Eesti kinnisvarahinnad on jätkuvalt kõrgpunktis – 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind langes juulis vaid 0,1% ehk 1 euro võrra ja püsib rekordilähedasel tasemel 1546 €/m².
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tehingute arv on viimastel aastatel jäänud samaks, kuid väga suure osa hinnatõusust on andnud tehingud uhiuute või lihtsalt väga heas seisukorras korteritega. „See on heade aegade fenomen – ostetakse vara, mis vajab vähe lisatööd. Kui turgudel midagi nihu läheb, näeme taaskord, kuidas nõutuimateks elamispindadeks muutuvad odavad ja räämas pinnad, mida omanikud tasapisi ise üles putitavad,“ lausus ta.
Juunis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1547 €/m², mis on ka ajalooline rekord. Kui juunis tehti indeksilinnades 1257 korteriomandi tehingut, siis juulis oli tehingute arv 1313.
Võrdluseks – 2018. aasta juulis tehti indeksilinnades 1240 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.
