“Tänaseks on tekkinud turul defitsiit, nagu ka 2006 aastal, kui inimestel oli tunne, et nad jäävad ilma, kui kohe ei osta. See paneb ostjaid kiirustama ja ollakse valmis maksma kõrgemat hinda. Sellepärast on toimunud kiire hinnatõus ja on võimalik, et see jätkub veel paar aastat,” märkis kinnisvaraportaali KV.ee juht Tarvo Teslon.
“Tallinna korterite müügiturg on olnud viimased aastad ja enne tervisekriisi väga stabiilne. Kiire hinnakasv toimus aastatel 2011-2014. Peale seda kiire kasv peatus ja 6 aastat oli väga stabiilne aeg. Vahemikus 2014 kuni 2020 aasta alguseni hinnad küll kasvasid, aga umbes samas tempos keskmise palgaga,” selgitas Teslon.
“Kinnisvaraturul oli igav, aga hea aeg. Hinnad olid paigas, kortereid osteti iga aasta umbes samas tempos ja arendajad said oma äriplaane teha paar-kolm aastat ette. Sama seis oli inimestel, kes omale kodu otsisid. Valik oli olemas, hinnad küll kasvasid, aga vaikselt, oli aega koguda raha sissemakseks.”
Eelmise aasta märtsis keeras COVID-19 kõik Tesloni sõnul korraks pea peale – inimesed katkestasid tehinguid, oli hirm töökohtade pärast. Osad töökohad kadusid vaatamata riigitoetustele.
“Sügiseks oli selge, et osad ettevõtted vajavad hoopis töökäsi juurde. Enamus ettevõtted ja inimesed kohanesid ruttu. Arendajad hakkasid käivitama oma projekte. Aasta lõpus kinnisvaraturg taastus kiirelt ja selle aasta alguseks läks turg lausa kuumaks. Tehti rekordiline arv tehinguid,” tõdes Teslon.
Tesloni sõnul näitab tema juhitava KV.EE portaali statistika, et kuulutusi lisatakse küll stabiilselt, aga müügiperioodi on lühenenud. Kasvanud on just omanike lisatud kuulutuste arv, kuna müüa on lihtne. Sellepärast ka portaalides vähem aktiivseid kuulutusi.
Nõudlus ületab pakkumist
“Tänaseks on tekkinud turul defitsiit, nagu ka 2006 aastal, kui inimestel oli tunne, et nad jäävad ilma, kui kohe ei osta. See paneb ostjaid kiirustama ja ollakse valmis maksma kõrgemat hinda. Sellepärast on toimunud kiire hinnatõus ja on võimalik, et see jätkub veel paar aastat,” märkis Teslon.
“Defitsiit on tekkinud ka ehitusmaterjalide osas, mis tähendab hinnatõusu ka ehitus hindades, mis omakorda tõstab uute korterite hinda. Väiksema pakkumise taga on ka see, et eelmine kevad peatati mitmed arendused.”
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leiab, et hinnatõus on seni olnud orgaaniline, et selle kiirus on tasapisi hakanud kasvama ning ületab keskmise palga tõusu kasvu.
“Kui vaadata pikemat perioodi, 2019-2021, siis nii rikas pole Eesti inimene kunagi olnud, nii hästi pole majanduslikus mõttes kunagi elanud. Eks jõukuse kasvuga käib orgaaniliselt kaasas kinnisvara kallinemine ja kui me vaatame perioodi 2015-2019 lõpp ehk perioodi enne koroonat, siis näiteks sissetulekute ja tehinguhindade omavaheline suhe oli suhteliselt paigas, ehk kinnisvara kallines sama palju kui kerkisid sissetulekud ja ostjad olid sellega rahul,” nentis Toompark.
“Praegu kallineb kinnisvara keskmisest palgast kiiremini ja kinnisvara kättesaadavus 2020.aastal ka tänavu inimeste jaoks seega tasapisi vähenes. See ei toimu äärmusliku hüppena, vaid väljendub lihtsalt selles, et enam ei saa nii paljud inimesed endale uue kodu ostmist lubada.”
Linnaosades tõusevad korterite hinnad ühtlaselt
Tõnu Toompargi sõnul tuleb lähtuvalt maa-ameti statistikast Tallinna erinevate linnaosade tehinguid vaadeldes laias laastus välja see, et Tallinn on väga ühtlaste arengutega.
“Meil ei ole Tallinnas olukorda, kus Lasnamäel näiteks hinnad tõusevad, aga kesklinnas langevat ja Haaberstis püsivad paigal,” ütles Toompark.
“Hinnad liiguvad ühtlaselt ja siis tuleb ka muidugi alati meeles pidada seda, et on väike vale, suur vale ja statistika – ehk siis kiiremad või aeglasemad hinnatõusud või langused võivad olla põhjustatud hoopis sellest, et ühes või teises piirkonnas on rohkem uute korterite arendamist ehk siis, kui me vaatame, summa summarum, kesklinna hinnad on tõusnud kiiremini, aga selle võrra, et kesklinnas on arendustegevus aktiivsem ja tehakse rohkem siis kallimate korteritega tehinguid,” rääkis kinnisvaraekspert.
“Kui me võtame ühe korteri, mis asub Lasnamäel, teise kesklinnas ja kolmanda näiteks Mustamäel ja mõtleme, et kui palju see konkreetne korter oli väärt viis aastat tagasi ja väidaks küll, et väärtuse tõus on suhteliselt sarnane. Nii et suhteliselt igav dünaamika,” muigas Toompark.
“Selle nähtuse põhjuseks on võib-olla see, et kui me mõtleme nüüd Tallinna linnaosade peale ja Tallinna asumite peale, siis meil ei ole sellist “no go” piirkonda ehk sellist piirkonda, kuhu inimesed minna ei tahaks või ei julgeks ja see on suurepärane, aga see tähendabki seda, et Tallinn on linnaosade lõikes väga sarnane ja ilus ja turvaline – see ongi põhjus, miks kinnisvaraturg areneb selle võrra ühtlaselt.”
