Linna restaureerimistoetus on mõeldud riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste, Pärnu linna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoonete ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete restaureerimiseks.
Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on mõni nimetatud ehitistest. Restaureerimistoetust saavad küsida ka pühakojad. Paikuse ja Audru osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, Tõstamaa miljööväärtusega alad ja ehitised on nimetatud kehtivas Tõstamaa üldplaneeringus. Audru osavallas on nii kirikuhooneid kui ka riikliku kaitse all olevate kinnismälestisi, mille omanikud saavad toetust küsida.
Kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba ja/või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud. Lisandunud on toetavate hoonete nimistusse ka Pärnu linna üldplaneeringus määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis on üle linna laiali olenemata sellest, kas see asub muinsuskaitsealal/miljööalal või mitte. Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks.
Pärnu linnavalitsuse arhitekt Kadri Karjuse sõnul on inimeste teadlikkus ja soov oma maju ajastutruult restaureerida tõusu teel ja üha enam näeb linnapildis oskuslikult ja maitsekalt restaureeritud elamuid. Linna poole pöördutakse eelkõige restaureerimistoetuse saamiseks kas uste või akende või muude hoone detailide restaureerimise sooviga, aga lubatud on meie käest küsida toetust ka uute puitakende/uste paigaldamiseks, kui restaureerimine enam oodatud tulemust ei anna. Toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuuluvate elementide nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks.
Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele taotlus hiljemalt 20. aprillil 2025.
Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem. Näiteks mullu toetas linn kolme kiriku parendustöid kokku 58 000 euroga ja tavaliste eluhoonetele tehtud töid 42 000 euroga, keskmine toetussumma oli 3500 eurot ühe erataotleja kohta. Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile ja kiidab, et korda sai näiteks Aia tänav 17 kortermaja rõdu, mis siiani Aia tänava kõnnitee kohal ohtlikult viltu oli. Nüüd jääb oodata, et ka ülejäänud maja fassaad korda saab. Ka Malmö tn 19 hoone välisuks särab nüüd uues nooruses.
2025. aastal on linnaeelarves jällegi restaureerimistoetusteks planeeritud 100 000 eurot. Komisjon koguneb laekunud taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata. Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.
