Pärnu linnavalitsus ootab taotlema restaureerimistoetust. Toetuse maht on mullusega võrreldes kasvanud ja laienenud on ka nende ehitiste hulk, kellele see toetusmeede on suunatud.
Linna restaureerimistoetus on mõeldud riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste, Pärnu linna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoonete ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete restaureerimiseks.
Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on mõni nimetatud ehitistest. Restaureerimistoetust saavad küsida ka pühakojad.
Kuigi Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, saavad toetust küsida osavaldades asuvate kirikuhoonete ja riikliku kaitse all olevate kinnismälestiste omanikud.
Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vormikohane taotlus hiljemalt 17. aprillil 2022.
Kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba ja/või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud.
Käesolevast aastast lisandusid toetavate hoonete nimistusse Pärnu linna üldplaneeringus määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis ei asu muinsuskaitsealal või miljööalal.
Pärnu linnavalitsuse arhitekt Kadri Karjus selgitab, et restaureerimispõhimõtted on kõigil toetatavatel objektidel samad. „Ehitisel tuleb restaureerimisel säilitada algupärane arhitektuurne lahendus lähtuvalt hoone esialgsest ehitusprojektist ning hoonele iseloomulikud ja väärtuslikud detailid koos materjalikasutusega (sh katusekalle, viimistlusmaterjalid, avatäidete proportsioonid jmt),“ ütleb Karjus.
Nende objektide määramise aluseks on linna üldplaneeringust tulenevad muinsuskaitse eritingimused. Suurem osa väärtuslikest üksikobjektidest asub Pärnu muinsuskaitse– või miljööalal, väljaspool neid alasid paikneb mujal linnas 29 väärtuslikku üksikobjekti.
„Väärtuslikud üksikobjektid on näiteks Karjamaa 13 asuv Eesti-aegne elamu ja Aisa 11, mis on ühekorruseline miljöölik aknaluukidega hoone. Suur-Jõe 46 asuv 20. sajandi algusajast pärit suvevilla on üks väheseid heimatstiilis hooneid Pärnus. Raekülas on Salme 16 ja 18 üks huvitav 1970ndatest pärit paarismaja,“ toob Karjus välja.
Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks. Hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks pole antud toetus mõeldud.
Karjuse ütlust mööda küsivad hooneomanikud restaureerimistoetust kõige tihemini just uste ja akende restaureerimiseks või siis uute paigaldamiseks, aga ka näiteks plastakende asendamiseks korralike ajastutruude puitakendega. Toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuuluvate elementide nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks.
Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem. Näiteks mullu toetas linn Pärnu Issandamuutmise katedraalkiriku katuse renoveerimistöid 50 000 euroga. Kokku maksis linn 2021. aastal restaureerimistoetustena välja 80 000 eurot, keskmine toetussumma oli 2800 eurot ühe erataotleja kohta.
Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile Pärnu keskuslinnas Kalda tn 5 asuva elamu kordategemist, muinsuskaitsealal paiknevale Nikolai tn 21 korterelamule akende karniiside valmistamist ja puitpitside taastamist ning restaureeritud välisuksi Vee 23 majal ja miljööalasse jääval Suur-Kuke 19 hoonel.
2022. aastal on linnaeelarves restaureerimistoetusteks planeeritud 100 000 eurot. Komisjon koguneb laekunud taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata.
Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.
