Pärnu linnavalitsus ootab taotlema restaureerimistoetust. Linna restaureerimistoetus on mõeldud riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste, Pärnu linna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoonete ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete restaureerimiseks. Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele taotlus hiljemalt 1. aprillil 2023.
Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on mõni nimetatud ehitistest. Restaureerimistoetust saavad küsida ka pühakojad. Kuigi Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, saavad toetust küsida osavaldades asuvate kirikuhoonete ja riikliku kaitse all olevate kinnismälestiste omanikud.
Kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba ja/või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud. Eelmisest aastast lisandusid toetavate hoonete nimistusse Pärnu linna üldplaneeringus määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis on üle linna laiali olenemata sellest, kas see asub muinsuskaitsealal/miljööalal või mitte.
Pärnu linnavalitsuse arhitekt Kadri Karjuse sõnul on restaureerimispõhimõtted kõigil toetatavatel objektidel samad: „Ehitisel tuleb restaureerimisel säilitada algupärane arhitektuurne lahendus lähtuvalt hoone esialgsest ehitusprojektist ning hoonele iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega (sh katusekalle, viimistlusmaterjalid, avatäidete proportsioonid jmt)“. Nende objektide määramise aluseks on linna üldplaneeringust tulenevad muinsuskaitse eritingimused. Suurem osa väärtuslikest üksikobjektidest asub Pärnu muinsuskaitse– või miljööalal, väljaspool neid alasid paikneb mujal linnas 29 väärtuslikku üksikobjekti.
Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks pole antud toetus mõeldud. Kõige tihemini küsivad hooneomanikud restaureerimistoetust just uste ja akende restaureerimiseks või siis uute paigaldamiseks, aga ka näiteks plastakende asendamiseks korralike ajastutruude puitakendega. Toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuuluvate elementide nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks.
Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem. Näiteks mullu toetas linn Pärnu Eliisabeti kiriku katuse jätkutöid 35 000 euroga. Kokku maksis linn 2022. aastal restaureerimistoetustena välja 100 000 eurot, keskmine toetussumma oli 3200 eurot ühe erataotleja kohta.
Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile Kuninga tn 25 Victoria hotelli välisuste restaureerimist, samuti restaureeris välisukse ja akna Lõuna tn 2 asuv hostel ja Aia tn 5a korteriomanik.
2023. aastal on linnaeelarves jällegi restaureerimistoetusteks planeeritud 100 000 eurot. Komisjon koguneb laekunud taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata. Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.
