Eesti kinnisvarahinnad on ajaloo kõrgeimad – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis juunis 7,8% võrra ja jäi pidama rekordilisel tasemel 1544 €/m².
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et Eesti kinnisvaraturg on hetkel paradokse täis. „Väikelinnade tehinguaktiivsus on madal, ka Tallinna ja Tartu järelturul pole kindlasti parimad päevad, kuid noorte perede uute korterite janu ajab suuremates linnades tehinguhinnad üles,“ sõnas ta.
„Elamispindade tehingute arv on pigem kerges langustrendis, kuid ometi hinnad tõusevad, kommertsvarade likviidsus on madal. See ei ärata terve turu suhtes ülearu suurt usaldust,“ rääkis Sooman. „Kinnisvaraturg võiks olla ideaalis nagu neliveoline maastur, mille kõik rattad veavad, hetkel pole isegi kindel, et vedavaid rattaid üle ühe oleks,“ lisas ta.
Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1432 €/m². Kui mais tehti indeksilinnades 1420 korteriomandi tehingut, siis juunis oli tehingute arv 1257.
Võrdluseks – 2018. aasta juunis tehti indeksilinnades 1404 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2018 on indeks 1,4 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 147 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
