või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud.
„Restaureerimistöö tuleb ära teha ja aruanne esitada hiljemalt käesoleva aasta lõpuks, varem tehtud töödele toetust ei anta. Meil on eelmistel aastatel olnud mureks, et majade omanikud ei suuda töid tähtajaks valmis saada, sest Pärnus napib häid restaureerijaid ja tööd jäävad venima,“ tõdeb Karjus.
Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem. Näiteks mullu toetas linn Pärnu Eliisabeti kiriku katusetööde jätkamist 35 000 euroga.
Kokku maksis linn 2020. aastal restaureerimistoetustena välja 80 000 eurot, keskmine toetussumma oli 3300 eurot ühe erataotleja kohta. Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile Pärnu keskuslinnas Jaansoni raja ääres asuva vana ja väsinud 1. Jõe tn 1 elamu kordategemist ajastutruude akende ja detailidega, muinsuskaitsealal paiknevale Esplanaadi tn 14 majale uue katuse paigaldamist ning Aia tn 11 hoone veranda akende ja ukse restaureerimist.
2021. aastalgi on linnaeelarves restaureerimistoetusteks planeeritud 80 000 eurot. Komisjon koguneb taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata.
Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.
