Töötuse määr oli 2015. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 65,1%, teatab Statistikaamet. Eelnevate aastate II kvartalitega võrreldes langes pikaajaliste töötute arv esmakordselt peale majanduskriisi alla 20 000.
Töötute arv võrreldes I kvartaliga praktiliselt ei muutunud ning oli II kvartalis hinnanguliselt 44 400. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes töötute arv hinnanguliselt 3000 võrra. Kuna lühikest aega töökohata olnute arv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes siiski pisut kasvas, siis seda suurem roll oli pikaajaliste töötute arvu vähenemisel. Suurima vaesusriskiga töötuteks saabki pidada pikaajalisi ehk vähemalt 12 kuud tööd otsinud inimesi. Kui inimene on pikka aega töötu, devalveerub tema senise töö ja haridustee käigus omandatud inimkapital ja tal võib kaduda harjumus tööd teha. Ka võivad tööandjad pikaajaliste töötute töövõimekuse suhtes küllaltki skeptilised olla. Hinnanguliselt oli 2015. aasta II kvartalis enam kui 12 kuud tööd otsinuid 19 200.
Kui töötust iseloomustas mõõdukas vähenemistrend, siis hõivet mõõdukas kasvutrend. Hõivemäär tõusis nii 2014. aasta II kvartali kui ka käesoleva aasta I kvartaliga võrreldes enam kui 1 protsendipunkti võrra ning oli 2015. aasta II kvartalis 65,1%. Hõivatute arv kasvas hinnanguliselt 640 000-ni. Hõivatute arvu kasvu ei põhjustanud ainult töötuse vähenemine, vaid ka aktiivsuse kasv tööturul. Suurima panuse aktiivsuse kasvu tööturul on andnud noored. 2015. aasta II kvartalis kasvas 15–24-aastaste tööhõive määr võrreldes 2014. aasta II kvartaliga ligi 5 protsendipunkti ja ulatus 44%-ni. Oma osa oli kasvus sellel, et suurenes pisut sellises vanuses noorte osatähtsus, kes suurema tõenäosusega tööturule siirduvad. Võib öelda, et noorte aktiivsuse tõus kompenseeris nende üldarvu vähenemist.
2015. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga potentsiaalseid tööturul osalejaid (15–74 aastased) hinnanguliselt üle 7000 vähem. 2015. aasta I kvartalis sai tõdeda, et kvartaalses lõikes oli tööjõus osalemise määr viimase 15 aasta kõrgeim. Sama kehtis ka 2015. aasta II kvartali kohta, kus 15–74 aastaste tööjõus osalemise määr oli napilt alla 70%. Teisisõnu, 69,6% tööealisest elanikkonnast oli tööturul aktiivne kas töötades või otsides tööd. Kasvanud aktiivsus aitas tööealise elanikkonna arvu vähenemise mõju kahandada. Enamgi veel – võrreldes 2014. aasta II kvartaliga kasvas tööturul aktiivsete arv hinnanguliselt samas mahus (üle 7000) kui toimus tööealiste arvu vähenemine.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
