Oktoobris tehti Eesti suuremates linnades 1446 korteriomanditehingut, viimati ületati seda taset aasta tagasi.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman sõnas, et kinnisvaraturul on hinnatasemest märksa olulisem indikaator hoopis tehingute arv. „Liiga intensiivne või vastupidi, liiga passiivne turg on viide suurematele probleemidele. Viimastel aastatel on Eesti suuremate linnade tehingute arvud olnud stabiilsed ja see on märk sellest, et turg areneb rahulikult vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Mingeid suuri muutusi pole majanduskeskkonnas toimunud – see on ainult positiivne,“ selgitas ta.
17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis oktoobris 7% ja püsib rekordilähedasel tasemel 1545 €/m².
Septembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1445 €/m². Kui septembris tehti indeksilinnades 1408 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1446.
Võrdluseks – 2018. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1546 korteriomandi tehingut.
Võrreldes varasema hinnatipuga juunis 2019 on indeks 0,1% protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 148 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara poolt koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui viieteistkümne aastase ajaloo.
