Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eestvedamisel toimus täna Tallinna Ülikoolis ümarlaud, mis keskendus Patarei merekindluse tulevikule. Kui arutelule kogunenud olid ühel meelel ajaloolise merekindluse rekonstrueerimise vajalikkuses, siis selle saavutamiseks vajaliku viisi ja finantseerimisallika leidmise osas oli erinevaid arvamusi.
RKASi arendusdirektori Timo Aarmaa sõnul on Patarei merekindluse rahavajadus kompleksi rekonstrueerimiseks ja ülalpidamiseks 30 aasta vaates suurusjärgus 150 miljonit eurot. Investeering moodustaks sellest hinnanguliselt 60-85 miljonit eurot ja ülalpidamiskulu ligi 3 miljonit eurot aastas.
„RKAS hinnangul on kompleksi erakätesse müümine täna teadaolevatest võimalustest kõige reaalsem ja kiireim viis aastaid lagunevana seisnud hoonekompleksi korrastamiseks ja avalikus linnaruumis kasutusele võtmiseks,“ ütles Aarmaa. „Uue, multifunktsionaalset kasutusotstarvet taotleva detailplaneeringu kehtestamine on esimene samm ajaloolise kompleksi korda tegemise suunas,“ ütles Aarmaa. „Erakapitali osalemine Patarei kompleksi arendamisel on vajalik nii täiendavate vahendite kui ka visiooni ja uute ideede kaasamise tõttu,“ lisas Aarmaa.
Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,6 ha suuruse maa-ala. Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse kuni viiekorruselised elu- ja ärihooned.
RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamise, mis on seatud sihiks ka detailplaneeringu koostamisel.
Riik on andnud Patarei merekindluse üle RKASile eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav.
Ümarlaual „Patarei 2025“ osalesid järgmiste organisatsioonide esindajad: RKAS, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Muinsuskaitse Selts MTÜ, Kalaranna Patarei SA, Unitas SA.
Taustainfo
Patarei merekindlus valmis Venemaa keisri Nikolai I korraldusel 1840. aastal. Aastatel 1920-2005 kasutati kompleksi vanglana, pärast vangla sulgemist ei ole kompleksi aktiivselt kasutatud. 2006. aastal anti kompleks üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), kes korraldas Patarei ja Lennusadama aladele arhitektuurikonkursi. Tallinna Linnavolikogu kinnitas 2011. aastal alade detailplaneeringu, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale parkimismaja ning parkimisala kindluse ja parkimishoone vahele.
2013. aastal algatati uus planeering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele. Hetkel menetluses olev uus planeering näeb ette, et muinsuskaitse all olev Patarei merekindlus renoveeritakse ning sellele leitakse kaasaegsed kasutusfunktsioonid ning kindlusrajatise naabrusse luuakse viiekorruselised elu- ja ärihooned.
RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös Tallinna Linnavalitusega lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara väärtus.
