Tallinna ja Tartu üüriäris on tavapäraseks aastaseks tootluseks 5-7 protsenti. Väikelinnades on see kordi suurem, äärmuslikel juhtudel võib korter ennast aga juba aastaga tagasi teenida.
Ehkki statistika kohaselt valguvad inimesed paljudest väikelinnadest ära, siis pea igas linnas on oma kohalikud väikesed majanduskeskused, mille töötajad vajavad kvaliteetset üüripinda. Neid aga napib ning markantsel kombel võivad isegi madalate korterihindadega linnades olla suhteliselt kõrged üürihinnad, mis peibutavad investoreid 20-30 protsendiliste aastatootlustega.
Ka väikeses Valgas või osaliselt hüljatud Kohtla-Järvel makstakse heas asukohas ja seisukorras 2-toalise üürikorteri eest kuni 200 eurot kuus, samas korterite hinnad on väga madalad.
Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori maakler Imre Hardõkainen ütles, et alles tänavu soetas üks klient Kohtla-Järvel 2000 euro eest täiesti elamiskõlbuliku korteri, millele sõlmiti kohe peale aastane üürileping kuuüüriga 200 eurot. „Peale tulumaksu tasumist teenib korter netotuluna tagasi ennast ainult ühe aastaga ja isegi kui tulevikus üürihinnad või korteri väärtus langevad, on investor saanud endale elamispinna täiesti tasuta ja iga tulevane üüritulu on nagu maast leitud raha,“ rääkis Hardõkainen.
„Kahetuhande eurose korteri puhul on muidugi risk vara väärtuse languseks suhteliselt olematu, sest alla nulli ta naljalt ikka kukkuda ei saa. Veidi kallimates piirkondades on tootlused muidugi madalamad, jäädes paarikümne protsendi piirimaile, kuid ka see on ikkagi väga hea äri. Suurimaks riskiks ongi võimalik majanduse jahenemine, mille tulemusel võivad väikelinnade korterite hinnad järsult kukkuda ja seeläbi võib suur osa alginvesteeringust vett vedama minna,“ selgitas ta.
Hardõkainen lisas, et õige elamispinna valimine on täppistöö, sest üürnikele peab kõik klappima – koolid, lasteaiad, bussipeatused, hoone seisukord, linnasisene asukoht, kaugus suurematest tööandjatest jms on määrav. „Väike valearvestus ja ostetud korteri üürihind võib olla vaid mõnikümmend eurot kuus,“ hoiatas ta.
